Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Lühiajaline mälukaotus

Tere, Sõitsin pimedas ja veidi väsinuna autoga ja ringteelt mahasõidul tekkis mul lühiajaline mälukaotus- ma ei teadnud, kus ma olen; kuhu sõitma peaksin; tekkis väike paanika. Otsustasin, et sõidan edasi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Korralik puhkus, kui kordub, siis arsti juurde. Väsimus? Mõnedel videvikus sõita raskem!
Kerge kehaline aktiivsus parandab ka aju verevarusutst.
Minu palve (vt eelnev vastus, Enneti palve) ...

Loe edasi

Vastuvõtt

Kas ja millal Teie vastuvõtud toimuvad? Ja kas need on tasulised?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

On vaid haiglatöö, vastuvõtte ei ole.
Tallinnas Paldiski mnt haigla valvearstid võtavad tööpäevadel kiireloomulise probleemi korral, valvetuba ööpäevaringselt - kui vajadus.
Tervislikud elukombed ...

Loe edasi

sust

tere,

soovin teada-sai sel suvel 10 paevane nipernaadi tehtud,peale selle torpeedo sust,sooviks joulude paiku mingi 5 paevane turnee teha...kas tohiks peale susti seda teha...tean,et selle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viis päeva ja viis "ämbritäit" jooki - palju, väga palju.
Viie pitsiga te ju ei piirdu.

Vastus - Ei soovita.
Organism nagu bensiinivaat - aitab ühest pitsist-tikust ning ongi ...

Loe edasi

Manipuleeriv 13 aastane tüdruk

Tere.mure selles et,laps hakkas end kriimustama,alguse sai suvepaiku.oleme vestlend ja on väitnud et tunneb end täiskasvanulikult.sõbrunes teatud seltskonnaga kus hakati akna klaase puruks peksma.karistust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui mingi huviala - sellega tegeleda, sport eriti soodus-soovita.
Psühholoogi soovitused on head, aga psühhiaatri jutul soovitan käia - saate lisainfot ja uusi tegevussuundi, juhiseid.
Korralik ...

Loe edasi

Paanikahoog ja mäluaugud

Tere! Olen korduvalt paanikahooge kogenud ja paljusi kordi ma ei mäleta. Tean küll, et hakkasin nutma aga seda miks ja kuna lõpetasin ma ei mäleta. Mul on olnud elukaaslasega ka arutelusi ja pärast seda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

igal inimesel koguneb organismi pingeid, stressi. Tavaliselt igapäevaelu liigutamiste-tegemiste, kehaise aktiivsus kaudu üleliigne stress organismist väljub või nö maandatakse. Kui see tavaline-igapäevaeluline ...

Loe edasi

Psüholoogi leidmine

Kuidas ma saaksin kontakti psüholoogiga tasuta Harjumaal kui suuremad kliikikud vaid suunavad edasi kuna neil liiga pikad järjekorrad?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri vastuvõtule - seal haigekassa rahastab. Psühhiaater vaatab, et kas psühholoogi abi on vajalik või ei.
Räägi oma probleemist Lapsevanemale - üheskoos kergem lahendeid leida.

Loe edasi

suhe ja minu käitumine

Tere
Üritan selgust saada mis teha ,ja kuidas edasi .nimelt olen kaasaga sattunud suht keerulisse ja raskesse suhte seisu
Mina olen mees pool .oleme koos olnud nüütseks pea kaks aastat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Et asi-olukord-suhtlemine paremaks läheks, sellesk on vajalik midagi muuta.
Selleks siis variandid - üks pool muudab või teine pool muudab või mõlemad pooled muudavad midagi, et kooselu ühisosa ...

Loe edasi

Coaxil

Tere,

Perearst kirjutas mulle coaxil lisaks võtan õhtul Valodaxani ühe tableti, probleem on on ärevushäiretega , olen Valodaxani võtnud aasta, aga ei aita eriti. Probleem on käte värisemises ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimid on abivahendid ja annavad abi 1/10 jagu. Harjutused on põhiasi ja annavad 9/10 ravitulemustest.

Ravim - (see (1/10) peab aitama, rahustama, enesetunnet parandama. Kui ei aita, siis ...

Loe edasi

Bipoolne häire

Tere! Olen mures oma lähedase pärast, kellel on üsna selged maania ja bipolaarsuse sümptomid (nt. seosetu jutt USA-sse reisimisest ja seal üleöö kuulsaks saamisest, idee populaarne raamat kirjutada jne). ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Küsimus ei ole Bipolaarse käitumise tundmine, diagnoosimine. Diagnoosi pane ikka Psühhiaater, soovitused, vajadusel ravi määrab ikka Psühhiaater, Lastepsühhiaater - nad töötavad käsikäes psühholoogidega ...

Loe edasi

Sõbral on enesetapu mõtted tihtipeale ning otsib ka lohutust alkoholist. Ütles, et vajab abi. Kas oleks õige suunata ta Teie juurde vastuvõtule?

Sõber tarbib alkoholi põhimõtteliselt igal õhtul pärast tööd. Elab üksi pärast elukaaslaaslasest lahkuminekut (ca 3 aastat tagasi). Tööl käib ilusti ning tööl ei joo, kuid õhtuti üksi kodus koguaeg.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minul vastuvõtte ei ole, on ainult haiglatöö.
Mida teha?
1) Alkoholile kohe range ei - ei ühtegi tilka. Esimesed nädalapäevad on raske, aga ega iga uus asi kohe ei olegi lillepidu.
2) ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi