Ülemiste hingamisteede viirusnakkus Autor: Margus Lember


Viited: inhalaatorid
Ülemiste hingamisteede viirusnakkus ehk respiratoorne viirusnakkus, rahvapäraselt külmetushaigus, on kõige sagedasem ägedalt kulgev tervisehäire, mille tõttu pöördutakse arsti poole. Tegemist on ülemiste hingamisteede põletikuga, mida tekitavad erinevad viirused. Iseloomulik on haigestumise sesoonsus – kaebused sagenevad tavaliselt esimeste sügiskülmade saabudes, siit ka nimetus sesoonkatarr. Talvel esineb harilikult 1–2 kuu pikkune tipphaigestumise periood. 

Viirusinfektsiooni võivad tekitada rino-, adeno-, ehho-, paragripi-, gripi- jt viirused, mille virulentsus (tõvestamisvõimelisus) varieerub. Ka haigustunnustes täheldatakse suurt mitmekesisust: nohu, ninakinnisus, kurgu karedus, kurguvalu, köha, rögaeritus, üldine halb enesetunne, väsimus ja valud luudes-liigestes, silmade kipitus, palavik (enamasti lastel) jt. Nakkus levib piisknakkusena – köhides ja aevastades levitab nakatunud isik ohtralt haigustekitajaid. Oluline roll on ka inimorganismi vastuvõtlikkusel: mitte kõik inimesed ei haigestu. Tavaliselt on tegemist iseparaneva haigusega.

Tüsistusi esineb kõige enam väikelastel, vanuritel ja kroonilise haiguse põdejatel. Kõige sagedasemad tüsistused on ninakõrvalurgete või keskkõrvapõletik ja alumiste hingamisteede nakkus. Viirused on suure muutlikkusega, mistõttu vaktsiinide väljatöötamine ja rakendamine ei ole efektiivne, v.a gripi puhul.

Ravi on põhiliselt suunatud haigusnähtude leevendamisele. Kasutatakse sümptomaatilisi vahendeid, nagu paratsetamool, kuumad joogid, jalavannid, ninasekretsiooni pärssivad ja ninakinnisust leevendavad ning köha kergendavad ravimid. Antibiootikumid on vajalikud vaid tüsistunud juhtudel, näiteks keskkõrvapõletiku lisandumisel. Haigus möödub umbes nädalaga.


Nõuanded teemal: Perearst

Rota

Tere! Kas peaksin tegema beebile rotaviiruse vaktsiini? Igal pool antakse erinevat nõu…

Huvitav on see, et minu andmete järgi saab seda Eestis tasuta alates 2014. Olen ise vaktsineeritud, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Jah, soovitan beebi rotaviiruse vastu vaktsineerida. Rotaviirus on väikelastel sage kõhulahtisuse ja oksendamise põhjustaja ning kõige suurem probleem on kiire vedelikukaotus. Raskematel ...

Loe edasi

Jõnks vasaku ribi läheduses ja siis südam jätab löögi vahele

Tere lugupeetud arst,

Mul see probleem olnud 4+ aastat juba. Täpsemalt, siis vasaku ribi alt käib nagu mingisugune jõnks/mulks läbi ja siis süda jätab löögi vahele ja teeb 1 tugevama löögi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldus meenutab üsna tüüpiliselt südame vahelööke ehk ekstrasüstoleid. Sellisel juhul tekib üks südamelöök tavalisest varem, sellele järgneb veidi pikem paus ning järgmine normaalne ...

Loe edasi

Nahaärritus

Lööve on mõlemal käel. Kahel pool kaelal ja natukenäol. On juba nädal. Alguses oli vähem. Oli ka kokku puude tööjuures epox ehk kahekomponentsete segudega. Nende pesu vesi satus kätele ja samas nende kätega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjelduse põhjal võib lööve olla seotud tööl kasutatava epoksüvaigu ehk kahekomponentse segu või selle komponentidega. Need ained võivad põhjustada nii otsest nahaärritust kui ...

Loe edasi

Näo ja kurgu/kaelapiirkonna probleemid

Tere!

Mul on probleem kaela ja näo piirkonnas. Sümptomiteks on pidev kurguvalu, aga seda ainult ühel poolel, see on kestnud vahelduva eduga juba aasta aega, nohu jm külmetusele sarnasevaid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

ere!

Teie kirjeldatud vaevused vajavad minu hinnangul täiendavat uurimist. Eriti oluline on asjaolu, et sümptomid on kestnud üle aasta ning kurgu-, suulae-, näo-, pea- ja kaelapiirkonna vaevused ...

Loe edasi

Punnid peenisel

Tekkis peenisele üks punn siis teine,nüüd neid kolm.vahel sügelevad,alguses on nagu punane väike laik ja siis muutub punniks ,muid kaebusi ei ole .mis punnid need on ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Kirjelduse järgi ei ole võimalik kindlalt öelda, millega tegemist on. Peenise nahale tekkivatel punetavatel laikudel ja punnidel võib olla mitmeid põhjuseid ning õige diagnoosi jaoks ...

Loe edasi

Neerupuudulikkus

Tere! Kirjeldan olukorda: 2026.aasta kevadel uurisin oma vereproovi näitudest eGFR-i, mis oli hetkel 30,22. Sain AI abil teada, et seda näitu ei tohi ignoreerida. Oma varasemaid analüüse vaadates sain ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud neerufunktsiooni langus vajab kindlasti arsti tähelepanu, kuid praeguste andmete põhjal ei ole põhjust paanikaks ega saa ka järeldada, et tegemist oleks raviveaga.
Loe edasi

Pea ringlus,tasakaaluhäired,juba pool aasta ,ravi ei ole saanud ?

TERE. Dr Sujetina kirjutas välja--- Vertimed 24 M6, see ei aita ja vererõhku alandavad rohud---aga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud olukorras ei soovita ma omal käel Vertimedi tsinnarisiini vastu vahetada. Pool aastat kestnud tasakaaluhäire ja kalduvus kukkuda vajavad 78-aastasel inimesel kõigepealt ...

Loe edasi

Biopsia leid

Tere! Koloskoopia käigus tehtud käärsoole biopsia andis järgmise vastuse: Prooprias mõõdukas krooniline infiltraat lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja neutrofiilidest.
Kas see leid viitab mingile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie toodud biopsiavastus kirjeldab tõepoolest käärsoole limaskestas põletikulisi muutusi. „Proopria“ ehk lamina propria on limaskesta sidekoeline kiht. Selles leitud lümfotsüüdid ja ...

Loe edasi

varvaste tuimus ja valu

jalgade valu on olnud aastaid, olen ka ravimeid saanud, kuid nüüd on uut sorti valu: valu mõlema jala varvastes, varbad on tuimad, valutavad päeval ja õhtul-öösel, tugevate valuvaigistite abil saan vahelduva ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud vaevusi ei saa ainult varvaste või labajalgade „kulumisega“ seletada. Artroos võib küll põhjustada labajala ja varvaste liigeste valu, jäikust ning mõnikord turset, ...

Loe edasi

Artroosi ägenemine, pikaaegne stress ja menopaus - seosed

Tere! Olen ligi kaks aastat elanud pidevas kriisirežiimis oma suitsiidse pereliikme tõttu. Mõõdukas artroos diagnoositi mul juba varem, kolm aastat tagasi, kuid valusid oli siiani vähe. Tänavu juuni algul, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud pikaajaline psühholoogiline koormus, menopausi algus, meeleolumuutused ja liigesevaevused võivad tõepoolest olla omavahel seotud. Samas ei kirjutaks ma järjest uutes ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi