Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus Autor: Helle Leesik

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

(KOK) on progresseeruv haigus, mida iseloomustab väljahingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline pöördumatu langus. Haiguse põhikomponendid on krooniline obstruktiivne (ahendav) bronhiit, kopsuemfüseem ja südame parema poole puudulikkus. KOKi kõige sagedasemaks põhjuseks on pikaajaline suitsetamine, harvem elukutsega seotud kahjustavad tegurid. Selleks et hinnata suitsetamise kestust, kasutatakse mõistet pakkaasta: juhul kui inimene on suitsetanud 20 aastat ühe paki (20 sigaretti) päevas, hinnatakse tema suitsetamisstaažiks

20 pakkaastat; kui aga 20 aastat 10 sigaretti päevas, siis on suitsetaja staaž 10 pakkaastat jne. Tänapäeval on KOK maailmas üks levinumaid hingamiselundite haigusi, mille tunnusteks on köha koos rögaeritusega ja hingeldus. Haiguse algjärgus tajutakse õhupuudust vaid raskemal füüsilisel koormusel, kuid järk-järgult hakkab hingeldus häirima juba kergel koormusel ning lõpuks ka rahuolekus. Oluline erinevus astma ja KOKi vahel on see, et viimase puhul on hingamisteede obstruktsioon (ahenemus) jääv, pöördumatu, astma puhul aga pöörduv. Periooditi võib esineda KOKi ägenemist, millega kaasneb palavik, köha tugevneb ja röga muutub mädaseks.

KOKil põhjuslikku ravi ei ole. Sümptomeid leevendavaks põhiravimiks on inhaleeritav(ad) bronhilõõgasti(d), mida tuleb regulaarselt kasutada. Inhaleeritavate glükokortikosteroidide otstarbekuse kohta ei ole veel täit selgust, aga kui neist on abi, tuleb neid manustada. Ravi seisukohalt on kõige tähtsam suitsetamise lõpetamine, sest vastasel korral haigus progresseerub isegi siis, kui tarvitatakse regulaarselt ravimeid. Väga oluline on aegsasti arsti poole pöörduda; enamasti on haiguse algus aga märkamatu ning arsti juurde minnakse juba selgete sümptomitega. Ägenemise korral on näidustatud antibakteriaalne ravi ja raskematel juhtudel ka hormoonravi. Haiguse progresseerumisel tõuseb vererõhk kopsuringes ja koormus paremale südamepoolele suureneb, mistõttu haiged vajavad lisaks ka südameravimeid. Kaugele arenenud haigusvormi puhul kannatavad haiged pideva hapnikuvaeguse all ning arteriaalse vere hapniku osarõhu langemisel alla 60 mmHg kasutatakse kodust hapnikravi. Hingamisharjutustel ning taastusravil on samuti kindel koht kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravis.

Haiged vajavad pidevat arstlikku jälgimist, oluline on hea koostöö arsti ja meditsiiniõega. Suure suitsetamisstaažiga (üle 20 pakkaasta) inimesed peaksid regulaarselt käima arstlikul läbivaatusel, seda enam, et nad kuuluvad ka kopsuvähi riskirühma. Kahjuks avastatakse haigus sageli hilja. KOK progesseerub, eriti kui jätkatakse suitsetamist. Kopsudes tekivad suured gaasivahetuses mitteosalevad põisjad moodustised ehk bullad, mis võivad suruda funktsioonivõimelisele kopsuosale ning häirida sel moel gaasivahetust veelgi. Bullade kirurgiline eemaldamine kergendab haigestunu seisundit. KOKist ei tervistuta, aga haiguse progresseerumise peatamine on võimalik, kui arsti poole pöördutakse varajases haigusjärgus.

Vt ka kodune hapnikravi.