Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Tervise probleemid

On olnud pikemat aega alguses umbes iga kuu tagant imelikud nõrkus hood ja vahel lihaskrambid. Vahepeal ei saanud magama jäeda kuna oli väga paha olla ja kerged värinad.Nüüd on juba 2 nädalat pea imelik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Narkootikumid - kategooriliselt ei, ei tarvita, sama alkoholiga (ka õlu), kanep - salakaval vaenlane.
Korralik unerežiim, tervislik toitumine. Salatid ja köögiroheline - sela palju vitamiine,
Loe edasi

SSRI toime seoses kehakaaluga

Tere

Kas SSRI mõjutoimel on seos inimese kehakaaluga? Näiteks, kui 100 kg füüsiliselt heas vormis inimene võtab 10mg escitaloprami asemel 20mg escitaloprami?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

AD-id ergutavad ainevahetust ja selle kaudu võivad mõjutada ka kehakaalu. Toime isikupärane.
Energia suurendamine vajalik depressiooniga võitlemiseks ja see eeldab ka: a) toidumenüü tervilikumaks ...

Loe edasi

Jalad, käed, kael raske, kõikumistunne

Tere!
Lõpetasin antidepressandid 1 kuu tagasi (6 kuud võtsin)
Nüüd neljas päev on kõik teistmoodi, jalad nagu ei kanna hästi, suukuivus ärgates, kõik kohad pinges, torkivad valud rindkeres, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mineraalvesi Borjomi - sealt saab mikroaineid. Vahelduv dušš - soe-jahe, soojem-jahedam, kuum- kargelt külm.
Teha mõnuga, mitte jahedaga liiale minna.
Kehaline aktiivsus.
Pspühhoregulatsiooniharjutused ...

Loe edasi

Adderall

Tere! Küsimus selles, et kas on võimalik saada Adderalli eestis? Olen hetkel 36mg Concerta peal ja tunnen, et Concerta mõju väga nõrk ja võiks proovida midagi muud.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Narkootilise sisuga erguteid - psühhostimulaatoreid - me igapäevaelu praktikas ei tarvita.
Narkomaania probleemide lahendamisel on kasutusel asendus-kuurid. Onkohaigeltel on teatud tugevatoimelised ...

Loe edasi

Iseenda kaotamine.

Tere,
Olen terve elu kannatanud ärevushäirete all raske lapsepõlve tõttu usun (9 aastat koolivägivalda +kodused tingimused) kuid viimaste aastate jooksul on tekkinud palju füüsilisi ilminguid mistõttu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pea-kukla-kaela ja õlavöötme lõõgastamine (silitamine, massaaž, lihastega mängimine) on head pingete maandajad.
Kuristamine, ohkamine, mõnus väljahingamine - rahustavad.
Yoga ja meditatsioon ...

Loe edasi

e-mail

Tere! Kas 21. sajandil on (era)psühhiaatreid, kes on nõus vastuvõtte teostama ka kirjateel? Kui riiklikult on ehk rohkem reguleeritud, siis kas tasulise teenusena on see ka praegu kuskil võimalik?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ka käesolev on ju kirja teel - konsultatsioon, mõned juhised, mis saadava info põhjal võimalik.
Ravimeid-retsepte ja töövõimetuslehte anda ei saa.
Selline on olukord riigis.
parimate ...

Loe edasi

Peenise tundlikkus kadunud

Tere,
Pooleaastase Paroxetine'i kuuri ajal tekkis libiido langus, kadus ka peenise tundlikkus. Seemnepurskeni jõuda ei olnud võimalik. Peale ravi lõppu taastus võime lõpetada, aga huvi seksi vastu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem ongi mitmekihiline.
Depressiooniravi käigus muutuvad nii potents kui ka tundlikkus. AD ravi lõpetades peab hea seisund taastuma.
Cialis on ca 90% potentsi regulaator, tundehellust ...

Loe edasi

Lahkuminek

Tere
Läksin oma elukaaslasest kellega olime 3 aastat koos kuusega tagasi lahku. Oleme korra veel lahku ja kokku läinud. Tean, et tal nüüd uus silmarõõm. Tahaks sellest vastikult depressioonist üle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Antidepressante kirjutab psühhiaater, esmast abi võib saada ka perearsti käest.
Arstirohi on 1/10 ravivõimalustest, 9/10 on harjutused, terved eluviisid, õige unerežiim, optimaalne kehaline aktiivsus, ...

Loe edasi

Diagnoositud sisofreenia ja ravimid

Poeg viibis psühhiaatriahaiglas 2 kuud ,diagnoos skisofreenia ja alkoholism. Nüüd võtab skisofreenia ravimeid,on pärast nende võtmist kummaline; on tema olek loid ,vaade hägune, kõne ebaselge. Magama jäädes ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimitega peab enesetunne paremaks muutuma.
Koostöö raviarstiga on vajalik. Koostöös saab - vajadusel - muuta ravimi annust või vajadusel ka ravimit.
Head ravimid olemas.
Alkoholi ...

Loe edasi

Ärevus või mis

Tere. Olen 23 aastane noormees. Umbes 5 kuud tagasi oli suur stressiperiood ja peale suuremat tüli elukaaslasega tekkisid suured meeleolukõikumised mis nüüdseks möödunud ning pidev ülemõtlemine tervisega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Õige töö- ja üuhkerežiim. Puhkus taastab jõu - ka psüühilise.
2) Kehaline aktiivsus. Terves kehas tervem psüühika. Kehaline aktiivsus vabastab ka liigsetest pingetest.
3) Lõõgastavad harjutused ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi