Mürk Autor: Hubert Kahn
Mürk on aine, mis isegi suhteliselt väikese annusena põhjustab organismi sattudes või seal kuhjudes mürgistust või surma. Organismi sattunud kehavõõrast keemilist ainet nimetatakse (enamasti teaduslikus kirjanduses) ksenobiootikumiks. Ka organismile vajalik aine (keedusool, vitamiinid jm) või ravim võib osutuda mürgiks olenevalt kogusest ja toimimise tingimustest. Osa mürke eraldub organismist kiiresti (orgaanilised lahustid, alkohol jt), teised aga peetuvad organismis (plii, arseen, elavhõbe jt) kuudeks või koguni aastateks ning eralduvad vaid vähehaaval. Mõnede mürkide lagunemisel kehas moodustuvad veelgi toksilisemad vaheproduktid, näiteks etanooli puhul tekkiv atseetaldehüüd on tunduvalt toksilisem kui alkohol ise. Aine mürgisus on seda suurem, mida väiksemas kontsentratsioonis ta põhjustab organismi talitlushäireid.
Mürgi toime sõltub tema omadustest ja kogusest, organismi liigist ja individuaalsest tundlikkusest, east, soost, kaalust, harjumustest (toksikomaania ja narkomaania korral). Suurte mürkainekoguste sattumine organismi kutsub esile ägeda mürgistuse. Selle tunnused ilmnevad tavaliselt mõne minuti või tunni jooksul. Väga mürgise aine, näiteks vesiniktsüaniidhappe (sinihape) sattumine organismi võib põhjustada silmapilkset surma. Väikeste mürgiannuste süstemaatiline lisandumine inimese kehasse võib tekitada kroonilise mürgistuse. Sel juhul kujunevad mürgistusnähud aeglaselt – kuude või koguni aastate jooksul.
Mürke jaotatakse mitmest alusest lähtudes: 1) keemiliste omaduste järgi (orgaanilised ja anorgaanilised mürgid, vees ja rasvas lahustuvad mürgid); 2) toime järgi (söövitavad, vereloomet või närvisüsteemi kahjustavad, kasvajaid tekitavad jt mürgid); 3) otstarbe järgi (nt tööstusmürgid ja mürkkemikaalid, mis leiavad kasutamist peamiselt tööstuses ja põllumajanduses, kütteained, olmekemikaalid, meelemürgid jt); 4) päritolu järgi (loomsed, taimsed, mineraalsed, sünteetilised jt mürgid).
Vt ka mürgistus.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
TSH 0,03
Juuksed lahti, ärevus, südame kloppimine. Kilpnäärmes tsüstid, mida aeg ajal ultrahelis vaadatakse ja tõdetakse et kasvanud. Nüüd sain vereanlüüsi näidud ja TSH on 0,03; T4 - 16,4; T3-5,5. Kas vajan täiendavaid ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
TSH on mõõdukalt alla normi, T4 ja T3 on tõenäoliselt normis, kuigi Teie analüüsid teinud labori normivahemikke ma ei tea. Tõenäoliselt on tegemist kergekujulise ületalitlusega, mille põhjuseks ...
MRT tulemus
Tere,
Soovin tõlgendust MRT- vastusele ning edasisi juhtnööre. Milliseid uuringuid oleks vaja. MRT-le suunati kaebustega: vasaku poole peavalud. surinad vasakus käes, jalas, näos, motoorikahäired ...

Vastas dr Ain Pajos
Kaebused viitavad mööduvatele ajuvereringehäiretele paremas ajupoolkeras. Uuringus ei tuvastatud püsivat ajukahjustust (ajuinfarkt). Teatud muutused on aga ajuarterite kulus paremal ajutüve piirkonnas ...
Loe edasiAlaselja valu
Peale raskeseljakotiga rännakut tekkis alaselga valu mis muutub igapäevaga hullemaks. Kõige hullem oli kui parema jala tõstsin ülesse ja lõi auure valujoone alaseljast parema põlveni välja mille tagajärjel ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla diskikahjustusega nimmepiirkonnas mis ärritab jalanärvi juurt. Iga ärritus pikendab närvipõletikku. Ainus viis paranemist kiirendada on paar nädalat vältida asendeid , liigutusi mis ...
Loe edasiJalad
Jalad säärest päeval tursuvad. Hommikul kõik normaalne. Käimine on kuidagi tönts, kompa. Jalad ei valuta, aga lihtsalt tunnen jalasääri ..Probleem on kestnud üle aasta.Vahel halvem, vahel parem.

Vastas dr Ain Pajos
Ei aju, seljaaju ega jalanärvide kahjustus ei tekita turseid jalgadel. Kontrollida tuleks südame, neerude või veresoonkonna tööd. Pidage veel nõu perearstiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Atüüpiaga endomeetriumi polüüp
Tere!
Kirjutasin mitmed nädalad tagasi teile siit küsimuse. Et päevad hilinevad, peale mida läks hoopis nii, et päevad, kui hakkasid siis enam ei saanud läbi. Lõpuks tehti emaka puhastus, ...

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Rakulise atüüpiaga emaka limaskesta polüüp on vähieelne seisund. See ei tekita tsüklihäireid, vaid pikki, vahel väga vererohkeid menstruatsioone. Põhjuseks on eelkõige hormonaalsed tasakaalu ...
lihasvalud öösiti reites
öösiti on tugev lihasvalu reites,nüüd ka paaril ööl puusa lihased valutavad.määrin magneesiumi dalviga siis leeveneb .reitel eesmised lihased valusad ja pinges ka kõndimisel .mul on seljalülid kokku vajunud ...

Vastas dr Ain Pajos
Lihaspõletik see tõenäoliselt ei ole. Kas valud puusades ja reites tulenevad selgrooprobleemidest selgub vaid neuroloogi läbivaatusel ja vajadusel lisauuringute (närvijuhtivuse uuring) abil.
Loe edasi
Erektsiooni probleem
Selline lugu, et eelneva elukaaslasega ei seksinud me 2.5aastat, nüüd kus uus kaasa on erektsiooni probleemid, et vahekorra ajal kaob erektsioon ära, Korraks oli nagu korras natukeseks ajaks aga probleem ...

Vastas dr Margus Punab
Mis ei tööta, see vaikselt taandareneb. Uus suhe on alguses kindlasti ka psühholoogiliselt raskem ja paljudel meestel on sellises situatsioonis probleeme. Samas on see mure kergesti lahendatav. Tulge vastuvõtule!
Loe edasiAnalüüsi tõlgendamine
Tere! Kas Te oskate mulle lahti seletada mida see tähendab Kolm 3-4 mm-st bioptaati emakakaelast.
Protseduur: biopsia.
Transformatsioonitsooni olemasolu: on olemas.
Lesiooni histoloogiline ...

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Teil on HPV nakkusest tingitud raske astme vähieelne seisund emakakaelas-CIN 3. See vajab kindlasti haigestunud osa eemaldamist, et sellest ei areneks emakakaela vähki. Muud varianti ...
Lootusetu olukord II
Tere! Olen see inimene..kes teile hiljuti kirjutas oma probleemist. Põseimplantaatide paigaldusest ja ära võtmisest
See kõik on mulle kohutavat piina valmistanud ja miski pole aidanud. Juba üle ...

Vastas dr Ain Pajos
Taastumine võib võtta kuni pool aastat. Võimalik on ka see et täielikku paranemist ei toimu. Ei füsioteraapia ega ükski ravmpreparaat ei paranda ega kiirenda närvide kasvu.
Dr. Ain Pajos
Loe edasi
erektsioonihäire
Erektsioonihäire on olnud mulle praktiliselt tundmatu teema. On juhtunud vbl 3 korda elus. Samuti on minu seksuaalne aktiivsus-soov 3 korda nädalas, vbl pisut vähem, kuid üle kahe päeva kohe kindlasti.

Vastas dr Margus Punab
Mida väiksemaks jääb veresoonte reaktsiooni reserv, seda olulisemaks muutub psühholoogiline komponent. Kui probleem hakkab elukvaliteeti häirima, tulge vastuvõtule. Olemas on lihtsad vahendid enesekindluse ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi




