Kutsehaigus Autor: Hubert Kahn

Kutsehaigus on tööga seotud tervist kahjustavate tegurite põhjustatud haigus. Vaatamata teaduse ja tehnika kiirele arengule, on kutsehaiguste probleem jätkuvalt aktuaalne nii tööstusriikides kui ka arengumaades. Peamine erinevus on selles, et kui arengumaades esineb raskekujulisi kutsehaigusi, mis lõpevad igal aastal kümnete tuhandete inimeste surmaga, siis tööstusriikides on suudetud luua sellised töötingimused ja niisugune töötervishoiu korraldus, tänu millele registreeritakse traagiliselt lõppevaid kutsehaigusjuhte harva. 

Kutsehaigusi tingivad järgmised tegurid: 1) füüsikalised (müra, vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, õhutemperatuur ja -niiskus jt); 2) keemilised (plii, elavhõbe, arseen, aromaatsed süsivesikud, fenoolid, orgaanilised lahustid jt); 3) tolm (tavaliselt on siis tegemist füüsikalise ja keemilise teguri kombineeritud toimega); 4) bioloogilised (bakterid, viirused, seened jt); 5) füsioloogilised (töötamine sundasendis, raske füüsiline töö, kiire stereotüüpne ning ülepingutust nõudev töö jt); 6) psühholoogilised (nt puudulikust töökorraldusest või psüühilisest ülekoormusest tingitud krooniline stress).

Oma kulult võib kutsehaigus olla äge (nt vingugaasist põhjustatud mürgistus või punataudi nakatumine kontaktist haigete loomadega) või krooniline, kui haiguse väljakujunemiseks kulub kuid või koguni aastaid. Tuleb arvestada ka seda, et mõnede kutsehaiguste peiteaeg võib olla aastatepikkune, nagu näiteks kopsutolmustustõve puhul.

Kutsehaiguste struktuuris on viimaste aastakümnete jooksul toimunud märkimisväärseid muutusi. Oluliselt on vähenenud raskete kutsemürgistuste arv, sest mitmete kõrge toksilisusega ainete (plii, elavhõbe, benseen jt) tarbimist on järsult piiratud või on need asendatud vähem toksiliste ainetega. Tõste- ja transpordimehhanismide ulatuslik kasutuselevõtt on muutnud harvemaks raskest füüsilisest tööst põhjustatud kutsehaigused. Samal ajal on hakanud lisanduma lihaste-liigeste staatilisest ülekoormusest ja sundasendist tingitud kutsehaigused, seda eelkõige arvutitöö massilise leviku tõttu.

Kutsehaiguste ennetamine on väga tähtis mitte ainult tervishoiu, vaid ka sotsiaalmajanduslikust aspektist. Sellepärast on Eesti “Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses” fikseeritud tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, mis peab nende sätete täitmise korral kahandama kutsehaigustesse haigestumise miinimumini.

Nõuanded sel teemal

Mirena hormoonspiraal

Tere.
Olen 53 ja diagnoositud PAP Ascus. Kuna viimastel aastatel olid menstruatsioonid väga vererohked ja vahel ei tahtnud lõppeda, aga ainult vahel harva, isegi mitte kord aastas, nt viimase ca ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Kuna olete 53 aastane, siis on selge, et rasedusest hoiduma enam ei pea ja seetõttu olen arvamusel, et ESS-emakasisene rasedusvastane vahend alates 8.4.2019 ei ole parim ...

Loe edasi

10 aastat söömishäiret, pikaajaline äge buliimia

Tere,

Mul niikaua kui mäletan on olnud söömishäire, viimasel aastal väga äge bulimia kus õgimis/oksendamist tuleb päeva jooksul ette kuni 5 korda. Olen siiani kõike proovinud aga miski pole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatriahaiglas söömishäirete osakond,
homme kohe valvearsti vastuvõtule.
Haiglas saab adekvaatset ravi ordineerida.
Kohe vstuvõtule!
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

küsimus seoses nägemisega

Tere,

Minul esineb küsimus seoses nägemishäirega.

Esmalt veidi taustinfot: On diagnoositud depressioon koos ärevushäirega, hetkel AD ei tarvita, sest annan lapsele rinda. Stressitase ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Kirjelduse järgi on Teil tundlik tasakaalu ja nägemissüsteem. Kontrastsed mustrid, mis ajavad virvendama, tõenäoliselt häirivad ka vilkuvad tuled või pimedas autoga sõitmine. Seda on sagedamini ...

Loe edasi

Tere

Tere mul päraku juurde tulnud selline asi punetav punn või mis ,üle nädala valus mis see olla võiks , kas ohtlik .Ette tänades

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu on hemorroidi põletikuga. Ohtlik ei ole. Soovitan pöörduda perearstile.

Loe edasi

Skifoneeria või mu haigus

Mu pea läheb imelikuks pahaks ,välljakannamatu tunne tuleb sisse,kardan et olen ohtlik inimene.peas seletamatu tunne ei anna aru mida teen.täiesti hulluse hoog tuleb sisse. Mis see on

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kes teie raviarst, kes seda sertraliini kirjutas?
Temaga ühendust, tema teie probleeme teab, teab millised rohud ja kuidas mõjunud.
Valvearst (Tallinnas) võtab igal tööpäeval vastu - kindlasti ...

Loe edasi

Ootamatu valuhoog paremal pool, mitte küljes, vaid eespool

Ühel õhtul enne uinumist vahetasin asendit, seliliasendist vasakule küljele. Ootamatult lõi VÄGA terav valu sisse paremale küljele, pigem ettepoole, roietest ehk 5 cm allpool. Justkui noaga oleks torgatud. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sapikivi on kindlasti üks võimalus aga mitte ainus. Soovitan pöörduda perearstile uuringute tegemiseks - ainult valu kirjelduse järgi pole mõtet oletada.

Loe edasi

Laps varastab

Tere!

Mure 7 aastase lapsega ,kes igati eakohaselt arenenud tubli laps-õppimisega probleeme pole ja käib meeleldi trennis.
Tekkis probleem varastamisega umbes kuu aega tagasi. Esimene ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sõbrasuhe ja sõbralikud vestlused - raha ei kasva puu otsas - tuleb tööga ja selle rahaga saame süüa-juua ja muud olulist igapäevaluks.
Natuke taskuraha saan sulle anda, aga rohkem ei ole võimalik. ...

Loe edasi

Epilepsia

Kui pole pool aastat tarvitanud epilepsia ravimit ja krambi sümptomeid ka mitte.??

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelnev vastus.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Psühhiaatria

Kas ma tohin minna autokooli, kui epilepsia haigusest täitsa paranenud. Millal ilma ravimi võtmisega võivad tagasi tulla krambid. Kui pole pool aastat tarvitanud ravimit.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Epilepsia. Koostöö ravi määranud arstiga. Omakäeliselt ravimi võtmist mitte katkestada. See ikka koos raviarstiga.
2) Juhiload ja sõitmine. Seda otsustab - ikka ja ainult teie huvides - raviarst-neuroloog. ...

Loe edasi

Ärevus+Kilpnääre

mul on mure oli ärevus häiret ja hiljem tundub et kaelas on midagi valest on nagu kilpmnäärega või ei ole : ärevus algas umbes septembri algul ja nüüd oktoobri kuuni ansin just 17.10 vere analüüsi kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Soovitan oma murega pöörduda perearsti poole. Ärevust saab kindlasti ravida. Perearst saab ka kilpnääret uurida - ultraheliga saab vaadata, kas kilpnääre on suurenenud ja vereanalüüs näitab, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi