Sündimus Autor: Üllar Kaljumäe

Sündimus on sündide arv mingis ajavahemikus, harilikult aastas. Sündimus pole üksnes rahvastiku tervise oluline näitaja, vaid ka tema elujõulisuse alus. Madal sündimus on olnud Eestis probleemiks Teisest maailmasõjast peale, kuid eriti järsult vähenes sündimus 20. sajandi lõpukümnendil. Kui perioodil 1970–90 sündis aastas üle 20 000 lapse, 1987. aastal isegi 25 086, siis 1998. aastal vaid 12 167 last (vähenemine üle kahe korra). Loomulik iive püsis kuni aastani 1990 siiski positiivne (2773), meestel isegi kuni 1991. aastani (358). Seejärel muutus loomulik iive negatiivseks, olles kõige madalam (–8036) 1994. aastal ning püsis pikka aega vahemikus –5000 kuni –7000. Pärast 1998. aastat on sündide arv aastas siiski pidevalt kasvanud ja 2005. aastal sündis kokku 14 350 last (7 aastaga on sündimus suurenenud 17,9%). 2003. aastast alates on loomulik iive paranenud, olles 2005. aastal siiski veel –2966. Aastal 2004 oli Tartu maakonnas (koos Tartu linnaga) iive juba minimaalselt positiivne (2), 2005. aastal ka Harju maakonnas (261) ja Tallinnas (183). Olukorras, kus laste arv vanuses 0–14 on viimase 15 aastaga vähenenud poole võrra (2005. aastal oli riigis 208 110 selles eas last), on just suremuse vähenemine põhjustanud iibe positiivsemaks muutumise.

Nii sündimuse vähenemisel kui suurenemisel ei ole üheseid põhjusi. Sündimust mõjutavad mitmed sotsiaal-majanduslikud ja tervisetegurid, mistõttu ei ole kahjuks võimalik üksikute meetmetega (nt vanemapalk, millel kahtlemata on oma positiivne mõju) saavutada pidevat sündimuse paranemist. Esmalt on madal sündimus iseloomulik kõikidele arenenud Euroopa riikidele, tegelikult kogu arenenud maailmale. Eestis näiteks kadusid traditsioonilise maakogukondliku peremudeli hülgamisega peaaegu täielikult suurpered. Kahtlemata mõjutab sündimust abieluinstitutsiooni teisenemine ning muude kooseluvormide järjest suurem osakaal. Samuti avaldavad oma mõju suured ühiskondlikud sündmused – Eesti taasiseseisvumisliikumise kõrgperioodil 1986–91, eriti aga laulva revolutsiooni ajajärgul 1988–89 suurenes sündinud laste arv rohkem kui tuhande võrra aastas. 1990. aastate majanduslik surutis ja ühiskonnas valitsenud ebakindlus olid olulised tegurid, mis mõjutasid sündimust varsti pärast taasiseseisvumist. Oma mõju on avaldanud ka rahvuslikud ja etnilised asjaolud, samuti vanemate haridustase ja vanus. Eelnev ei ole kaugeltki ammendav loetelu sündimust mõjutavatest teguritest. Järgnevalt on ära toodud mõned iseloomulikud, aga ka lihtsalt huvitavad tendentsid.

Eestlaste ja teiste rahvuste osakaal. Perioodil 1970–90 moodustasid eesti lapsed sündidest keskmiselt 60%, madalaim oli eestlaste osakaal 1985. aastal, mil see moodustas 58,6% kõikidest sündidest. 1992. aastal saavutas eestlaste osakaal sündinud lastest 70% piiri ja ei ole edaspidi sellest allapoole langenud (suurim osakaal oli 1993. aastal – 73,3%).

Sünnitajate vanus. Kui 1990. aastal moodustasid kuni 24 aasta vanused emad poole sünnitajatest, siis 2005. aastal ainult kolmandiku. Seevastu 30–34-aastaste sünnitajate osakaal on suurenenud samal perioodil peaaegu 25% ja 35–39-aastaste osakaal üle 40%. 

Abieluinstitutsioon ja sündimus. Ligi 3 korda on viimase 15 aasta jooksul vähenenud abielust sündinute hulk. Vabaabielust sündinud laste arv ületas 2005. aastal abielust sündinud laste arvu juba 150 lapse võrra. 

Kui sündimust hinnata ema haridustaseme järgi, siis viimase 15 aasta jooksul ei ole praktiliselt muutunud sündide absoluutarvud põhiharidusega või madala haridustasemega emade puhul (veidi alla 2600). Üle 2 korra on samal ajavahemikul vähenenud sündide arv keskharidusega emadel (2005. aastal veidi alla 8000), samas on kõrgharidusega emadel sündinud laste arv (eriti paaril viimasel aastal) siiski suurenenud (10%).

Nõuanded sel teemal

Näputraumast taastumine

Tere ja häid lähenevaid pühi Eesti meditsiinisektorisse

Sporditrauma tagajärjel sai viga parema käe väike sõrm (1. ja 2. lüli nihestus ja kusagil 1. lüli ülaosas murd).

Lülid ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ega peale füsioteraapia midagi muud teha olegi. Treening ja veelkord treening. Mõningane liikuvuse piiratus võib jäädagi.

Loe edasi

TSH kõikumine väljaspool normi

Tere,

Kirjutasin u kaks kuud tagasi, et TSH 0,005 ( T3 7,7 ja T4 24). Ravi ei määratud.

Kordusanalüüsi tulemus on tsh 10,28; t3 4,34; t4 11,1.

Kas kordusanalüüsi ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kordusanalüüsidest on näha, et ravi mittemääramine oli õige tegu ja hormoonanalüüs korrigeerus iseenesest. Nüüd on TSH isegi normist veidi kõrgem ja FT4 normi alumisel piiril. Tõenäoliselt ...

Loe edasi

Puusa põrutus

Tere. Kukkusin rattaga sõites musta jää tõttu külili ja põrutasin tugevalt kogu massiga parema puusa ära. Nahal pole mingeid kahjustusi näha, kuid puus on endiselt, 3-4 päeva hiljem valus nii katsudes ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Trauma paranemine ilma luumurruta võib võtta 2-3 nädalat. Ega ise palju peale valuvaigistite võtmist teha saagi, aeg parandab. 48 tundi peale traumat võib alustada soojusprotseduuridega.

Loe edasi

Näsa rinnanibul

Tere, olen 11 nädalat rase ning mu rinnanibule on tekkinud mingi näsa (panin pildi juurde). Näitasin seda ka enda naistearstile ning ta ütles, et see on ok. Minu küsimus on, et kas seda võib ka ära eemaldada ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Pildi järgi tundub, et tegemist on healoomulise näsaga. Arvan, et see näsa võis olla ka varem, aga raseduse mõjul mõned koed mõnikord suurenevad ja seetõttu muutus ka näsa silmaga nähtavaks.
Loe edasi

Duphaston

Tere!
Käisin täna arsti juures sooviga jääda rasedaks. Lõpetasin pillide võrmise 1 november ja päevasi pole tulnud. Samuti ütles arst, et hetkel pole võimalik rasestuda. Küll aga duphastoniga peaks ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Antibeebipillide toimel muutub emaka limaskest üliõhukeseks, seetõttu ei ole menstruatsioonid esialgu tajutavad, kuigi munasarjad ...

Loe edasi

Kodar ja küünarluu otsete murd

Pildid.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Vajalik pöörduda ortopeedile, hea kui oleks käekirurgiale spetsialiseerunud. Selliseid on Põhja Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis

Loe edasi

Kodar ja küünarluu otsete murd

Saadan pildid peale röntgenit.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Pildi järgi võiks jääda ka nii. Soovitan ikkagi konsulteerida ortopeediga, kõige parem kui käekirurgiale spetsialiseerunud spetsialistile. Sellised on olemas PERH-is ja TÜK-s.

Loe edasi

Kodar ja küünarluu otsete murd

Mul eemaltati kips ja saadan teile analüüsimiseks järgmise röntgeni tulemused:

Randmeliigesed: paremas kodarluu proksimaalse epifüüsi mõlema serva nihkega konsolideerumisfaasis murrud, kallus ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Selle probleemiga peate pöörduma ortopeedi poole, mina olen üldkirurg ja teema pole minu tegevusvaldkond.
Ainult kirjelduse järgi on raske otsustada, vaja kindlasti ka röntgenpilti.

Loe edasi

8,5 kuuse lapse kaal ja toitumine

Tere!

Palun Teie seisukohta 8,5 kuuse tüdruku kaalu ja kasvu kohta ning vastavat toitumissoovitust.

Tütar kaalub 6.7 kg ning on 65cm pikk, peaümbermõõt 42,5cm. Näitajad olid ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ühekordsete kaalu- ja kasvuandmete järgi ei saa korralikku arvamust anda. Oluline on vaadata lapse kaalu ja kasvu igakuiselt. Sünnikaalu järgi on laps olnud ka sünnil väiksemat kaalu ...

Loe edasi

Punetus näol

Tere!
Mul on probleeme olnud juba üsna kaua aknega. Mitte üle näo, aga vahel otsaesine, siis põsed ja lõug, siis lõualuu piirkonnas näo all.

Vitaclinicus tuvastati, et mul võib olla ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Näen punetaval nahal põletikulisi vistrikke, mis asuvad kumeratel aladel, ehk siis Teie puhul põsenukkidel ja lõual. Selline haiguspilt sobib rohkem rosaatseale kui aknele. Üsna oluline erinevus ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi