Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Sünnipärane rahutus, töövõimetus

Tere! Mul on mure ühe oma tuttava meesterahva pärast. Ta on 25a pealtnäha terve inimene. Küll aga on tal tõsine probleem - ta on pidevalt rahutu ja absoluutselt võimetu tegevustele keskenduma. Juba väiksena ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perearsti juures üldine perearsti hinnang, vajadusel analüüsid.
Psühhiaatri jutule - saab seisundile selgust.
vt siit varasemaid soovitusi:
a) uni korda,
b) pingetest vabaks ...

Loe edasi

Enesetapumõtted

Nimelt olen hetkel oma eluga täiesti ummikusse jooksnud ja seda sasipuntrat ma ise lahendada ei suuda. Kõik algas eelmise aasta detsembri kuus pihta. Nimelt päevapealt tekkis mul raske refluks haigus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Maohappesust mõjutab närvisüsteem -
a) kõik rahustavad võtted-harjutused on head (vt varasemaid),
b) dieediga saab palju korrigeerida - praetud-rasvased toidud tagaplaanile, jm toiduga seonduv ...

Loe edasi

Vägistamine

Kui mul on kahtlus, et mind on lapsena vägistatud, siis kas on seda võimalik hüpnoosi või mõne muu meetodi abil kindlaks määrata?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene elab olevikus ja vaatega tulevikku.
Mineviku pahed ja pahateod-kannatused ärgu segagu meie tänapäeva, meie tegemisi tuleviku suunal.
Käesolevad elusihid selgelt silme ette - milles ...

Loe edasi

unehäired

Mul on unehäired. Öösel läheb uni ära ja enam tagasi ei tule. Kas on mingeid harjutusi, mida teha, mis soodustavad und.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Enneti tingitus (nüüd jääb hästi meelde, kodus harjutades panete oma nime). Ivan Pavlov andis koerale iga päev liha ja pani lambikese samaaegselt põlema ja nii kuu-poolteist. Siis ühel päeval enam liha ...

Loe edasi

Paanikahood, ärevus ja stress

Tere!

Vaevlan paanikahoogude, ärevuse, stressi, keskendumishäire ja kes teab veel mille käes. Aasta aega tagasi sattusin haiglasse seoses sellega, et mu süda peksis kiiresti ja tugevalt kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alustuseks teooriat e enda üldist häälestust.
Kui inimesel on kaebusi, siis peab ta rõõmu tundma, et organism on olulise signaali andnud, signaali – midagi on vaja muuta enda hingeelus, meelteilmas ...

Loe edasi

Paanikahoog

Tere. Abikaasa põeb huntingtoni tõve haigust. Pidevatest rohtudest joob Tetmodis ja AD duloxgamma 60 mg 1 kord päevas. Tekkinud on väga ägedad paanikahood, mille ajal on tunne et kohe lämbub . Olen proovinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Põhitohtriks olgu neuroloog ja tema rohud esiplaanil.
Rahustavad
kukal, kael, õlavööde ning ristlu piirkonna harjutused (toime parasümpaatilise närvisüsteemi rahustava toime kaudu.
a) ...

Loe edasi

Suitsetamine ja orgaaniline depressioon

Sooviksin suitsetamisest loobuda.....kuid ei suuda...sest tekib selline närvilisus,et nii paha on olla,ei leia kuskil rahu ,pea hakkab valutama.Kaalun 115 kilo,kui suitsetamisest saaksin miskil moel loobuda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Suits ei rahusta, rahustab imev sissehingamine ja veelgi rohkem sujuv väljahingamine.
Psühho-analüütikud nimetavad seda inimese ja psüühika arengu oraalseks faasiks - sünnist 1. eluaastani - siis ...

Loe edasi

Schlatter

Schlatteri tõbi olnud umbes 5 aastat, ja pole valu esitulnud väga, peale kaitseväe 1 kuu koormust on valu kohutav, igapäev nüüd võtnud paracetamoli.
Kaitseväe arstid on ainult valuvaigisteid andnud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Siin saavad konkreetselt aidata ortopeedid-spordiarstid.
Uuringud - kuivõrd lihaspinge on kahjustanud luuümbrist lihase kinnituskohal, kas on ka luulisi vigastusi.
Lihaspingete ja koormuse ...

Loe edasi

Tere!!!

Tere. Kas oleks võimalik Teie vastuvõtule?

Olen Teie endine Patsient.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mul praegu vaid haiglatöö, ambulatoorseid vastuvõtte ei ole.
Olete saanud-võtnud ravimeid, aga see on ju sümptomaatiline ravi (mis on vaid ravi algetapil oluline), kaasnema peab enda (keha, vaimu) ...

Loe edasi

Einsaa iseendast aru

Tihti masendunud
Vahest 1kuujooksul 8-9korda
Kartus et inimesed soovivad ainult halba
Ja seda isegi oma sõprade poolt
Liigne usalduse puudus vms eioska öelda
Põhiline on,et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Mõtlemine on hea, elumõtte selgitamine on ka hea. Aga nende küsimustega liigne tegelemine ei ole hea. Kõike peab ikka parasjagu olema.
2) Liigsetest mõtetest aitab vabaneda Psühhiaater. Psühhiaatri ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi