Sündimus Autor: Üllar Kaljumäe

Sündimus on sündide arv mingis ajavahemikus, harilikult aastas. Sündimus pole üksnes rahvastiku tervise oluline näitaja, vaid ka tema elujõulisuse alus. Madal sündimus on olnud Eestis probleemiks Teisest maailmasõjast peale, kuid eriti järsult vähenes sündimus 20. sajandi lõpukümnendil. Kui perioodil 1970–90 sündis aastas üle 20 000 lapse, 1987. aastal isegi 25 086, siis 1998. aastal vaid 12 167 last (vähenemine üle kahe korra). Loomulik iive püsis kuni aastani 1990 siiski positiivne (2773), meestel isegi kuni 1991. aastani (358). Seejärel muutus loomulik iive negatiivseks, olles kõige madalam (–8036) 1994. aastal ning püsis pikka aega vahemikus –5000 kuni –7000. Pärast 1998. aastat on sündide arv aastas siiski pidevalt kasvanud ja 2005. aastal sündis kokku 14 350 last (7 aastaga on sündimus suurenenud 17,9%). 2003. aastast alates on loomulik iive paranenud, olles 2005. aastal siiski veel –2966. Aastal 2004 oli Tartu maakonnas (koos Tartu linnaga) iive juba minimaalselt positiivne (2), 2005. aastal ka Harju maakonnas (261) ja Tallinnas (183). Olukorras, kus laste arv vanuses 0–14 on viimase 15 aastaga vähenenud poole võrra (2005. aastal oli riigis 208 110 selles eas last), on just suremuse vähenemine põhjustanud iibe positiivsemaks muutumise.

Nii sündimuse vähenemisel kui suurenemisel ei ole üheseid põhjusi. Sündimust mõjutavad mitmed sotsiaal-majanduslikud ja tervisetegurid, mistõttu ei ole kahjuks võimalik üksikute meetmetega (nt vanemapalk, millel kahtlemata on oma positiivne mõju) saavutada pidevat sündimuse paranemist. Esmalt on madal sündimus iseloomulik kõikidele arenenud Euroopa riikidele, tegelikult kogu arenenud maailmale. Eestis näiteks kadusid traditsioonilise maakogukondliku peremudeli hülgamisega peaaegu täielikult suurpered. Kahtlemata mõjutab sündimust abieluinstitutsiooni teisenemine ning muude kooseluvormide järjest suurem osakaal. Samuti avaldavad oma mõju suured ühiskondlikud sündmused – Eesti taasiseseisvumisliikumise kõrgperioodil 1986–91, eriti aga laulva revolutsiooni ajajärgul 1988–89 suurenes sündinud laste arv rohkem kui tuhande võrra aastas. 1990. aastate majanduslik surutis ja ühiskonnas valitsenud ebakindlus olid olulised tegurid, mis mõjutasid sündimust varsti pärast taasiseseisvumist. Oma mõju on avaldanud ka rahvuslikud ja etnilised asjaolud, samuti vanemate haridustase ja vanus. Eelnev ei ole kaugeltki ammendav loetelu sündimust mõjutavatest teguritest. Järgnevalt on ära toodud mõned iseloomulikud, aga ka lihtsalt huvitavad tendentsid.

Eestlaste ja teiste rahvuste osakaal. Perioodil 1970–90 moodustasid eesti lapsed sündidest keskmiselt 60%, madalaim oli eestlaste osakaal 1985. aastal, mil see moodustas 58,6% kõikidest sündidest. 1992. aastal saavutas eestlaste osakaal sündinud lastest 70% piiri ja ei ole edaspidi sellest allapoole langenud (suurim osakaal oli 1993. aastal – 73,3%).

Sünnitajate vanus. Kui 1990. aastal moodustasid kuni 24 aasta vanused emad poole sünnitajatest, siis 2005. aastal ainult kolmandiku. Seevastu 30–34-aastaste sünnitajate osakaal on suurenenud samal perioodil peaaegu 25% ja 35–39-aastaste osakaal üle 40%. 

Abieluinstitutsioon ja sündimus. Ligi 3 korda on viimase 15 aasta jooksul vähenenud abielust sündinute hulk. Vabaabielust sündinud laste arv ületas 2005. aastal abielust sündinud laste arvu juba 150 lapse võrra. 

Kui sündimust hinnata ema haridustaseme järgi, siis viimase 15 aasta jooksul ei ole praktiliselt muutunud sündide absoluutarvud põhiharidusega või madala haridustasemega emade puhul (veidi alla 2600). Üle 2 korra on samal ajavahemikul vähenenud sündide arv keskharidusega emadel (2005. aastal veidi alla 8000), samas on kõrgharidusega emadel sündinud laste arv (eriti paaril viimasel aastal) siiski suurenenud (10%).

Nõuanded sel teemal

Villid

Selline mure , et teisipäeva òhtu hakkas naba juurest kihelema, kolmapäev oli juba siuke nagu esimesel pildi poolel ja tänaseks juba selline nagu teisel pildil ja naha alt on siuke kõva.
Kolmapäeval ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Grupiviisilised villid punetuse foonil võivad olla põhjustatud ka herpesviirusest. Soovitan teil pöörduda esimesel võimalusel oma perearsti poole, sest juhul kui tegu on herpesega, on ravi ...

Loe edasi

Kas migreen?

28-aastane naine, peavalud kimbutanud aastaid ja korduvalt käinud ka perearsti juures, kelle sõnul tegu pingetest tulenevate valudega. Viimasel kahel aastal (peale lapse sündi) oluliselt valud suurenenud ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kuigi sellest infost, mida arst vajab diagnoosi püstitamiseks, on siinkohal olemas vaid osa, siiski esimne mulje olemasoleva info põhjal kisub ikkagi migreeni poole. Ei näi seda moodi, et vajaks ...

Loe edasi

liigesepõletik

Tere. Mul diagnoositi randmel liigesepõletik. Hetkeseks raviks määrati 3 korda päevas ibumaxi ja käsi hoida lahases. Möödunud on 2 nädalat ja randme turse on alanenud. Nüüd aga lööb valu kahte väiksemasse ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Verevalumeid on liigespõletikuga seostada raske. Valu sõrmedes viitab närvikompressioonile, patanemisega samuti seoistada ei oska. Rääkige sellest oma raviarstiga.

Loe edasi

Aknearmid mõlemal põsel

Tere!

Mõlemale põsele on jäänud armid (lisasin pildi kirjale) 12 aasta eest põetud tsüstilisest aknest. Akne ravimeid pole enam aastaid kasutanud ning akne ise pole ennast enam aastaid nahal ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere ! Kuna tegemist on sügavate akne-armidega, võib teatud määral abi olla näonaha lihvimisest/sügavkoorimisest, kuid täiesti siledat nahka loota oleks ehk liiga optimistlik. Laserlihvimise osas võiks ...

Loe edasi

Põiemure

Tere
Mul mure pideva pakitsustundega nagu oleks pissihäda.Augustis tehtud uriinianalüüs,leitud klebsiella pneumoniae.Kirjutati antibiootikumiravi.
Ravi leevendas olukorda aga mure pole kadunud.10 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan korrata uriini testriba ja mikrobioloogilist analüüsi. Perearst aitab täpsustada ka vaevust, Umbes nii avaldub "üliaktiivne põis", overactive bladder. Infot saab näiteks siit https://urologyhealth.org/urologic-conditions/overactive-bladder-(oab). ...

Loe edasi

liigesepóletik?

Olen 35 aastane naine. Aasta tagasi läks suur varvas paiste punaseks ja see koht läks kuumaks. Käisin arsti juures, röngten ja vereproov ei näidanud midagi.Nüüd sama asi juhtus näpuga. Kas võib tegu olla ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu ilmselt liigesepõletikuga, võib olla ka podagra. probleemiga peaks pöörduma reumatoloogi poole.

Loe edasi

Kaelal horisontaalne paistetus

Tütrel viimasel ajal kaelale tekkinud horisontaalne justkui õrn paistetus kõrisõlmest allpool. See on nagu oleks õhuke salliriba naha all. Vähe märgatav, aga seda varem pole olnud. Lisaks vaevab muidu ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Võimalik, et ka Teie nooremal tütrel on krooniline autoimmuunne türeoidiit nagu vanemal tütrel ja Teil endal.
Jood siin ei aita, sest see probleem ei teki joodipuudusest, vaid on immuunsüsteemi ...

Loe edasi

Seesmised hemorroidid

Tuvastati anaalkanalis seesmised hemorroidid. Hetkel kirjutati välja doloproct küünlad. Seoses raviga tekkis küsimus, et kas hetkel on soovitatav teha sporti (nt jõusaal, pallimängud) ja käia saunas. Olen ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Suured koormused hemorroidide korral pole tõesti soovitavad. Mõõdukas saunatamine ei tohiks asja halvendada. Kõige halvem selle haiguse juures on pikaajaline istumine ja kõhukinnisus. Kui probleem hakkab ...

Loe edasi

Steriliseerimine

Tere olen 29 a naisterahvas ja mul on 5 last.Tulevikus lapsi enam kindlasti ei soovi.Oman ravikindlustust.Sooviks teada palju selline protseduur maksma laheb ja kas haigekassa kompenseerib vôi pean ise ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
steriliseerimise operatsioon on tasuta. Maksta tuleb voodipäevatasu, mis võib haiglati erineda.
Lgp,
AE

Loe edasi

Silmalaugude ebasümmeetria

Tere!

Minu mure on järgmine.

Nimelt on minu parema silma laug rohkem silmale vajuv kui vasak. Parem silm on alati olnud veidi kitsam kuid mitte nii tugevalt "tursunud". Samuti ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere !
Tartus soovitaksin proovida konsulteerida Tartu Ülikooli Kliinikumi plastikakirugidega, soovi korral võite tulla ka minu vastuvõtule, mis on küll paraku tasuline. Soovi korral saate minu juurde ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi