- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 905)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Valu päka all ” leiti 15 961 vastet
Kopsuinfarkt
Kopsuinfarkt on kopsukoe kärbus ehk nekroos, mis tekib vastava kopsuveresoone ummistuse tagajärjel. Kõige sagedasemaks kopsuinfarkti põhjuseks on trombemboolia, mis pärineb alajäsemete veenipõletikest, ...
Kusepeetus
Kusepeetus ehk uriiniretentsioon on olukord, kus põis on ülemäära uriiniga täitunud, aga mingil põhjusel inimene ise urineerida ei saa. Sellise seisundi korral neerud funktsioneerivad ning uriini voolab ...
Kusepõiepõletik
Kusepõiepõletik ehk tsüstiit on sagedane kuseteedeinfektsioon just naistel ja põhjustab tugevaid urineerimishäireid, mõnikord ka valu põie piirkonnas ning vere eritumist uriiniga. Tulenevalt naise kuseteede ...
Kõõrkael
Kõõrkael. Tegemist on teadmata põhjusel tekkinud kesknärvisüsteemi haigusega, mis avaldub kaela- ja õlavöötmelihaste düstoonias (lihasetoonuse häires). Tavaliselt ilmneb düstoonia algul vahelduvalt, muutudes ...
Limakõrv
Limakõrv on sekretoorse keskkõrvapõletiku vorm, mille puhul trummiõõs on täidetud limaja sekreediga, kuid äge põletik puudub. Limakõrva põhjusteks võivad olla korduv äge keskkõrvapõletik, mida pole korralikult ...
Polüneuriit
Polüneuriit ehk mitmenärvipõletik on infektsiooni järel tekkiv närvijuurte ja närvide immuunmehhanismide häirel põhinev kahjustus ehk infektsioosne polüradikuloneuriit, mille puhul kogu perifeerne ehk ...
Põlveturse
Põlveturse esinemine on iseloomulik põlveliigesepõletikule. Tursega kaasnebüldjuhul valu, punetus ja lokaalne temperatuuri tõus, põlveliigese liikuvus on piiratud. Turse põhjuseks võib olla põlveliigesesisene ...
Q-palavik
Q-palavik on kogu maailmas levinud pisiku Coxiella burneti põhjustatud haigus. Tekitajat levitavad lambad, kitsed ning veised. Pisik eritub nakatunud loomade piima, uriini ja väljaheitega, väga palju ...
Raynaud’ sündroom
Raynaud’ sündroom on haigus, mille korral sõrmede või varvaste väikesed arterid tõmbuvad hooti krampi, põhjustades üsna ebameeldivaid vaevusi. Nähtuse esilekutsujaks on enamasti madal temperatuur. Võimalikuks ...
Teetanus
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ohtlik haavade tüsistus. Teetanust põhjustavad bakterid, mis pinnases on laialt levinud. Organismi satuvad haigustekitajad marrastuste, torkevigastuste, mullaga kokkupuutunud ...
Urineerimishäired
Urineerimishäired. Need on kusepõie ärritusnähud, sagenenud ja äkkurineerimine, mida kõige enam põhjustab bakteriaalne põletik kuseteedes, aga ka eesnäärmehaigused. Kipitus urineerimisel on kusiti ärrituse ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Kardiostimulatsioon
Kardiostimulatsioon on 1950. aastate lõpus kasutusele võetud ravimeetod, mis reguleerib südame tööd enesetunnet halvendava aeglase südamerütmi korral. Peamised vaevused aeglustunud rütmi puhul on nõrkus, ...
Nahamädapõletik
Nahamädapõletik. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on bakterite hulk väga suur, on ainult mõned neist nahahaiguste põhjustajad. Nahka kaitsevad tema anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused. Kaitse ...
Ajukasvaja
Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku ...
Astma
Astma ehk bronhiaalastma ehk kopsuastma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hooti tekkiv hingeldus ja õhupuudus. Vaevused astma korral on tingitud bronhide silelihaste kokkutõmbest, ...
Stoomi hooldus
Stoomi hooldus. Stoom on kõhu eesseinale kirurgiliselt tehtud avaus, mille kaudu roe või uriin väljuvad tahtele allumatult selleks otstarbeks kõhule kleebitud kogumiskotti.
Stoomi ümbrus ja kogumiskoti ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...
Unehäired
Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired ...