Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Rasedus ja ravimid

Tere. Olen neljandat kuud rase ja sooviks teada kui kahjulik võib olla ketipinori 50 mg kasutamine. Olen kasutanud seda ravimit umbes 7 aastat, suuremas osas 200mg päevas. Otseselt ei ole see rasedusel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võimalusel vähendaksin annust või jätkas ära, aga
täpseid soovitusi saab ikkagi
oma raviarstilt- psühhiaatrilt ja
oma naistearstilt.
Koostöö nendega!
Rõõmsameelset-tervislikku ...

Loe edasi

Nartsissisti? Isiksusmuutus, vihahood, suurushullustus, valetamine, varjamine, skeemitamine

Kas nartsissismi saab Eestis ravida?

Kas keskealisel mehel ootamatult tekkinud suurushullustus, raevuhood, eneseimetlus, karjumine "mina olen kuulus, kes teie olete!" asjade peitmine ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alko-narko (!) võimalus välja lülitada.
Psühhiaatri jutule kindlasti - käesolevalt mõtlemises luululine häire ja see vajab arstirohtu.
Isiksusehäire algab-avaldub noorukieas ja see imetlemine-suurustamne ...

Loe edasi

Õudusunenäod

Viimasel ajal on tihenenud mul õudusunenägude nägemine, näen neid iga öö ja see hakkab muutuma aina häirivamaks, sest puhata üldse ei saa, kuna ärkan korduvalt öö jooksul ülesse ja uinuda raske.
Esimene ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organismis pingeid-stressi rohkelt. Vaja üleliigsest vabaneda. Selleks on mitmeid võimalusi:
a) relaks-harjutused vt Enneti palve - seda päeval kolme-nelja tunni järgselt teha, aga kindlasti õhtul ...

Loe edasi

Paranoia?

Tere!

Viimasel ajal ei ole ma saanud hästi enda toas magada. Võib-olla on asi selles, et muutsin oma voodi asukohta ja sattusin veesoone peale? Samas varem oli mul ka raskusi uinumisega. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soe tee õhtul, hea ka rahustav tee apteegi vabamüügist või küsi Ema käest nõu.
Minu Palveharjtus (vt Enneti Palve), esimene samm - vabastab liigsetest pingetest, paraneb aju verevarustus, annab ...

Loe edasi

Teraapia kohta küsimus

Miks mõni arst ei suuna patsient psühholoogi juurde? Kas on olemas selliseid häireid millega pole mõtet psühholoogi juurde suunata, sest pole sellest kasu? Millal mõni arst hakkab kaaluma psühholoogi kaasamist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevus, uni, depressioon - need ilmselt on ja vajavad ka selles suunas ravi ja ennetust. Nendega tegeleda (vt varasemaid)

Aga need tunduvad sekundaarsed probleemid olema. Põhiprobleem tundub ...

Loe edasi

Kes peaks ravima

Kas perearst võib ütelda, et ta ei kirjuta ravimeid välja ning pöördugu ma uuesti psühhiaatri juurde.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinnas Paldiski mnt Psühhiaatriakliinikus võtab valvearst igal tööpäeval vastu.
Minge kindlasti ja rääkige see eluisu ja elujõu langemise mure valvearstile ära. Teatage, et numbriga vastuvõttu ...

Loe edasi

Meeletu väsimus ja apaatsus.

Terviseprobleem selline, et mind valdab kohutav väsimus ja täielik apaatsus .Ei huvita mind isegi enam oma lapse eest hoolitsemine.Lisaks kaasnevad veel palju kehalisi vaevusi nagu pidev kehatemperatuuri ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Veresuhkur - kontroll,
vererõhk - kontroll
Psühhiaatri aspektist: Üleväsimus-läbipõlemise sündroo ja depressioon.
Tööasjad korda ja neid tööasju võtta mänguliselt, nagu sportmängu. ...

Loe edasi

Tinnitus peale Dusleviast loobumist

Tere! Aasta tagasi tekkisid mul terviseprobleemid (survetunne vasakul küljel), millele uuringute käigus põhjust ei leitud. Erinevad arstid järeldasid, et ilmselt on tegemist depressiooniga ja mulle kirjutati ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üheks heaks võtteks on uue rituaali tekitamne.
See on nagu Ivan Pavlov oma lihatüki, koera ja lambiga - andis koerale liha ja pani lambi põlema ja nii kuu-poolteist. Siis liha enam ei andnud ja ...

Loe edasi

Depressiooniga ärevus (segatüüp)

Milliseid ravimeid soovitate tarvitada, et ärevust ja suitsiidi mõtteid alla suruda?

Kas jätta 25 mg Ketipinor ja 50 mg Sertralin?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esimene etapp teha nagu raviarst-psühhiaater soovitas.
Siis kehaline tegevus: jalutuskäigud, harjutused, õige uni, tervislik toitumine. Kindlasti koostöö raviarstiga.
Terves kehas terve meeleolu ...

Loe edasi

Depressioon ja AD

Tere!
Mul on kerge depressioon, ent sümptomid esinevad kuidas kunagi, môni päev olen väga rõõmus, teine päev ahastuses ja kurb tuju lãmmatab mind.
Ma olen AD tarvitanud kaks päeva ning ei suuda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võta kaks nädalat ja tee harjutusi (vt minu varasemad soovitused)
Korralik uni, õige toitumine,
sobilik kehaline aktiivsus.
Iga tera tervise varasalve - kasuks.
Päevik, anna ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi