Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Harjutused.

Tere! Ma paluksin, kas oleks võimalik saada viide, kust ma leiaksin harjutused, et saada hakkama oma ärevushäiretega. Aitäh!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ringutan-sirutan end Tähtede poole.
Käed üles, kõht sisse, rind ette, õlad taha, pea kuklasse, naeratus näole.
Siis rahulikult painutus ette-alla, kael-õlad pingevaks (“Pea ripub pingevabalt ...

Loe edasi

Mure eaka sugulase pärast

Olen mures eaka sugulase käitumise pärast (75a naine). Sugulane elab üksi, on füüsiliselt aktiivne, aitab veel naaberkorteris elavat 90-aastast naabritki: toob poest asju jne. Oleme kogu aeg väga hästi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke ühendust elukohajärgse sotsiaaltöötajaga - nad selgitavad välja probleemi olemuse ja ei jäta ka haiguse varianti vaateväljast eemale.
Haiguse vairant olemas. Head ravimid ka olemas. Ravimeid ...

Loe edasi

Paanikahoog ja autoroolis.

Tere!
Mul oli pool aastat tagasi avariiohtlik olukord maanteel. Nüüd roolis olles on mul mingi hirm (mitte alati) ja siis ma sõidu ajal mõtlen ja võimendan ja siis ei suuda sõita, käed on krampis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rahustava tee termos olgu kaasas - peatute, joote paari lonksu kaupa, paus 3...5 min. Rahustab.
Varasemast vt Ärevushäired ja rakendage neid tegemisi, harjutusi.
Mõne rahustava rohu saate ...

Loe edasi

Info

Kas on sobilik arstile kirjutada?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Retseptil on raviarsti nimi - tema kirjutabki retsepti välja,
Retseptil on kirjas ka tel number ja e-posti aadress.
Võtke arstiga ühendust ja üheskoos lahendate probleemi.
Raviarst ...

Loe edasi

unetus

TERE! mul on mure,mul on unetus ei saa hästi magama jääda ja ärkan öösel üles.Raske on magama jääda jään vastust ootama

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Harja õhtul juukseid-pead - see rahustab.
Hea harjutus: ringuta-siruta end lae suunda ja siis painuta rahulikult alla, käed-sõrmed varvaste suunas. Kogu keha vabaneb pingest ja rahuneb - nüüd sõrmeotsad ...

Loe edasi

hirmud

TERE! mul on okse hirmud ma ei saa nendest üle ma palun abi jään vastust ootama

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vaata eelnev vastus.
Räägi oma murest Emale, lähedastele.
Mälu toitu korralikult, ära kiirusta.
Söögikogus olgu paraja suurusega, "pugimine" võib ka okse-tundeid tekitada.
Korralik ...

Loe edasi

Hirm

Tere !

Mul on hirmud oksendamise vastu.
see on väga vastik ,kui see hirmu
hoog jälle tuleb hakkab mul
endal ka paha.

vastust ootama jääb

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi oma murest Emale või teistele lähedastele.
Kui sa rahulikult sööd ja korralikult mälud, siis oksendamist ei tule.
Söögiga ära liialda - liigsöömine soodustab ka oksendamist.
Kui ...

Loe edasi

Mida tuleb teha.

Hei.
Ma näen nii jube välja et, paha hakkab.
Ma nii palju psühhiaatre läbi käinud, haha ikka olen nshu ma ei tea mis asi.
Ausalt öeldes kirjutan siia sest raske kuidagi..
Palju ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Teie jutt on asjalik, analüüsiv, õige.
Võtsite mul sõnad suust - Psühhiaatriakliiniku valvearst: närvid, bipolaarne, ebastabiilne, depressioon, lõikumise, eluisu, lõikumised, kuulmised - need toogegi ...

Loe edasi

Isutus, nõrkus, iiveldus

Tere!

Esmaspäeval (30.märts) hakkasin täheldama survetunnet peas ja hiljem arenes sellest peavalu. Võtsin valuvaigistit, peavalu läks üle, kuid jäi iiveldus ja isutus. Ei osanud alguses midagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö perearstiga.
Minu soovitused:
a) apteegi vabamüügist Goldrex (sidrunimaitseline) ja seda võtta 1/3 kuni 1/2 pakki mõnusalt kuuma veega /pool klaasi vett/ 2-3 kord päevas.
b) ...

Loe edasi

Ventrikulaarsed ekstrasüstolid

Tere!
Küsimus selline. Olen vaevelnud 2 aastat igasuguste murede käes. Nimelt on mul kahe aastane poeg, kes umbes aasta ja kolm kuud magas öösel rohkem kui väga kehvasti ning minul tekkisid südamekloppimise ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kardioloogiga koostöö, tema soovitab oma vajalike tarkustega, vajadusel arstirohuga.
Psüühiline rahu - rahustab kogu organismi, ka normaliseerib südame tegevust. harjutusi-võtteid palju (vt varasemad). ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi