Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kventiax tabletid

Palun rohkem teavet Kventiax tablettide kohta? Lugesin internetist ja natuke on hirm neid edasi tarvitada. Mul on palju aastaid uneprobleemid. Olen käinud Tartus dr. Veldi juures uuringutel, korra asi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohu toime sõltub tema annusest, Teie rohi Kventiax - kvetiapiin toimeaine - on v.hea ravim. Tabletid on 25, 100, 200 ja 300 mg. Teie võtate 25 mg. Suuri annuseid võetakse nende häireete/haiguste ...

Loe edasi

enesetappu mõtted

eile õhtul oli selline tunne et lähen hulluks ära muidu mul on ärevushäired sellepärast et ma kardan et mul on mingi haigus kuna igalt poolt valutab aga eile nagu otsest paanikat polnudki aga järsku tuju ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi probleemist Lapsevanemale (vana-vanemale), kellega hea suhe, hea läbisaamine.
2) Jaluta iga päev (hea kui mõne sõbrannaga, Lapsevanemaga..) - see maandab pingeid, rahuned, enesehinnang ...

Loe edasi

cipralex

tere!kas cipralexilt 20 mg voib kohe jargmine paev cimpramilile 20mg ule minna

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võib.
Ärge arstirohu kõrval harutusi-eluviisi muutmist unustage.
Ravim vaid 1/10 võimalustest, kasutage ka seda 9/10 võimalusi.

parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Tervisedeklaratsioon

Tere!
Täidan tervisedeklaratsiooni ja seal on küsitud psühhotroopsete/narkootiliste ainete tarvitamisest. Võtan igapäevaselt ravimeid Zoloft ja Quetiapine Teva. Kas nende puhul on tegemist psühhotroopsete ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Zoloft - antidepressant e. põhimeeleolu mõjutav ravim.
Quetiapine - antipsühhootikum e. tunnetuse-tahtesfääri häireid raviv arstirohi.
Psühhotroopsed - psüühilist tegevust mõjutavad ained/arstirohud. ...

Loe edasi

südamehaigus või ärevusest?

tere kysimus siis selline et mul on koguaeg südame ümber valud ning süda lööb vahepeal rütmist välja sisse hingamisel kiiresti ja välja hingamisel aeglaselt.Mul on ka ärevus ja paanikahäired 2 kuud olnud.Kuid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled hea inimene, tundehell. Tundehellad reageerivad suure tundlikkusega ilma-elu sündmusele. Oled meie kaasaja tingimustes liigselt heasüdamlik.
Mida teha:
1) piisav uni. Puhkus taastab ...

Loe edasi

ärevushäired ja paanika

Tere mul on juba 2 kuud ärevushäired ja koguaeg rinnus valud olen käinud perearsti juures, mitu korda kiirabi kutsunud, on tehtud ekg mittu korda kuid paremaks valud ei lähe .Süda lööb ka ebaühtlase rütmiga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vastus küsimusele - vt varasem(ad) ärevuse ja paanikaga seonduvaid.
Jaga muret Lapsevanemaga.
Need ärevusehäired on ebamugavad, aga need ei ole ohtlikud.
Keha ja psüühika tugevdamine ...

Loe edasi

Nõrkus

Tere!
Olen 18aastane tûtarlaps. 5aastat olnud suhtes oma poisiga kes läks kuus nãdalat tagasi kaitseväkke.
Kãin juba poolteist aastat tööl. Aasta sellest olen töödanud burgeriputkas kus pingeid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Unerežiim korda - puhkus taastab jõu ja tervise. Une arvelt ei rohi võtta.
2) Soojad joogid - aitavad külmetusest jagu saada. Apteegis Goldrex sellest kolmandik klaasi ja kuum (aga veel joodav) ...

Loe edasi

Ärevushood

Oli tööõnnetus umbes kuu aega tagasi, järgmine päev ei julgenud enam seda tööd teha, ning kukkusin isegi kokku, käisin soomes kontrollis ja midagi ei leitud. Kuigi nüüd mingi aja tagant ikka on, täiesti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäired: kas foobiad või siis paanikahoogudena. Need ei tapa aga väga ebamugavad.
Nad vajavad nii keha kui ka psüühika tugevdamist, vajavad pingetrest vabanemise harjutusi.
Arstirohi ...

Loe edasi

Muretsemine

Tere

Pool aastat tagasi diagnoositi minu abikaasal huntingtoni tõbi. Sellest hetkest elan pidevas muretsemises ja mõtetes oma laste tulevikust ja hirmudes oma mehe eest, kellel haigus progresseerub. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Abikaasa raviarst-neuroloog annab juhiseid ja neid siis rakendada, et abikaasale võimalikku abi anda.
Teie nutt ja hala suurendab murekoormat nii teil kui ka abikaasal. Nutt ei aita.
Olge ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere!
Selline mure, et perearst kahtlustab ärevushäiret. Kas see on ohtlik või pean hakkama mingeid rohtusid võtma, mida näiteks raseduse aeg võtta ei saa, üritame mehega last saada (tulutult). Muidugi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ei ole ohtlik, aga ta häirib kõvasti, segab igapäevaelu ja inimene pidevalt pinges - millal ta ärevus, paanika) nüüd siis jälle tuleb.
Ärevuse ja paanikahoogude kohta eelnevalt palju soovitusi antud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi