Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Massiivne hirm surma ees

Tere! Kuigi olen alles 14a on mul kohutav hirm surma ees. See häirib mu igapäevaelu. Ei leidu peaaegu hetkegi kui ma selle pärast ei muretseks. (Vahetevahel on hirm nõrgem. Niiet seda peaaegu polegi, kuigi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Saab ka ilma arstirohuta tervist edendada-tugevdada.
1) Terves kehas terve meelolu. Alustada kehalisest aktiivsusest (jalutuskäigud jm kehaline aktiivsus).
2) Kehaliste pingete maandamine ...

Loe edasi

Mirtazapini 15 mg

Tere! Olen mures olnud 4 kuud kõhuvaevustega ja uuringud alles käivad.Aga nüüd on tänu sellele tekkinud tugev depressioon ,söögiisu puudus ja kaalulangus. perearst kirjutas Mirtazapini 15 mg. Kas võib ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alustada 1/2-st, võibolla sellest annusest juba piisab.
Võib alustada ka ühest tervest tabletist.
Ravim hea, võtta õhtul - temal ka und soodustav toime.
Ravim 1/10, harjutused, eluviis ...

Loe edasi

Mida teha, kui arstid ei ütle mis viga on?

Kunagi pea 20 aastat tagasi rohisin ja öösel hakks jube valu kaelas. See närvivalu.
Siis kadus,aga mitte täielikult. Nüüd on nii,et kui kasvõi natuke hoian paremat õlga üleval(tähendab,unustan ennast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Käesoleva info põhjal:
neuroloogi jutule, Rö-kaelapilt ja kaelalülide ja lülivaheliste diskide olukord.
Sellest alustada, siis saab ka edaspidise raviplaani paika panna.
Lihasprobleemid ...

Loe edasi

6 aastane laps ei taha lastaias käija ,

Tere minu 6aasatane poeg keeldub ükskõikk kellega peale minu olemast. . ühesõnaga kui viin ta kas enda ema juurde või siis lapse ema juurde paneb ta jooksu lubab ennast ära tappa , ja läheb kallale kõigile, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste- psühhiaatriga probleemi arutada. Mis lapse käitumist selliseks teeb?
Teie rahulikkus, närveerimine ju tööd ja leiba ei anna. Teie rahustavad tegevused on kasuks.
Lapsega mängulist ...

Loe edasi

Skisofreenia ja alkohol ja kaalutõus

Tere,
Mul diagnoositi pool aastat tagasi skisofreenia. Enne seda oli diagnoosiks äge ja mööduv skisofreenia taoline psühhootiline häire. Ebareaalne tunne oli juba gümnaasiumiajast, mil oli tunne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohtudel on mõju kehakaalule, mõnedel see mõju küllalgi arvestatav. Siin koostöö psühhiaatriga (kas annab "mängida" arstirohu annusega, või ravimi vahetus (vajadusel).
Kehakaal sõltub ka
Loe edasi

lahkuminek

Mul oli joomisega probleeme ja siis juhtusid iga sugused halvad asjad, petsin meest ja mees teab ja ei andesta, ta viskas mu välja oma majast, mis on tal kinkelepinguga saadud. Meil on 3 last 2 täisealist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Absoluutne karskus - see on tõendusmaterjal, et olete end muutnud. Sõnad ei maksa ja neid sõnu ei saa ju uskuda enne 6-7 kuu karskust.
Suhelge Lapse huvides, mitte abikaasa mõjutamise vahendina. ...

Loe edasi

Kas te midagi dissotsiatiivsest identiteedihäirest ka teate? Ja mis psühhiaater võib seda diagnoosida, eriti Tartus?

Mul on mitu inimest ühes kehas. Mul on vaja psühhiaatrit kes saaks panna õige diagnoosi.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ikkagi psühhiaatri jutule.
Mis need sisemised mehikese endast kujutavad ja kuidas tegutsevad, kontrollivad, mõjutavad?
Psühhiaatriga peab kontakt tekkima, usaldus. Kui seda ühega ei teki, ...

Loe edasi

Ärevus

Tere tahtsin enda murest räägida ni siis aastal 2020 hakkasin kanepit suitsetama igapäevaselt kuni kuskil 7 kuud vahepeal jäi päeva tegemata kooli alguses kui paar nädalat möödas oli tegin kanepit ja sellest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohol - ei, tavasuits - ei, kanep - ei.
Jalutuskäigud ca 4-5 km - ja
Minu Palve (vt Enneti palve eelnevastest või interneti otsinguga). esimene samm - ja,
Xajnax - ei. See on nn ...

Loe edasi

psühoos,kõndimine

Tere eelmine kord küsisin kas psühoos võib mõjutada kõndimist?Nimelt joond ei ole ma 5aastat aga 2aastat tagasi oli mul psühoos.6kuud hiljem hakkas kõndimine järjest halvemaks minema ja praegu ei saa üldse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kaks mõtet:
Neuroloogi konsultatsioon ja mida nemad soovitavad - kas mõnda ravimit, konkreetset füsioteraapiat, ravivõimlemist. Ravivõimlemine ja füsioteraapia kindlasti head. Mis jalgadega liigub, ...

Loe edasi

Kas psühoos võib mõjutada kõndimist

Kas psühoos võib mõjutada kõndimist?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhoose ju väga mitmeid. Alkohooliku psühhoos, ... saate isegi aru, et mõjutab.
Psühhooside aegsed meelepetted ja luululised elamused mõjutavad inimese käitumist, võivad oluliselt mõjutade ka ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi