Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Dementsus

Tere!
Abikaasa on tänaseks dementne ja sügav puue.Kontrollitud on süda ja kaelaveresooned.Need olid korras.Magnetresonantstomograafia pildi järgi ütles neuroloog,et ajuvedeliku paunad on natuke suurenenud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Dementsus:
a) Alzheimeri tõvest tingitud - seda neuroloogid uurivad ja magnet-resonants tomograaf dementsusel viitavat häiret ei leidnud.
b) vaskulaarne dementsus ehk aju verevarustuslik ...

Loe edasi

Mootorsõidukijuhi tervisetõend

Mida edasi teha, kui olen teinud B-kategooria juhiloa saamiseks kõik vajalikud asjad (täitnud tervisedeklaratsiooni, teinud ka vastavad analüüsid) ja end ka autokooli kirja pannud, teooriatundides kohal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tähtis on eelkõige see, et milline on tervis käesoleval ajal.
Kui ka ravimit korralikult võetakse ja alkoholi ei võeta ning krampe ei ole - võib B-kategooriaga sõita.
Otsustab täpsemalt psühhiaater, ...

Loe edasi

Kummaline vaimne häire.

Tere!
Väga kaua kestnud igapäevast elu häiriv häire ja mitte ükski ravim pole aidanud. Vanust oli 28 , kui see häire süvenes.Algas väsimusega ja sellise hooga , kus ei suutnud enam tööd teha, käed ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kestev sufebriilne seisund (väike palavik) - ikkagi teha analüüse ja kontrollida-otsida nn palaviku (põletiku)kollet kehalistes funktsioonides. Vereanalüüs näitab kehalise probleemi, põletiku olemust jne. ...

Loe edasi

Väga tugev ärevus, paanika ja unetus

Tere! Olen kimpus tugeva ärevusega. Olin pikalt ravil, 5 aastat võtsin mingit endokrinoloogi polt kirjutatud rohtu Fluanxol, tegi tuimaks ja otsisin abi alkoholist, lõpuks suurtest kogustes, lisaks suitsetamine, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kukal, kael, õlad ja vööpiirkond-nn ristluu piirkond - on piirkonnad, mille silitamine-masseerimine rahustab. Käega, massaažiharjaga pead, kaela. Käterätiga õlgu, selga, ristluu piirkonda mõnusalt hõõrudes. ...

Loe edasi

Hirm inimeste ees , suhtlemise raskus ning enesekindlus

Tere!

Mul on mure, mis tundub vaikselt üle pea kasvavat. Üritan seletada ja loodan et liiga keeruliseks ei lähe.

Nimelt on võõraste inimestega suhtlemine mulle väga raske, kohe ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Osa inimesi on liigselt täpsed, liigselt põhjalikud, oludele mittevastavalt analüüsivad. Tallinn - Tartu vahemaad mõõdame me tavaliselt km täpsusega, selline inimene mõõdaks seda meetsi ja isegi cm täpsusega. ...

Loe edasi

Concerta

Tere!

Võtan Concerta’t ATH vastu juba ca. 2-3 kuud, psühhiaatri retseptiga. Ja on tekkinud probleem kohviga. Iga kord, kui ma joon tavalist kohvi pärast Concerta võtmist, tekivad mul tugevad ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Erinevate ainete tarvitamise vahel olgu paus tund-poolteist.
Omep jt selle rea rohud sobivad ja vajadusel enne kohvi joomist või ravimi (mis kõrvetisi tekitab) võtmist võtta.
Paljud Ravimid ...

Loe edasi

alko vastane süst

Tere.Lasin kolm nädalat tagasi alko vastase süsti teha aga nüüd tõusis vererõhk kõrgeks 170{90 oli viimati.Varem pole kunagi rõhuga probleeme olnud.Kas võib olla see seotud selle süstiga.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organism häälestab end ümber ja otsib õigeid lahendusi, alkoga on mõned "liiklusmärgid" organismis valesti paigaldatud.
Rahustav tee (soe jook ja neelamine rahustab).
Apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Ärevus, paanikahäire, depresioon

Tere! Minu depressioon ja sellega kaasnev algas kuskil 6 aastat tagasi. Lõi välja peale pikaajalaist kanepi suitsetamisest. Oli selline tunne et jäingi nagu selle kanepi mõju alla. Ootasin kuskil kuu aega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö raviarstiga.
Kuu aja möödudes läheksin ühe ravimi peale ja siis nädala kahe-kolme möödudes jääks ka teine ära.
Muid kehalise aktiivsuse tegevusi jätkake.
Soojad joogid (neelamine) ...

Loe edasi

Antidepressantidest loobumine

Tere. Mul on mure seoses 16a tütrega. Aasta tagasi läksin temaga psühhiaatri vastuvõtule, seoses käitumisprobleemidega. Tal diagnoositi ärevushäire, hiljem pervasiivne sündroom. Määrati kanged ravimid- ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga vajalik. Kui reaalset kokkusaamist ei ole või psühholoogilist "klappi" ei - siis arsti vahetada.

Ravimiga tehke nii: üks päev ei võta, siis kolm päeva võtate;
...

Loe edasi

Halb enesetunne

Tere!Pöördun murega 85 a ema nimel.Mureks see,et 4 a tagasi saadud insuldi järel on tal pidevalt peavalud,pearinglus,üldine enesetunne väga halb.Mureks see,et arsti nõuandel on mu ema eestkostja õde käinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohu võtmine peab subjektiivselt ja objektiivselt olukorda-enesetunnet parandama.
Õige ravim ja õige annus - see on lähteülesanne.

Kui ambulatoorselt - perearsti poolt - 0n probleeme ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi