Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Uneprobleemid

Tere!
Minul on kaebused unega. Lihtsalt magama jäädes aju ei lülita ennast välja ja võingi lambaid lugema jääda. Tunnen ka, et keha nagu elaks oma elu- südame puperdamine, keha vibreermine, surisemine. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Otium reficit vires! (puhkus taastab jõu).
Esiteks.
Meie tööd ja tegemised, õppimine, igapäevaeluga toimetulek, elus olemine – elamine - kulutab energiat ning selle taastamiseks vajame puhkust: ...

Loe edasi

Depressiooni ravi rasedal

Olen pikalt soovinud saada last kuid depressiooni tõttu olen pidanud rasedust edasi lükkama.
Tarvitan antidepressante (alventa ja lamictal) juba 7 aastal ja viimsel 2 aastal kvetiapiini või xanaxit. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi depressioonide korral (mitte psühhoosiga seonduv) peab ajateljel vähenema ja siis kaduma. vt minu raviprintsiip - Enneti ristkülik (Enneti, et teile paremini meelde jääks, et tegutsema hakkaksite) ...

Loe edasi

Rasedus ja ravimid

Tere!

Kuna mu psühhiaater ootamatult töölt lahkus ja temalt nõu enam küsida ei saa siis pöördun siia.
Mul on bipolaarne meeleoluhäire ja ärevushäire. Võtan ravimeid Argofan 150mg, Valdoxan ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ettevaatusabinõuna tuleb Valdoxani kasutamist
raseduse ajal eelistatult vältida
2) Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
Loe edasi

Ägestumine.

Tere.
Lahutasin lapse isast, kui laps oli alles väike, kuna kannatasin vaimse vägivalla all. Siis sai ka nõustaja juures käidud, kuid see ei aidanud. Lapse sünnist saadik tegelesin lapsega üksi, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks. Paljudel naistel ei ole /ei saa Last. Teil on - järelikult Suur Õnnemägi olemas. Aga selle mäepeal liikudes võib tulla ja olla pinge-piirkondi, aga need ju Õnnemäega seonduvad. Loomulikult ka ...

Loe edasi

depressiooni ravi

Tere! Kardan psühhiaatri poole pöörduda, sest äkki jääb siis haiguslukku märge selle kohta ning tulevikus jääbki nö märk külge kui hull.
Mul on depressioonihood, millest olen siiani is eüle saanud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni vähendamine on võimalik ja vajalik ka ilma antidepressanti võtmata. Ja võimalusi palju.
Kus ma ka ei räägiks või kirjutaks, ei saa ma mööda kolme E printsiibist. Ja seekord pole tegu ...

Loe edasi

Kuidas tulla toime meeleolumuutustega?

Tere!
Küsimus seisneb selles, kuidas tulla toime meeleolumuutustega. Siiani olen pidanud täiesti normaalseks, kui vahepeal olen kurb, vahepeal jällegi õnnelik. Viimasel ajal olen aga tähelepannud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatrina võin kinnitada, et stressikolle tekib kergelt, kui inimene ei ole leidnud oma andekuse rada või ei ole saanud sellel alal tegutseda. Inimene ju väärib seda, et ta on õnnelik. Kui ta peab ...

Loe edasi

Armumine ja pupillid

Tere!

Sooviks teada, et kui keegi on Sinusse armunud, siis tema pupillid suurenevad väidetavalt kuni 55%, AGA kui selle inimesega (töökaaslasest sõber, kellega on vastastikune flirt) igapäevaselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Armumise küsimus ei ole pupilli, südame löögisageduse jne küsimus - see on suhtlemise ja suhete küsimus ning selgub Suhtlemisega.
- Sa meeldid mulle! Kas sa minuga kinno ,jalutama, jne....tahad ...

Loe edasi

ESP

Tere
Kuidas saaksin tulla teie vastuvõtule, et siis määraksite mulle SSIR antidepressante või siis suunate mind mõne hüpnotisööri konsultatsioonile.

Arst vastas:
Vladimir Vihljajev

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Võtke ühendus meie kliiniku registratuuriga, pange ennast kirja ja tulge vastuvõtule. Kui soovite kiiremas korras siis toimub tasuline visiit, kui nõus oodata siis võite tulla HK visiidile ...

Loe edasi

ESP

Tere
Minu mureks on ESP, ehk siis ei kesta suguakt piisavalt kaua. Olen selle leevendamiseks käinud eesnaha lõikusel, kuid sellest pole olnud väga palju abi. Viimasel ajal olen kasutanud tuimestavat ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! ESP on väga palju levinud! Tegelikult see ei ole haigus vaid see on normi variant ehk liiga kõrge eesnaha (suguti otsa) tundlikus. Selleks vähendamiseks kasutakse kas lokaalsed ravimeid ...

Loe edasi

Emotsioonide kontrollimatus, äkkviha.

Tere.
Ma ei suuda oma emotsioone kontrollida (öäkkviha), vahel läheb asi päris hulluks ja olen ka läinud lähedastele kallale, kes ignoreerivad mind ja minu juttu otseselt ja ei arvesta minu vajadustega.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kui olete alkoholi (ka õlle) tarbija, siis sellele Absoluutne Ei - ei tilkagi.
OK! Olen Kaine!
2) Mis on asja juurikas e. põhjus: kodu, töö, suured laenud, tervis jne. jne. ja seda probleemi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi