Kõõrkael Autor: Toomas Asser

Kõõrkael. Tegemist on teadmata põhjusel tekkinud kesknärvisüsteemi haigusega, mis avaldub kaela- ja õlavöötmelihaste düstoonias (lihasetoonuse häires). Tavaliselt ilmneb düstoonia algul vahelduvalt, muutudes aastatega püsivaks. Kõõrkaelsuse korral tekib nähtava põhjuseta või väikese kaelatrauma järel kaelalihaste kontraktsioonist tingitud pea vahelduv stereotüüpne tahtele allumatu kallutamine või pööre ühes suunas, mis võib olla valulik. Kaelalihaste liigutused on jõulised, esialgu tahte abil veel osaliselt kontrollitavad. Haiged suudavad, eriti haiguse algstaadiumis, teatud puuteärrituse abil pea asendit osaliselt korrigeerida, näiteks käega lõuga või põske kergelt puudutades, kätt kaelale asetades. Vaevused süvenevad oluliselt stressiolukordades ning ärritumise korral. Seisundiga võib kaasneda depressioon. Lihasdüstoonia muutub püsivaks, ilmnedes lõpuks kogu ärkveloleku jooksul, mil pea ja kael on pidevalt ühes asendis viltu, kaldu või pöördes. Kaelalihaste pidevast ületoonusest tingituna kujuneb lihashüpertroofia. Mõnikord kaasub ka pea või käte värisemine. Haigus ilmneb keskeas ja on süvenev, kuigi võib ka iseenesest taanduda.

Kõõrkael ei ole väljaravitav. Ravikompleksi kuulub alati füsioteraapia, et säilitada kaela normaalne liikuvus ning ennetada ja vähendada lülisamba muutustega kaasnevat valu. Ravi suu kaudu manustatavate preparaatidega ei ole üldjuhul efektiivne. Parimaid tulemusi on andnud düstooniast haaratud lihastesse botulismitoksiini süstimine. Sellele eelneb lihaste müograafia, mille abil selgitatakse haigusest enam haaratud lihased. Nendesse lihastesse toksiini süstides saadakse umbes 3 kuud kestev raviefekt. Seejärel tuleb süstimist korrata.