Eesnäärmepõletik Autor: Margus Punab

Eesnäärmepõletik ehk prostatiit on haigus, mida iseloomustavad valud ja/või ebamugavustunne alakeha piirkonnas, millele sageli lisanduvad urineerimishäired ja negatiivsed muutused seksuaalelus. Seejuures võib haigus kuid ja isegi aastaid kulgeda ilma oluliste vaevusteta.

Eesnäärmepõletik on meestel üks kõige levinumaid haigusi. Uuringud on näidanud, et umbes 50%-l meestest on elu jooksul esinenud eesnäärmepõletikule iseloomulikke vaevusi. Eesti viljatutest meestest põeb eesnäärmepõletikku 22%. Harva esineva ägeda eesnäärmepõletiku korral võivad üldnähtudena esineda vappekülm ja palavik. Enamikul juhtudel algab haigus siiski kergekujulise põletikuna. Juhul kui raviga hilinetakse, muutub haigus krooniliseks, kulgedes vahelduvate vaevustega. Eesnäärmepõletiku tekke võimalikeks põhjusteks on õigeaegse ravita jäänud suguhaigused, partneri suguteede põletikud, korduvad külmetamised. Haiguse teket soodustavad eesnäärmesuurenemus (adenoom) ja ebaregulaarne seksuaalelu. Eesnäärmepõletiku kahtluse korral, milleks annavad põhjust üldine halb enesetunne ja valu kubemes või alakõhus, seksuaalvahekorra või ka roojamise ajal, tuleb kohe pöörduda arsti poole. 

Diagnoos põhineb tüüpilistel kaebustel ja eesnäärmest võetud materjali laboriuuringul põletiku ja selle tekitajate suhtes. Põletiku diagnoosimiseks või selle väljalülitamiseks kasutatakse kas sperma või eesnäärme sekreedi analüüsi. Ravi sõltub eesnäärmepõletiku tüübist. Ägedal perioodil on soovitatav voodirežiim. Kuigi haiguse põhjustanud mikroob tuvastatakse harva, on eesnäärmepõletiku põhiravimiteks antibiootikumid. Ravi võib kesta mitu nädalat, mõnel juhul isegi mitu kuud. Pärast põletikureaktsiooni taandumist on uute ägenemiste ennetamiseks ja eesnäärme funktsiooni taastamiseks vaja paari kuu jooksul jätkata eesnäärme ainevahetust parandavat ravi.

Vt ka eesnäärmesuurenemus.