Kopsuvähk Autor: Vahur Valvere

Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see arv 2025. aastaks ulatuda 10 miljonini. Kopsuvähk on ka peamisi vähisurma põhjusi (1/3 pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmadest). Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 509 ja naistel 154 esmast kopsuvähijuhtu. Kopsuvähk on viimaste aastakümnete vältel olnud ka Eestis esikohal meeste vähisurma põhjusena. 

Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine, 9/10 kopsuvähi juhtudest on otseselt suitsetamisega seotud. Linnades ja tööstuspiirkondades esineb õhu saastatuse tõttu kopsuvähki sagedamini kui maapiirkondades. Töökeskkonnas on olulisteks riskiteguriteks mineraalkiud (asbest), ioniseeriv kiirgus (uraanikaevandustes vabanev radoon), arseeni-, kroomi- ja nikliühendid, klooretüüleeter, vinüülkloriid ja mõned teised ained. Kopsuvähi teket seostatakse ka mõnede onkogeenidega (vähigeenid) ja muteerunud tuumor-supressorgeenidega (kasvajavastased geenid).

Kopsuvähiga seotud haigusnähud võivad olla põhjustatud kasvajast enesest, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Umbes 1/10-l haigetest leitakse kopsuvähk juhuslikult muul põhjusel tehtud röntgenuuringul. Kopsuvähi esmassümptomiks on enamasti köha, mis on tingitud kopsukoe ärritusest või kasvaja survest hingamisteedele. Et tegemist on üldjuhul suitsetajatega, peetakse köha tihtipeale ebaoluliseks. Pooltel haigetest leidub rögas verd. Hingamisteede ahenemine tingib ka õhupuudustunde ja hingelduse. Kopsuvähi piirkonnas võib esineda (korduvaid) põletikke. Sagedasteks üldnähtudeks on kaalulangus, väsimus ja nõrkus, väike palavik jms. Kasvaja levikul rindkeres tekib valu, survest veresoontele punduvad kaela ja käte veenid.

Kopsuvähi kaugsiirdeid leidub enim luudes, peaajus ja maksas. Need võivad põhjustada erinevaid haigusnähte (luuvalud ja -murrud, kõhuvalu, närvisüsteemi talitlushäired jt). Eelnimetatud haigusnähtude ilmnemise korral tuleb kindlasti minna perearsti juurde, kes suunab haige onkoloogi konsultatsioonile.

Kopsuvähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste sümptomite tundmisest, arsti poole pöördumise kiirusest ja ka igakülgsetest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel. Haigusnähtude tähelepanuta jätmine või püüd neid omal käel ravida tähendab olulist ajakadu ja raskendab ravi.

Sõeluuringuid kopsuvähi varajaseks avastamiseks ei peeta madala efektiivsuse tõttu majanduslikult põhjendatuks. Teatud riskirühmade puhul (üle 40-aastased suitsetajad, tööl kantserogeensete ainetega kokkupuutuvad ning päriliku eelsoodumusega inimesed) on aga regulaarsed uuringud (nt kopsude röntgenuuring kord aastas) põhjendatud. Kopsuvähi ennetamise seisukohalt on äärmiselt oluline tubakavastane võitlus. 

Diagnoosimisel uuritakse esialgu kopse ja teisi rindkereelundeid röntgenoloogiliselt, võetakse kopsukelmevedeliku või röga proov kasvajarakkude kindlakstegemiseks, teostatakse bronhoskoopia (kopsutorude sisepinna vaatlus elastse toruga) koos koeproovi võtmisega, vajaduse korral kõhukoopa ja kõhukelmeõõnetaguste elundite ultraheliuuring ning rindkere ja ülakõhu kompuutertomograafiline uuring. Kaugsiirete kahtluse korral uuritakse spetsiaalsete meetoditega ka luustikku, aju või luuüdi. Uuringutel leitud kasvajast võetakse koeproov läbi rindkere seina. Kirurgilise ravi võimaluste täpseks selgitamiseks tehakse vajaduse ilmnemisel torakoskoopia/videotorakoskoopia (kopsukelmeõõne vaatlus) või mediastinoskoopia (keskseinandi vaatlus). 

Kopsuvähi ravitaktika sõltub haiguse kliinilisest staadiumist, kasvaja ehitusest, haige üldseisundist ja kaasuvatest haigustest (eelkõige südame- ja veresoonkonna ning hingamiselundite haigused). Igal üksikjuhul otsustatakse parima ravivõimaluse kasuks. Õigeaegsel avastamisel rakendatakse kirurgilist ravi, millele võib järgneda kiiritus- või keemiaravi. Kopsuvähi kaugele arenenud juhtudel, kui tekib kahtlus kirurgilise ravi tulemuslikkuses, eelneb operatsioonile keemiaravi. Opereerimatute kasvajate või raskete kaasuvate haiguste korral kasutatakse keemiaravi, mida kombineeritakse kiiritusraviga, vajaduse tekkides korduvate kuuridena. Kui haigus on avastatud hilisstaadiumis, kasutatakse palliatiivset (haigustunnuseid leevendavat) keemia- ja/või kiiritusravi ning üldist toetavat ravi, kergendamaks haige vaevusi.

Vt ka vähktõbi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Ärevus ja paanikahäire.

Olen nüüdseks 14.kuud ärevus ja paanika häirete all kannattanut,esimesed 6kuud üritasin ilma rohtutetta hakkama saaada siis kirjutas perearst Brintellix 5mg
Esimesed 3.kuud rohtu vôttes sain energia ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke Esprital 15mg õhtul (AD- antidepressant, rahusti, energiat annab, hea une soodustaja) võtta õhtul tunnikene enne und. Jalutuskäigud või kerge trenn (kui varem sportlik olete olnud). Aga ikka 3-4 ...

Loe edasi

ärevushäired?

Tere! Kannatan ärevushäirete all juba aastaid. Kirjutati Mirtastad 15mg . Alustasin poole tbl, siis terve tbl Ja nyyd juba poolteist tbl. Pean veel annust tostma.Olen votnud 2 nadalat tablette Aga ärevus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Annust ei ole vaja tõsta.
Tabletile lisaks on vaja harjutusi teha
vt varasemaid soovitusi ärevushäirete/paanikahoogude vallast ja neid (teile sobilikke) siis praktiseerida.
Kindlasti ...

Loe edasi

Mure neutrofiilide vähesuse üle

Mulle tehti kevadel 2020 hemogramm ning nüüd sügisel tehti uus hemogramm (enne operatsiooni vajalik). Kui kevadel oli verenäidud enamvähem piirides või väga vähe alla normi, siis nüüdse vastuse järgi näidud ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teie vereanalüüsis esineb tõesti mõõdukas neutropeenia ja leukopeenia. Ei saa eitada, et selle foonil on suurem oht infektsioonidesse nakatumiseks ning ka võimalus, et põdemine tuleks ...

Loe edasi

Beebi vaimne areng

Tere. Küsimus 7 kuuse piiga vaimse arengu ja oskuste kohta. Esiteks on mure et piiga on väga vaikne. Suuremosa ajast häält teeb siis nutt või nutujorin. Ei ole ta väga kooganud ega lalisenud. Kui mängib ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tundub, et muretsete liigselt, aga perearstiga vestelda asjadest, mis Teile muret teevad, võiksite küll.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitus

Võtan praegu 2tbl (2x50mg) L-Thyroxin-i päevas. Analüüsid on manuses. Kas teie arvates on põhjendatud ravimi annuse vähendamine? Kui palju peaks võtma?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Analüüsides TSH veidi normist madalam, FT4 normis. L-türoksiini annust võiks veidi vähendada. Soovitan võtta 50 mcg vaheldumisi 1 ja 2 korda päevas, näiteks paaritutel kuupäevadel 2 ja paaris ...

Loe edasi

Depressioon

1.korda depressioon 19aastaselt
Korduvalt olnud haiglas.Olen vôtnud aastaid kventiaxi ja elontrili.algul aitasid.nüüd enesetunne väga halb.Arst kirjutas mirtaxapini,kuigi mul kventiax tõstis kaalu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Apteegi vabamüügist saadaval Melatoniin - seda iga õhtu.
Rahustavad teed - igasugune soe jook rahustab, rahvatarga rohuga tee rahustab paremini.
Kvetiapiin sobib.
Pea-juuste harjamine ...

Loe edasi

MRT uuringu ûks lause.

Käisin aju MRT uuringul. Uuringu vastusel on ûks lause, mille kohta sooviksin rohkem teada saada, et mida see tähendab? Kas mul on muretsemiseks põhjust? Lause on järgnev: Ajukoes haiguslikku koldemuutust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Igal täpsemal uuringul võib ilmsiks tulla mõni kõrvalekalle (aju arenguhäire või sünnitrauma) millega olete elanud kogu elu ja mis ei oma kliinilist tähendust. Täpsemaks vastuseks tuleb tutvuda uuringu ...

Loe edasi

Pulseeriv tunne mao piirkonnas

Tere. Tunnen eilsest saadik periooditi mao piirkonnas (vasakul või keskel ribide all) ebaühtlast tugevat tukslemist. Valu ei kaasne. Kas see võib olla millegi sümptom, näiteks probleemid maos või soolestikus? ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tukslev tunne võiks viidata kõrgenenud vererõhule. Peaks perearsti poole pöörduma.

Loe edasi

Beebi peakuju

Tere! Olen mures om beebi peakuju pärast. Sündides oli lapsel paremal pool hemotoom ja nyyd on pea kuju väga lopergune/lame, paremalt kõrgem ja casakult rohkem väljaulatuv. Viimase kuu jooksul olen märganud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapse pea kasvab ja muutub üsna suuresti esimese eluaasta jooksul. Peakuju võib oleneda näiteks sellest, millisel küljel eelistab laps olla, Perearst peab lapse pea kasvamist jälgima ...

Loe edasi

Minu mure praeguses elus.

Ma olen veel noor neiu, kuid tunnen et olen läbi põlenud. Selline tunne et kõik on surnud ring et mitte miski ei muutu. Kardan uusi asju ning ei oska vaadata uutele asjadele positiivselt vastu. Olen kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igaüks meist on mingis valdkonnas andekas, isegi parasjagu geniaalne.
Mis valdkond sinule meeldib, milles andekas?
Loe selle valdkonna tegijaid, nende töid ja pingutusi, nendetegevusskeeme, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi