Hulgikoldekõvastus Autor: Katrin Gross-Paju

Hulgikoldekõvastus ehk polüskleroos (sclerosis multiplex) on sageli nooremas keskeas algav haigus, millele on iseloomulikud pea- ja seljaaju valgeaines leiduvad kõvastumuskolded, mis takistavad kesknärvisüsteemi normaalset talitlust. Haigust esineb naistel mõnevõrra sagedamini kui meestel. Esmassümptomid on tihti vähe märgatavad ja/või kaovad kiiresti ning inimene ei pruugi nende tõttu arsti juurde minna. Nii võivad esimesteks haigusnähtudeks olla mõne nädalaga mööduv udune nägemine, kerge ühe või mõlema jala nõrkus, tasakaaluhäired. 80%-l esmashaigestunutest taanduvad eelsümptomid enamasti kiiresti, sageli täielikult. Haiguskoldeid tekib aga tasapisi juurde, mistõttu lisandub uusi haigusnähte ja olemasolevad võivad süveneda.

Haiguse diagnoosimiseks pole ühtegi spetsiifilist testi, mis välistaks kõik teised haigused ning kinnitaks just hulgikoldekõvastust. Diagnoosimisel kasutatakse rahvusvahelisi kriteeriume, mille järgi on haiguse eri perioodidel tunnuslikud teatud kesknärvisüsteemi piirkondade kahjustused. Diagnoosi kinnitavad radioloogilisel uuringul täheldatud kõvastumuskolded pea- ja seljaajus. Haigusele on iseloomulik laineline kulg, st haigusnähtude kiire teke (ägenemised) ning iseeneslikud paranemised (remissioonid). Haigusnähtudeks on nägemis-, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired (ataksia), jalgade nõrkus ja kangus, urineerimishäired, roojapidamatus, väsimus jt. Haigus võib kulgeda erinevate sümptomitega.

Miks hulgikoldekõvastus tekib, pole teada. Arvatakse, et põhjuseks on mitmete keskkonna- ja teatud pärilike tegurite koostoime. Siiski on selge, et tegemist pole ei päriliku ega nakkushaigusega.

Hulgikoldekõvastust ei osata veel välja ravida. 1990. aastatel ilmusid uued võimalused haiguse kulu leevendamiseks. On teada, et haigus progresseerub aeglasemalt, kui ravida hoolega välja kõik organismi põletikukolded. Et hulgikoldekõvastus kestab aastaid, siis on oluline haige sotsiaalne rehabilitatsioon ja elukvaliteedi säilitamine. Sageli progresseerub haigus pärast aastaid kestnud ägenemisi ja remissioone. Haigusnähud raskenevad, süvenevad jalgade nõrkus ja kangus (spastilisus), tasakaaluhäired, sageli ka urineerimishäired. Hulgikoldekõvastus võib põhjustada ka teatud tunnetusfunktsioonide kahjustust, kuid väga harva on need nii ulatuslikud, et oleks alust diagnoosida dementsust (nõrgamõistuslikkust).