Ajukasvaja Autor: Ain-Elmar Kaasik

Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (sh meestel 9,4 ja naistel 10,3 juhtu), siis 30 aastat varem oli see näit vaid 6,7:100 000. Siiski pole selge, kas tegemist on haigestumuse tõusuga või diagnostika paranemisega. Tänapäevase piltdiagnostika (kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia) kasutuselevõtmine on avardanud ajukasvajate diagnoosimise võimalusi. Eriti on see märgatav üle 65-aastaste vanuserühmas, kus peaaju kahjustusest tingitud haigusnähte peeti varem tihti muude haiguste, näiteks ajuvereringehäirete avalduseks. Ajukasvajad võivad olla oma mikroskoopilise ehituse (histoloogiliste vormide) poolest väga erinevad. Kasvaja histoloogilisest struktuurist ning kasvaja asukohast sõltubki see, kas on oodata head või (sageli) tagasihoidlikku ravitulemust. Ajukasvajad on kas primaarsed (esmased) või sekundaarsed. Viimased on metastaasid ehk siirded, kõige sagedamini kopsus, rinnanäärmes või ka neerus paiknevalt vähilt. Aju primaarsed kasvajad võivad lähtuda otseselt ajukoest (neuroepiteliaalsed kasvajad, mida on ligi 70% ajukasvajatest), ajukelmetest (meningioomid), peaaju närvidest (neurinoomid) ja peas asuvatest sisenõrenäärmetest (ajuripatsi ehk hüpofüüsi adenoomid). Loetelu ei ole ammendav, kuid näitab ajukasvajate äärmist mitmekesisust. Aju primaarsed kasvajad võivad olla healoomulised (meningioomid) või pahaloomulised (enamik neuroepiteliaalseid kasvajaid). Erinevalt muude piirkondade pahaloomulistest kasvajatest ei anna viimati nimetatud siirdeid teistesse elunditesse ning nende pahaloomulisus seisneb pigem kiires ja laialt kudesid haaravas kasvus. Neuroepiteliaalsed kasvajad lähtuvad aju toitetugikoest gliiast, mistõttu neid nimetatakse glioomideks. Glioomid võivad olla erineva pahaloomulisuse astmega, mis määrab kindlaks nii nende ravimeetodid ja -taktika kui ka prognoosi. Ajukasvajatest põhjustatud haigusnähte jagatakse nn koldesümptomiteks ja üldnähtudeks. Koldesümptomid olenevad kasvaja ärritavast või ka pärssivast toimest peaaju teatud osale või ajust väljuvatele närvidele. Näiteks kui kasvaja ärritab suuraju otsmikusagara tagaosa, kust juhitakse tahtelisi liigutusi, võib see esmalt põhjustada langetõveehk epilepsiahoogusid, kasvaja suurenedes aga vastaskehapoole aeglaselt süvenevat halvatust (hemipareesi). Kasvaja otsmikusagara all tekitab lõhnatundlikkuse ja psüühikahäireid, hüpofüüsi adenoomid avaldavad kasvades survet nägemisnärvidele, põhjustades vaateväljade haiguslikke muutusi. Ajukasvajate poolt põhjustatud üldnähtudeks on peavalu ja eelneva iiveldustundeta (nn tsentraalne) oksendamine. Üldnähud olenevad koljus ruumi nõudvast protsessist (nn massiefektist), mille tõttu suureneb koljusisene rõhk. Siiski ei viita inimestel sageli esinev iseeneslik (idiopaatiline) peavalu koljusisese rõhu tõusule. Koljusisese rõhu tõusuga võivad aga olla seotud öised peavalud, eriti kui nendega kaasnevad eelneva iiveldustundeta oksendamine ja muud vegetatiivsed häired. Kui kasvaja paikneb aju keskjoonel või tagumises koljuaugus, ilmneb peavalu koos iseloomulike muutustega silmapõhjas (paispapill) suhteliselt varakult, sest takistatud on peaaju-seljaajuvedeliku väljavool ajust ning kujunev vesipea ehk hüdrotsefaalia põhjustab koljusisese rõhu tõusu.  Ajukasvajate puhul rakendatakse enamasti kirurgilist ravi, mida vajaduse ilmnemisel täiendatakse kiiritusravi ja kemoteraapiaga. Vaatamata operatsiooni keerukusele, võivad ajuvälise lähtega kasvajad olla eemaldatavad. Kui kasvajakollet ei õnnestu täielikult kõrvaldada, võib hiljem tekkida retsidiive (taaspuhkemisi). Pahaloomuliste ajukasvajate ravitulemused, vaatamata väga heale diagnostikale ning avardunud ravivõimalustele, pole oluliselt paranenud. Vt ka ajuvereringehäire, emboolia, kemoteraapia, kiiritusravi, langetõbi, magnetresonantsuuringud, metastaas, oksendamine, peavalu, röntgendiagnostika, vesipea.

Nõuanded teemal: Peavalu

Surve peas ehk "vedamine" kõrva taga

Tere.
Al veebruari lõpust mitmeid kordi päevas, eriti pingeolukorras (mida on olnud palju) olen tundnud kiivritunnet peas, mis on arenenud väga lokaalseks surve tundeks vasaku kõrva "taga" (täpsemalt ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Kogu kirjeldust analüüsides jääb esmaseks arvamuseks ninaneelu tursest tingitud kaebused. Alguses oli külmetuse/viiruse tunne, vähene kõrva "lukus" tunne, ninakinnisust ei ole, küll aga vähest turset ...

Loe edasi

Raua sisaldus veres

Tere! Käisin perearsti juures vereanalüüsi tegemas ja vastustest jäi silma kõrge rauasisaldus
Seerum Raud 33.7umol/L referentsväärtus 6.6-26
Ferritiin 30.8
Pool aastat tagasi oli raua ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Esmalt kinnitan, et analüüside vastused on veidi normist väljas. Kõrgenenud rauasisaldus organismis nimetatakse hemokromatoosiks. See võib olla omandatud või pärilik. Seisund vajab jälgimist ja perearsti ...

Loe edasi

Probleem keelel

Tere
Mul on mure keelega. Selle vasakus servas on umbes 8 kuud punakas-roosa laiguke, vahepeal paraneb ära, siis tekib jälle. Laiguke on hell, kui keel läheb vastu hambaid. Käisin pool aastat tagasi ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Fotol nähtav leid sobib nn "geograafilisele keelele". Keelel on näsad, mis on valkja (värvus võib varieeruda) sametise struktuuriga. Vahel piirkonniti kujuneb keele näsa atroofia, mis tekitab ...

Loe edasi

Kas aftid suus on kuidagi nakkavad?

Tere.
Kas suus olev aft on kuidagi nakkav? Näiteks, kas suuseks on ohutu või mitte?

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Aftid on sisuliselt limaskesta pindmised haavandikesed. Limaskesta kahjustus võib tekkida erineval põhjusel ja nakkumine on vahel võimalik, sõltub afti algpõhjusest.
Mõistlik on seksi ...

Loe edasi

Roheline väljaheide

Alates eile õhtust on väljaheide roheline.
Olen söönud sinimustvalge värvainetega torti ja samuti üsna palju borjomi vett.
Kas see võib olla nendest teguritest tingitud?
Üldine enesetunne ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Tõenäoliselt on vastamise ajaks Teie probleem möödunud.
Nõustun kahtlusega, et toiduvärv võis rooja värvi muuta. Toidu seedimine ja fermentide toime mõjutab rooja värvust.

Head ...

Loe edasi

Soolestik

Tere,ma olen kaks karpi espumisani ära tarbinud,aga kõhukorin on ikka üsna vali ja sage,kas ma võin espumisani veel võtta,kas see mingi haiguse sümptom pole

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Kõhus korin on tingitud soole tööst ja seedimise protsessist. Espumisan on mõeldud puhituse ja liigse soolegaasi vaevuste leevenduseks. Kui see ei ole aidanud, siis pikem ravikuur tõenäoliselt ...

Loe edasi

Bakeri tsüstid ja põlvekrambid

Tere!

Mul on juba pikemat aega mõlema põlve taga Bakeri tsüstid (vahelduva eduga panen tähele, ca 5 aastat kindlasti). Mingit traumat otseselt olnud pole, kehaliselt olen keskmise aktiivsusega, ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Bakeri tsüst vajab ravi juhul kui see tingib kaebusi. Kramp tekib lihase valulikul kokku tõmbumisel. Liigese puhul probleemi iseloomustamisel sõna kramp on raskesti mõistetav, sest liiges ise ...

Loe edasi

kõrge pulss

Detsembri alguses oli mul mingi viirushaigus, koroona test oli negatiivne. Mõne päeva koduse raviga läks üle, aga kuna tugev köha jätkus, kontrolliks saatis perearst röntgenisse. Uuring midagi ei näidanud ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Pingutusel tekkivad valud rindkeres, mis leevenduvad nitroglütseriiniga vajavad kindlasti kiiremas korras pöördumist perearsti poole. Selline kirjeldus vastab stenokardiale ja vajab kindlasti ...

Loe edasi

Röga hommikuti

Tere!
Küsimus on mu ema köha kohta. Öösel koguneb tal juba ca 2 aastat, nagu ta ise ütleb, südamelihase piirkonda röga, mida hommikuti välja köhib. Kui perearstil sellega käis, siis ta perearst ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Arvan, et peaksite uuesti perearsti vastuvõtule pöörduma, sest mure ei ole lahenenud. Köha sümptomi korral esmalt hinnatakse võimalikke kopsuhaigusi. Rö on sellel juhul üks sagedasemaid uuringuid. ...

Loe edasi

küsimus ravimi kohta

olen hädas ravimi tarvitamisega. perearst ütleb väga rangelt et seda rohtu tohib võtta ainult üks kord ööpäevas ja kui on näha, et antud kogus ei kata ära tervet ööpäeva, siis tuleb lihtsalt võtta suurem ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Teie küsimusele ei ole lihtne ühest vastust anda. Saan aru, et Teil on pikk staaž südame rütmihäire ja kõrgenenud vererõhuga. Teisalt kirjeldatus ilmneb ka ärevushäirele viitavad sümptomid. Tekstis ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi