Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

kas on vaja psühhiaatrit?

Tere! Oli ohatis 1,5a.tagasi ravis kuuridega perearst+ igapäevane siis ravis neuroloog kuu ajalise 5x päevas + solumetroli tilguti,peale selle paremaks ei läinud jalgades laigud ja ja kaelas valu-halvemaks.Analüüse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Allegoloog veel ees. Tema annab soovitusi.
Tavegyl igal juhul tuleb kasuks. 1mg õhtul
Rahustavad harjutuse, teed - igati soovitav. vt varasemad.
Psühhiaatri külastus hetkel vajalik ...

Loe edasi

Iiveldus

Tere! Milles võib-olla probleem ja kuidas saada võitu iiveldusest mis tihti peale lõppeb oksendamisega. Ma tunnen, et see on närvidest. Rohud mida tarvitan: elontril, sertraliin, ketipinor, tisercin, haloperidol, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kes neid rohte kirjutab? See tohter peaks eelkõige aitama.
Muuta arstirohu annust, muuta dieeti, rohkem mäluda, võtta iiveldusevastast rohtu - NoSpa.
Mida perearst arvab?
Psühhoregulatsioon ...

Loe edasi

Sundmõtted, paanika, kas OCD

Tere. Paanikahoogudega kaasnevad mul imelikud ja hirmutavad mõtted, et teen lastele julmalt haiget, või räägin välja saladuse, mis rikuks mu venna pere elu jne. Pea nämmutab paanikahoo käigus seda üksikut ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt varasemad ärevuse/paanika valdkonna soovitusi.
2) Las perearst kirjutab Rispolepti (tabl. on 1mg.) soovitan võtta 1/4 kuni 1/2 tabl. õhtul.
Need 1) ja 2) aitavad mureaugust välja.
Loe edasi

Viha/käitumise kontroll

Tere,

Kirjutan seoses probleemiga, mis on mind juba pikemalt aega vaevanud. Nimelt on mul suuri raskusi enda viha kontrollimisega. See tähendab, et võin minna väga väikeste asjade peale endast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Treeningu variant on hea - seda jätka.
Korralik puhkus on hea - uni olgu piisava pikkusega.
Võta elu näitemänguliselt - selle "tüübi" roll ongi selline (elunäitemängus), et sind närvi ajada. ...

Loe edasi

Miks ma nii õudsalt söön!

Tere!
Kas haloperidooli süst paneb nii sööma? Olen 12 tundi tööl ja ei kõlba normaalseks tunnistamist! Rahaline seis on hea, sest on odav korter ja talu! Talust sain kolmandiku, kuigi Elasin seal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mitmed arstirohud parandavad ja reguleerivad põhitoime kõrval ka söömist e. energeetikat, et organism oma haigusest (mille pärast see ravim määratud) paremini jagu saab. Seega see on hea. Aga süüa saab ...

Loe edasi

Lähisuhte vaimne vägivald? Lähedasel võib olla isiksusehäire, kuidas lahendada?

Otsin vastuseid ja lahendust. Probleem on endise lähedasega, kellel minu arvates on isiksuslik häire vms. Mulle tundub, et "päästikuks" olen mina. Probleeme oli 21.a tagasi, mil pereelu purunes. Otsisin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eelneva info põhjal - tegemist on paranoilise luulumõttega, Selle vastu päris häid ravimeid. Neid vaja võtta.
Paranoik oma probleemi ei tunnista ja seega enda ravivajadust ei tunnista.
Kui ...

Loe edasi

Ampulli paigaldus

Tere.küsimus selline,et elukaaslane on nagu tsükli joodik,väidetavalt käis endale ampulli panemas.pidi 3päeva olema kaine,enne kui süsti sai ja nagu väitis et süst tehti kaela.nüüd on sellest 3 nädalat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga mees/naine teeb end terveks ise.
Kindel otsus, et praegusest hetkest ei tilkagi ja nii elupäevade lõpuni.
Tabletid, ampullid, süstid on abivahendiks.

Kas ta hoolib perest ...

Loe edasi

Ärevus või südamehäired?

Olen tegelenud pikalt korvpalliga ja vahepeal olid eesmärgid väga suured, tegin palju trenni, ega kuulanud piisavalt treenereid, seega maksimaalne areng jäi vale treenituse taha. Nüüd see aasta kui tekkis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Need pulsid, vererõhud jms mõõtmised unusta ära.
2) korralik puhkus öösel ja kerge trenn-liigutamine päeval. Rahustav tee apteegist.
3) Reeglipärane toitumine, et oksendamist ei vajaks. ...

Loe edasi

Kas võib olla ärevushäire?

Tere, mul süda kuidagi pinges ja tekib selline tunne päris tihti nagu minestaksin kohe, kas tegu on ärevushäirega?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Jalutuskäigud, kerge trenn.
2) Korralik puhkus, ine arvelt ei võta.
3) Non necere! Ei kahjusta. Iga tera tervise varasalve on kasuks.
4) Minu palve esimene samm (vt eelnevaid) vabastab ...

Loe edasi

Ärevus

Mure on järgmine. Olen 10 kuuse lapse ema, kelle mured said suuremas osas alguse pärast lapse sündi. Keskkooli ajal on olnud paanikahoogusid, kuid aktiivne sport ja vâhesel määral jooga aitas nendest hirmudest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Oskus ja julgus öösel puhata ja päeval puhkepausid.
Vajame tervislikku puhkust: öist rahulikku und, nädalalõpu vabu päevi ning töö-/õpiaasta puhkust, et siis üksmeelel tegutsedes areneksime
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi