- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 628)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 582)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Aspergeri sündroom ja depressioon” leiti 2 364 vastet
SARS
SARS (ingl severe acute respiratory syndrome) – äge respiratoorne sündroom on raske viirusnakkus, mille tekitajaks on uus koronaviirus. Haiguse esmane puhang oli 2003. aastal Hiinas Guangdongi provintsis. ...
Kaelaradikulopaatia
Kaelaradikulopaatia. Radikulopaatia tähendab närvijuure igasuguse päritoluga kahjustuse sündroomi. Varem kasutusel olnud mõiste radikuliit ei ole korrektne, kuivõrd otsest närvijuure põletikku ei ole. ...
Toiduenergia
Toiduenergia on toidu ja joogiga saadav energiahulk, mis peab katma inimorganismi vajadused põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Põhiainevahetuses kulub energiat südame tööks, sisse- ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...
Depressioon
Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, ...
Buliimia
Buliimia ehk liigsöömine on kergemat laadi psüühikahäire, millele on iseloomulikud märkimisväärselt suurenenud kehakaal ja päeviti korduvad liigsöömissööstud. Samal ajal püüab inimene oma kehakaalu kontrolli ...
Tinnitus
Tinnitus on subjektiivselt (kõrvas või peas) kuuldav kumisev, vilistav, kohisev vms heli, mis inimest väga tugevasti häirib, põhjustades kontsentreerumisraskusi, unehäireid, peavalu, kuulmise nõrgenemist. ...
Cushingi sündroom
Cushingi sündroom on hormonaalne häire, mis tekib neerupealise hormooni – kortisooli põhjendamatu pikaajalise liigerituse tagajärjel. Seda seisundit kirjeldas 1912. aastal Harvey Cushing. Kortisoolil ...
Kõõrkael
Kõõrkael. Tegemist on teadmata põhjusel tekkinud kesknärvisüsteemi haigusega, mis avaldub kaela- ja õlavöötmelihaste düstoonias (lihasetoonuse häires). Tavaliselt ilmneb düstoonia algul vahelduvalt, muutudes ...
Reaktiivsed seisundid
Reaktiivsed seisundid. Meeleolu muutuste (kõrgenemine – maniakaalsed seisundid, eufooria, ekstaas; alanemine – depressioon, ärevus, hirm, pahurus, tujutus) kõrval esineb ka emotsionaalse reaktiivsuse ...
Kollaps
Kollaps meditsiiniterminina on kahetähenduslik. Esiteks märgib see mis tahes õõneselundi ebanormaalset kokkulangemist ehk korditust (nt kops korditub ehk kollabeerub rindkere avamisel). Teiseks tähendab ...
Reaktiivne artriit
Reaktiivne artriit on ühe või mitme liigese põletikuline haigus, mis tekib immunoloogilise reaktsioonina vastuseks infektsioonile. Reaktiivse artriidi kroonilise kuluga vormiks on Reiteri sündroom, millele ...
Skleroderm(i)a
Sklerodermia ehk skleroderma ehk kõvanahksus on sidekoehaigus, mille esimeseks ja nähtavaks tunnuseks on naha kõvastumine. Tegemist on sümptomite kogumiga, mis on seotud sidekoe liigkasvuga nahas koos ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Akromegaalia
Akromegaalia ehk liikmehiidsus ehk kehaväljehiidsus esineb juhul, kui inimese ajuripats toodab liigselt kasvuhormooni täiskasvanueas, mil luud enam pikkuses ei kasva. Haiguse põhjuseks on ajuripatsi ...
Aldosteronism
Aldosteronism on aldosterooni liignõristusest põhjustatud sündroom, millele on iseloomulik lihasenõrkus, kõrgenenud vererõhk, madal kaaliumitase veres, rohke joomine ja sage urineerimine. Aldosterooni ...
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu ...
Jäigastav lülisambapõletik
Jäigastav lülisambapõletik ehk anküloseeriv spondüliit ehk anküloseeriv spondülartriit (ka Behterevi tõbi) on lüliliigesepõletike ehk spondülartriitide rühma kuuluv haigus. Spondülartriite iseloomustab ...
Andropaus
Andropaus ehk meeste üleminekuiga on meessuguhormoonide taseme langusest tingitud mehe elujõu vähenemine ja tervise halvenemine. Termin andropaus on võrreldav naise üleminekuea kohta käiva terminiga menopaus. ...
Sünnitusjärgne periood
Sünnitusjärgne periood ehk puerpeerium algab platsenta väljumisega ja lõpeb umbes 6 nädalat pärast sünnitust. Selle aja jooksul on enamik raseduse ja sünnitusega tekkinud muutusi taandunud ning keha on ...