- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 020)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 652)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Nokuots väga pikka aega punane” leiti 31 299 vastet
Klistiir
Klistiir ehk klüsm on vedeliku viimine pärasoolde roojamise käivitamiseks (puhastusklistiir) või ravimite ja muude vajalike ainete manustamiseks (ravimklistiir). Puhastusklistiiri tehakse kas roojamistakistuse ...
Koloskoopia
Koloskoopia on seedekulgla alaosa vaatlus, mis võimaldab arstil uurida jämesoolt (umbsool, käärsool ja pärasool) painduva torukujulise videosüsteemiga varustatud instrumendi (endoskoobi) abil. Uuring ...
Kutsehaigus
Kutsehaigus on tööga seotud tervist kahjustavate tegurite põhjustatud haigus. Vaatamata teaduse ja tehnika kiirele arengule, on kutsehaiguste probleem jätkuvalt aktuaalne nii tööstusriikides kui ka arengumaades. ...
Kõhukelmepõletik
Kõhukelmepõletik ehk peritoniit on infektsioon, mis jaotatakse primaarseks ehk esmaseks ja sekundaarseks ehk teiseseks, st mõne muu kõhuõõneelundi haiguse tagajärjel tekkinuks.
Kõige sagedamini satub ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Küürselgsus
Küürselgsus ehk küfoos ehk kumerselgsus tähendab rindkere piirkonnas lülisamba ja selja kumerdumist tahapoole, mis on eriti nähtav külgvaates. Normaalselt on lülisamba rinnaosa kergelt (20–40° piires) ...
Maitsmismeel
Maitsmismeel aitab organismil saada informatsiooni suuõõnde jõudnud ainete omaduste kohta. Inimese maitsmismeel suudab eristada nelja põhilist maitset: magusat, mõru, soolast ja haput, kuid enamiku ainete ...
Metaboolne sündroom
Metaboolne sündroom. Metaboolse sündroomi ehk ainevahetussündroomi korral esinevad inimesel teatud haigused ja häired korraga: nimelt ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetuse häire ning ...
Munasarjavähk
Munasarjavähk. Haigestumus munasarjavähki on lääne tööstusriikides suur. Eestis haigestus 2006. aastal munasarjavähki 189 naist, mis moodustab umbes 5% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest naistel. ...
Mõtlemishäired
Mõtlemishäired. Mõtlemine on inimesele iseloomulik ja hädavajalik tegevus. Üldiselt eristatakse kaht tüüpi mõtlemishäireid: vormilisi ja sisulisi. Mõtlemine on sisuliselt häiritud, kui ta ei peegelda ...
Mürk
Mürk on aine, mis isegi suhteliselt väikese annusena põhjustab organismi sattudes või seal kuhjudes mürgistust või surma. Organismi sattunud kehavõõrast keemilist ainet nimetatakse (enamasti teaduslikus ...
Naaskelsabatõbi
Naaskelsabatõbi ehk enterobiaas on üks levinumaid helmintiaase, eriti koolilastel ja koolieelikutel. Haiguse põhjustab naaskelsaba ehk linaluu-uss. Haiguse algjärgus esinevad seedehäired ja eosinofiilia ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Nihestus
Nihestus ehk luksatsioon tekib, kui liigeses on paigast nihkunud kaks omavahel sidemete abil liikuvas ühenduses olevat luuotsa. Enamasti on vigastatud ka liigesekapsel ja -sidemed. Kõige sagedamini täheldatakse ...
Paanikahäire
Paanikahäire korral esinevad korduvad rasked ärevus- ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu inimesele ootamatud ja prognoosimatud. Tavaliselt ...
Peaajupõletik
Peaajupõletik ehk entsefaliit võib olla mikroobse (tekitajaks viirused, bakterid, algloomad) ning mittemikroobse päritoluga. Viirusentsefaliidi sagedasemad põhjustajad on Herpes simplex -viirus, enteroviirused ...
Podagra
Podagra on haigus, mis on tingitud kusihappeainevahetuse häiretest. Haiguse tekkes on oluline osa pärilikkusel ning ebaõigel toitumisel. Võib esineda perekonniti. Haigust soodustab rohke lihasöömine, ...
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne ...
Ravimiallergia
Ravimiallergia. Ravimi all mõeldakse keemilist ühendit või muud ainet, mida kasutatakse haiguste uurimiseks, raviks või ärahoidmiseks. Ravimid on ka mitmesugused vaktsiinid, röntgenkontrastained ning ...
Retseptor
Retseptor üldises mõttes tähistab signaali (informatsiooni) vahetult vastuvõtvat struktuuri bioloogilistes süsteemides. Siiski kasutatakse retseptori mõistet meeleelundite talitluse ja rakkudevahelise ...