Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Seksisoovi puudumine

Tere! Oleme olnud abielus 22 aastat ja nüüd väidab naine,et igasugune seksisoov on jäädavalt kadunud - põhjuseks üleminekuaastad (abikaasa vanus 52 a.)Kas see ongi lõplik tõde või on veel võimalik midagi ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Üleminekuaastaid tajub iga naine erinevalt. Kui teie partneril on tugevad kuumahood, higistamine, depressioon või meeleolu kõikumised, siis mõjutab see ka seksisoovi. Nimetatud nähtude puhul ...

Loe edasi

Ravimid

Tere, küsimus on seoses sõbraga, kes on 27-aastane. Ta läks arsti juurde ning kirjutati välja antidepressant Coaxil. Algul ta võttis kolm korda päevas, kuid paar päeva hiljem võttis kolm tükki korraga. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Täiskasvanutele on soovitatavaks annuseks üks tablett (12,5 mg) 3 korda ööpäevas (hommikul, lõunal ja õhtul) enne sööki või selle ajal.
Olenevalt inimesest (kehakaal, probleemi olemus, tundlikkus ...

Loe edasi

Kas 3 kuuline AD kuur võib olla piisav?

Kas alati peab AD kuur olema just min 6 kuud? Millest see oleneb? Minu jaoks tähendab see, et aju saab liiga kaua aseainet ja saab sellest liiga sõltuvaks? Kui min 6 kuud aitab, siis miks inimesed ikka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelnevatest otsinguga minu ristkülik diagonaaliga raviprintsiip, s.o. arstirohu tähtsus ajateljel väheneb (üks ristküliku see tekkiv kolmnurk ju väheneb) kui harjutuste osakaal suureneb ja saavutab ...

Loe edasi

Närvilisus.

Tere,


Olen 42 a.naine.Kasvatan üksi 13 aastast poega.Umbes viimased 2 aastat olen väga närviline.Toon mõned näited,kui keegi tuleb mulle liiga lähedale,söömise hääled.Lahkusin isegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegelege Lapsega - suur rõõm mõlemale.
Tehke koos pojaga ja ka üksi minu Palve esimest sammu (vt otsinguga eelnevast).
Võtke tööl asja Mänguliselt - nende roll Näitemängus on olla Luristaja, ...

Loe edasi

Alkoholism

Olen suures mures oma täiskasvanud poja alkoholilembuse pärast.Ta ei suuda enam aastaid kaine olla üle 1-2 päeva.Palga mis ta mõnest töökohast saab vahetab kõik viinavastu.Tal on ka elukaaslane ja 5 aastane ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese tahtest olenematut ravi saab taotleda perearst või/ja psühhiaater
- kui on tõsine oht tema enda või lähedaste julgeolekule, tervisele või elule.
Kolmandik alkoholihaigeid soovib ise ...

Loe edasi

Voiko Virosta tilata nukahtamis/uni lääkkeitä Suomeen ilman reseptiä?

Olen kärsinyt unettomuudesta jo yli 20 vuotta.Suomen lääkärit eivät osaa auttaa asiaan.Nukanhtamilääkkeitäkin on hankala saada enää vaikka niiden avulla pystyn nukkumaan paljon paremmin.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga hea on Esprital (Mirtazapin) 15 mg õhtul. Vajadusel võib võtta ka 30 mg õhtul üks tund enne und.
See rohi on ka hea antidepressant, on hea stressi maandaja ja annab kehalist ja vaimset voima. ...

Loe edasi

kas Eestis on legaalsed ja võimalik saada nö ajutöö efektiivsust tõstvaid preparaate nagu "modafinil"

Tere!

Minul on hetkel elus selline periood, kus on vaja väga produktiivne olla ja kiiresti ja palju ajutööd teha. Töötan ülesse uut ettevõtet.

Ma olen ka väga depressiivne inimene ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Piirid valla, kõike liigub või saab liigutada. Need rohud aga on kergesti sõltuvust tekitavad. Ei soovita.
Aju tegevus: a) õige töö ja puhkerežiim, b) aju verevarustuse edendamine ja siin kaks rada.
Loe edasi

kaela osteokondroos, müotooniline sündroom, C5-C6, C6-C7 song, seljanärvi kontuuri deformatsioon

Tere. Sain eeltoodud diagnoosi Eestist väljaspool ja pole 100% tõlke õigsuses kindel, aga diagnoos on hirmutav ja ei tea, kas broneerida esimene lend Eestisse või on see midagi, millega annab elada. Tehtud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on kaelalülide ealiste muutustega, kahe lülidevahelise ketta väljasopistusega ja kaelalihaste toonuse tõusuga. Ka kõik muutused eraldi põhjustavad kaelavalu. Kui ei kiirgu valu kätte ei pea asjaga ...

Loe edasi

Küsimusi tekitav enesetunne

Tere.
Pöördun murega. Kuu aja jooksul esineb mul peauimasust. Hommikul peale ärkamist on kõik korras ja siis mõnede tundide pärast tunnen, et pea on uimane, on nõrkustunne või selline lainetav tunne. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kavernoom on tõenäoliselt olemas juba sünnist alates ega ole halva enesetunde põhjuseks.
Üritage vältida vererõhu kõikumisi pideva ravimi võtmisega (perearst). Kui enesetunne ei parane, tulge vastuvõtule. ...

Loe edasi

Pidev väsimus nõrkus energiapuudus

Mul on viimased pool aastat vaevanud väsimus,nõrkustunne ja energiapuudus.olen proovinud kõiksugu vitamiine,aga abi pole old.mingi aeg tundsin,et miski ei aita.kuni ühel õhtul võtsin 4 õlut.järgmine päev ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väsimus, nõrkus, energiapuudus jne - see tingitud: kas üleväsimusest (valest puhkamisest), stressist-depressioonist (mida õllega maandasite), või muudest teguritest (probleemid endas, kodus või siis tööl). ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi