Vähi profülaktika Autor: Vahur Valvere

Vähi profülaktika. Vähktõve põhjusteks võivad olla paljud tegurid, mis mõjuvad inimesele kogu tema elu jooksul ja lõppkokkuvõttes viivad haiguse tekkeni. Osa riskitegureid on kontrollitavad, st valides terve eluviisi ja vältides kokkupuudet kahjulike keskkonnamõjuritega, saab vähktõve teket ennetada. Et suremus vähkkasvajatesse on südame- ja veresoontehaigustesse suremuse järel teisel kohal, tuleb vähktõve ärahoidmisse ja varajasse avastamisse suhtuda väga tõsiselt.

Vähktõve vältimine (nn esmane preventsioon) hõlmab abinõusid, mis tõkestavad vähi teket. Vähktõve varajane avastamine (nn teisene preventsioon) hõlmab teste ja uuringuid, mis aitavad leida vähkkasvaja nii vara kui võimalik. Paljud kasvajavormid on täielikult ravitavad, kui nad avastatakse õigeaegselt.

Iga inimene saab vähiriski vähendada:

1) loobudes suitsetamisest; viimaste aastakümnete uuringute andmeil on suitsetajatel suurem tõenäosus haigestuda kopsu-, suuõõne-, söögitoru-, kõri- ja kusepõievähki;

2) tarbides alkoholi mõõdukalt; alkoholi rohke tarvitamine suurendab riski haigestuda suuõõne-, neelu-, söögitoru-, kõri-, maksa- ja seedeelundite vähki ning naistel rinnavähki;

3) suurendades igapäevases toidus värskete juur- ja puuviljade osakaalu; sageli tuleb süüa teraviljatooteid ja kiudainerikast toitu;

4) vältides ülekaalulisust; tuleb olla füüsiliselt aktiivne ja süüa vähem rasvaseid toite.

5) vältides päevitamist ja ülemäärast päikesekiirgust; eriti lapsed ei tohi saada päikesepõletusi;

6) järgides tervisenõudeid ja ohutusjuhiseid kantserogeensete ainetega kokkupuutel;

7) pöördudes arsti poole, kui on tekkinud koetihend või sõlm, haavand, mis ei taha paraneda (k.a suus), sünnimärk, mille kuju, suurus või värv on muutunud, mis tahes ebatavaline veritsemine;

8) pöördudes arsti poole, kui esinevad pidevad tervisevaevused, näiteks jätkuv köha või kestev hääle kähedus, muutused soole või põie tühjendamisel, söögiisu langus, seletamatu kaalukaotus, õhtused palavikud.