Polüneuriit Autor: Toomas Asser

Polüneuriit ehk mitmenärvipõletik on infektsiooni järel tekkiv närvijuurte ja närvide immuunmehhanismide häirel põhinev kahjustus ehk infektsioosne polüradikuloneuriit, mille puhul kogu perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on haigestunud. Esineb sagedusega 1–2 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. Haigestuda võivad nii lapsed kui täiskasvanud. Põhjuseks on eelnevalt põetud ülemiste hingamisteede infektsioonid, A-viirushepatiit, HIV, vaktsineerimine, aga ka sünnitus.

Haigus algab puutetundlikkuse vähenemise ning valuga säärtes, millele lisandub labajalgadest algav ning reitesse ülenev nõrkus. Esmane nõrkus võib alata ka kätest. Lisaks tekib kas ühe- või mõlemapoolne näo miimiliste lihaste nõrkus. Perifeersetes närvides esinevad põletikulised muutused, haigestunul püsib mõne päeva jooksul palavik. Haigus võib kulgeda kiiresti süveneva, nn üleneva vormina, mille puhul lisaks jäsemete ja näolihaste nõrkusele lisandub kerelihaste nõrkus ning haaratud on ka hingamislihased. Sellega kaasuv hingamispuudulikkus on eluohtlik ning võib vajada intensiivravi koos kunstliku hingamise rakendamisega. Haigus võib süveneda järgneva 4 nädala jooksul, kroonilise vormi korral kestab progresseerumine üle 8 nädala. 

Lihasenõrkusega koos kujuneb suhteliselt varakult ka lihaste kõhetumus. Üldjuhul kahjustuvad jalad varem kui käed, väheneb või nõrgeneb valu- ja temperatuuritundlikkus kätes ning jalgades.