Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Anhedoonia

Mida soovitaksite pikaajalisest kroonilisest stressist tingitud anhedoonia raviks? Olen muutnud põhjalikult oma elustiili ja ellusuhtumist ning hakanud käima psühhoteraapias, kuid miski pole aidanud. Millised ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Iga inimene on mingis valdkonnas andekas või isegi geniaalne. Leia endas see (see valdkond sulle meeldib ja sellega tegelemine on sulle tulemusrikas).
2) Kehaline tervis annab töövõime - nii ...

Loe edasi

Antidepresandid ja viljakus.

Tere.

Küsimus siis mitmetele ravimitele. Need ravimid kirjutati minu abikaasale. Kellel oli/ on alkoholi sõltuvus. Tahaksin teada kuidas need rohud mõjuvad mehe viljakusele. Need ravimid on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Põhiprobleem on alkoholile täielik Ei!
Seemnerakkude uuenemine on meestel 4 (neli) kuud - neli kuud ja + täielikult alkohvaba, siis on võimalik "kaineid" seemnerakke saada.
Kainuse rajal ...

Loe edasi

Seroxat, kventiax

Tere!

Alustasin nädal tagasi seroxari võtmist (1/4 20mg) ning õhtuks kirjutati 1-2tbl kventiaxi. Pöördusin arstile sest jäesku 3 ööd ei maganud üle 2-3h ning nüüd, kui rohud peal, magasin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rohtu palju. Kvetiapiini kaks tabl õhtul - palju.
Jätaksin praegustest vaid ühe rohu - kvetiapiini ja selle annusega ka mängiksin (1/2 või kuni üks tabl õhtul 1,5-2 tundi enne õiget uneaega.
Loe edasi

Kas mul on ALS?

Tere!

olen 16 aastane noormees ja tekkis küsimus, et kas mul ALS?
Ise teen sporti ja toitun korralikult, kuid viimasel ajal olen märganud, et ei suuda ühtegi korda lõuga tõmmata ja vahe ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

ALS on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv neuroloogiline haigus.
Jõukohane ja tervislik kehaline aktiivsus on alati kasulik.
Lõuatõmme jt jõuharjutused vajavad kuu-paar treeninguid ...

Loe edasi

Punetus. hoog?

Tere!
Probleem on selline: inimestega suheldes läheb mul kael, rinna piirkond punaseks, ilmuvad punased täpid, laigud. Viimasel ajal veel rohkem, isegi siis, kui söön midagi. See väga häirib, raske ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühika ja somaatika omavahel tihedalt seotud.
Hajutused: (vt varasemaid)
a) psüühilisi pingeid alandavad-kõrvaldavad harjutused;
b) kehalist tublidust kergitavad harjutused;
c) ...

Loe edasi

Mehel probleem

Tere. Mehel probleem kaugest minevikust ( ei suuda olla naisega vahekorras, mingi trauma, mis on kunagi juhtunuf). Käis arstil, kurtis oma mure ära ja arst kirjutas talle välja selle raviks siis antidepressandid. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Korralik puhkerežiim.
Rahustavad harjutused (vt varasemad soovitused).
Antidepressandi jätaks ära.
Melatoniin apteegi vabamüügist - üks tab. tund enne und.
Potentsi kergitav ...

Loe edasi

Zoloft ja kõrvaltoimed.

Tere,

Psühhiaatri poolt kirjutati välja mulle Zoloft. Aga kuidas ma peaksin toimima kui juba esimesest poolest tablettist on kõrvaltoimed?
Iveldus, süda paha, värinad, higistamine ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimi võtmisel peab enesetunne paranema. Kui annust vähendades ka ei muutu paremaks, siis vaja ravimit muuta.

See ravim teile ei sobi.

Ravim on abivahend, Harjutused on põhivahendid. ...

Loe edasi

Halvad mõtted peale antidepressante

Tere, küsimus on seoses antitepresantudega.kaks aastat tagasi oli mul paanikahoog ja ärevushäired ainult kehalised sümptomid.arst kirjutas 1 antitepresandid.peale esimesi antidepressante viis kuud hiljem ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) apteegi vabamüügist Melatoniin - üks tabl tund enne und. Kuu-poolteist.
Samal aja õhtul minu Palve esimene samm - nii kujundate endale uue rituaali (tingituse) - harjutuse toimele lisaks saab ...

Loe edasi

Paroksetiini lõpetamine

Tere, võtsin paroksetiini poolteist aastat, iga õhtu 20mg. Nüüd soovin lõpetada. Perearst kirjutas välja graafiku: kaks nädalat iga päev pool tabletti, kaks nädalat ülepäeva pool tabletti, kaks nädalat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Skeem hea, nii tehke.
Kindlasti tehke minu Palve harjutust samal ajal. Nii tekitate endale nn Enneti rituaali (mida kodus nimetate oma nimega rituaaliks). Nii kujuneb uus tingitus - harjutust tehes ...

Loe edasi

HTP5 ja imetamine

Tere! Olen äsja emaks saanud (2,5 kuud) ning alates sünnitusest kimpus ärevuse/paanika/sundmõtetega jne. Käin ka raseduskriisi nõustamises. Otsisin erinevaid leebeid ja looduslikke vahendeid asja leevendamiseks, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

https://www.terveeluterve.ee - seal ka kirjas, et konsulteerige arstiga. Kuu-kahe möödudes teha paus.
Minu soovitus: neid praegu ei võta.
Serotoniini saab inimene seedetrakti kaudu, toitumise ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi