Kopsuvähk Autor: Vahur Valvere

Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see arv 2025. aastaks ulatuda 10 miljonini. Kopsuvähk on ka peamisi vähisurma põhjusi (1/3 pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmadest). Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 509 ja naistel 154 esmast kopsuvähijuhtu. Kopsuvähk on viimaste aastakümnete vältel olnud ka Eestis esikohal meeste vähisurma põhjusena. 

Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine, 9/10 kopsuvähi juhtudest on otseselt suitsetamisega seotud. Linnades ja tööstuspiirkondades esineb õhu saastatuse tõttu kopsuvähki sagedamini kui maapiirkondades. Töökeskkonnas on olulisteks riskiteguriteks mineraalkiud (asbest), ioniseeriv kiirgus (uraanikaevandustes vabanev radoon), arseeni-, kroomi- ja nikliühendid, klooretüüleeter, vinüülkloriid ja mõned teised ained. Kopsuvähi teket seostatakse ka mõnede onkogeenidega (vähigeenid) ja muteerunud tuumor-supressorgeenidega (kasvajavastased geenid).

Kopsuvähiga seotud haigusnähud võivad olla põhjustatud kasvajast enesest, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Umbes 1/10-l haigetest leitakse kopsuvähk juhuslikult muul põhjusel tehtud röntgenuuringul. Kopsuvähi esmassümptomiks on enamasti köha, mis on tingitud kopsukoe ärritusest või kasvaja survest hingamisteedele. Et tegemist on üldjuhul suitsetajatega, peetakse köha tihtipeale ebaoluliseks. Pooltel haigetest leidub rögas verd. Hingamisteede ahenemine tingib ka õhupuudustunde ja hingelduse. Kopsuvähi piirkonnas võib esineda (korduvaid) põletikke. Sagedasteks üldnähtudeks on kaalulangus, väsimus ja nõrkus, väike palavik jms. Kasvaja levikul rindkeres tekib valu, survest veresoontele punduvad kaela ja käte veenid.

Kopsuvähi kaugsiirdeid leidub enim luudes, peaajus ja maksas. Need võivad põhjustada erinevaid haigusnähte (luuvalud ja -murrud, kõhuvalu, närvisüsteemi talitlushäired jt). Eelnimetatud haigusnähtude ilmnemise korral tuleb kindlasti minna perearsti juurde, kes suunab haige onkoloogi konsultatsioonile.

Kopsuvähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste sümptomite tundmisest, arsti poole pöördumise kiirusest ja ka igakülgsetest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel. Haigusnähtude tähelepanuta jätmine või püüd neid omal käel ravida tähendab olulist ajakadu ja raskendab ravi.

Sõeluuringuid kopsuvähi varajaseks avastamiseks ei peeta madala efektiivsuse tõttu majanduslikult põhjendatuks. Teatud riskirühmade puhul (üle 40-aastased suitsetajad, tööl kantserogeensete ainetega kokkupuutuvad ning päriliku eelsoodumusega inimesed) on aga regulaarsed uuringud (nt kopsude röntgenuuring kord aastas) põhjendatud. Kopsuvähi ennetamise seisukohalt on äärmiselt oluline tubakavastane võitlus. 

Diagnoosimisel uuritakse esialgu kopse ja teisi rindkereelundeid röntgenoloogiliselt, võetakse kopsukelmevedeliku või röga proov kasvajarakkude kindlakstegemiseks, teostatakse bronhoskoopia (kopsutorude sisepinna vaatlus elastse toruga) koos koeproovi võtmisega, vajaduse korral kõhukoopa ja kõhukelmeõõnetaguste elundite ultraheliuuring ning rindkere ja ülakõhu kompuutertomograafiline uuring. Kaugsiirete kahtluse korral uuritakse spetsiaalsete meetoditega ka luustikku, aju või luuüdi. Uuringutel leitud kasvajast võetakse koeproov läbi rindkere seina. Kirurgilise ravi võimaluste täpseks selgitamiseks tehakse vajaduse ilmnemisel torakoskoopia/videotorakoskoopia (kopsukelmeõõne vaatlus) või mediastinoskoopia (keskseinandi vaatlus). 

Kopsuvähi ravitaktika sõltub haiguse kliinilisest staadiumist, kasvaja ehitusest, haige üldseisundist ja kaasuvatest haigustest (eelkõige südame- ja veresoonkonna ning hingamiselundite haigused). Igal üksikjuhul otsustatakse parima ravivõimaluse kasuks. Õigeaegsel avastamisel rakendatakse kirurgilist ravi, millele võib järgneda kiiritus- või keemiaravi. Kopsuvähi kaugele arenenud juhtudel, kui tekib kahtlus kirurgilise ravi tulemuslikkuses, eelneb operatsioonile keemiaravi. Opereerimatute kasvajate või raskete kaasuvate haiguste korral kasutatakse keemiaravi, mida kombineeritakse kiiritusraviga, vajaduse tekkides korduvate kuuridena. Kui haigus on avastatud hilisstaadiumis, kasutatakse palliatiivset (haigustunnuseid leevendavat) keemia- ja/või kiiritusravi ning üldist toetavat ravi, kergendamaks haige vaevusi.

Vt ka vähktõbi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Õrnad torked

Tere! Mure selline et üle nädala juba paremal pool kõhus õrnad torked aeg ajalt, menses hakkas ka nüüd aga torked siiani vahepeal kaovad ja siis jälle. Novembris oli tsüst aga ei mäleta kummal pool, kas ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Vastab tõele: "Õrnad torked" ei ole kindlasti eluohtlik seisund ja EMO välistas ägeda pimesoole põletiku jm operatsiooni vajavad ...

Loe edasi

Paast ja ravimid

Võtan psühhotroopseid ravimeid.
Plaanis ette võtta pikema ajaline paast.
Kas ravimid ja mitte söömine võivad kaasa tuua organi rikke?
Kui jah siis kui pika aja jooksul? nädal? kuu? pool ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Selleks et öelda, millised on teie riskid paastu korral, peaksin teadma, millisel kujul ja mis eesmärkidel paastu teha soovite, tundma teie haiguslugu, kui omama täpset infot ravimite kohta. ...

Loe edasi

Lame kukal

Tere! Tundub, et beebi kukal on lamedamaks muutunud (ta magab peamiselt külili ja selili on harva). Kas tegu võib olla koljuõmbluste enneaegse sulgumisega või mingi muu probleemiga? Eelmisel ja üle-eelmisel ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Koljuõmblused peavadki olema sulgunud. Pea ümbermõõt võiks kasvada esimestel kuudel 2cm.
Soovitan pöörduda lasteneuroloogi vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

kilpnäärme alatalitus

tere,

enne Teile kirjutamist kirjutasin ka perearstile ja uurisin, kas ei peaks tegema täiendavaid proove aga vastuseks sain, et ravim 50 mcg ei ole alatalitust normaliseerunud vaid ravi foonil ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Võtke siis juba edasi 50 mcg päevas ja tehke kordusanalüüsid jaanuaris - TSH tõus ei ole nii suur, et see Teie tervist tõsiselt ohustaks.
Tervitades,
...

Loe edasi

1.8 aastasel lapsel tihti kõrge palavik

Tere.
Selline mure.minu 1.8 aastasel tütrel on tihti kõrge palavik. Üle nädala praktiliselt. Haigestumine hakkas pihta jaanuaris. Praktiliselt iga 2 3 nädala tagant tõuseb lapsel kõrge palavik (38.6_39.6) ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui palavik tõuseb kindla regulaarsusega, nagu ma Teie kirjast aru saan iga kahe nädala järel, siis võib olla tegemist perioodilise palaviku sündroomiga. Selle sündroomi puhul ongi peamine ...

Loe edasi

Alaselja valu

Mull sabakondi juurest valudab umbes kolm aastad ja jalgades on tasakaalu häired ja näriv valu enne püstiseistes ja pikali olles ei olnud nüüd koguaeg 5 valuvaigisti aitab paar tundi.asi selles töötan ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks alustada Rö Ülesvõtetest nimmelülidest ja vereanalüüsid - reuma ja põletikunäitajad - saab teha läbi perearsti. Kui need korras tuleb tulla vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

kilpnäärme alatalitus

Tere,

minu kilpnäärme (ületalitus ja kõike ei eemaldatud) operatsioon oli umbes 20 aastat tagasi. 17 aastat ei olnud mingit probleemi ja siis avastati ootamatult, et TSH näit natuke üle nelja. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ma veidi kahtlen selles, et L-türoksiini annuse nii vähene suurendamine kutsus esile nii suured muutused Teie enesetundes. Esialgu võiksite siiski jätkata L-türoksiini 50 mcg päevas ja teha ...

Loe edasi

Valud rinnus

Tere,

vabandan kui valel aadressil, kuid olen pigem suhteliselt uksi jaanud oma murega ja abi kuskilt ei saa.
Kahe aasta eest tekkisid rinnus valud. Algul hoogudena, vahepeal juba paris ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Endokriinhaigused põhjustavad valu väga harva. Igaks juhuks võiks ju kilpnäärme ultraheliga üle vaadata. Valu kilpnäärme suurenemine siiski ei põhjusta - pigem ebamäärast düskomforti kõri piirkonnas. ...

Loe edasi

Valud paremal alakõhus

Tere!
Paari viimase aasta jooksul on esinenud mitmel korral äkki algavaid ja väga tugevaid valuhoogusid paremal alakõhus. Käinud perearstil, kes soovitas No-spad, millest siiski abi polnud. Günekoloog ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Nii äkiliste valude põhjuseks antibakteriaalsest ravist tekkinud düsbakterioos on vähetõenäoline. Kuna olete põhjalikult uuritud, siis tuleb konstanteerida, et tegemis on nn.funktsionaalsete valudega, ...

Loe edasi

Hemoroid

Tere, mul on sisemised hemoroidid, kuna vetsus käies peale roojamist pühkides on tunda ja siis läheb sisse tagasi, verd ei tule aga küsimus oleks, et kas see on normaalne, et kui istun või sool hakkab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Pärasoole väh Teie vanuses on vähetõenäoline, kuid siiski mitte võimatu. Sõrmega peaks pärasoole vähk olema avastatav, kui see on pärasoole välimises osas. Sõrmega pärasoole sisemisse otsa (15-16 cm) ei ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi