Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon?

Tere,olen väga ise enda pärast mures,pidevalt tahan ära tappa ennast ja ükks kord ka tegin enesetapu katse,aga õnneks see ei töötanud.käin emaga erinevate psühholoogide vahelt,aga ei suuda seal ennast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled tubli, et oma probleemi tunnetad ja abi otsid. Tubli, et emaga seda probleemi lahendad.
Head inimesed, hellahingelised, on ilmaelu pahupoolele suuremal määral reageerijad ja seetõttu on nende ...

Loe edasi

kas ma olen veel normaalne

olen hangunud nagu nagu küünal, millel on leek puhutud. Mul on 6 last, traumaatiline lahkuminek (väljaviskamine 2018) armastatud mehest, laste äravõtmine/takistamine kohtumisteks.
Sain justkui jalule ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas Esivanemad on elus, kas Ema/isa poolt on vaimset/füüsilist toetust? Kui seda potentsiaali on, siis julgelt küsida. Ka teadmine selle olemasolust aitab.
Sots.osakonnast küsida nende poolseid ...

Loe edasi

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Ma olen suhteliselt pikalt kindel olnud, et mul on aktiivsus-ja tähelepanuhäire, kuid ma arvasin, et saan hakkama. Alustasin just õpingud Tartu Ülikoolis ja kogu materjal, mida õppima peab õpin rahulikult ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Uus keskkond, uus elu, uued stressorid - kohanemine võtab aega.
Pingete maandamine: piisav uni, päevased puhkehetked, õppimist võtta rõõmuga - õpid ju endale.
Õppeained õppides püüa teha endale ...

Loe edasi

alkoholivastased tabletid

Tere
Kas on tablette olemas alkoholisõltuvuse raviks

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks - enda kindel soov ja tahtmine. Eesmärk olgu täielik karskus, mõõdukaks jääda ei ole praktiliselt võimalik.
Teiseks - üldine tervislik seisukord: kehalised häired, psüühikahäired, . Need ...

Loe edasi

Antidepressandid ja alkohol

Tere sooviks teada antodepressantide ja alkoholi mõju,on poole aastane kuur ja vahepeaöe jääb mõni sünnipäev kas võib seaö tarvitada alkoholi või pean pool aastat täiskarsklane olema mis on nende koos ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis on probleemiks-haiguseks, et AD-d võtate?
Kui on AD ja te midagi muud tervise parandamiseks ei tee (harjutused, psühhoregulatsioon, väärtushinnangute muutmine jne), siis jäätegi tablette võtma. ...

Loe edasi

Valetamine.

Tere!Mure selline et olen suur valetaja.See oma korda viib lahutuseni.
Aga ei taha seda.Oleme elanud koos 25 aastat vabas abielus.Kas mingi arst või nõustaja oleks mulle abiks.Elukaaslane saab tõtt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Valetada ei tohi - viib suurte "jamadeni". Mõnikord ei ole soovitav kogu tõde esile tuua.
Elukaaslasele teatada, et siin veidi luiskasin, eksisin, parandan end.
Kui 25 a kooselu, siis teie ...

Loe edasi

Enesetapp

Kui võtan 60 xanaxit ja 3 kuu jagu vererõhu tablette ja unerohte kuu jagu ja jne,kas saan ennast nii ära tappa. Võtaks diasepaami pudeli,ja siis valukad,rahustid ja,kui juba unekas tulemas,siis vererõhu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minge nüüd ja kohe Psühhiaatriakliiniku valvetuppa ja rääkige see lugu neile ära.
Kui täna mingil tingimusel ei saa, siis homme.

Närvid on paljudel krussis,
mitmete poliitikute ...

Loe edasi

Sundmõted

Olen noor autist ja mul kaasneb sellega ka OCD. Uued sundmõted tekkivad peaaegu kõige kohta. Nt. Keegi kunagi ütles et noored on hukkas ja selle pärast olen viimased kaks aastat oma elust pühendanud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vt varasemaid soovitusi: paanikahood, sundmõtted.
Tee minu Palveharjutust. (vt otsinguga Enneti Palve.
Tee koostööd oma arstiga, koostöö Ema/isaga.
Sporti tee,
Õigel ajal magama ...

Loe edasi

Hooti vägivaldne mees, alkoholi mured

Mu abikaasa on hooti vägivaldne. See lööb välja üldiselt kui ta on purjus. Viimane juhtum oli nüüd vähem kui nädal tagasi. Kui tähistasime pulmaastapäeva spas. Ta oli nagu aru saan päev varem leidnud minu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Krooniline alkoholism - põhitunnuseks on kõigil
a) vägivaldus (kõigis oma 1000. variandis ja
b) armukadedus.
Miinimum kuus kuud elage lahus ja tema tegusegu oma kehalise ja vaimse ...

Loe edasi

Probleem südamega.

Tere.
Kirjutan lühidalt.
Ema oli aasta väga raskelt haige ja siis ta suri. Terve aasta oli mul suur stress. Siis tekkisid südamelaperduse sümtomud. Olen vkäinud mitmeid kardioloog läbi. Kirjutati ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jutt õige - leina baasil on stress ja sellest ärevuhäired.
Vt varasemaid soovitusi ärevushäire küsimuses.
Psühhiaatrilisi ravimeid vaja ei ole.
Tervistavad-rahustavad teed apteegi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi