Kopsuvähk Autor: Vahur Valvere

Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see arv 2025. aastaks ulatuda 10 miljonini. Kopsuvähk on ka peamisi vähisurma põhjusi (1/3 pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmadest). Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 509 ja naistel 154 esmast kopsuvähijuhtu. Kopsuvähk on viimaste aastakümnete vältel olnud ka Eestis esikohal meeste vähisurma põhjusena. 

Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine, 9/10 kopsuvähi juhtudest on otseselt suitsetamisega seotud. Linnades ja tööstuspiirkondades esineb õhu saastatuse tõttu kopsuvähki sagedamini kui maapiirkondades. Töökeskkonnas on olulisteks riskiteguriteks mineraalkiud (asbest), ioniseeriv kiirgus (uraanikaevandustes vabanev radoon), arseeni-, kroomi- ja nikliühendid, klooretüüleeter, vinüülkloriid ja mõned teised ained. Kopsuvähi teket seostatakse ka mõnede onkogeenidega (vähigeenid) ja muteerunud tuumor-supressorgeenidega (kasvajavastased geenid).

Kopsuvähiga seotud haigusnähud võivad olla põhjustatud kasvajast enesest, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Umbes 1/10-l haigetest leitakse kopsuvähk juhuslikult muul põhjusel tehtud röntgenuuringul. Kopsuvähi esmassümptomiks on enamasti köha, mis on tingitud kopsukoe ärritusest või kasvaja survest hingamisteedele. Et tegemist on üldjuhul suitsetajatega, peetakse köha tihtipeale ebaoluliseks. Pooltel haigetest leidub rögas verd. Hingamisteede ahenemine tingib ka õhupuudustunde ja hingelduse. Kopsuvähi piirkonnas võib esineda (korduvaid) põletikke. Sagedasteks üldnähtudeks on kaalulangus, väsimus ja nõrkus, väike palavik jms. Kasvaja levikul rindkeres tekib valu, survest veresoontele punduvad kaela ja käte veenid.

Kopsuvähi kaugsiirdeid leidub enim luudes, peaajus ja maksas. Need võivad põhjustada erinevaid haigusnähte (luuvalud ja -murrud, kõhuvalu, närvisüsteemi talitlushäired jt). Eelnimetatud haigusnähtude ilmnemise korral tuleb kindlasti minna perearsti juurde, kes suunab haige onkoloogi konsultatsioonile.

Kopsuvähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste sümptomite tundmisest, arsti poole pöördumise kiirusest ja ka igakülgsetest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel. Haigusnähtude tähelepanuta jätmine või püüd neid omal käel ravida tähendab olulist ajakadu ja raskendab ravi.

Sõeluuringuid kopsuvähi varajaseks avastamiseks ei peeta madala efektiivsuse tõttu majanduslikult põhjendatuks. Teatud riskirühmade puhul (üle 40-aastased suitsetajad, tööl kantserogeensete ainetega kokkupuutuvad ning päriliku eelsoodumusega inimesed) on aga regulaarsed uuringud (nt kopsude röntgenuuring kord aastas) põhjendatud. Kopsuvähi ennetamise seisukohalt on äärmiselt oluline tubakavastane võitlus. 

Diagnoosimisel uuritakse esialgu kopse ja teisi rindkereelundeid röntgenoloogiliselt, võetakse kopsukelmevedeliku või röga proov kasvajarakkude kindlakstegemiseks, teostatakse bronhoskoopia (kopsutorude sisepinna vaatlus elastse toruga) koos koeproovi võtmisega, vajaduse korral kõhukoopa ja kõhukelmeõõnetaguste elundite ultraheliuuring ning rindkere ja ülakõhu kompuutertomograafiline uuring. Kaugsiirete kahtluse korral uuritakse spetsiaalsete meetoditega ka luustikku, aju või luuüdi. Uuringutel leitud kasvajast võetakse koeproov läbi rindkere seina. Kirurgilise ravi võimaluste täpseks selgitamiseks tehakse vajaduse ilmnemisel torakoskoopia/videotorakoskoopia (kopsukelmeõõne vaatlus) või mediastinoskoopia (keskseinandi vaatlus). 

Kopsuvähi ravitaktika sõltub haiguse kliinilisest staadiumist, kasvaja ehitusest, haige üldseisundist ja kaasuvatest haigustest (eelkõige südame- ja veresoonkonna ning hingamiselundite haigused). Igal üksikjuhul otsustatakse parima ravivõimaluse kasuks. Õigeaegsel avastamisel rakendatakse kirurgilist ravi, millele võib järgneda kiiritus- või keemiaravi. Kopsuvähi kaugele arenenud juhtudel, kui tekib kahtlus kirurgilise ravi tulemuslikkuses, eelneb operatsioonile keemiaravi. Opereerimatute kasvajate või raskete kaasuvate haiguste korral kasutatakse keemiaravi, mida kombineeritakse kiiritusraviga, vajaduse tekkides korduvate kuuridena. Kui haigus on avastatud hilisstaadiumis, kasutatakse palliatiivset (haigustunnuseid leevendavat) keemia- ja/või kiiritusravi ning üldist toetavat ravi, kergendamaks haige vaevusi.

Vt ka vähktõbi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kas võivad olla krambid lapsed?

Lapsel tekivad nii lasteaias hetked kus keset tegevus tekib nagu seisak.
Ta vaatab tühjusse ja ei kuule ega pöördu kellegi poole kui temaga rääkida.
Ei reageeri ka kui käega silmeees lehvitada.

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast,
Teie kirjelduse alusel võib kahtlustada absaans hooge, mistõttu "väljalülitumise" olemuse selgitamiseks tuleks pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule.
Lugupidamisega
Loe edasi

Suurenenud voolus pärast emakakaela õmblusi

Tere.

Olen esimest korda lapseootel ja hetkel on raseduse pikkuseks 21+6.
18.09 tekkis mul peale vahekorda verejooks, peale mida laksin kohe Pelgulinna erakorralisse vastuvõttu. Enne ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Vastasin sellele küsimusele, aga siis veelkord:
rasedatel on füsioloogiliselt voolust rohkem, millel on kaitsev iseloom. ...

Loe edasi

Sünnitusmajas - koroonatestimine

Tere!

Olen 34+3 nädalat rase. Mees tegi eile koroonatesti ja see on positiivne. Kui kaua võib sünnitusmajas tehtud koroonatest veel peale põdemist positiivset tulemust näidata? Kas on võimalik, ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere,kui test positiivne, siis sellest 10 päeva on isolatsioon. Test võib pikemalt olla positiivne, aga oluline on ikkagi 10päevaja ja sümptomite vaba. , siis enam ei ole nakkusohtlik. Kui aga sümptomid ...

Loe edasi

Suurenenud voolus pärast emakakaela õmblusi

Tere.

Olen esimest korda lapseootel ja hetkel on raseduse pikkuseks 21+6.
18.09 tekkis mul peale vahekorda verejooks, peale mida laksin kohe Pelgulinna erakorralisse vastuvõttu. Enne ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Rasedatel on ka füsiloogiliselt tupevoolust rohkem, millel kaitsev iseloom. Igasugused manipulatsioonid võivad voolust muuta. ...

Loe edasi

Menstruatsioonitsükkel sassis ja sellega seonduv

Tere, mul on juba umbes pool aastat menstruatsioonitsükkel paigast ära. Varem oli nagu kõik korrektselt 28 päeva. Ei võta juba aastaid mingeid beebipille vms. Mure on selles, et menstruatsioon hakkab viimasel ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Elu jooksul võib menstruaaltsükkel muutuda ja enesetunne vastavalt tsüklile olla tsüklist tsüklisse erinev. Kõik on seotud hormonaalsete tsükliliste muutustega. Enesetunnet ja tsüklit ...

Loe edasi

Eesnäärme ravimi võtmine

Raviarst määräs Flosin 0,4. mg manustamise. Eesnäärme seisukohalt toimib ravim hästi, Enesetundele aga mõjub ravim laastavalt, tunne halb. Kaob töövõime, olek uimane,
Kurtsin olukorda perearstile, ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Teil on kasutatud eesnäärme kapslit lõõgastavaid ravimeid, mille tugevus liigub sellises järjekorras:
alfusosiin Vastavalt sellele võib olla ka kõrvaltoimeid.
Loe edasi

Osaline ümberlõikus

Kas teie tasulisele vastuvõtule on võimalik pöörduda ka Tartus? Kui jah, siis mil viisil on võimalik sellele registreeruda? Sooviksin peenise eesnaha osalist ümberlõikust, mille käigus eemaldataks vaid ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Olenevalt kahjustuse ulatusest võib fimootilise rõnga ravi tõesti võtta aega mitu kuud.
Prognoosi hindamiseks on aga vaja esmasena teha läbivaatus.
Mina täna enam ei opereeri. Osaline ümberlõikus ...

Loe edasi

Hemorroidid raseduse lõpus

Tere!

Olen 36.nädalat rase ning viimastel päevadel hädas hemorroididega. Need küll otseselt ei valuta ega veritse, kuid igakord peale WC-s käimist pressivad need välja (ka urineerima minnes). ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane

Teie kirjast loen: "Kõhukinnisust ei ole. Vahepeal on tunne, et pärasool on täitsa väljas ja väga ebameeldiv on."
Need ...

Loe edasi

Kas see viitab külmetusele või, mis on selle põhjus?

Tere! On nädal aega peenise ots punetav ja kohati sellised nö valgemad täpid vms.
Vahepeal läks mööda, kuid hetkel nö see punetus tagasi. Ei valuta ega häiri urineerimist ja eesnahka pole valus ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Pisut ebatavaline haigusnäht. Põletik peamiselt kusiti ava ümber ja ei haara kogu peenise pead.
Külmetusega siin miskit tegu pole.
Esimesena peaks välistama kusitipõletiku, siis ka sisemised ...

Loe edasi

Biopsia emakakaelast

Palun abi proovi vastuse tõlgendamisel kuna raviarst puhkab kolm nädalat ning enfame tekitab proovi vastus muret.

Histoloogiliselt uuritavas emakakaela bioptaadis esineb lameepiteeli düsplaasia ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 38-aastane

Vastus on tõsine:
HSIL (ingl high-grade squamous intraepithelial lesion) – kõrge astme lamerakuline intraepiteliaalne
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi