Kutsehaigus Autor: Hubert Kahn

Kutsehaigus on tööga seotud tervist kahjustavate tegurite põhjustatud haigus. Vaatamata teaduse ja tehnika kiirele arengule, on kutsehaiguste probleem jätkuvalt aktuaalne nii tööstusriikides kui ka arengumaades. Peamine erinevus on selles, et kui arengumaades esineb raskekujulisi kutsehaigusi, mis lõpevad igal aastal kümnete tuhandete inimeste surmaga, siis tööstusriikides on suudetud luua sellised töötingimused ja niisugune töötervishoiu korraldus, tänu millele registreeritakse traagiliselt lõppevaid kutsehaigusjuhte harva. 

Kutsehaigusi tingivad järgmised tegurid: 1) füüsikalised (müra, vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, õhutemperatuur ja -niiskus jt); 2) keemilised (plii, elavhõbe, arseen, aromaatsed süsivesikud, fenoolid, orgaanilised lahustid jt); 3) tolm (tavaliselt on siis tegemist füüsikalise ja keemilise teguri kombineeritud toimega); 4) bioloogilised (bakterid, viirused, seened jt); 5) füsioloogilised (töötamine sundasendis, raske füüsiline töö, kiire stereotüüpne ning ülepingutust nõudev töö jt); 6) psühholoogilised (nt puudulikust töökorraldusest või psüühilisest ülekoormusest tingitud krooniline stress).

Oma kulult võib kutsehaigus olla äge (nt vingugaasist põhjustatud mürgistus või punataudi nakatumine kontaktist haigete loomadega) või krooniline, kui haiguse väljakujunemiseks kulub kuid või koguni aastaid. Tuleb arvestada ka seda, et mõnede kutsehaiguste peiteaeg võib olla aastatepikkune, nagu näiteks kopsutolmustustõve puhul.

Kutsehaiguste struktuuris on viimaste aastakümnete jooksul toimunud märkimisväärseid muutusi. Oluliselt on vähenenud raskete kutsemürgistuste arv, sest mitmete kõrge toksilisusega ainete (plii, elavhõbe, benseen jt) tarbimist on järsult piiratud või on need asendatud vähem toksiliste ainetega. Tõste- ja transpordimehhanismide ulatuslik kasutuselevõtt on muutnud harvemaks raskest füüsilisest tööst põhjustatud kutsehaigused. Samal ajal on hakanud lisanduma lihaste-liigeste staatilisest ülekoormusest ja sundasendist tingitud kutsehaigused, seda eelkõige arvutitöö massilise leviku tõttu.

Kutsehaiguste ennetamine on väga tähtis mitte ainult tervishoiu, vaid ka sotsiaalmajanduslikust aspektist. Sellepärast on Eesti “Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses” fikseeritud tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, mis peab nende sätete täitmise korral kahandama kutsehaigustesse haigestumise miinimumini.