Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Käed ja jalad surnud kogu aeg

Kaks aastat tagasi istusin juhi kõrvalistmel matkaautos. Mees oli närvis, sest tekkis vaidlus auto parkimise koha üle. Ta peatas auto ja lasi minu pea kohal oleva voodi rihmad lahti nii, et see mulle pähe ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võis ikkagi olla kaeladiski vigastusega. Kas MRT uuring kaelalülidest on tehtud?

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ärevushood, survetunne peas, südame kloppimistunne

Tere. Lähima poole aasta jooksul on tervis muutunud täielikult. Mingitel hetkedel algasid hood, tunne rinnus nagu süda jätab lööke vahele ning lisandunud hingamisraskused ja surve rinnus - pigem isegi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on ilmselt kroonilise ärevuse ja sellest tingitud paanikahäirega. Soovitan regulaarset sporti. kui asjast üle ei saa on raviks antidepressandid.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ravimi mõjudest - Paroxetin 20 mg.

Tere. Küsimus selline: ravin Paroxetininga 20 mg (hommikul 1 tbl) juba vist 8 aasta läheb. Sain selle rohuga inimeseks, enne olin 15 aastat elust raisanud lootusele et ehk saan ise toime. Ei saanud. Nüüd ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö oma raviarsti-psühhiaatriga.
1) Mina vahetaksin AD, annaksin mõnda teist serotoniini ainevahetust mõjutavat rohtu.
2) Tuleb teha relaks-harjutusi, et organism ise oskaks pingetest ...

Loe edasi

Kas tõesti ärevushäire?

Tere!
Olen hädas oma tervisega. Nimelt algas kõik alakõhuvaluga paremalt poolt. Hiljem hakkas väga halb..süda oli paha, kloppis (pulss 140). Läksin emosse, kus tehti vereanalüüs jm ning kõik oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühilised pinged kutsuvad esile kehalisi kaebusi - nn psühho-somaatilised häired. Selles ka magu, kõhuvalu, südamekaebused, hirmud, ärevus jne.
Ja ärevushäiret on ka.
Mida teha?
1) ...

Loe edasi

krooniline alaseljavalu

Kompuuteruuringu vastus:
KT nimmeosast natiivis: Kõik lülikehade vahemikud mõõdukalt kitsenenud, L4 diski osas vaakumdegeneratsiooni. L 2/3 diski mõõdukas protrusioon dorsaalsele enam vasakul mediolateraalsel. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pildi järgi on tegemist muutustega nimmelülides, liigestes ja diskides. Samas sarnased muutused esinevad vananedes ka inimestel, kellel ei ole seljavalusid. Kui jalavalusid ei ole ja selg on hommikuti ...

Loe edasi

Halb enesetunne

Mure selline,et enesetunne halb,südame piirkonnas on valud.Vahel on pigistustunne,kuid nüüd on tunda ka aegajalt nagu kõrvetaks.Polnud 7 a arstil käinud.Läksin,rääkisin.Tehti koormustest ja vereanalüüsid.Kõik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kolmas 25-aastak terendab (vt passi) ja seega on vaja aktiivsemalt oma keha ja psüühika eest hoolitseda, treeninguga tugevdada - mõlemaid.
Praegused keskkonnatingimused (eelkõige sotsiaalsed) ja ...

Loe edasi

Eeg uuring

Tere

Käisin 2,8 aastase lapsega Eeg uuringul, kuna kahtlustasin epilepsiat. Eeg oli korras olnud kuid tekib küsimus, miks lapsel esineb magama jäädes pool tundi võpatused ja seda ka hommikuti. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võpatused uinumisel on normaalne füsiol. nähtus. Lapse võimalik arenguhäirega tuleb pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Borrelioos

Tere!Abikaasal oli 5-aastat tagasi puukborrelioos mis jäi ravimata.Iga aastaga on tervis läinud halvemaks,(mälu halvenemine,kõne ja kirjutamise häired).Arst kahtlustab alzheimerit.Kas oleks mõtekas teha ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui on küsimus Alzheimeri haigusest, tulebki kaaluda kõiki võimalikke ravitavaid ajutegevuse häirete variante, s.h. borrelioos. Võiksite teha Borrelioosi vereanalüüsid nakkushaiglas ja seejärel helistage ...

Loe edasi

Tahaks nutta

Tere,
Olen viimasel paaril aastal pidanud läbi elama suuri muutusi. Pidevalt olen sundinud ennast olema tugev, pingutama, et mitte kuskilt otsast nôrgana näida....Seis nüüd selline, kus kõik emotsioonid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vanasti soovitati tervisevetele minekut, aga meil ju nii mere-järverannad, veed ja jalutusvõimalused. 5...10 km oleks vägev. Tehke enesetunde järgi.
Biblioteraapia - kõigil meil ju kümmekond raamatut ...

Loe edasi

Valu alajäsemes

Tere!

Mõne aja eest tekkis vasaku alajäseme valu, mis suureneb lamades/istudes. Kõndides praktiliselt kaob. Lisaks tundub istudes labajalg kohati tuim ja suriseb, sh varbad. Valu ei ole väga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Labajala tuimus ja surin viitavad jalanärvi kompressioonile. Soovitan tulla vastuvõtule ja teha eelnevalt rö. pildid nimmelülidest (perearst).

Tel. 6748591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi