Sündimus Autor: Üllar Kaljumäe

Sündimus on sündide arv mingis ajavahemikus, harilikult aastas. Sündimus pole üksnes rahvastiku tervise oluline näitaja, vaid ka tema elujõulisuse alus. Madal sündimus on olnud Eestis probleemiks Teisest maailmasõjast peale, kuid eriti järsult vähenes sündimus 20. sajandi lõpukümnendil. Kui perioodil 1970–90 sündis aastas üle 20 000 lapse, 1987. aastal isegi 25 086, siis 1998. aastal vaid 12 167 last (vähenemine üle kahe korra). Loomulik iive püsis kuni aastani 1990 siiski positiivne (2773), meestel isegi kuni 1991. aastani (358). Seejärel muutus loomulik iive negatiivseks, olles kõige madalam (–8036) 1994. aastal ning püsis pikka aega vahemikus –5000 kuni –7000. Pärast 1998. aastat on sündide arv aastas siiski pidevalt kasvanud ja 2005. aastal sündis kokku 14 350 last (7 aastaga on sündimus suurenenud 17,9%). 2003. aastast alates on loomulik iive paranenud, olles 2005. aastal siiski veel –2966. Aastal 2004 oli Tartu maakonnas (koos Tartu linnaga) iive juba minimaalselt positiivne (2), 2005. aastal ka Harju maakonnas (261) ja Tallinnas (183). Olukorras, kus laste arv vanuses 0–14 on viimase 15 aastaga vähenenud poole võrra (2005. aastal oli riigis 208 110 selles eas last), on just suremuse vähenemine põhjustanud iibe positiivsemaks muutumise.

Nii sündimuse vähenemisel kui suurenemisel ei ole üheseid põhjusi. Sündimust mõjutavad mitmed sotsiaal-majanduslikud ja tervisetegurid, mistõttu ei ole kahjuks võimalik üksikute meetmetega (nt vanemapalk, millel kahtlemata on oma positiivne mõju) saavutada pidevat sündimuse paranemist. Esmalt on madal sündimus iseloomulik kõikidele arenenud Euroopa riikidele, tegelikult kogu arenenud maailmale. Eestis näiteks kadusid traditsioonilise maakogukondliku peremudeli hülgamisega peaaegu täielikult suurpered. Kahtlemata mõjutab sündimust abieluinstitutsiooni teisenemine ning muude kooseluvormide järjest suurem osakaal. Samuti avaldavad oma mõju suured ühiskondlikud sündmused – Eesti taasiseseisvumisliikumise kõrgperioodil 1986–91, eriti aga laulva revolutsiooni ajajärgul 1988–89 suurenes sündinud laste arv rohkem kui tuhande võrra aastas. 1990. aastate majanduslik surutis ja ühiskonnas valitsenud ebakindlus olid olulised tegurid, mis mõjutasid sündimust varsti pärast taasiseseisvumist. Oma mõju on avaldanud ka rahvuslikud ja etnilised asjaolud, samuti vanemate haridustase ja vanus. Eelnev ei ole kaugeltki ammendav loetelu sündimust mõjutavatest teguritest. Järgnevalt on ära toodud mõned iseloomulikud, aga ka lihtsalt huvitavad tendentsid.

Eestlaste ja teiste rahvuste osakaal. Perioodil 1970–90 moodustasid eesti lapsed sündidest keskmiselt 60%, madalaim oli eestlaste osakaal 1985. aastal, mil see moodustas 58,6% kõikidest sündidest. 1992. aastal saavutas eestlaste osakaal sündinud lastest 70% piiri ja ei ole edaspidi sellest allapoole langenud (suurim osakaal oli 1993. aastal – 73,3%).

Sünnitajate vanus. Kui 1990. aastal moodustasid kuni 24 aasta vanused emad poole sünnitajatest, siis 2005. aastal ainult kolmandiku. Seevastu 30–34-aastaste sünnitajate osakaal on suurenenud samal perioodil peaaegu 25% ja 35–39-aastaste osakaal üle 40%. 

Abieluinstitutsioon ja sündimus. Ligi 3 korda on viimase 15 aasta jooksul vähenenud abielust sündinute hulk. Vabaabielust sündinud laste arv ületas 2005. aastal abielust sündinud laste arvu juba 150 lapse võrra. 

Kui sündimust hinnata ema haridustaseme järgi, siis viimase 15 aasta jooksul ei ole praktiliselt muutunud sündide absoluutarvud põhiharidusega või madala haridustasemega emade puhul (veidi alla 2600). Üle 2 korra on samal ajavahemikul vähenenud sündide arv keskharidusega emadel (2005. aastal veidi alla 8000), samas on kõrgharidusega emadel sündinud laste arv (eriti paaril viimasel aastal) siiski suurenenud (10%).

Nõuanded sel teemal

Punased täpid peenise peal

Umbes kaks kuud hakkas tekkima esialgu pitsitav tunne peenises.Häiris tugevalt magama jäämist.Mingil hetkel tekkis valu munandite piirkonda, munandid läksid paariks minutiks kivikõvaks ja veresooned olid ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Meestearstile saab otse pöörduda tasulises korras. Haigekassa võtab tasumise üle, kui mehe on vastava probleemi lahendamiseks edasi suunanud teine arst, näiteks perearst. Pildi alusel on näha eesnaha ärritust ...

Loe edasi

Teie poolt paigaldatud tinna implantaatide vahetamine

Tere, mulle on Teie kliinikus 15 aastat tagasi paigaldatud rinna implantaadid. Sain tookord aru, et memde eemaldamine, oli Teie poolt tasuta. Soovin nüüd eemaldada need vanad implantaadid ning paigaldada ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Lugupeetud endine patsient !
Tere ! Väga tore kuulda, et Te veel nüüdki, 15 aastat pärast operatsiooni , esteetilise tulemusega rahul olete.
Loodan, et Teil on olnud meeles nende aastate jooksul ...

Loe edasi

Pikale veninud menstruatsioon

Tere.
Olen 45 aastane ja viimasel aastal on minu menses kõikunud21-33 päevani. Septembris jäi üldse vahele, põdesin samal ajal ka veel koroonat. Detsembris oli lausa 2 korda, kuu alguses ja kuu lõpus, ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Tegemist on üleminekueaga ja sellest tulenevate muutustega. Normaalseteks loetakse menstruaaltsükleid 21-35 päeva, mis enamasti ei vaja ravi.
Perearstil soovitan kontrollida ...

Loe edasi

Rasedus ja Sos pill

Küsimus oleks selline olen olnud 3 päeva järjestikus vahekorras. Kondoom on purunenud ja sperma on sees nüüd selline küsimus, kas oleks ideaalne võta sos pill või see enam ei aita raseduse vastu.

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Kui teil raseduse plaani ei ole, siis kasutage kindlasti SOS pilli, kuna see võib aidata rasedust ära hoida. Kui kaitsmata vahekorrad on olnud tsükli teises pooles ehk kuni 10 päeva jooksul ...

Loe edasi

Seksi isu langus.

Tere.
Selline mure, et mul on seksi isu langenud. Eks ole muidugi ka stressi viimasel ajal rohkem. Aga ma tunnen, et vajan seda tagasi ja ma ei tea mida teha. Isegi orgasmini jõudmine on venib nii, ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Libidot mõjutavad väga paljud erinevad tegurid ja see võib elu jooksul muutuda. Stress, suurem psüühiline koormus pikema perioodi jooksul, ärevus, depressioon, masendus, unehäired jpm. ...

Loe edasi

Mõned punnid ja lõhe peenisel

Tervist!
Hiljuti tekkinud punnid ja seejärel ka niiöelda lõhe peenise otsa poole. Lõhe on pigem valus kui eesnahka liigutan nagu tuleks lõhe lahti koguaeg. Imelik..pole varem selliseid probleeme ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Punnid võivad olla molluskid, aga lisaks on siin ka tavaline nahapõletik. Interneti teel selliseid muresid kahjuks lahendada ei saa. Tulge meestearsti vastuvõtule. Ideaalis kaasa hommikune esmasjoa kusi ...

Loe edasi

Konisatsiooni tulemused

Tere

Saadeti kolposkoopiasse. Tulemused:
Histoloogiliselt mõõduka kuni raske düsplaasiaga mitmerealine lameepiteel (CINII-III). Stroomas mõõdukas kuni rohke ümarrakuline põletikuline ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Nii analüüside tulemused kui ka konisatsioon nii noores eas viitavad tõsistele muutustele emaka kaelal.
Jälgimist vajab ...

Loe edasi

HPV

Tere oleka analüüside vastuste kohta küsimus, kas asi on väga korrast ära, aitäh ette vastamast.
Proov on adekvaatne. Lameepiteeli pindmise ja vahekihi rakud. Tugevalt düsplastilised lameepiteeli ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Teil on kahjuks HPV põhjustanud emakakaelal tugevamaid muutusi ehk kahtlus on raske astme vähieelsele seisundile. Vajate kindlasti emakakaela lisauuringut ehk kolposkoopiat. Kui see uuring ...

Loe edasi

pap test

Olen saanud Pap testi tulemused:


Olen saanud tulemused:

Negatiivne: HPV 16 RNA, HPV 18,45 RNA.

Proov on adekvaatne. Lameepiteeli pindmise ja vahekihi rakud. ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 32-aastane

Kaasajal on esmane uuring HPV (ingl human papillomavirus) – inimese papilloomiviirus, kui see positiivne, siis uuritakse edasi ...

Loe edasi

Lõhed eesnahal

Tere. Selline mure et eesnahal on lõhed. Eesnahk on kitsenenud. Üle suguti pea tuleb väga vaevaliselt ja valulikult. Nahk kestendab. Olen käinud varasemalt meestearsti juures ja on võetud külv ja sperma ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Kui suhkruhaigus pole hästi ravitud on eesnaha muresid tõesti palju raskem välja ravida ja need kipuvad korduma. Kirjeldatud muutuseid ravin ma alati lokaalsete kreemiravidega. Küll kasutan pisut teistsuguseid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi