Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depresioon

Pikemat aega olen põdenud depressiooni, olen proovinud iseseisvalt hakkama saada ja stressi vähendada aga pole õnnestunud.
Viimasel ajal pole soovi voodist tõusta ega midagi teha, aga kuna olen kolme ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas Lähedasi on (laste Isa, teie või abikaasa vanemad...) kellega ühiselt probleemile lahendust leida.
Probleem:
a) üleväsimus, ei julge lõõgastuda, ei oska puhkehetki tekitada;
b) ...

Loe edasi

Sertralin 50mg

Tere! Olen võtnud 1/4 zolofti ja tekkisid sellised ebameeldivad kõrvaltoimed nagu emotsioonitu olek, pearinglus, isutus, unetus, ebareaalsusetunne, südamekloppimine. Kas need on normaalsed kõrvaltoimed ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohu võtmisel peab enesetunne ja tervis paranema. Rohu annus peab õige olema, nn kõrvaltoimete korral annust vähendada. ... vajadusel arstirohtu muuta. Xanaxit ei soovita.

vt vastust ...

Loe edasi

Aastaid kestev liigne närvlisus, otsetus võimeline ( teen otsuse aga analüüsin veel mitmeid kordi või isegi päevi järgi mis on vaimselt väga kurnav

Tere, pöördun teie poole murega , nimelt on mind aastaid vaevanud , liigne närvilisus , ei saa vahel aru kui mõtlen kas see on ülemõtlemine või normaalne mõteviis , lähedastega käitun pidevalt väga ebaviisakalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese hingevalu ning psüühilised terviseprobleemid on hierarhilised:
a) hingevalu (mida tundelisem, nö heasüdamlikum, empaatilisem, seda kergemine ja jõulisemalt seda hingevalu tunnetab);
Loe edasi

ärevushäire, paanikahoog, depression?

Tere, mure selline et umbes 2 kuud tagasi hakkas mul väga paha (süda puperdas ja väga paha oli olla, surmatunne,kutsusin omale kiirabi ja kõik südamega oli korras. ) Peale seda ka väga kehv enesetunne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire paanikaga.
Seda paljudel. Psüühilisi pingeid tekib rohkem kui neist vabaned ja siis organism läbi kehalise kanali püüabki märku anda ja vabaneda üleliigsest stressist.
Pingete ...

Loe edasi

Valetamine

Tere,

Ma olen juba mitu aastat lihtsalt valetanud. Isegi oma parimale sõbrale ja koolikaaslastele. Olen lugenud kompulsiivsetest valetajatest ja see tundub kõige lähemal olevat sellele mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Oled tubli, et analüüsid ja lahendusi otsid.
2) Eilset päeva enam kinni ei püüa - muutumine algab tänasest ja jätkub tuleviku suuna.
3) Kiida kaaslasi ja enda suhtes ole tagaplaanil. Kui ...

Loe edasi

Probleem käitumisnormidega

Minu probleem on, et ma ei mõista käitumisnorme, ma ei saa nendest aru. Samuti on mul suhelda teiste inimestega viisakalt ja rahulikult raske. Tihti segan ma juttu vahele või ei lase teistelt rääkida, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psüühika kontrolli ja juhtimise saab kontrolli alla Kehaliste harjutustega, treeninguga, jalutuskäikude või jooksmisega (mis sulle sobilik ja meeldib).
2) Päevik (nagu sportlastel), et oma positiivseid ...

Loe edasi

Närvid hakanud mõjuma südamele

Tere! Minul on probleem enda tervisega. 2018 aasta oktoobris tekkisid mul ärevus- ja paanikahäired. Olen üritanud sellest pigem üle olla ja olen siiamaani päris hästi hakkama saanud. Mingi 2-3 nädalat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Südame rütm sõltub ka hingamisest - kutsutakse respiratoorne arütmia. Seline arütmia on kõigil, aga tundelisema hingeeluga inimesed seda tunnevad, teised seda ei pane tähele.
Kui teha regulaarselt ...

Loe edasi

Pilt tõmbab häguseks

Tere, selline jama, et vähemalt mitu korda nädalas järsult toolilt püsti tõustes või kükk-asendist püsti tõustes hakkab pilt ujuma, läheb hallimaks, maailmataju kaob u. 5 sekundiks, vahepeal on see kestnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kiirelt kehaasendit muutes organism ei reageeri piisava kiirusega ja aju verevarustus jääb hetkeks veidi vähemaks, veidi verd jääb vajaka. Kui lapsed Lauluväljakul kuumaga kaua ühel kohal seisma peavad, ...

Loe edasi

Naasnud ärevushood ja hirmud

Tere.
Sooviksin ka Teie nõuannet: minu "närvihäired" on kestnud juba 30 aastat. Esimesed AD sain pale 10 aastat tagasi-Paroxetin. Alustasin raviga 20mg, ja tulemus oli väga hea, sain uuesti inimeseks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis hästi mõjunud, seda kasutada - Paroksetiin seega.
Ravimi annusega nö mängida ja leida endale sobilik annus. Päevik aitab siin asjadele selgust tuua.
Xanax (rahusti) on petekas ja sellest ...

Loe edasi

Motivatsioon, keskendumine, ärevus

Tere

Olen 32-aastane meesterahvas. Probleemiks on mul olnud krooniline ärevus erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (diagnoos generaliseerunud ärevushäire). Käisin psühhiaatri juures vastuvõtul ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Õige ravim ja õiged annused teie jaoks. Ravimid on head, annusega võite "mängida. Need Ritaliinid jms - unustage ära.
2) ravim on abivahend, muud tegemised-harjutused on põhivahend. Siin kaks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi