Sündimus Autor: Üllar Kaljumäe

Sündimus on sündide arv mingis ajavahemikus, harilikult aastas. Sündimus pole üksnes rahvastiku tervise oluline näitaja, vaid ka tema elujõulisuse alus. Madal sündimus on olnud Eestis probleemiks Teisest maailmasõjast peale, kuid eriti järsult vähenes sündimus 20. sajandi lõpukümnendil. Kui perioodil 1970–90 sündis aastas üle 20 000 lapse, 1987. aastal isegi 25 086, siis 1998. aastal vaid 12 167 last (vähenemine üle kahe korra). Loomulik iive püsis kuni aastani 1990 siiski positiivne (2773), meestel isegi kuni 1991. aastani (358). Seejärel muutus loomulik iive negatiivseks, olles kõige madalam (–8036) 1994. aastal ning püsis pikka aega vahemikus –5000 kuni –7000. Pärast 1998. aastat on sündide arv aastas siiski pidevalt kasvanud ja 2005. aastal sündis kokku 14 350 last (7 aastaga on sündimus suurenenud 17,9%). 2003. aastast alates on loomulik iive paranenud, olles 2005. aastal siiski veel –2966. Aastal 2004 oli Tartu maakonnas (koos Tartu linnaga) iive juba minimaalselt positiivne (2), 2005. aastal ka Harju maakonnas (261) ja Tallinnas (183). Olukorras, kus laste arv vanuses 0–14 on viimase 15 aastaga vähenenud poole võrra (2005. aastal oli riigis 208 110 selles eas last), on just suremuse vähenemine põhjustanud iibe positiivsemaks muutumise.

Nii sündimuse vähenemisel kui suurenemisel ei ole üheseid põhjusi. Sündimust mõjutavad mitmed sotsiaal-majanduslikud ja tervisetegurid, mistõttu ei ole kahjuks võimalik üksikute meetmetega (nt vanemapalk, millel kahtlemata on oma positiivne mõju) saavutada pidevat sündimuse paranemist. Esmalt on madal sündimus iseloomulik kõikidele arenenud Euroopa riikidele, tegelikult kogu arenenud maailmale. Eestis näiteks kadusid traditsioonilise maakogukondliku peremudeli hülgamisega peaaegu täielikult suurpered. Kahtlemata mõjutab sündimust abieluinstitutsiooni teisenemine ning muude kooseluvormide järjest suurem osakaal. Samuti avaldavad oma mõju suured ühiskondlikud sündmused – Eesti taasiseseisvumisliikumise kõrgperioodil 1986–91, eriti aga laulva revolutsiooni ajajärgul 1988–89 suurenes sündinud laste arv rohkem kui tuhande võrra aastas. 1990. aastate majanduslik surutis ja ühiskonnas valitsenud ebakindlus olid olulised tegurid, mis mõjutasid sündimust varsti pärast taasiseseisvumist. Oma mõju on avaldanud ka rahvuslikud ja etnilised asjaolud, samuti vanemate haridustase ja vanus. Eelnev ei ole kaugeltki ammendav loetelu sündimust mõjutavatest teguritest. Järgnevalt on ära toodud mõned iseloomulikud, aga ka lihtsalt huvitavad tendentsid.

Eestlaste ja teiste rahvuste osakaal. Perioodil 1970–90 moodustasid eesti lapsed sündidest keskmiselt 60%, madalaim oli eestlaste osakaal 1985. aastal, mil see moodustas 58,6% kõikidest sündidest. 1992. aastal saavutas eestlaste osakaal sündinud lastest 70% piiri ja ei ole edaspidi sellest allapoole langenud (suurim osakaal oli 1993. aastal – 73,3%).

Sünnitajate vanus. Kui 1990. aastal moodustasid kuni 24 aasta vanused emad poole sünnitajatest, siis 2005. aastal ainult kolmandiku. Seevastu 30–34-aastaste sünnitajate osakaal on suurenenud samal perioodil peaaegu 25% ja 35–39-aastaste osakaal üle 40%. 

Abieluinstitutsioon ja sündimus. Ligi 3 korda on viimase 15 aasta jooksul vähenenud abielust sündinute hulk. Vabaabielust sündinud laste arv ületas 2005. aastal abielust sündinud laste arvu juba 150 lapse võrra. 

Kui sündimust hinnata ema haridustaseme järgi, siis viimase 15 aasta jooksul ei ole praktiliselt muutunud sündide absoluutarvud põhiharidusega või madala haridustasemega emade puhul (veidi alla 2600). Üle 2 korra on samal ajavahemikul vähenenud sündide arv keskharidusega emadel (2005. aastal veidi alla 8000), samas on kõrgharidusega emadel sündinud laste arv (eriti paaril viimasel aastal) siiski suurenenud (10%).

Nõuanded sel teemal

valutav õlg

õlg on teinud valu juba kolm kuud, tehti magnetresonantstomograafia uuring , tulemus, kõõlustupes on veidi vedelikku, ülemises labrumis on SLAP 1 rebend, akromioklavikulaarliigeses on veidi artroosi, akromion ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks konsulteerida ortopeediga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas päris haigus või kujutlusvõime?

Kirjutan lühidalt oma sümptomitest, kuidas teile tundub, kas on põhjust SM kahtlustada?
- istudes või pikalt ühes asendis olles surevad käed-jalad ära.
- meeletu higistamine, eriti päeval.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatu alusel ei saa SM i diagnoosida. Kui guugeldate ka muid neuroloogilisi haigusi leiate palju sarnaseid vaevusi. Ilmselt tuleks kaaluda ärevuse ravi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pillid ja päevad

Tere!
Selline asi, et olen kasutanud beebipille Lindynette 20 veebruarikuust saadik. Võtsin viimase pilli 21.05 ja nüüd on nädal pausi ja peaks hakkama menstruatsioon, kuid pole tänaseks hakanud.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Kirjutage üles 7-pillivaba päeva, mis järgnesid viimasele pillilehele. Olukorra nimetus on postpill-amenorröa (dr Maie Väli), ...

Loe edasi

kilpnääre

Tere!

Mida tähendab vereanalüüsid P-T4-V on 16.3
P-TSH on 0.47

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ma ei tahaks võtta endale hoopis teiste arstide poolt määratud või patsiendi enda poolt mistahes põhjusel tellitud analüüside tõlgendaja rolli. Konteksti teadmata võib siin rängalt eksida. ...

Loe edasi

Sõrmeküüne juure juure juures sinikas

Kaks nädalat on kasvanud küünel sinikas välja ja sinine küüs kasvab välja

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Trauma korral sinikas ehk hematoom on asi, millega peab leppima. Koos küünega kasvab see välja.

Loe edasi

Klamüüdia

Tere!

Sain mõned päevad tagasi teada, et olen nakatunud klamüüdiasse. Ravisime partneriga ennast 1g asitromütsiiniga. Paar tundi pärast antibiootikumi manustamist tekkis mul kõhulahtisus, ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
1) Kui kõhulahtisus tekkis paar tundi peale ravimi võtmist, siis võis see olla ravimi kõrvaltoime. Paari tunni jooksul peaks olema ravim juba soolestikus lagunenud ja imendunud, seega arvan, ...

Loe edasi

Valu kandades

Tere!
Nimelt on kandadele tekkinud sellised moodustised, välja näevad küll nagu oleks hõõrdunud vesivill aga seda see ei ole. Need on naha all ja astudes pressivad välja nagu herneterad, kõvad ja ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist ei ole neuroloogilise haigusega. Nõu võiks pidada reumatoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Migreen 6aastasel poisil

Ma olen mures oma 6aastase poja pärast. Ta on väga hea arenguga ja muidu väga harva haige, tugev ja sportlik, aga umbes sagedusega 1x kuus on tal väga tugev peavalu. Varem lauba piirkonnas, nüüd silma ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kuiga me pole lasteneuroloog, tundub mulle, et tegu võiks tõepoolest olla migreeniga. Kindlasti selles vanuses oleks vaja peavaludel spetsialiseeruva neuroloogi arvamust ja ravi planeerimist. ...

Loe edasi

Beebi hingamine unes

Selline mure, et laps öösel mingil hetkel ei hinganud. Võtsin kohe sülle ja keerasin kõhu allapoole ja masseerisin selga ning natuke koputasin kopsude peale. Keha oli üleni kange ning nägu oli muutunud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vastsündinud ja esimese elukuu lapsed võivad teha kuni 10 sekundilisi hingamise pause. Kui aga paus kestab kauem ja seda tekib korduvalt ning pausi ajal muutub lapse jume siniseks, ...

Loe edasi

äkilised väga tugevad valud silmas

tere
tegelikult on mul kopp ees sellest asjast, mis kestab veebruarist saati-vasakusse silma lööb valu ja koheselt läheb kinni ka vasak ninapool-minu perearst ütles siis, et tegu põsekoopapõletikuga-sõin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tekib mitu mõtet. Kobarpeavalu, esineb rohkem küll meestel, kuid mitte ainult. Selle raviks on valuvaigistid ja lootus. Finlepsin on siis kolmiknärvivalu leevenduseks. Kui ei toimi, pole mõtet ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi