Sündimus Autor: Üllar Kaljumäe

Sündimus on sündide arv mingis ajavahemikus, harilikult aastas. Sündimus pole üksnes rahvastiku tervise oluline näitaja, vaid ka tema elujõulisuse alus. Madal sündimus on olnud Eestis probleemiks Teisest maailmasõjast peale, kuid eriti järsult vähenes sündimus 20. sajandi lõpukümnendil. Kui perioodil 1970–90 sündis aastas üle 20 000 lapse, 1987. aastal isegi 25 086, siis 1998. aastal vaid 12 167 last (vähenemine üle kahe korra). Loomulik iive püsis kuni aastani 1990 siiski positiivne (2773), meestel isegi kuni 1991. aastani (358). Seejärel muutus loomulik iive negatiivseks, olles kõige madalam (–8036) 1994. aastal ning püsis pikka aega vahemikus –5000 kuni –7000. Pärast 1998. aastat on sündide arv aastas siiski pidevalt kasvanud ja 2005. aastal sündis kokku 14 350 last (7 aastaga on sündimus suurenenud 17,9%). 2003. aastast alates on loomulik iive paranenud, olles 2005. aastal siiski veel –2966. Aastal 2004 oli Tartu maakonnas (koos Tartu linnaga) iive juba minimaalselt positiivne (2), 2005. aastal ka Harju maakonnas (261) ja Tallinnas (183). Olukorras, kus laste arv vanuses 0–14 on viimase 15 aastaga vähenenud poole võrra (2005. aastal oli riigis 208 110 selles eas last), on just suremuse vähenemine põhjustanud iibe positiivsemaks muutumise.

Nii sündimuse vähenemisel kui suurenemisel ei ole üheseid põhjusi. Sündimust mõjutavad mitmed sotsiaal-majanduslikud ja tervisetegurid, mistõttu ei ole kahjuks võimalik üksikute meetmetega (nt vanemapalk, millel kahtlemata on oma positiivne mõju) saavutada pidevat sündimuse paranemist. Esmalt on madal sündimus iseloomulik kõikidele arenenud Euroopa riikidele, tegelikult kogu arenenud maailmale. Eestis näiteks kadusid traditsioonilise maakogukondliku peremudeli hülgamisega peaaegu täielikult suurpered. Kahtlemata mõjutab sündimust abieluinstitutsiooni teisenemine ning muude kooseluvormide järjest suurem osakaal. Samuti avaldavad oma mõju suured ühiskondlikud sündmused – Eesti taasiseseisvumisliikumise kõrgperioodil 1986–91, eriti aga laulva revolutsiooni ajajärgul 1988–89 suurenes sündinud laste arv rohkem kui tuhande võrra aastas. 1990. aastate majanduslik surutis ja ühiskonnas valitsenud ebakindlus olid olulised tegurid, mis mõjutasid sündimust varsti pärast taasiseseisvumist. Oma mõju on avaldanud ka rahvuslikud ja etnilised asjaolud, samuti vanemate haridustase ja vanus. Eelnev ei ole kaugeltki ammendav loetelu sündimust mõjutavatest teguritest. Järgnevalt on ära toodud mõned iseloomulikud, aga ka lihtsalt huvitavad tendentsid.

Eestlaste ja teiste rahvuste osakaal. Perioodil 1970–90 moodustasid eesti lapsed sündidest keskmiselt 60%, madalaim oli eestlaste osakaal 1985. aastal, mil see moodustas 58,6% kõikidest sündidest. 1992. aastal saavutas eestlaste osakaal sündinud lastest 70% piiri ja ei ole edaspidi sellest allapoole langenud (suurim osakaal oli 1993. aastal – 73,3%).

Sünnitajate vanus. Kui 1990. aastal moodustasid kuni 24 aasta vanused emad poole sünnitajatest, siis 2005. aastal ainult kolmandiku. Seevastu 30–34-aastaste sünnitajate osakaal on suurenenud samal perioodil peaaegu 25% ja 35–39-aastaste osakaal üle 40%. 

Abieluinstitutsioon ja sündimus. Ligi 3 korda on viimase 15 aasta jooksul vähenenud abielust sündinute hulk. Vabaabielust sündinud laste arv ületas 2005. aastal abielust sündinud laste arvu juba 150 lapse võrra. 

Kui sündimust hinnata ema haridustaseme järgi, siis viimase 15 aasta jooksul ei ole praktiliselt muutunud sündide absoluutarvud põhiharidusega või madala haridustasemega emade puhul (veidi alla 2600). Üle 2 korra on samal ajavahemikul vähenenud sündide arv keskharidusega emadel (2005. aastal veidi alla 8000), samas on kõrgharidusega emadel sündinud laste arv (eriti paaril viimasel aastal) siiski suurenenud (10%).

Nõuanded sel teemal

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Peo pesas klaasikild ja seda juba ca 15 aastat mööda vasaku käe peo pesa ringi rännanud!

Peegli kild on käes olnud ca 15 aastat! Nüüd on juba päris häirivaks muutunud kuna ei saa enam kätt ei taskusse panna ega tõsta. Kild on vist pugenud väikese sõrme juurde närvide vahele või sisse. Tunda ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Klaasikild mööda peopesa rännata ei saa. Kuiui ta seal on, siis saab ta olla vaid ühe koha peal. Klaasikildu ei pruugi röntgenis tõesti näha, kuid ultraheliga oleks ta kindlasti nähtav.
Ravikindlustuse ...

Loe edasi

Valu kannas

Tere!

Linnas käies tekkis valu kanna piirkonda, peale seda kõndida oli väga valus järgnevad päevad jalanõudega, kõndida korralikult ei saanudki. Alguses oli hullem, nüüd on ainult siis, kui ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ainult selle informatsiooni põhjal ei oska ka mina midagi tarka Teile soovitada. Kui röntgenis midagi näha ei olnud, siis luulist patoloogiat Teil ei esine. Ilmslt tegu pehme koe vigastusega.

Loe edasi

valu vasaku põlve siseküljel

Tere!
Vasaku põlve sisekülg on muuunud järjest valulikumaks. Probleem on vist alanud juba ammu. Varem oli aeg-ajalt nagu midagi kergelt tunda põlve juures. Siis sai määritud vahel liotoniga, vahel ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Nagu Teile juba füsioterapeut ütles, võib tegu olla meniski probleemiga. Soovitan pöörduda ortopeedi vastuvõtule.

Loe edasi

Jalalabale tekkis muna

Tere , jalalabale on tekkinud muna ,millega võib tegu olla viimastel päevadel on natukene valulik ,kuna viibin Austraalias ei tea mis arsti juurde pöörduda v mida ette võtta ,ettetänades.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu võiks olla ganglioniga (eesti keeles kooljaluu). Ega sellise asjaga ise saagi midagi ette võtta.

Loe edasi

Alakõht valutab paremalt poolt

Tere! Probleem järgmine, paremalt poolt alakõht valutab. Kõik hakkas pihta 3 päeva tagasi, valu on kummaline, ei valuta kogu aeg, vahel tuleb nagu pistaks korra ja siis kaob, valu tekib ükskõik millal ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tasub karta haigust, mittearsti. Nimet ei hakka Teid keegi piinama, mõned testid võivad küll vähe valusad olla, kuid see on kõik Teie huvides. Parempoolse alakõhu valu võib olla märk apenditsiidist - soovitan ...

Loe edasi

Valud alakõhus ja suurenenud voolus.

Tere.Mulle paigaldati 2 kuud tagasi spiraal nova T nüüd paar päeva tagasi tekkisid tugevad alakõhuvalud ja suurenes tupevoolus mis on läbipaistev.Kas mul on tekkinud põletik?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane

Teie kahtlus on õige, põletikud tuleks välistada. Vajalikud uuringud sugulisel teel levivatele haigustele, sest spiraalidega ...

Loe edasi

tuimad varbad

Tere!
Tunnen, et varbad on kogu aeg tuimad. Selline tunne, nagu oleks külma saanud, aga tegelikult pole saanud. Aegajalt hakkas see tunne endast märku andma ca 2 aastat tagasi, aga nüüd on see tunne ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Suhkruhaiguse koral võib tekkida jalanärvide kahjustus - polüneuropaatia- mille korral esineb tuimus varvastes ja labajalgades. Jalanärvide uuring ENMG annab tõenäoliselt vastuse, sellele suunab neuroloog. ...

Loe edasi

valu seljas ja kubemes

5 kuud tagasi pöördusin meestearsti poole murega,et vasakus munandis on mõõdukalt tugev valu. Sai tehtud kõikvõimalikud analüüsid, selgus, et mul on munandites veenilaiendid aga need ei põhjusta valu. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Alaselja probleemide korral võib valu kiirguda ühepoolselt alakõhtu, kubemesse ja ka munandisse(kuigi harva). Tõhusa ravi eeltingimuseks on põhjuse väljaselgitamine. Tuleks teha MRT uuring alumistest nimmelülidest ...

Loe edasi

Väsimusmurd

Tere, mul on väsimusmurd. Sooviks teada, kui kaua see tavaliselt kestab? Mul on pöia piirkonnas. Häirib see, et valus on astuda. Öösel on raske uinuda. mida tee mulle soovitaksite, et olukorda parendada? ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Väsimusmurd diagnoositakse reeglina röndgeniga ja selle paranemist saab jälgida samuti röndgeniga. Raske on öelda, kaua selle paranemine aega võtab aga kindlasti ei tohi jalale koormust ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi