Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus Autor: Helle Leesik

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

(KOK) on progresseeruv haigus, mida iseloomustab väljahingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline pöördumatu langus. Haiguse põhikomponendid on krooniline obstruktiivne (ahendav) bronhiit, kopsuemfüseem ja südame parema poole puudulikkus. KOKi kõige sagedasemaks põhjuseks on pikaajaline suitsetamine, harvem elukutsega seotud kahjustavad tegurid. Selleks et hinnata suitsetamise kestust, kasutatakse mõistet pakkaasta: juhul kui inimene on suitsetanud 20 aastat ühe paki (20 sigaretti) päevas, hinnatakse tema suitsetamisstaažiks

20 pakkaastat; kui aga 20 aastat 10 sigaretti päevas, siis on suitsetaja staaž 10 pakkaastat jne. Tänapäeval on KOK maailmas üks levinumaid hingamiselundite haigusi, mille tunnusteks on köha koos rögaeritusega ja hingeldus. Haiguse algjärgus tajutakse õhupuudust vaid raskemal füüsilisel koormusel, kuid järk-järgult hakkab hingeldus häirima juba kergel koormusel ning lõpuks ka rahuolekus. Oluline erinevus astma ja KOKi vahel on see, et viimase puhul on hingamisteede obstruktsioon (ahenemus) jääv, pöördumatu, astma puhul aga pöörduv. Periooditi võib esineda KOKi ägenemist, millega kaasneb palavik, köha tugevneb ja röga muutub mädaseks.

KOKil põhjuslikku ravi ei ole. Sümptomeid leevendavaks põhiravimiks on inhaleeritav(ad) bronhilõõgasti(d), mida tuleb regulaarselt kasutada. Inhaleeritavate glükokortikosteroidide otstarbekuse kohta ei ole veel täit selgust, aga kui neist on abi, tuleb neid manustada. Ravi seisukohalt on kõige tähtsam suitsetamise lõpetamine, sest vastasel korral haigus progresseerub isegi siis, kui tarvitatakse regulaarselt ravimeid. Väga oluline on aegsasti arsti poole pöörduda; enamasti on haiguse algus aga märkamatu ning arsti juurde minnakse juba selgete sümptomitega. Ägenemise korral on näidustatud antibakteriaalne ravi ja raskematel juhtudel ka hormoonravi. Haiguse progresseerumisel tõuseb vererõhk kopsuringes ja koormus paremale südamepoolele suureneb, mistõttu haiged vajavad lisaks ka südameravimeid. Kaugele arenenud haigusvormi puhul kannatavad haiged pideva hapnikuvaeguse all ning arteriaalse vere hapniku osarõhu langemisel alla 60 mmHg kasutatakse kodust hapnikravi. Hingamisharjutustel ning taastusravil on samuti kindel koht kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravis.

Haiged vajavad pidevat arstlikku jälgimist, oluline on hea koostöö arsti ja meditsiiniõega. Suure suitsetamisstaažiga (üle 20 pakkaasta) inimesed peaksid regulaarselt käima arstlikul läbivaatusel, seda enam, et nad kuuluvad ka kopsuvähi riskirühma. Kahjuks avastatakse haigus sageli hilja. KOK progesseerub, eriti kui jätkatakse suitsetamist. Kopsudes tekivad suured gaasivahetuses mitteosalevad põisjad moodustised ehk bullad, mis võivad suruda funktsioonivõimelisele kopsuosale ning häirida sel moel gaasivahetust veelgi. Bullade kirurgiline eemaldamine kergendab haigestunu seisundit. KOKist ei tervistuta, aga haiguse progresseerumise peatamine on võimalik, kui arsti poole pöördutakse varajases haigusjärgus.

Vt ka kodune hapnikravi.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kaalu langus

Tere! 16.07.2021 tehti mulle sapikivide ja sapipõie operatsioon. Nüüd selle nädalaga peale oppi olen maha võtnud järsku 9kg. Söön tavaliselt nagu ennem kuid jah rasva ei söö enam. Kaalusin enne oppi 120kg ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Olete ilmselt ülekaaluline ja kaalukaotus tuleb igati kasuks. Midagi väga kummalist selles ei ole - seoses operatsiooniga sööb inimene mingil perioodil igal juhul vähem. Rasvas, mida väidate nüüd vähem ...

Loe edasi

Perifeerse lihasnärvi halvatuse taastusravi?

Minu emal on probleem jalaga, ta ei saa sellega normaalselt käia, kõndides nagu "loobiks jalalaba". Perearsti poolt diagonoosiks perifeerse lihasnärvi halvatus ja raviks Milgamma tabletid. Neuroloogi konsultatsiooniaeg ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Jalalaba tõstmisvõime puudumine viitab tõesti jalanärvi kahjustusele. Paranemist ravimitega kiirendada ei saa, on vaja teha harjutusi lihase säilitamiseks. Oluline on aga teha kindlaks närvikahjustuse ...

Loe edasi

Päevad

Tere, mul on vererohked päevad. Kasutasin menstruaalanumat A-suurust ja see sai kahe ja poole tunniga täis ja seda kaks korda järjest. Päevad kestavad kuus päeva
See nii häirib. Haigusi ei ole, peale ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Vererohkete menstruatsioonide põhjusi on palju erinevaid ja kõigepealt peab välja selgitama põhjuse. Günekoloogilistest haigustest on vererohkete menstruatsioonide põhjuseks müoom, adenomüoos, ...

Loe edasi

Rinnas valu

Tere, olen 13a tüdruk ja mul on tavalisest suuremad rinnad (85B-75D). Mul on vahepeal rindades korda mööda valud, kas see on normaalne või peaksin muretsema? Ise olen koguaeg kartnud rinnavähki aga pole ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Olete 13-aastane tüdruk ja rinnavähki kindlasti kartma ei pea! Rindade valulikkus ( eelkõige menstruatsiooni eelsel perioodil) selles eas on seotud munasarjades toodetavate hormoonide tsükliliste ...

Loe edasi

Valud vasakpoolses alakõhus

Tere
Kevadest saati valud alakõhus Märtsis operatsioon ITK-s, kus eemaldati munasarjad.Emakas alles.Varsti hakkasid peale oppi jälle tuimad valud vasakpoolses alakõhus.Perearstile tehtud uriini ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peaksite pöörduma Teid opereerinud arsti poole. Minul on midagi raske arvata, kuna ei tea, millised uuringud Teile enne operatsiooni tehti. Vasakpoolne alakõhu valu võiks olla seotud sigmasoolega, Ka operatsioonijrgsed ...

Loe edasi

ajukasvaja

Tere!
87-aastane mees saadeti hooldekodusse, kuid pere avastas oma üllatuseks saatekirja pealt, et tal on D33 1-telgialuse e infratentoriaalse suuraju healoomuline kasvaja?!
Ja D 18.0 kõigi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Perearst operatsioonile ei suuna. Seda peaks vajadusel tegema MRT uuringule suunanud neuroloog, kes on teostanud ka haige läbivaatuse.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

K'elabal veresoones moodustis?

Tere uuesti!
T'nan vastuse eest, vastasite, et see muudatus ei ole ohtlik, kuid, mitte, mis see on selline. N'dala jooksul eiole ta v'iksemaks
l'inud, vaid hoopisnatuke suuremaks ja katsudes ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Ei oska pakkuda sellisel moel, millega võiks olla tegemist. Arvestades asukohta, ei ole pigem seotud veresoontega - kuna veen on läbi naha näha, siis seetõttu ilmselt seostate ...

Loe edasi

Veresuhkur ja prednisoloon

Tere!


Võtan hetkel astma tõttu prednisolooni 30 mg. Lugesin, et see ravim võib tõsta veresuhkrut. Üks õhtu pool tundi pärast söömist, huvi pärast, mõtlesin, et võiks mõõta veresuhkrut. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ei, 11,5 mmol/l ei ole normaalne, ka mitte prednisolooni foonil. Jah, prednisoloon võib veresuhkrut tõepoolest tõsta. Soovitan asja arutada Teile prednisolooni määranud arstiga - võib-olla ...

Loe edasi

Ma ei tea mis mul viga on_ei ole diagnoosi

Tere! Kõik analüüsid korras ja tehtud, kuid siiani ei ole vastust, miks eriti hommikul kohe peale söömist muutuvad jalad punaseks (loodan, et pildil on näha millised väikesed punased laigud tekivad). Lisaks ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Üks, mida võin Teile kindlalt öelda, on - nendele kaebustele ei ole veresoontekirurgilist operatsiooni, mida saaksin pakkuda.
Ilmselgelt on mure Teie pärast ka Teie perearstil ...

Loe edasi

Närvivalud jalgades

Tere! Mul on pikaaegne mure seoses erinevate närvivaludega. Kestnud on need umbes 7 kuud.esinevad surinad,elektrilöögi taolised aistingud,torked, lihasnõrkus, iga väiksem liigutus ärritab närve ja valud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Seda probleemi kirja teel ei lahenda. Kuna võimalikke põhjuseid on mitu, tuleks taotleda läbi perearsti suunamist uuringuteks mõne keskhaigla neuroloogiaosakonda.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi