Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Paanika

Tere
Juba tükk aega tagasi tekkis mul paanikahoog.Süda läks pahaks ja külm higi voolas mööda keha alla siis tekkis meeletu surumis tunne peas ja süda kloppis kutsusin kiirabi anti rahustav tablett ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanika on psüühikas kinni - surma ja kehaliselt ohtlikku ei teki. Ebamugavused ja kehalised sümptomid viitavad suhteliselt tundlikumale organile-organi funktsioonile: süda - järelikult jalutuskäigud, ...

Loe edasi

Depressioon või masendus

Mulle on diagnoositud mitmendat korda depressiooni. Varem olen ise hakkama saanud ja otsustunud ravist keelduda. Praegu olen jõudnud siia faasi, et igapäev on võitlus, et üldse üles äragata ja kuidas leida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paldiski mnt Dispanseri valvearst võtab igal tööpäeval vastu, all selgitada, et asi tõsine ja enam kannatada ei suuda.
Minu Palve esimene samm (vt Enneti Palve otsinguga) aitab pingeid maandada, ...

Loe edasi

Alprazolam ja Rivotril.

Kunagi kirjutati välja alprazolam tööstu tulenevate ärevushoogude taltsutamiseks. Veidi hiljem ka rivotril unehäire vastu. Lühidalt - olen nüüd 0.5mg alprazolami ja 1mg rivotriliga päevas elanud kaks aastat. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Melatoniin apteegi vabamüügist on abiliseks. Lisaks perearst või psühhiaater kirjutab antidepressant-rahusti-une soodustaja - Espritali 15 kuni 30 mg öhtul. Praeguste ainete doosi alandada nädalas poole ...

Loe edasi

Individaalse nõustamise võimalus.

Tere.

Sooviksin vestelda ja nõu saada minu alkoholi tarvitamise suhtes. Saan juba mõnda aega aru et olen seda tarvitanud üle piiri ja oma elus jamasid korraldanud ning enam seda ei soovi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Otsus vastu võtta ja sümbol-märk kodus ja tööl käeulatusse. Alates 17.06.2018 Olen Karske (OK-17.06.2018).

2) Tervislik eluviis - iga tera tervise varasalve on kasuks.

3) ...

Loe edasi

uni

Tere.
Kas on võimalik inimesele teha nii,et ärkab alati näiteks kell 6 hommikul?
Nimelt üks psühhiaater küsis kas tahaksin varem ärgata? Ma olin nõus sest hommikuti oli raske üles tulla j ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

On bioloogiline rütm ja see käib käsikäes Päikese "kaarega" ja on ka sotsiaalne vajadus (töö, majapidamises loomad jne). Need kaks tulebki omavahel kooskõlla viia.
Unerütmi annab reguleerida.
Loe edasi

Depressioon ja ravim

Tere,
Olen põdenud korra elus depressiooni pärast abikaasa surma 18 aastat tagasi. Läksin ise vabatahtlikult Tartu Psühhiaatria Kliinikumisee ravile. Ravi koosnes teraapiast, minuga vestles psühholoog ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohuga peab enesetunne paremaks minema. Halb tunne - kas muuta ravimi annust või vahetada rohi uue vastu või lisada midagi, mis selle kõrvalmõju eemaldab. Koostöö Psühhiaatriga. Vahetaksin rohtu. ...

Loe edasi

Misofoonia

Tere!
Umbes pool aastat tagasi mul tekkis probleem, ma absoluutselt ei talu kui keegi minu kõrval närib, matsutab suuga, limpsib midagi, kui koer kõnnib põranda vastu küüntega krabistades. Kõik need ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minulegi selline matsutamine-nätsutamine absoluutselt ei meeldi. Lahendus:
a) nad ongi sellised, olgu siis!
b) enda rahustamine, vanemine probleemist:
Teine PALVE – Tühjenemine-Vabanemine ...

Loe edasi

lähen närvi tühiste asjade peale

Mul on mure. olen 23 aastane vangis istunud noormees. olen kimbatusest oma suhetega. vahel kui on mul tüli oma elukaaslase või naisega tõstan häält või kui olen himus et nüüd on kõik läbi hakkan kõvemini ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ei ole Minu-Tema suhe, on Meie suhe.
Andmiserõõm on hea suhte tugevdaja.
Olla loomulik, olla ise ja heasüdamlik - see on kooselu nurgakivi.
Ühised tegevused.
Parimate soovidega, ...

Loe edasi

stress

Tunnen ,et olen stressis ja ei soovi elada.2 kuud tagasi kaotasin ema.Nüüd on probleemid 3 aastasega,kes teeb teistele haiget.Käin temaga nõustamas ja pean olema hea ema,aga mul ei tule see enam välja.Mehega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Leina ajal ongi kõik kaardid sassis. See möödub.
Elu läheb edasi, elada tuleb Tänases päevas.
Unerežiim korda, Melatoniin apteegi vabamüügist. Õigus ja julgus Puhata!
Lapsele nn voolimise ...

Loe edasi

2 aastasel saab varsti 3 on suur kartus ja paanika hood-

Sooviksin nõu saada mida teha mul on 2aasta ja 10 kuu vanune laps tall on paanika hood siis kui ma eemal olen ja võõras inimene tuleb kuskilt. Autosid ka kohati kardab. Mida ette võtta kuhu minna.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eelkõige Teie Rahu ja Rahulik käitumine. Enda sisemine rahu kiirgab ka Lapsele.
Kehaline kontakt-kallistamine rahustab (kohati individuaalne, jälgi, et Lapsele ikka meeldib).
Väikelaste ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi