Ajukasvaja Autor: Ain-Elmar Kaasik

Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (sh meestel 9,4 ja naistel 10,3 juhtu), siis 30 aastat varem oli see näit vaid 6,7:100 000. Siiski pole selge, kas tegemist on haigestumuse tõusuga või diagnostika paranemisega. Tänapäevase piltdiagnostika (kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia) kasutuselevõtmine on avardanud ajukasvajate diagnoosimise võimalusi. Eriti on see märgatav üle 65-aastaste vanuserühmas, kus peaaju kahjustusest tingitud haigusnähte peeti varem tihti muude haiguste, näiteks ajuvereringehäirete avalduseks. Ajukasvajad võivad olla oma mikroskoopilise ehituse (histoloogiliste vormide) poolest väga erinevad. Kasvaja histoloogilisest struktuurist ning kasvaja asukohast sõltubki see, kas on oodata head või (sageli) tagasihoidlikku ravitulemust. Ajukasvajad on kas primaarsed (esmased) või sekundaarsed. Viimased on metastaasid ehk siirded, kõige sagedamini kopsus, rinnanäärmes või ka neerus paiknevalt vähilt. Aju primaarsed kasvajad võivad lähtuda otseselt ajukoest (neuroepiteliaalsed kasvajad, mida on ligi 70% ajukasvajatest), ajukelmetest (meningioomid), peaaju närvidest (neurinoomid) ja peas asuvatest sisenõrenäärmetest (ajuripatsi ehk hüpofüüsi adenoomid). Loetelu ei ole ammendav, kuid näitab ajukasvajate äärmist mitmekesisust. Aju primaarsed kasvajad võivad olla healoomulised (meningioomid) või pahaloomulised (enamik neuroepiteliaalseid kasvajaid). Erinevalt muude piirkondade pahaloomulistest kasvajatest ei anna viimati nimetatud siirdeid teistesse elunditesse ning nende pahaloomulisus seisneb pigem kiires ja laialt kudesid haaravas kasvus. Neuroepiteliaalsed kasvajad lähtuvad aju toitetugikoest gliiast, mistõttu neid nimetatakse glioomideks. Glioomid võivad olla erineva pahaloomulisuse astmega, mis määrab kindlaks nii nende ravimeetodid ja -taktika kui ka prognoosi. Ajukasvajatest põhjustatud haigusnähte jagatakse nn koldesümptomiteks ja üldnähtudeks. Koldesümptomid olenevad kasvaja ärritavast või ka pärssivast toimest peaaju teatud osale või ajust väljuvatele närvidele. Näiteks kui kasvaja ärritab suuraju otsmikusagara tagaosa, kust juhitakse tahtelisi liigutusi, võib see esmalt põhjustada langetõveehk epilepsiahoogusid, kasvaja suurenedes aga vastaskehapoole aeglaselt süvenevat halvatust (hemipareesi). Kasvaja otsmikusagara all tekitab lõhnatundlikkuse ja psüühikahäireid, hüpofüüsi adenoomid avaldavad kasvades survet nägemisnärvidele, põhjustades vaateväljade haiguslikke muutusi. Ajukasvajate poolt põhjustatud üldnähtudeks on peavalu ja eelneva iiveldustundeta (nn tsentraalne) oksendamine. Üldnähud olenevad koljus ruumi nõudvast protsessist (nn massiefektist), mille tõttu suureneb koljusisene rõhk. Siiski ei viita inimestel sageli esinev iseeneslik (idiopaatiline) peavalu koljusisese rõhu tõusule. Koljusisese rõhu tõusuga võivad aga olla seotud öised peavalud, eriti kui nendega kaasnevad eelneva iiveldustundeta oksendamine ja muud vegetatiivsed häired. Kui kasvaja paikneb aju keskjoonel või tagumises koljuaugus, ilmneb peavalu koos iseloomulike muutustega silmapõhjas (paispapill) suhteliselt varakult, sest takistatud on peaaju-seljaajuvedeliku väljavool ajust ning kujunev vesipea ehk hüdrotsefaalia põhjustab koljusisese rõhu tõusu.  Ajukasvajate puhul rakendatakse enamasti kirurgilist ravi, mida vajaduse ilmnemisel täiendatakse kiiritusravi ja kemoteraapiaga. Vaatamata operatsiooni keerukusele, võivad ajuvälise lähtega kasvajad olla eemaldatavad. Kui kasvajakollet ei õnnestu täielikult kõrvaldada, võib hiljem tekkida retsidiive (taaspuhkemisi). Pahaloomuliste ajukasvajate ravitulemused, vaatamata väga heale diagnostikale ning avardunud ravivõimalustele, pole oluliselt paranenud. Vt ka ajuvereringehäire, emboolia, kemoteraapia, kiiritusravi, langetõbi, magnetresonantsuuringud, metastaas, oksendamine, peavalu, röntgendiagnostika, vesipea.

Nõuanded teemal: Peavalu

Suruv valu peas

Tere!
Umbes nädal tagasi käis peast, täpsemalt pealaest ja pigem pisut vasakult läbi valusähvatus. Peale seda hakkasin tundma pakitsust pealael. Selline tuim ja suruv valu. Pikali olles see kohe ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kirjelduse järgi tegemist uue ägeda algusega asendist sõltuva peavaluga. Sellisel juhul on vajalikud täiendavad uuringud - eelistatud pea magnetresonantstomograafia koos angiograafiaga. Soovitavalt ...

Loe edasi

Äkiline lõikav peavalu

Ruttu mööduv äkiline lõikav peavalu pea vasakul poolel.

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
Peavalu on nn. esmane lõikav peavalu - hea prognoosiga esmase peavalul vorm, mis reeglina ravi ei vaja. Kui hood on sagedased ja häirivad elukvaliteeti, siis mõnedel juhtudel rakendatakse profülaktilist ...

Loe edasi

Peavalu

Tere. Pöördun murega ja loodan, et saate vastata. Mul esinevad poolteist nädalat valupisted peas. Need on pealaelt natuke allpool ja pigem vasakul pool. Valupisted pole teravad, pigem õrnad ja kestavad ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Peavalu, valutorked ja pahkluu surve ei ole omavahel kindlasti seotud. Samuti ei tahakas ma seostada Teie kavernoomi paremal ja peavalu vasakul. Surumistunne oimukohas on pingetüüpi peavalu ...

Loe edasi

Peavalu

N64. Mul on pisteline, torkiv, põletav, kõrvetav valu pealael, natuke vasakul pool lagipead. Tekib suvaliselt ja üsna tihti pistab, nagu närvivalu ikka. Kestnud paar nädalat, nüüd oluliselt tugevnenud, ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Soovitan panna aeg neuroloogi vastuvõtule, et saaksite diagnoosi ja ka ise asja selgemaks. Seost borrelioosiga ma ei näe, eriti veel kuna puudub ajaline seos antud probleemide vahel, herpes ...

Loe edasi

Kolmiknärvi põletik.

Tere!

Mul on selline mure, et umbes kaks kuud tunnen pidevalt paremas kõrvas tuikavat valu, kõrvalesta all, paremal pool lõualuu all. Kui lõualuu all olevat kohta vajutan, on see valulik. ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Teie kirjeldus sarnaneb natuke tõesti kolmiknärvi neuralgiale. Tavaliselt süvendab seda valu näiteks külm, hammaste pesemine. Tavaliselt on see valu hootine ja esineb ka täiesti valuvabasid ...

Loe edasi

Kas peavalu otsmiku piirkonnas on peale insulti ja aju operatsiooni normaalne

Miks valutab igapäevaselt pea kui on olnud aju operatsioon peale insuli,või on normaalne,peavalu tugevneb kui on rohkem püstises asendis.Valu on otsmiku piirkonnas,halvatud on vasak pool.Tahaks teada ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Peavalu pole normaalne ükskõik mis põhjusel see ka ei oleks. Insuldi järgselt võib kujuneda krooniline tsentraalne neuropaatiline valu. Iga operatsiooniga saavad kahjustada väikesed närvid ja võib kujuneda ...

Loe edasi

Migard annustamine

Tere,
Käisin hiljuti Teie kordusvastuvõtul aurata migreeniga. Olin seni võtnud Cinie tablette, korraga võtsin ühe 100 mg tableti. Ühe migreenihoo ravimiseks kulus tavaliselt 3-4 tabletti, üks hoog ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
Frovatriptaani (Migard) ühekordne annus on 2,5 mg. Juhul, kui migreenihoog ei vaibu, siis annust võib korrata mitte kiiremini, kui 2 tunni pärast. Maksimaalne ööpäevane annus on 7,5 mg.
Loe edasi

Peavalulöögid parema kõrva taga kukla alapiirkonnas

Tere. Mul on olnud nädal aega iga päev parema kõrva taga kukla alapiirkonnas valulöögid. Vahel üks löök mõne minuti järel; vahel üks löök kümne minuti kohta. Enamasti üks löök korraga, kuid vahel ka mitu ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kirjeldus võib vastata sellisele esmase peavalu vormile, nagu primaarne lõikav peavalu, kuid tegemist on välistamisdiagnoosiga, s.t. seda saab püstitada vaid siis, kui on kindlalt välistatud ...

Loe edasi

neuralgia

Tere,
87-aastasel naisel on palju aastaid tagasi diagnoositud neuralgia.
Viimasel ajal on pea- ja näopiirkonna valud muutunud sagedaseks, pikalt kestvaks ja valuvaigistite tarvitamine igapäevaseks. ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kui (krooniline) valu alandab inimese elukvaliteeti, siis kindlasti on põhjendatud arstlik konsultatsioon, mille käigus arst annab hinnangut diagnoosile ja ravile, koostades vajadusel uut raviskeemid. ...

Loe edasi

Valu kukla piirkonnas ja kaelas

Mureks on valu paremal poolel kukla piirkonnas, kaelas. Valu kiirgub kõrva, alalõualiigese piirkonda, ülemistesse hammastesse. Esialgu olid valuhood u. 1 kord kuus ja kestsid 3-4 päeva. Praeguseks hetkeks ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Teie kaebus on iseloomulik kolmiknärvi neuralgiale. Piirkond, kus Te valu kaebate, on just kolmiknärvi innrevatsiooni ala. Järsk algus, väga intensiivne ja kiirguv valu, migreenist erinev ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi