Sündimus Autor: Üllar Kaljumäe

Sündimus on sündide arv mingis ajavahemikus, harilikult aastas. Sündimus pole üksnes rahvastiku tervise oluline näitaja, vaid ka tema elujõulisuse alus. Madal sündimus on olnud Eestis probleemiks Teisest maailmasõjast peale, kuid eriti järsult vähenes sündimus 20. sajandi lõpukümnendil. Kui perioodil 1970–90 sündis aastas üle 20 000 lapse, 1987. aastal isegi 25 086, siis 1998. aastal vaid 12 167 last (vähenemine üle kahe korra). Loomulik iive püsis kuni aastani 1990 siiski positiivne (2773), meestel isegi kuni 1991. aastani (358). Seejärel muutus loomulik iive negatiivseks, olles kõige madalam (–8036) 1994. aastal ning püsis pikka aega vahemikus –5000 kuni –7000. Pärast 1998. aastat on sündide arv aastas siiski pidevalt kasvanud ja 2005. aastal sündis kokku 14 350 last (7 aastaga on sündimus suurenenud 17,9%). 2003. aastast alates on loomulik iive paranenud, olles 2005. aastal siiski veel –2966. Aastal 2004 oli Tartu maakonnas (koos Tartu linnaga) iive juba minimaalselt positiivne (2), 2005. aastal ka Harju maakonnas (261) ja Tallinnas (183). Olukorras, kus laste arv vanuses 0–14 on viimase 15 aastaga vähenenud poole võrra (2005. aastal oli riigis 208 110 selles eas last), on just suremuse vähenemine põhjustanud iibe positiivsemaks muutumise.

Nii sündimuse vähenemisel kui suurenemisel ei ole üheseid põhjusi. Sündimust mõjutavad mitmed sotsiaal-majanduslikud ja tervisetegurid, mistõttu ei ole kahjuks võimalik üksikute meetmetega (nt vanemapalk, millel kahtlemata on oma positiivne mõju) saavutada pidevat sündimuse paranemist. Esmalt on madal sündimus iseloomulik kõikidele arenenud Euroopa riikidele, tegelikult kogu arenenud maailmale. Eestis näiteks kadusid traditsioonilise maakogukondliku peremudeli hülgamisega peaaegu täielikult suurpered. Kahtlemata mõjutab sündimust abieluinstitutsiooni teisenemine ning muude kooseluvormide järjest suurem osakaal. Samuti avaldavad oma mõju suured ühiskondlikud sündmused – Eesti taasiseseisvumisliikumise kõrgperioodil 1986–91, eriti aga laulva revolutsiooni ajajärgul 1988–89 suurenes sündinud laste arv rohkem kui tuhande võrra aastas. 1990. aastate majanduslik surutis ja ühiskonnas valitsenud ebakindlus olid olulised tegurid, mis mõjutasid sündimust varsti pärast taasiseseisvumist. Oma mõju on avaldanud ka rahvuslikud ja etnilised asjaolud, samuti vanemate haridustase ja vanus. Eelnev ei ole kaugeltki ammendav loetelu sündimust mõjutavatest teguritest. Järgnevalt on ära toodud mõned iseloomulikud, aga ka lihtsalt huvitavad tendentsid.

Eestlaste ja teiste rahvuste osakaal. Perioodil 1970–90 moodustasid eesti lapsed sündidest keskmiselt 60%, madalaim oli eestlaste osakaal 1985. aastal, mil see moodustas 58,6% kõikidest sündidest. 1992. aastal saavutas eestlaste osakaal sündinud lastest 70% piiri ja ei ole edaspidi sellest allapoole langenud (suurim osakaal oli 1993. aastal – 73,3%).

Sünnitajate vanus. Kui 1990. aastal moodustasid kuni 24 aasta vanused emad poole sünnitajatest, siis 2005. aastal ainult kolmandiku. Seevastu 30–34-aastaste sünnitajate osakaal on suurenenud samal perioodil peaaegu 25% ja 35–39-aastaste osakaal üle 40%. 

Abieluinstitutsioon ja sündimus. Ligi 3 korda on viimase 15 aasta jooksul vähenenud abielust sündinute hulk. Vabaabielust sündinud laste arv ületas 2005. aastal abielust sündinud laste arvu juba 150 lapse võrra. 

Kui sündimust hinnata ema haridustaseme järgi, siis viimase 15 aasta jooksul ei ole praktiliselt muutunud sündide absoluutarvud põhiharidusega või madala haridustasemega emade puhul (veidi alla 2600). Üle 2 korra on samal ajavahemikul vähenenud sündide arv keskharidusega emadel (2005. aastal veidi alla 8000), samas on kõrgharidusega emadel sündinud laste arv (eriti paaril viimasel aastal) siiski suurenenud (10%).

Nõuanded sel teemal

Mure neutrofiilide vähesuse üle

Mulle tehti kevadel 2020 hemogramm ning nüüd sügisel tehti uus hemogramm (enne operatsiooni vajalik). Kui kevadel oli verenäidud enamvähem piirides või väga vähe alla normi, siis nüüdse vastuse järgi näidud ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teie vereanalüüsis esineb tõesti mõõdukas neutropeenia ja leukopeenia. Ei saa eitada, et selle foonil on suurem oht infektsioonidesse nakatumiseks ning ka võimalus, et põdemine tuleks ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitus

Võtan praegu 2tbl (2x50mg) L-Thyroxin-i päevas. Analüüsid on manuses. Kas teie arvates on põhjendatud ravimi annuse vähendamine? Kui palju peaks võtma?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Analüüsides TSH veidi normist madalam, FT4 normis. L-türoksiini annust võiks veidi vähendada. Soovitan võtta 50 mcg vaheldumisi 1 ja 2 korda päevas, näiteks paaritutel kuupäevadel 2 ja paaris ...

Loe edasi

MRT uuringu ûks lause.

Käisin aju MRT uuringul. Uuringu vastusel on ûks lause, mille kohta sooviksin rohkem teada saada, et mida see tähendab? Kas mul on muretsemiseks põhjust? Lause on järgnev: Ajukoes haiguslikku koldemuutust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Igal täpsemal uuringul võib ilmsiks tulla mõni kõrvalekalle (aju arenguhäire või sünnitrauma) millega olete elanud kogu elu ja mis ei oma kliinilist tähendust. Täpsemaks vastuseks tuleb tutvuda uuringu ...

Loe edasi

Pulseeriv tunne mao piirkonnas

Tere. Tunnen eilsest saadik periooditi mao piirkonnas (vasakul või keskel ribide all) ebaühtlast tugevat tukslemist. Valu ei kaasne. Kas see võib olla millegi sümptom, näiteks probleemid maos või soolestikus? ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tukslev tunne võiks viidata kõrgenenud vererõhule. Peaks perearsti poole pöörduma.

Loe edasi

Beebi peakuju

Tere! Olen mures om beebi peakuju pärast. Sündides oli lapsel paremal pool hemotoom ja nyyd on pea kuju väga lopergune/lame, paremalt kõrgem ja casakult rohkem väljaulatuv. Viimase kuu jooksul olen märganud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapse pea kasvab ja muutub üsna suuresti esimese eluaasta jooksul. Peakuju võib oleneda näiteks sellest, millisel küljel eelistab laps olla, Perearst peab lapse pea kasvamist jälgima ...

Loe edasi

Fistul

Tere! Minu eemaldati jämesool veebruari algul ja seoses sellega paigaldati stoom.Kohe peale operatsiooni algas mäda eritumine dreeni august ja kestab siiani.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peaksite pöörduma Teid opereerinud arsti vastuvõtule - tema teab, kas see on paratamatu või on see probleem lahendatav.

Loe edasi

kardiostimulaator

Detsembris 2016 paigaldati kardiostimulaator seoses lll astme bradükardiaga.Seejärel olen 3 korda käinud korralises kontrollis,kõik korras,aparaat töötab normaalselt.
Septembri algul tekkisid öösiti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõsise südamehaiguse tunnuseks on püsiv valu, rütmihäired, nõrkus, õhupuudus. Olete käinud kontrollis, on uuritud ja kõik on normi piires. See on väga hea. Moodsamad kardiostimulaatorid registreerivad ...

Loe edasi

Spermaanalüüs

Tere,

Soovime teist last, aga pole õnnestunud. Mehe spermaanalüüsi tulemus näitas, et normaalseid spermatosoide on 0%. Kas kordusanalüüs vōib näidata teistsugust tulemust? Esimene laps õnnestus ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Esiteks - 0% pole alati null. Eestis on tõesti 2 laborit, kus enamik mehi saavad omale sperma morfoloogia vastuseks 0%. Enam kui 80% juhtudel suuremates laborites tehtud kordustestid seda esimest tulemust ...

Loe edasi

Kaitsevägi

Tere!
Räägin oma hüppeliigesest, 2016a kukkusin korvpalli mängides endal malleoli luu katki. Siiamaani on valus olen ravinud seda kannan ortoosi ja ma väänan seda isegi astudes välja. Varsti on ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Teie pöördumises ei leia ma küsimust, millele vastata. Kartma ei peaks Te kaitseväge, vaid võtma ette midagi oma jalaga. Ma ei tea Teie varasemat kulgu hüppeliigese trauma järgselt, kuid kirjeldate, et ...

Loe edasi

Suurenenud jalavalu

Tere
Mul oli aasta tagasi autoavarii. Dr. Vasar on mind opereerinud 2 x - detsembris 2019 ja veebruaris 2020 (peroneusnärvide resektsioon armi tasandil, sellest naha tundlikkuse muutus.)
...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kindlasti ei ole see normaalne, kuid toimunud traumat kahjuks olematuks ei tee. Teil esineb närvikahjustus. Probleem on neuroloogia ja ortopeedia alane, mina vaid üldkirurg ja selles küsimuses mitte ekspert. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi