Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kas ma olen hulluks minemas või olengi?

Tere!
Olen abielusi ja imelise 4 poisi ema ja ühe kasupoja oma. Elame kõik koos.
Lugu sai alguse 2020 aastal,kui viimase poisi sünnitasin. Meil kärgperendus ainult viimane laps ühine.
Kasupoeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perekond eeldab, et isa-ema-lapsed on suur ja sõbralik tervik.
Meespere (poisid) vajavad tegutsevat isa, pereliikmeid koosmeelel juhtivat isa, poisse kasvatavat isa.
Seega igal õhtul - poisid ...

Loe edasi

Ravimite mõju

Tere, mul on iga päev just hommikul ärgates (enne äratuskella) umbes kl 5 paiku ärevustunne ja enam magama ei jää.
AD ei võta, ostsin prooviks Gaba kapslid, proovisin ühe, aga ei tajunud midagi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui Coaxil aitas, siis seda rada võiks uue nurga alt kasutada - nn Pavlov-Enneti refleks e tingitus. Kui Teil asi laabub, siis panete sellele tingitustele oma nime.
Ivan Pavlov andis koerale liha ...

Loe edasi

ärevus või midagi taolist

päevad läbi selline õrn tudin sees koguaeg, kas siis käsi õrnalt väriseb, jalg tõmbleb kuidagi kahtlaselt. Selline ärevustunne on sees või hirm/kartus millegi ees.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

kolm-neli km jalutamisi, kiiremat kõndi. Rahustavad teed, uneteed õhtul.
Enneti palve.
esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus

Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole ...

Loe edasi

Mida teha?

Tere
Mul on väga suur mure, nimelt olen ma olnud juba 3 aastat kimpus oma vaimse tervisega. Mul on tekkinud mäluprobleemid, nimelt ei mäleta kuhu ma mingi asja panin ja unustan ära mida keegi on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire stressi ja depressiooniga,
vt otsinguga eelnevatest Ärevushäire, stressi ja depressiooni valdkonna soovitusi.
Kehaline aktiivsus, relaks-harjutused, elusihid korda.
Ärevus-stress-depressioon ...

Loe edasi

Ärevus

Tere!

Aastaid tagasi pimedal ajal õhtul koju tulles komistasin esikus istuva surnud elukaaslase otsa.
Pikka aega kartsin pimedaid õhtuid ja pimedal ajal kojutulekut.
Samuti oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegevusplaan järgmise algoritmi alusel:
1. Stress-depressioon (nagu kaksikud) kergitavad organismis adrenaliinisüsteemi virgatsaineid. Organism on valmis tegutsema oma tervise ja elukkorralduse ...

Loe edasi

Ärevus

Tere

Ma hakkasin võtma Venlafaksiini(Alventa), alustasin 37,5mg. Hetkel on 6.päev.Esialgu võtsin ööseks, et vältida kõrvaltoimeid.
Magamine on kehv, ärkan kl 3 ja magama enam ei jää.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohud on abivahendid, harjutused on põhivahendid. Kui Venlafaksiin aitab, siis eda veidi aega kasutada, Leida endale (vt varasemad) sobilikud harjutuased ja harjutada, Kannatlikkust. Sposrtlased on ...

Loe edasi

Rahustivõõrutus

Tere, soovin Teie arvamust. Nimelt pikaajalisest rahusti tarvitamisest( 3a) on tekkinud väljakannatamatud sümptomid- pea suriseb 24-h, on paks nagu pressi all, võnked, surinad, peavalu, külmahood, nahk ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui saate haiglasse koha, siis on sellest suur abi. Koostöö psühhiaatriga - sõltuvuse kõrvaldamiseks on vajalik teatud peroioodil neuroleptikume võtta (psühhiaater kirjutab.
Tervisliku eluviisid, ...

Loe edasi

ATH

Mul oleks soov teada kas mul on ATH või mitte.Psühholoogi juures käisin ja tema kahtlustab aga diagnoosi oleks vaja.Minu psühhiaater ütleb et Pärnus pole see võimalik ja mis see diagnoos annab mulle.Selline ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

haigus algab tavaliselt noores eas. Kehalise käitumise probleemid, oma käitumismuster. Ja tähelepanu valdamise raskused, Nee tählepanu suunamise/valdamise raskused täiskasvanu eas rohkem esiplaanil.
Loe edasi

Night terrors?

Tervist!
Mõtlesin, et ikkagi kirjutan Teile selle küsimusega. Nimelt mul vahelduva eduga aastaid selline asi, et ärkan enda jaoks täiesti ilma põhjuseta unest selliselt, et värisen tugevalt seesmiselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Stressi-pingeid rohkelt, vaja teha rahustavaid harjutusi.
Enneti Palve esimene samm - Ringutus-Sirutus ja Lõõgastus

Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole (Taara on hindi ...

Loe edasi

Isiksusehäirega inimesega suhtlemine nii et ise terveks jääks

Tere
Palun nõu kuidas suhelda (nartsissistliku) isiksusehäirega isikuga (diagnoositud piiripealne, haiguskriitika puudub) nii, et oma mõistust ei kaotaks. Minule on isik pojapoja ema (ei ela koos ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nartsisslik isik soovib/vajab tähelepanu, kiitust, tunnustust. Seda talle siis pakkuda.
Päevik - oma "tublid" mõtted/teod päevikusse kirja. Suhtlemisel rajajooned kindlalt paika panna.
Kehaliste ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi