Depressioon Autor: Anti Liiv

Depressioon on meeleoluhäire, mis tavaliselt kujuneb järk-järgult pika aja jooksul ja mitmete tegurite koosmõjul. 20. sajandi kestel on termin depressioon kandnud mitmesuguseid tähendusnüansse (kurvameelsus, masendus, meeleolu langus, nukrus  koos  tusameelsusega,  melanhoolia, spliin jt) sõltuvalt seda häiret uurinud psühhiaatrite ja kirjanike tõlgendustest. Sellist mõiste mahu pidevat muutumist tuleb arvestada, kui lugeda ja püüda mõista enne käesolevat sajandit ilmunud ilu- või näitekirjandust.

20. sajandi kolmanda neljandiku lõpuni käsitleti depressiooni valdavalt neurooside hulgas, kuid oma raskemates vormides võis depressioon tollaste psühhiaatrite arvates olla võrreldav psühhoosiga. Alates eelmise sajandi lõpukümnendist, kui kasutusele võeti 10. rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, milles on ka psüühika- ja käitumishäireid käsitlev peatükk, muutus depressiooni asend psühhiaatrilises diagnostikas varasemast märksa olulisemaks. Tänapäeva Eestiski on depressioon üks kõige sagedasemaid ambulatoorses (haiglavälises) psühhiaatrias pandavaid diagnoose. 

Depressiooni võivad esile kutsuda näiteks pingelised suhted oma lähedaste või töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. 

Nimetatud elusündmusi ja eluperioode esineb paljudel inimestel, kellel depressiooni siiski ei kujune, mistõttu arvatakse, et depressiooni põdejatel on selleks teatav eelsoodumus.  Ilmselt mõjustab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. Uuringud on näidanud, et kui Jaapanis diagnoositakse elu kestel depressiooni vaid 3%-l elanikest, siis USAs koguni 16,9%-l. Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt kord depressiooni põdenud. Tõenäoselt esineb ka igal kümnendal Eesti elanikul elu kestel vähemalt üks selge depressiivse häire episood – iseasi, kas kõik seda üldse märkavad, sest depressiooni kergem vorm vaibub aegamisi iseenesest või vajatakse vaid kerget ambulatoorset ravi. Depressiooni võib ette tulla igas vanuses – lapseeast kuni raukuseni, kõige sagedamini siiski hilises keskeas – ning selle avaldumisvorm ja raviprognoos on eluperiooditi mõnevõrra erinevad.

Depressiooni põhitunnuseks on vähemalt kaks nädalat kestev rusutud meeleolu, mis sageli ei sõltu tegelikust olukorrast, kuid võib ööpäeva jooksul kõikuda (nt hommikuti on masendus sügavam). Kaob elurõõm ja huvi ümbritseva vastu, väheneb eluenergia. Iga tegevus tundub tavatult raske ja jõudu kurnav. Väsimustunne tekib varasema eluperioodiga võrreldes kergemini ja kiiremini. Nimetatud põhitunnuste kõrval ilmnevad järgmised lisatunnused: madal tähelepanu ja keskendumisvõime (uued asjad ei taha meelde jääda); alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, mis muudab apaatseks; süütunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; suitsiidimõtted või -katsed; unehäired; halb söögiisu ühes kehakaalu märgatava langusega (isegi kuni 5% depressiivse kuu jooksul); libiido alanemine. Kuivõrd depressiooniga kaasnevad sageli kehalised häired (unetus, isutus, kaalukaotus jt), märgataksegi ennekõike just neid ning pöördutakse abi saamiseks perearsti poole. Enamik perearste on läbinud erikoolituse ja tuleb depressiooni kergemate vormide ravimisega edukalt toime.

Depressiooni liigitatakse praegu kehtivas psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis kergeks, mõõdukaks ning raskeks. Haiguse sümptomite ilmnemise iga, raskus, kestus ja sagedus on isikuti erinev. Keskeas võivad esineda ka korduvad depressiooniepisoodid, mille vahel saavutatakse raviga enamasti täielik paranemine.  Kerge depressiooni korral tekivad inimesel igapäevases tegevuses ja suhtluses küll teatavad probleemid, kuid suure tõenäosusega suudab ta tööl käia.  Mõõdukas depressioon toob kaasa tõsised raskused nii sotsiaalses, tööalases kui ka koduses tegevuses, harilikult tööl käia ei suudeta.  Raske depressiooni korral vajab haige püsivat jälgimist ja ravi toimub haiglas.

Kergemate depressioonide diagnoosimist võib raskendada asjaolu, et teinekord on inimesel samal ajal ka ärevus-, sõltuvus- või isiksusehäireid, mille ilminguid märgatakse ennekõike. 

Raskete depressioonivormide puhul võivad tekkida ränga süütunde, kujutletavate rahaprobleemide või ähvardava suurõnnetusega seotud luulumõtted. Haigel võivad esineda ka kuulmishallutsinatsioonid teda laimavate või süüdistavate “häälte” kujul. Ka on võimalikud haistmishallutsinatsioonid, näiteks raipeleha või tuppa tungiva gaasilõhna tundmine. Psühhootiliste sümptomitega raskeid depressioone tuleb tänases Eestis suhteliselt harva ette. Nende kiireks tulemuslikuks raviks ja töövõime taastamiseks on haigeid otstarbekam ravida psühhiaatriaosakondades.

Depressioonide korral tuleb alati arvestada võimalikku suitsiidiohtu. Suitsiidi sooritanute elukäigu hilisemal uurimisel on selgunud, et kolmest suitsiidi sooritanust oli kahel varem täheldatud depressiooni tunnuseid. Eestis on suitsiidikatsete ja suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta kõrge (võrreldes teiste Euroopa maadega), kusjuures sellekohane statistika peegeldab võrdlemisi täpselt 20. sajandil ühiskonnas toimunud murrangulisi sündmusi (nt 1980. aastate teisel poolel suitsiidid Eestis vähenesid).

Depressiooni tekkimist uuritakse maailma vastavates teaduskeskustes väga innukalt. Selle tulemusena on saavutatud ka märkimisväärset raviedu. Siiski on depressioon tänini üks kõige suuremaid majanduslikke kulutusi tekitav psühhiaatriline probleem.

Depressioonihaigete medikamentoosne ravi oli kuni 20. sajandi keskpaigani tagasihoidlike tulemustega. Kui psühhiaatrite käsutusse hakkas tulema erinevaid antidepressante (nt melipramiin, amitriptüliin), paranesid ka ravi tulemused. Juba 1990. aastatel jõudsid Eestisse mitmed järgmise põlvkonna depressiooniravimid, mis võimaldasid haigeid ravida ambulatoorselt isegi töövabastust andmata. Kergema depressiooni ambulatoorne ravi vältab tavaliselt 2–6 kuud, kusjuures enamik ravitavaist ei vaja töövabastust. Medikamentoosse ravi kõrval rakendatakse ka mitmesuguseid psühhoteraapiavõtteid, mõnikord leitakse abi ja toetust eneseabirühmades. Hinnates depressioonide raviprognoosi 21. sajandil, võib eeldada, et see on iga uue aastakümnega parem.

Vt ka antidepressandid.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Valocordin Diazepam + alkohol

Tere

Kui mitu tundi pärast VD tilkade võtmist võib tarvitada alkoholi? Kas määravad on mõlema puhul pigem kogused või aeg? Näiteks, kas on ohutu juua 2 klaasi veini 3 tundi pärast 15 tilga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kuldreegel on, et ravimid ja alkohol käsikäes ei käi.
Kaks klaasi veini - kas kord kuus, nädalas või päevas? Siit sõltuvuse tekke risk.

Kolm tundi peale 15 tilka VD-d - jääte ellu, ...

Loe edasi

Valocordin Diazepami kasutamine

Tere

Mul tekib teatud olukordades väga suur ärevus. Et mitte seda halba tunnet tunda, võtan Valocordin Diazepami tilku. Korraga 17-20 tilka. Tihti ei tarvita, umbes kord või paar korda kuus. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui aitab, siis kord-paar kuus sobib.
Mõelda, et mis on põhjus ja kuidas seda ennetada ning ennast edendada.
Kehaline aktiivsus on hea, harjutused lisaks - väga hea.
Head harjutamist! ...

Loe edasi

Cipralex 40mg

Tere,

Sooviksin teada erinevate psühhiaatrite arvamusi. Seetõttu pöördun Teie poole. Veebiavarustes on jäänud silma ühe tunnustatud USA psühhiaatri arvamus Cipralexi annuse osas -

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eesmärgiks on tulemus - heaolu, tervis.
Arstirohu annus on vahend. Õige annuse saame proovides. Annust ei pea 20 mg kaupa muutma.
Kui need proovimised tehtud ja tulemus ei rahulda, siis mõelda/teha ...

Loe edasi

Pikajalise Cymbalta 60 mg tarbimise lõpetamine peale pikaaegset ravi

Kuidas õnnestub lõpetada selle ravimi tarvitamine peale nii pikkaaegset tarbimist? Olen korduvalt proovinud aga tekivad kõne defektid/mõte jookseb kokku ja tulenevalt sellest ka paanika hood lähen näost ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst teab teie lugu kõige paremini, tema on dirigent.
Mida teha?
a) Sobilik asendaja ja selle foonil asendaja osakaal kasvab, Cymbalta väheneb ja jääb kuu-kahe jooksul ära.
b) ...

Loe edasi

Valdoxan- ravimina

Kirjutasin küsimuse juba eespool- nüüd määrati ravim: Valdoxan 25mg. MIda arvate? Sest Brintellix mitme kuu jooksul tegi olukorra päris halvaks, depressioon ja väga halb enestunne. Kas saan loota Valdoxaile?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst teeb ikka otsuse - mida ja kuidas.
Minu nägemus ja arvamus sai eelnevalt kirja pandud.
Kõik on head rohud kui õigele inimesele ja õiges annuses. Selleks neid arstirohte nii mitmeid ...

Loe edasi

Kogumishaigus

Kuidas aidata oma ema, kellel on kogumishaigus ja kes ise seda ei tunnista endale. Ja kuidas peaksin aitama ennast, sest meie omavahelised suhted aina halvenevad selle tõttu ja leppida olukorraga on väga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vajab uurimist, esimene mõte, et ealised muutused ja sellest tingitud mõtlemis-käitumise häired. Vahel orgaanilised luuluised häired jne.
Vajab uurimist. Arstirohte aitamiseks mitmeid. Perearsti ...

Loe edasi

Tere

Tere, mure selline, et laps alustas septembril uues Lasteaias,aga seal hammustab ja lööb lapsi,kodus isegi venda.olen ölenud et ei tohi aga ei kuule.mis tegema peaks?kas pöörduma sühaari poole.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste psühhiaatrid ja psühholoogid töötavad käsikäes. Mõnel nn kasvuraskused, mõnel ka mingi häirekene mida vaja mõjutada-ravida.
Armukadedus? Tähelepanu vajadus?
Kehalist aktiivsust soodustada, ...

Loe edasi

Brintellix ei sobi- vahetada tagasi?

Olen enne kirjutanud aga ma lihtsalt ei leia enda jaoks vastuseid ja hingerahu: no ei sobi mulle see Brintellix- annus 10 mg. Ei lähe ära ei paanikatunded, ärevustunded. Pandi mul Paroksetiini asemele. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui haiglaravi võimalik - kindlasti minna.
Kui ravim ei sobi, siis a) annust muuta. Kui see ei aita, siis b) ravimit muuta.
Need kaks teile - praktika on näidanud - ei aita, eks siis tuleb ...

Loe edasi

Kust saab abi, mis on esimene samm?

Kust saab abi kui ma olen väga kergesti ärrituv ja tunnen ennast mittevajalikuna oma perekonnas ja põgenen teisele korusele pidevalt ja lukustan ukse? Googlist lugedes tunnen, et olen psühopaat. Viimase ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühopaat te ei ole, stressikoorma all aga olete abikaasaga mõlemad ja ka Laps. Pingetest vabanemiseks on
palju võimalusi: optimaalselt arstirohtu, jõukohaselt kehalisi harjutusi (üheskoos jalutamised ...

Loe edasi

Orgaaniline depressioon

Mida ma peaksin tegema????

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni olemus on mitmene:
a) võivad olla psühhootilised elamused (bipolaarse häire - varem maniakaal-depressiivne psühhoos) -puhul;
b) depressioon omaette haigusena;
c) depressioon ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi