- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 624)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 262)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Suured valud nabapiirkonnas” leiti 5 532 vastet
Kõhuvalu
Kõhuvalu liigitatakse ägedaks ja krooniliseks. Kõhuvalu puhul on ülioluline tähele panna selle iseloomu (terav, tuim, näriv, hõõguv, voolmeline vm), täpset kohta (ülakõht, alakõht), kiirguvust (paremasse ...
Ülemiste hingamisteede viirusnakkus
Viited: inhalaatoridÜlemiste hingamisteede viirusnakkus ehk respiratoorne viirusnakkus, rahvapäraselt külmetushaigus, on kõige sagedasem ägedalt kulgev tervisehäire, mille tõttu pöördutakse arsti poole. ...
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
(KOK) on progresseeruv haigus, mida iseloomustab väljahingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline pöördumatu langus. Haiguse põhikomponendid on krooniline obstruktiivne ...
Kutseallergia
Kutseallergia. Umbes 5–10% täiskasvanueas alanud astmast on tekkinud tervist kahjustava elukutse tõttu. Needsamad elukutsega seotud tegurid, mis põhjustavad astmat, on sageli ka allergilise nohu tekitajad. ...
Psoriaas
Viited: salvid ja kreemidPsoriaas ehk soomussammaspool on päriliku eelsoodumusega põletikulis-vohanguline nahahaigus, mida iseloomustavad teravalt piiristunud punetavad ketendavad haiguskolded eelkõige ...
Eesnäärmepõletik
Eesnäärmepõletik ehk prostatiit on haigus, mida iseloomustavad valud ja/või ebamugavustunne alakeha piirkonnas, millele sageli lisanduvad urineerimishäired ja negatiivsed muutused seksuaalelus. Seejuures ...
Kessoontõbi
Kessoontõbi ehk tuukrihaigus ehk dekompressioontõbi tekib inimestel, kes töötavad tavalisest kõrgema õhurõhu tingimustes (tuukrid allveetöödel suruõhukambrites ehk kessoonides jt). Kõrge õhurõhu korral ...
Randmekanalisündroom
Randmekanalisündroom ehk karpaalkanalisündroom on randmepiirkonnas kujunev keskpidise närvi surve- ehk kompressiooniseisund. Randmekanalisündroomi põhjustab randme ristiligamendi serva surve närvile, ...
Toonus
Toonus. Nii organism kui ka tema osad ei ole kunagi täiesti tegevusetus olekus, vaid neid iseloomustab teatud füsioloogilise aktiivsuse seisund ehk toonus. Toonust ei tule mõista staatilise nähtusena, ...
Sündimus
Sündimus on sündide arv mingis ajavahemikus, harilikult aastas. Sündimus pole üksnes rahvastiku tervise oluline näitaja, vaid ka tema elujõulisuse alus. Madal sündimus on olnud Eestis probleemiks Teisest ...
Tolm
Tolm kujutab endast aineosakesi, mis on piisavalt väikesed, et lühemat või pikemat aega õhus heljuda. Olemuselt on tolm aerosool, kus tahked osakesed võivad olla seotud ka vedelikupiiskadega. Tolmuosakeste ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...
Emakakaelavähk
Emakakaelavähk. Enamasti esineb emakakaelavähki naistel 45–55 aasta vanuses, aga seda on diagnoositud ka 20-aastastel noortel naistel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi
2006. aastal Eestis 159 ...
Jäigastav lülisambapõletik
Jäigastav lülisambapõletik ehk anküloseeriv spondüliit ehk anküloseeriv spondülartriit (ka Behterevi tõbi) on lüliliigesepõletike ehk spondülartriitide rühma kuuluv haigus. Spondülartriite iseloomustab ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Neeruvähk
Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb eaga. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2006. aastal meestel 154 ja naistel 107 neeruvähi ...
Südameklapi rike
Südameklapi rike on südame erinevate õõnte (vasaku vatsakese ja aordi, vasaku vatsakese ja vasaku koja, parema vatsakese ja kopsuarterite, parema vatsakese ja parema koja, parema koja ja alumise õõnesveeni) ...
Kardiostimulatsioon
Kardiostimulatsioon on 1950. aastate lõpus kasutusele võetud ravimeetod, mis reguleerib südame tööd enesetunnet halvendava aeglase südamerütmi korral. Peamised vaevused aeglustunud rütmi puhul on nõrkus, ...