Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

ravimite kohta

Tere!

Kasutan salymbrat depressiooni puhul.Aga ma ei mäleta kas õhtul võtsin tabletti.Viimasel ajal ununevad asjad.Mis siis juhtub kui ma kahekordse annuse võtan kuna ei mäleta kas võtsin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni korral ongi mälu häiritud - ei ole piisavalt hea nagu varem.
Ravimi annus ja võtmise korrad tuleb päevikusse kirja panna - sellest sõltub ju õige annuse leidmine ja saame teada organismile ...

Loe edasi

Krooniline C-hepatiit

Tere

Olen lühikese ajaga sattunud depressiooni, kuna sain tõsise soki, et mul on krooniline c hepatiit. Näidud hüppavad üles alla, aga nakkusarsti juurde saan 22.04. Olen ise ameti alalt hooldaja. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Minge homme Rapla haiglasse, seal nad ju teid uurisid, abi andsid. Peaksid andma ka nüüd.
2) Raplas ju psühhiaater olemas, saate abi ja juhiseid sealt.
Apteegi vabamüügist saate rahustavaid ...

Loe edasi

Meeleoluprobleemid

Tere!

Mul on pikka aega olnud ja on ka praegu hariduse ja tööga seotud vaimsed pinged. Minu hariduselu on osutunud väga pettumustvalmistavaks ja tööl tekitab pingeid see, et ma ei tööta omandatud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lahendusi saame otsida:
a) enda suhtumiste ja psüühika muutmisega ning
b) enda jaoks sobilikuma keskkonna (töökeskkonna) otsimisel-leidmisel.

Fr Nietzshe ütles, et mida suuremad-olulisemad ...

Loe edasi

Lähen väga kergelt endast välja.

Mure on selline, et lähen väga kergesti närvi isegi pisi asjade peale. Näiteks kui panen last õhtuti magama ja ta hakkab sahkerdama jalgadega lähen ma närvi ja suust hakkavad lendama laused mida ise ka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soe jook, apteegist ka mõni rahustav tee on sobilik.
Und soodustab Melatoniin - apteegi vabamüügist saadav.
Jalutuskäigud koos lapsega. Kas lapse isa ka kodupiires on? Kui jah, siis kaasata ...

Loe edasi

Närvid peas

Huvitab selline asi, millest tuleb kõdidamine ja nagu külmavärinad peas. Tegu ikka korraliku intensiivsusega ja väga ebameeldiva tundega. Mis asi seda pōhjustab?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Need võivad stressis-närvipingetest tuleneda - seega vastava valdkonna harjutustega pingeid maandada ja organismi tugevdada.
Kui need ei aita, siis soovitav neuroloogi uuring ja abi.
Tervislik ...

Loe edasi

Kventiax/Quetiapin Accord

Tere!

Olen aastaid õhtuti 25mg Kventiaxi võtnud, et magama jääda (paühhiaatri poolt kirjutatud lisana antidepressantidele, kliiniline depressioon) ning on suurepäraselt mõjunud. Hiljuti kolisin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jutt õige - originaal ja dublandid on tundelistele inimestele erineva toimega. Südamehaiged teavad seda juba aastakümneid.
Arvestama peab ka muid tegureid: eluviisi muutused, tervise muutused, sotsiaalsed ...

Loe edasi

Närvilisus

Tere!
Tegelt pole ma kunagi oma selle pöhjusega kuskile pöördunud, esimest korda isegi kirjutan.
Nimelt olen ma olnud u 3aastat väga närviline, vahepeal tahtmine lausa kellegile kallale minna, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Läbipõlemise sündroom.
Esimene asi - leida võimalus öösel korralikult magada, vajaliku pikkusega uni. Päeval kerged lõõgastused.
Apteegi vabamüügist Melatoniin ja kodus teha sooja jooki. ...

Loe edasi

Ärevus,Depressioon ja Migreen

Sooviksin teada saada, depressiooni, migreeni ja ärevushäire koosmõjusid noorukile?

Mis võib juhtuda kui lõpetad psühhiaatri kirjutatud ravimite tarvitamise?

Lõpetasin iseseisvalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevik - sinna kirja ja siis praktikasse kõik see, mis tervise tugevdamisele kaasa aita. Iga tera tervise varasalve on oluline. Terminid palju-vähe, suur-väike, tugev-nõrk jne toime tuleb unustada. Kui ...

Loe edasi

Esperaali toimega süst

Tere,mul selline küsimus et olen olnud alkoholiga sina peal ,aga olen mõelnud abi saada et kui lasta teha esperaali toimega süst alkoholi vastu,aga kui peaks sellel ajal libastuma ja alkoholi võtta kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Süstid-tabletid on abivahendid, esikohal on ikkagi Mees Tahab ja tee nii nagu TAHAD.
Äkksurm on loomulikult maiuspala - kui ikkagi minek on. Hullem variant on aeglane Organismi Lagunemine: nõrgemad ...

Loe edasi

Psühhoos

Kirjutasin teile 18.03. Nüüdseks on kasuvend Paldiski mnt haiglas, 9ndas osakonnas. Ei ole temas veel muutust mârganud, et tal parem hakkaks aga arvan, et aega veel vähe. Aga mu küsimus seisneb selles, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Külas võite ikka käia, aga
eelmisel korral kasutatud tervise võtted tuleb jälle päevakorda võtta. 3E printsiim (Ennistamine e ravi, Ennetamine e profülaktika, edendamine e treening. Näete, et enda ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi