Ajukasvaja Autor: Ain-Elmar Kaasik

Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (sh meestel 9,4 ja naistel 10,3 juhtu), siis 30 aastat varem oli see näit vaid 6,7:100 000. Siiski pole selge, kas tegemist on haigestumuse tõusuga või diagnostika paranemisega. Tänapäevase piltdiagnostika (kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia) kasutuselevõtmine on avardanud ajukasvajate diagnoosimise võimalusi. Eriti on see märgatav üle 65-aastaste vanuserühmas, kus peaaju kahjustusest tingitud haigusnähte peeti varem tihti muude haiguste, näiteks ajuvereringehäirete avalduseks. Ajukasvajad võivad olla oma mikroskoopilise ehituse (histoloogiliste vormide) poolest väga erinevad. Kasvaja histoloogilisest struktuurist ning kasvaja asukohast sõltubki see, kas on oodata head või (sageli) tagasihoidlikku ravitulemust. Ajukasvajad on kas primaarsed (esmased) või sekundaarsed. Viimased on metastaasid ehk siirded, kõige sagedamini kopsus, rinnanäärmes või ka neerus paiknevalt vähilt. Aju primaarsed kasvajad võivad lähtuda otseselt ajukoest (neuroepiteliaalsed kasvajad, mida on ligi 70% ajukasvajatest), ajukelmetest (meningioomid), peaaju närvidest (neurinoomid) ja peas asuvatest sisenõrenäärmetest (ajuripatsi ehk hüpofüüsi adenoomid). Loetelu ei ole ammendav, kuid näitab ajukasvajate äärmist mitmekesisust. Aju primaarsed kasvajad võivad olla healoomulised (meningioomid) või pahaloomulised (enamik neuroepiteliaalseid kasvajaid). Erinevalt muude piirkondade pahaloomulistest kasvajatest ei anna viimati nimetatud siirdeid teistesse elunditesse ning nende pahaloomulisus seisneb pigem kiires ja laialt kudesid haaravas kasvus. Neuroepiteliaalsed kasvajad lähtuvad aju toitetugikoest gliiast, mistõttu neid nimetatakse glioomideks. Glioomid võivad olla erineva pahaloomulisuse astmega, mis määrab kindlaks nii nende ravimeetodid ja -taktika kui ka prognoosi. Ajukasvajatest põhjustatud haigusnähte jagatakse nn koldesümptomiteks ja üldnähtudeks. Koldesümptomid olenevad kasvaja ärritavast või ka pärssivast toimest peaaju teatud osale või ajust väljuvatele närvidele. Näiteks kui kasvaja ärritab suuraju otsmikusagara tagaosa, kust juhitakse tahtelisi liigutusi, võib see esmalt põhjustada langetõveehk epilepsiahoogusid, kasvaja suurenedes aga vastaskehapoole aeglaselt süvenevat halvatust (hemipareesi). Kasvaja otsmikusagara all tekitab lõhnatundlikkuse ja psüühikahäireid, hüpofüüsi adenoomid avaldavad kasvades survet nägemisnärvidele, põhjustades vaateväljade haiguslikke muutusi. Ajukasvajate poolt põhjustatud üldnähtudeks on peavalu ja eelneva iiveldustundeta (nn tsentraalne) oksendamine. Üldnähud olenevad koljus ruumi nõudvast protsessist (nn massiefektist), mille tõttu suureneb koljusisene rõhk. Siiski ei viita inimestel sageli esinev iseeneslik (idiopaatiline) peavalu koljusisese rõhu tõusule. Koljusisese rõhu tõusuga võivad aga olla seotud öised peavalud, eriti kui nendega kaasnevad eelneva iiveldustundeta oksendamine ja muud vegetatiivsed häired. Kui kasvaja paikneb aju keskjoonel või tagumises koljuaugus, ilmneb peavalu koos iseloomulike muutustega silmapõhjas (paispapill) suhteliselt varakult, sest takistatud on peaaju-seljaajuvedeliku väljavool ajust ning kujunev vesipea ehk hüdrotsefaalia põhjustab koljusisese rõhu tõusu.  Ajukasvajate puhul rakendatakse enamasti kirurgilist ravi, mida vajaduse ilmnemisel täiendatakse kiiritusravi ja kemoteraapiaga. Vaatamata operatsiooni keerukusele, võivad ajuvälise lähtega kasvajad olla eemaldatavad. Kui kasvajakollet ei õnnestu täielikult kõrvaldada, võib hiljem tekkida retsidiive (taaspuhkemisi). Pahaloomuliste ajukasvajate ravitulemused, vaatamata väga heale diagnostikale ning avardunud ravivõimalustele, pole oluliselt paranenud. Vt ka ajuvereringehäire, emboolia, kemoteraapia, kiiritusravi, langetõbi, magnetresonantsuuringud, metastaas, oksendamine, peavalu, röntgendiagnostika, vesipea.

Nõuanded teemal: Peavalu

2kuusel beebil hääl ära

Tere
Kohe 2kuuseks saaval beebil on hääl ära juba teist päeva. Hääl täitsa kähe. Köha ega nohu pole täheldanud, sööb tavapäraselt. Kaka on limaseks läinud. Kas ja mida teha? Kas peaksin pöörduma ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Ka beebidel võib tulla ette olukordi kui hääl on kähe. Enamuses on see ise mööduv probleem. Vahel võib põhjuseks olla ka argav viirushaigus. Ka sellisel juhul on see isemööduv, vajab ...

Loe edasi

Pidev alaselja- kõhuvalu. Lisaks luuvalud ja põlveliigesevalud ning liigunisus, iiveldus, kõhulahtisus.

Tere! Palun Teie arvamust minu kaebustele , sest minu perearst laiutab käsi ja nimetab seda kõike psühhosomaatilisteks kaebusteks. Valud on kroonilised ja kestavad juba terve aasta. Need valud teevad omakorda ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Kirjeldate rohkelt kaebusi, mis aga ei viita ühele konkreetsele haigusele. Täna saab arst oletada, et vaevused on psühhosomaatilised, siis kui somaatilised (keha) haigused ei ole uuringute ...

Loe edasi

Tuberkuloosi vaktsiin

Tere
Minu on küsimus tuberkuloosi vaktsiini kohta.
Tutvudes infolehega loen sealt välja,et
vaktsiinis puudub Mycobacterium tuberculosis, mis on tuberkuloosi inimvorm.
Vaktsiinis ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Kui küsite BCG vaktsiini kohta, siis jah, see on välja töötatud baseerudes Mycobacterium bovisele. Kaitse osas ei ole Te aga õigesti mõistnud.
BCG-vaktsiini kaitseb tuberkuloosi ...

Loe edasi

Lapsel silmalaul mügarik

Tere. Minu kahe aastasel lapsel on juba mitmendat kuud ühe silmalau peal punetav muhk. Mõnikord on väiksem, siis jälle suurem. Arvasin, et see oli seotud kukkumisega, sest siis oli tal silm üleni sinakas, ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Kui see ülemise silmalaul olev moodustist last ei sega, siis arsti poole pöördumisega kiirustama ei pea. Võimalik, et see on jäänud verevalumist . Kolde resorbeerumine võib võtta pikema ...

Loe edasi

Kõige väiksema varba all suhteliselt kondi juures.

Tere.
Tekkis selline asi,kui ostsin uued tööjalanõud. Ja nüüd ise arvan ,et äkki konnasilm kuna jalal tekkis hõõrdumine sai natuke suurem nr jalanõu.

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Teie kahtlusega nõustun. Fotol olev leid on konnasilmale iseloomulik, koos ümbritseva hüperkeratootilise valliga. Kuna kolle asub toetuspinnal, siis peaks selle ära ravima, sest vastasel ...

Loe edasi

Häiriv valu jalgades natuke nagu põletutunne.

Tere! Olen olnud terve inimene ja peale vaktsiini Pfiseri esimest doosi kaks nädalat hiljem hakkasid probleemid.Tuli kätte ja jalgadesse häiriv valu ja natuke nagu põletustunde moodi ka.Liikumisel väga ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Teie kirjeldus vastab neuropaatia sümptomitele. Vahel on võimalik neuropaatiat tekitav põhjus tuvastada, kuid oma praktikale tuginedes, võin kinnitada, et sageli jääb see ebaselgeks. ...

Loe edasi

Täpp suus

Tere! Kas sellise musta täpi pärast peaks muret tundma vôi kuhugi näitama minema? Netist uurides vôiks arvata, et tegu on verevalumiga. Valus ei ole.

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Sellele küsimusel sai juba vastatud.

Lugupidamisega, Vanda Kristjan

Loe edasi

Täpp suus

Tere! Kas sellise musta täpi pärast peaks muret tundma vôi kuhugi näitama minema? Netist uurides vôiks arvata, et tegu on verevalumiga. Valus ei ole.

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Kui see on verevalum, siis umbes 2 nädala jooksul peaks ta väiksemaks muutuma või ära kaduma . Kui täpp püsib, siis kindlasti võtta ühendust kas perearsti või hambaarstiga, et vaehetult ...

Loe edasi

Kroonilised haigused

Kas perearst/pereõde on kohustatud krooniliste haigustega inimesi ka oma vastuvõtule kutsuma isegi kui inimene on kroonilise haigusega ilusti hematoloogi jälgimisel?

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Hea tava näeb ette, et üks arst korraga ravib ja jälgib seisundit. Kui eriarst on võtnud patsiendi enda jälgimisele, siis seni kuni eriarst seda vajalikuks peab, jälgib sama arst edasi. ...

Loe edasi

Tervisest teadmine

Kui teadlik peaks täiskasvanud inimene olema oma tervisest
Või geneetilistest haigusest perearsti juurde minnes?
Kas perearstid teavad rohkem Rauavaegusaneemiast kui Pärilikust Sfärotsütoosist.Kui ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Kui analüüsides ilmnevad kõrvalekalded, siis arst hindab vajadust edasisteks uuringuteks. Sfärotsütoosi kahtlus võib ilmneda kliinilise vere analüüsis, mis on sage analüüs perearsti praktikas. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi