Kopsuvähk Autor: Vahur Valvere

Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see arv 2025. aastaks ulatuda 10 miljonini. Kopsuvähk on ka peamisi vähisurma põhjusi (1/3 pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmadest). Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 509 ja naistel 154 esmast kopsuvähijuhtu. Kopsuvähk on viimaste aastakümnete vältel olnud ka Eestis esikohal meeste vähisurma põhjusena. 

Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine, 9/10 kopsuvähi juhtudest on otseselt suitsetamisega seotud. Linnades ja tööstuspiirkondades esineb õhu saastatuse tõttu kopsuvähki sagedamini kui maapiirkondades. Töökeskkonnas on olulisteks riskiteguriteks mineraalkiud (asbest), ioniseeriv kiirgus (uraanikaevandustes vabanev radoon), arseeni-, kroomi- ja nikliühendid, klooretüüleeter, vinüülkloriid ja mõned teised ained. Kopsuvähi teket seostatakse ka mõnede onkogeenidega (vähigeenid) ja muteerunud tuumor-supressorgeenidega (kasvajavastased geenid).

Kopsuvähiga seotud haigusnähud võivad olla põhjustatud kasvajast enesest, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Umbes 1/10-l haigetest leitakse kopsuvähk juhuslikult muul põhjusel tehtud röntgenuuringul. Kopsuvähi esmassümptomiks on enamasti köha, mis on tingitud kopsukoe ärritusest või kasvaja survest hingamisteedele. Et tegemist on üldjuhul suitsetajatega, peetakse köha tihtipeale ebaoluliseks. Pooltel haigetest leidub rögas verd. Hingamisteede ahenemine tingib ka õhupuudustunde ja hingelduse. Kopsuvähi piirkonnas võib esineda (korduvaid) põletikke. Sagedasteks üldnähtudeks on kaalulangus, väsimus ja nõrkus, väike palavik jms. Kasvaja levikul rindkeres tekib valu, survest veresoontele punduvad kaela ja käte veenid.

Kopsuvähi kaugsiirdeid leidub enim luudes, peaajus ja maksas. Need võivad põhjustada erinevaid haigusnähte (luuvalud ja -murrud, kõhuvalu, närvisüsteemi talitlushäired jt). Eelnimetatud haigusnähtude ilmnemise korral tuleb kindlasti minna perearsti juurde, kes suunab haige onkoloogi konsultatsioonile.

Kopsuvähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste sümptomite tundmisest, arsti poole pöördumise kiirusest ja ka igakülgsetest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel. Haigusnähtude tähelepanuta jätmine või püüd neid omal käel ravida tähendab olulist ajakadu ja raskendab ravi.

Sõeluuringuid kopsuvähi varajaseks avastamiseks ei peeta madala efektiivsuse tõttu majanduslikult põhjendatuks. Teatud riskirühmade puhul (üle 40-aastased suitsetajad, tööl kantserogeensete ainetega kokkupuutuvad ning päriliku eelsoodumusega inimesed) on aga regulaarsed uuringud (nt kopsude röntgenuuring kord aastas) põhjendatud. Kopsuvähi ennetamise seisukohalt on äärmiselt oluline tubakavastane võitlus. 

Diagnoosimisel uuritakse esialgu kopse ja teisi rindkereelundeid röntgenoloogiliselt, võetakse kopsukelmevedeliku või röga proov kasvajarakkude kindlakstegemiseks, teostatakse bronhoskoopia (kopsutorude sisepinna vaatlus elastse toruga) koos koeproovi võtmisega, vajaduse korral kõhukoopa ja kõhukelmeõõnetaguste elundite ultraheliuuring ning rindkere ja ülakõhu kompuutertomograafiline uuring. Kaugsiirete kahtluse korral uuritakse spetsiaalsete meetoditega ka luustikku, aju või luuüdi. Uuringutel leitud kasvajast võetakse koeproov läbi rindkere seina. Kirurgilise ravi võimaluste täpseks selgitamiseks tehakse vajaduse ilmnemisel torakoskoopia/videotorakoskoopia (kopsukelmeõõne vaatlus) või mediastinoskoopia (keskseinandi vaatlus). 

Kopsuvähi ravitaktika sõltub haiguse kliinilisest staadiumist, kasvaja ehitusest, haige üldseisundist ja kaasuvatest haigustest (eelkõige südame- ja veresoonkonna ning hingamiselundite haigused). Igal üksikjuhul otsustatakse parima ravivõimaluse kasuks. Õigeaegsel avastamisel rakendatakse kirurgilist ravi, millele võib järgneda kiiritus- või keemiaravi. Kopsuvähi kaugele arenenud juhtudel, kui tekib kahtlus kirurgilise ravi tulemuslikkuses, eelneb operatsioonile keemiaravi. Opereerimatute kasvajate või raskete kaasuvate haiguste korral kasutatakse keemiaravi, mida kombineeritakse kiiritusraviga, vajaduse tekkides korduvate kuuridena. Kui haigus on avastatud hilisstaadiumis, kasutatakse palliatiivset (haigustunnuseid leevendavat) keemia- ja/või kiiritusravi ning üldist toetavat ravi, kergendamaks haige vaevusi.

Vt ka vähktõbi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Запись

Хочу записаться на пепвичный прмём к Ану Амбос, в одной клинике мне сказали, что Ану не берёт первичных пациентов, ищите другую клинику где она принимает. Пожалуйста, подскажите куда обратиться, чтобы ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Selles portaalis vastan ma küsimustele ainult eesti keeles. Minu vastuvõtule pääsemiseks minu põhitöökohas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuleb Teie perearstil vormistada e-konsultatsioon ära ...

Loe edasi

roided valusad,hingata valus,köhida valus

tere,kukkusin nädal tagasi ja siiani on seljas valud,eriti köhimisel ja aevastamisel.valud on vasakul selja kesk osas.kuidas ravida ja kas rõhk sidet võib kasutada.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuna ei tea vigastust, mida ravida, siis ei saa ka väga konkreetseid soovitusi anda. 1)Valuvaigistid 2) kui rõhtside aitab, siis võib kasutada. Soovitan siiski end näidata perearstile.

Loe edasi

tromboosi ravi ja vaktsineerimine

Eelmise aasta augusti alguses tekkis minul, intensiivselt venitusharjutusi tehes, valulikus vasakusse sääremarja ja jalg paistetas ülesse, mida kirjeldasin ka kliinik.ee´s. Tänu Teie poolt antud headele ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellisest seisundist kahjuks kiiret tervenemist ei ole - asi võtab aega. Antikoagulantravi on põhiline. Ei näe põhjust, miks Te ei võiks ennast vaktsineerida ja ei näe vahet, millist vaktsiini kasutada ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus?

Tere

Läksin perearsti vastuvõtule järgmiste sümptomitega: poolteist kuud väike palavik olnud u 37.3 päevasel ajal, õhtul langeb vahel 36.3-ni, rahuoleku pulss tõusnud tavapärase 65 asemel ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
TSH väärtus on mõõdukalt langenud, FT3 on normi piires. Kergekujuline kilpnäärme ületalitlus pole selliste analüüside foonil välistatud. Selguse saamiseks võiks perearst Teid siiski endokrinoloogile ...

Loe edasi

Rinnavalud.

Tere.
Olen viimased 1,5 aastat hädas rinnavaludega.
Kogu aeg valutavad,ei ole vahet kas peaksid päevad hakkama või mitte.Parem on kohe väga hull,ei oskagi enam midagi teha.Vasakus rinnas oli ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere ! Rinnavalu ei tähenda midagi tôsist,seda enam et Teil on rinnakabinetis juba rindade ultraheli tehtud,Ûleminekuperioodil toimuvad düshormonaalsed muutused. Rindades toimub rasvkoe ladestus,mis produtseerivad ...

Loe edasi

Klamüüdia ravi

Tervist!
Mul avastati klamüüdia ja kirjutati välja 3 tabletti, 2 ühel päeval ja1 teisel päeval. Ravi ajal hakkasid meeletud kõhuvalud ja voolus on roosakas, kas see on okei? Ja kas ma peaksingi ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
küsimus ei puuduta viljatusravi, jätan seetõttu vastamata.
Terv,
AE

Loe edasi

Vaktsineerimine

Tere!

Kuu aega tagasi oli mul vasakul rinnal suur punane laik,ei tea,kust tuli.
Peale seda on rinnas torkinud ja süda puperdab tugevasti puhkeasendis.Perearst nõustab ainult telefoni ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Vaktsineerimiseks ma vastunäidustust ei näe. Analüüsid enne vaktsineerimist pole vajalikud. Südame pekslemine võib olla seotud ärevushäirega, kuid põhjusi võib olla ka teisi, näiteks ...

Loe edasi

Nõrkus jalgades ja pidev kukkumine.

Tere.
Mul on mure enda ema pärast.
Tal on pikemat aega olnud probleem jalgadega. Nüüd juba väga tihti lihtsalt kukub ja ei saa enam ise püsti.
Ta on käinud neuroloogi juures kuid peale ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilma läbivaatust tegemata ei saa soovitusi anda.

6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Analüüsi vastus

Tere! Minul võeti kilpnäärmest materjali tsütoloogiliseks uuringuks. Ma ei saa aru mis vastus tuli. vasak sagar Klaasil: Verd, veidi kolloidi, üksik follikulaarepiteeli rakkude kogumik. VBT: Veidi verd. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Vastus tähendab seda, et kahjuks saadi adekvaatse otsuse tegemiseks punktsioonil liiga vähe rakumaterjali.
Selles, mis saadi, viited pahaloomulisusele puuduvad.
Tervitades,
...

Loe edasi

Klorofüll

Tere. Olen leidnud viimaselajal palju infot klorofülli kasulikkuse kohta. Palju tarbitakse seda ka vedelal kujul. Siinkohal tahakski küsida arsti arvamust selle vedela klorofülli joomise kohta. Kas on ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.

Tänu klorofülli teadaolevatele tervist toetavatele omadustele valmistatakse klorofülli ka laboratooriumides poolsünteetiliste preparaatidena. Taolisel kujul saadud ainet nimetatakse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi