Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kas keeran ära lõpuks?

Tere!

Kas see kui ma eraelus (oma sisemuses, tegelik mina) olen üks aga töökeskkonnas esitlen ennast inimestele hoopis vastupidiselt (lisaks mõtlen ka, et olen hoopis see vastupidine variant) ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kehvad lood tööl ja eraelus on põhjuseks ja a) need põhjused kõrvaldada, b) või nendesse tetraalse üleolekuga suhtuda - MÄNG on selline
Pingete maandamiseks palju võtteid - alustada korralikust unest, ...

Loe edasi

Ärevushäired?

Tere,
Olen 22 aastane neiu. Kas neelamisraskused võivad olla psüühilise põhjusega? Need tekivad erinevatel aegadel, eriti enne magama jäämist on selline tunne, nagu ei oskaks enam isegi enda sülge ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alustuseks kaks harjutust.
1) Kureistamine toasooja veega. Lonks vett suhu, pea kukla suunal, et kuristada saate. Kuristada - rahuliult välja hinngamine kuristamise kaudu. Lõetuseks pea kallutus ...

Loe edasi

Õhtune väike palavik

Tere! Kas ärevushärest või stressist võib tõusta kehatemperatuur kuni 37,3. Hommikul on temperatuur korras, kuskil kella 18.00 ajal saavutab oma maksimumi, siis hakkab jällegi langema. Mul on diagnoositud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soojad joogid - neelamine rahustab.
Nädalapäevad juua kuuma veega Goldrex´i. 1/3 pakki Goldrexi poole klaasi veega 2 (vajadusel 3) korda päevas. Nädalapäevad. Enesetunde järgi, rõõmsameelselt. ...

Loe edasi

Hüpohondria

Tere!

Olen aastaid kimpus ärevuse ja paanikaga. Eriti just tervist puudutavatel teemadel. Ei oska leida algset põhjust, miks see alguse on saanud. Lapsepõlves olen kogenud terrorit purjus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eluteele on jäänud palju stressi, tõkkeid, okkaid, tervisprobleeme. Minevikku muuta ei saa aga olevikku küll.
Senised raskused olete üle elanud - nüüd tuleb uue hoiakuga, optimismiga edasi minna. ...

Loe edasi

Ebareaalsustunne

Tere, mul algasid mdea täpselt aasta tagasi umbes mõnikord ebareaalsustunde hood ja see on nii hirmus koolis ei saanud sellepärast käia et tuli selline ebareaalne tunne tundide ajal väga imelik ja hirmus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelmise vastus.
J.E.

Loe edasi

Ebareaalsustunne

Tere, mul algasid mdea täpselt aasta tagasi umbes mõnikord ebareaalsustunde hood ja see on nii hirmus koolis ei saanud sellepärast käia et tuli selline ebareaalne tunne tundide ajal väga imelik ja hirmus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi oma murest Emale või mõnele teisele Lähedasele, et siis psühhiaatri konsultatsioonile minna. Nooruses on tihti neid eba-tundeid ja nendest saab vabaneda.
2) korralik öine uni, puhkus. Puhkus ...

Loe edasi

Haiglane õppimine

Tere, olen 33 aastase tütre isa ja mure on järgmine.Umbes aasta aega tagasi algas tal stress või oli depressioon, mis väljendus selles, et sulgus endasse enam ei käinud väljas,ei hoolitsenud enda eest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

ADOS uuring on vaid osa olukorra täpsustamisel - tähtis on terviklik kliiniline pilt.
Peale autismispektri peab kaaluma ka sundmõtete (obsessiivsed mõtted) spektrit, ülekaalukaid mõtteid.
Üks ...

Loe edasi

Antidepressandid ja ärevus

Tere!
Olen kasutanud 2 kuud psühhiaatri poolt kirjutatud antidepressante Brintellix 10mg hommikul, ärevuse ja paanikahoogude raviks. Tunnen ennast paremini ja môtlen, kas ei võiks ravi varem lõpetada ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni jaärevushäirete spektri korral on AD kasutamine (ka Brintellix) näidustatud.
Minu raviprintsiibid on:
1) ravimi osakaal on 1/10 ravivõimalsutest,
2) 9/10 saame harjtuste ...

Loe edasi

Tere. Kas Teie kaudu on ka võimalik torpeedo süsti teha

Soovin torpeedo süsti.
On olnud kuskil 3 a tagasi

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Wismari Haigla - seal oma ala spetsialistid.

Minul ambulatoorseid vastuvõtte käesolevalt ei ole.
Kõik tervisele kasulikud elumuudatused on kasulikud!
Parimate soovidega,
Loe edasi

Miks on raske hingata?

Tere,tahtsin küsida miks on raske hingata?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Emotsionaalsetel inimestel tekivad teatud närvilisuse korral ikka siseorganite poolt võõraid tundeid-kaebusi. Seda ka südame piirkonna valulikkus.
Kõik rahulikustavad tegemised on kasulikud: rahustav ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi