Kopsuvähk Autor: Vahur Valvere

Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see arv 2025. aastaks ulatuda 10 miljonini. Kopsuvähk on ka peamisi vähisurma põhjusi (1/3 pahaloomulistest kasvajatest tingitud surmadest). Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 509 ja naistel 154 esmast kopsuvähijuhtu. Kopsuvähk on viimaste aastakümnete vältel olnud ka Eestis esikohal meeste vähisurma põhjusena. 

Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine, 9/10 kopsuvähi juhtudest on otseselt suitsetamisega seotud. Linnades ja tööstuspiirkondades esineb õhu saastatuse tõttu kopsuvähki sagedamini kui maapiirkondades. Töökeskkonnas on olulisteks riskiteguriteks mineraalkiud (asbest), ioniseeriv kiirgus (uraanikaevandustes vabanev radoon), arseeni-, kroomi- ja nikliühendid, klooretüüleeter, vinüülkloriid ja mõned teised ained. Kopsuvähi teket seostatakse ka mõnede onkogeenidega (vähigeenid) ja muteerunud tuumor-supressorgeenidega (kasvajavastased geenid).

Kopsuvähiga seotud haigusnähud võivad olla põhjustatud kasvajast enesest, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Umbes 1/10-l haigetest leitakse kopsuvähk juhuslikult muul põhjusel tehtud röntgenuuringul. Kopsuvähi esmassümptomiks on enamasti köha, mis on tingitud kopsukoe ärritusest või kasvaja survest hingamisteedele. Et tegemist on üldjuhul suitsetajatega, peetakse köha tihtipeale ebaoluliseks. Pooltel haigetest leidub rögas verd. Hingamisteede ahenemine tingib ka õhupuudustunde ja hingelduse. Kopsuvähi piirkonnas võib esineda (korduvaid) põletikke. Sagedasteks üldnähtudeks on kaalulangus, väsimus ja nõrkus, väike palavik jms. Kasvaja levikul rindkeres tekib valu, survest veresoontele punduvad kaela ja käte veenid.

Kopsuvähi kaugsiirdeid leidub enim luudes, peaajus ja maksas. Need võivad põhjustada erinevaid haigusnähte (luuvalud ja -murrud, kõhuvalu, närvisüsteemi talitlushäired jt). Eelnimetatud haigusnähtude ilmnemise korral tuleb kindlasti minna perearsti juurde, kes suunab haige onkoloogi konsultatsioonile.

Kopsuvähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste sümptomite tundmisest, arsti poole pöördumise kiirusest ja ka igakülgsetest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel. Haigusnähtude tähelepanuta jätmine või püüd neid omal käel ravida tähendab olulist ajakadu ja raskendab ravi.

Sõeluuringuid kopsuvähi varajaseks avastamiseks ei peeta madala efektiivsuse tõttu majanduslikult põhjendatuks. Teatud riskirühmade puhul (üle 40-aastased suitsetajad, tööl kantserogeensete ainetega kokkupuutuvad ning päriliku eelsoodumusega inimesed) on aga regulaarsed uuringud (nt kopsude röntgenuuring kord aastas) põhjendatud. Kopsuvähi ennetamise seisukohalt on äärmiselt oluline tubakavastane võitlus. 

Diagnoosimisel uuritakse esialgu kopse ja teisi rindkereelundeid röntgenoloogiliselt, võetakse kopsukelmevedeliku või röga proov kasvajarakkude kindlakstegemiseks, teostatakse bronhoskoopia (kopsutorude sisepinna vaatlus elastse toruga) koos koeproovi võtmisega, vajaduse korral kõhukoopa ja kõhukelmeõõnetaguste elundite ultraheliuuring ning rindkere ja ülakõhu kompuutertomograafiline uuring. Kaugsiirete kahtluse korral uuritakse spetsiaalsete meetoditega ka luustikku, aju või luuüdi. Uuringutel leitud kasvajast võetakse koeproov läbi rindkere seina. Kirurgilise ravi võimaluste täpseks selgitamiseks tehakse vajaduse ilmnemisel torakoskoopia/videotorakoskoopia (kopsukelmeõõne vaatlus) või mediastinoskoopia (keskseinandi vaatlus). 

Kopsuvähi ravitaktika sõltub haiguse kliinilisest staadiumist, kasvaja ehitusest, haige üldseisundist ja kaasuvatest haigustest (eelkõige südame- ja veresoonkonna ning hingamiselundite haigused). Igal üksikjuhul otsustatakse parima ravivõimaluse kasuks. Õigeaegsel avastamisel rakendatakse kirurgilist ravi, millele võib järgneda kiiritus- või keemiaravi. Kopsuvähi kaugele arenenud juhtudel, kui tekib kahtlus kirurgilise ravi tulemuslikkuses, eelneb operatsioonile keemiaravi. Opereerimatute kasvajate või raskete kaasuvate haiguste korral kasutatakse keemiaravi, mida kombineeritakse kiiritusraviga, vajaduse tekkides korduvate kuuridena. Kui haigus on avastatud hilisstaadiumis, kasutatakse palliatiivset (haigustunnuseid leevendavat) keemia- ja/või kiiritusravi ning üldist toetavat ravi, kergendamaks haige vaevusi.

Vt ka vähktõbi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Tsüstid,kilpnäärme põletik.

Tere.Mu mõistus on otsas,missuguse arsti abi või ravi ma vajan.Olen kõik proovid ise maksnud.Minu näidud,parem sagar-mõõdud 7,3cm,maht 3,65ml,vasak sagar-mõõdud 11,62cm,maht 5,81ml,kitsus-mõõdud 3,6cm, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Võite oma kilpnäärme rahule jätta - see organ küll Teie halvas enesetundes süüdi ei ole. Ultraheliuuringul on kilpnäärme maht normi piires. Sõlmelised muutused on nii väikesed, et vaevusi ei ...

Loe edasi

Kas võtta SOS-pilli?

Küsin nõu seoses SOS-pilliga. Olin kaitsmata vahekorras 21.01 ja võtsin seejärel SOS-pilli. 28.01 hakkasid päevad. 4.02 olid tugevad valud, 13.02 olid uuesti päevad, mis kestis umbes 17.02. Sama päeva ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
SOS pillide kasutamise järgselt tekib sageli tsükliväliseid ebakorrapäraseid veritsusi. SOS pillid suurendavad tsüklihäirete tõenäosust, mis toob sageli kaasa ka varasema või hilisema ovulatsiooni. ...

Loe edasi

valetaja

tere.
ma tahan muuta iseennast. olen valetaja. valetan kõigile peaaegu kõike enda kohta ja üleüldse. see on kestnud juba oma 7-8 aastat. mis ma tegema pean. asi on väljunud kontrolli alt vahel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevik enda muutmiseks ja siis algab töö nagu Näitlejatel.
Kui oled mõne mõtte, lause või lookese valetanud ja saad aru, et see Valetamne oli, siis jätkad: Sõbrad, päris nii see ei olnud, see jutt ...

Loe edasi

Fibroadenoom ja peanaha mesoteraapia

Mul leiti 4 aastat tagasi rinnas väike fibroadenoom (ca 1 cm), mida käin iga aasta kontrollimas (viimati 2016 aasta lõpus). Soovin teha peanaha mesoteraapia protseduuri juuste paremaks kasvuks ning kosmetoloog ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, antud ravi kohta pole konkreetseid uuringuid tehtud, mis puudutab seost fibroadenoomi kasvu osas. Kuna fibradenoom pole mingi paha moodustis, siis mesoteraapia pole vastunäidustatud kohe kindlasti. ...

Loe edasi

Phenibut

Kust on võimalik osta phenibut-I ?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tee kehalisi harjutusi, võimalusel käi trennis - see annab kehalist tublidust ja keha kaudu tuleb Enesekindlus ja ka Suhtlemisjulgus.
Näitering on heaks suhtlemise koolitajaks.
Või kodus ...

Loe edasi

Antibeebipillide (Yasminelle) kasutamise lõpetamise mõju organismile

Tere

Mu küsimus puudutab antibeebipillide mõju organismile.
Minu antibeebipillide kasutamise ajalugu on umbes selline: ca 4 aastat tarvitasin Logesti; 2 kuud pausi; ca 1 aasta Logesti; ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, pillide kasutamisel ei ole väga mõttekas pause teha, kui just ajutiselt suhet pole ja seetõttu vahesid tehtud seetõttu, et sageli pauside ajal naised rasestuvad soovitmatult ja abordi tegemine ju ...

Loe edasi

imelik peavalu

Tere.
Minul mure järgmine - diagnoositud on ärevushäired ütlen alustuseks ära. Kuskil kümme päeva tagasi hakkasid sellised peavalud et oimukohtades. Mitte tugev valu, nõrk ja vahel suruv. Viimasel ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vähk see tõenäoliselt ei ole aga täpsem vastus eeldab neuroloogilist läbivaatust.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos

Loe edasi

akne (?) 37a.

Tere!
Mureks on halb näonahk. Vistrikud tekkisid juba ca 13-14 aastaselt, ning vahelduva eduga võitlen nendega siiani. Olen käinud väga palju arstide vahet, kuid püsivat abi pole saanud, ja nüüd ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Lööbest ei ole küll pilti juures, kuid arvestades asjaolu, et komedoonid puuduvad ja vanust juba 37 e.a., siis võib kahtlustada ka teist näonaha haigust, mille nimi on rosaatsea ja mis mõnevõrra ...

Loe edasi

rangluu lahti

Tere, kukkusin endal 4 päeva tagasi rangluu öla küljest lahti.
Luu ise on terve.
Röntgenist oli näha, et vahe on 8.5mm.
Kas oleks targem minna operatsioonile vöi seda ise kodus edasi ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ega rangluu ots ise õigesse asendisse lähegi - ta fikseerub asendisse nagu ta on. Funktsionaalses mõttes võib tulevikus tekkida probleeme. Operatsiooniga peaks saama parema tulemuse.

Loe edasi

Palavik, väsimus, hingamisraskused

Tere,

Põhimureks püsiv palavik, mis on olnud juba üle kuu. ( Alates hommikust kõigub 37,2 - 37,6 vahel).
2. Mõnedel päevadel kaasneb rohke higistamine ( isegi istudes). Just kaenlaalt, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Fakt on see- et vaevused kestavad pikalt, üle kuu. Ja see on alus uurimiseks. Kõik need analüüsid mida ise märgite ja lisaks veel reumaproovid, uriinitest, kopsupilt, RF, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi