Ajukasvaja Autor: Ain-Elmar Kaasik

Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (sh meestel 9,4 ja naistel 10,3 juhtu), siis 30 aastat varem oli see näit vaid 6,7:100 000. Siiski pole selge, kas tegemist on haigestumuse tõusuga või diagnostika paranemisega. Tänapäevase piltdiagnostika (kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia) kasutuselevõtmine on avardanud ajukasvajate diagnoosimise võimalusi. Eriti on see märgatav üle 65-aastaste vanuserühmas, kus peaaju kahjustusest tingitud haigusnähte peeti varem tihti muude haiguste, näiteks ajuvereringehäirete avalduseks. Ajukasvajad võivad olla oma mikroskoopilise ehituse (histoloogiliste vormide) poolest väga erinevad. Kasvaja histoloogilisest struktuurist ning kasvaja asukohast sõltubki see, kas on oodata head või (sageli) tagasihoidlikku ravitulemust. Ajukasvajad on kas primaarsed (esmased) või sekundaarsed. Viimased on metastaasid ehk siirded, kõige sagedamini kopsus, rinnanäärmes või ka neerus paiknevalt vähilt. Aju primaarsed kasvajad võivad lähtuda otseselt ajukoest (neuroepiteliaalsed kasvajad, mida on ligi 70% ajukasvajatest), ajukelmetest (meningioomid), peaaju närvidest (neurinoomid) ja peas asuvatest sisenõrenäärmetest (ajuripatsi ehk hüpofüüsi adenoomid). Loetelu ei ole ammendav, kuid näitab ajukasvajate äärmist mitmekesisust. Aju primaarsed kasvajad võivad olla healoomulised (meningioomid) või pahaloomulised (enamik neuroepiteliaalseid kasvajaid). Erinevalt muude piirkondade pahaloomulistest kasvajatest ei anna viimati nimetatud siirdeid teistesse elunditesse ning nende pahaloomulisus seisneb pigem kiires ja laialt kudesid haaravas kasvus. Neuroepiteliaalsed kasvajad lähtuvad aju toitetugikoest gliiast, mistõttu neid nimetatakse glioomideks. Glioomid võivad olla erineva pahaloomulisuse astmega, mis määrab kindlaks nii nende ravimeetodid ja -taktika kui ka prognoosi. Ajukasvajatest põhjustatud haigusnähte jagatakse nn koldesümptomiteks ja üldnähtudeks. Koldesümptomid olenevad kasvaja ärritavast või ka pärssivast toimest peaaju teatud osale või ajust väljuvatele närvidele. Näiteks kui kasvaja ärritab suuraju otsmikusagara tagaosa, kust juhitakse tahtelisi liigutusi, võib see esmalt põhjustada langetõveehk epilepsiahoogusid, kasvaja suurenedes aga vastaskehapoole aeglaselt süvenevat halvatust (hemipareesi). Kasvaja otsmikusagara all tekitab lõhnatundlikkuse ja psüühikahäireid, hüpofüüsi adenoomid avaldavad kasvades survet nägemisnärvidele, põhjustades vaateväljade haiguslikke muutusi. Ajukasvajate poolt põhjustatud üldnähtudeks on peavalu ja eelneva iiveldustundeta (nn tsentraalne) oksendamine. Üldnähud olenevad koljus ruumi nõudvast protsessist (nn massiefektist), mille tõttu suureneb koljusisene rõhk. Siiski ei viita inimestel sageli esinev iseeneslik (idiopaatiline) peavalu koljusisese rõhu tõusule. Koljusisese rõhu tõusuga võivad aga olla seotud öised peavalud, eriti kui nendega kaasnevad eelneva iiveldustundeta oksendamine ja muud vegetatiivsed häired. Kui kasvaja paikneb aju keskjoonel või tagumises koljuaugus, ilmneb peavalu koos iseloomulike muutustega silmapõhjas (paispapill) suhteliselt varakult, sest takistatud on peaaju-seljaajuvedeliku väljavool ajust ning kujunev vesipea ehk hüdrotsefaalia põhjustab koljusisese rõhu tõusu.  Ajukasvajate puhul rakendatakse enamasti kirurgilist ravi, mida vajaduse ilmnemisel täiendatakse kiiritusravi ja kemoteraapiaga. Vaatamata operatsiooni keerukusele, võivad ajuvälise lähtega kasvajad olla eemaldatavad. Kui kasvajakollet ei õnnestu täielikult kõrvaldada, võib hiljem tekkida retsidiive (taaspuhkemisi). Pahaloomuliste ajukasvajate ravitulemused, vaatamata väga heale diagnostikale ning avardunud ravivõimalustele, pole oluliselt paranenud. Vt ka ajuvereringehäire, emboolia, kemoteraapia, kiiritusravi, langetõbi, magnetresonantsuuringud, metastaas, oksendamine, peavalu, röntgendiagnostika, vesipea.

Nõuanded teemal: Peavalu

Peavalu

Pea on pisut uimane, aga kui ma kummardun lööb paremale poole piste. Teisel kummardumisel kaob. Kael on kange ja hirmsasti ragiseb. Tegin ka masaasi 10 korda, aga päris ära ei kadunud.

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Tundub, et probleem on kaelalihaste pinges. Soovitan esialgu kaelaharjutusi, passiivne massaaž on ka hea, aga aktiivse pooleta tulemust ei saa. Pea uimasus, millest kirjutate võib olla tisanidiini ...

Loe edasi

Peavalu

Tere,

Mure on järgmine. Peavalud on mind kimbutanud juba vähemalt 20 aastat. Olen käinud peakompuutris, neuroloogide juures aga ei midagi. On diagnoositud nii migreen kui ka pingepeavalu. ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
esmalt tuleks teada saada järgnevaid tunnusi:
- valu tugevus (kerge, mõõdukas, tugev või väljakannatamatu?)
- valu iseloom (pulsseeriv, suruv, sähviv, põletav jms?)
- kas ...

Loe edasi

valusähvatused meelekohas

Tere!

Mul on üle kuu aja olnud peas sellised äkilised valusähvatused. Alati on need vasakul pool pead ja valu lööb meelekohta ning vahel vasakusse silmakoopasse. Päevas juhtub seda hetkel ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
esmalt tuleks hinnata mõningaid võimalikek kaasuvaid sümptome - näiteks, kas nende sähvatuste ajal sama poole silm läheb punaseks või jookseb vett, sama poole ninakinnisus või ninast vedeliku ...

Loe edasi

Auraga migreen

Migreen algas mul 19 aastaselt. Diagnoosiks on arsti poolt pandud auraga migreen. Migreeni algusest saan aru, et nägemine hakkab võbeleme, värisema, ei näe korralikult. Väga ebamugav. Järgneb kas käte ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
migreeni hooraviks on kasutusel küll "tavalised" valuvaigistid - sel juhukl soovitatakse eelistada lahustuvaid vorme. Lisaks on olemas ka "migreenispetsiifilised" valuvaigistid - ravimite grupi ...

Loe edasi

peavalu

Abikaasa peavaluga kaasnev läheb üha karmimaks. Kas mul on võimalik ja vajalik arutada seda arstiga?

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Palju infot jääb mulle teadmata, kuid arvestades igepäevast valuvaigisti tarvitamist jääb mulje kroonilisest ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalust. Kindlasti peaks pöörduma neuroloogi ...

Loe edasi

uuringu vastus

Tere,käisin MRT uuringul peaga,ja sain järgneva vastuse:
TEOSTATUD UURINGUD MT010101 x 1 Peaaju magnettomograafia natiivis KIRJELDUS T1, T2, FLAIR, DWI kujutised peast erinevates tasapindades. Liikvoriruumid ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Haigust, mida Teie kardate ei ole! Ajukude on ilma muutusteta, just seda me Sclerosis multiplexi korral otsime ja hüpofüüsi tagaosa tsüstike ei ole muutus, mida peaksite kartma.
Ühe ...

Loe edasi

Peavalu

Tere.Olen66M.Mõni aasta tagasi diagnoositi mul siinusbradükardia ja kodade virvendus ning vahelöögid koormusest taastumisel.Nüüd on lisandunud hommikune peavalu pulsitõusuga u.90ni ja see on tunda terves ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Pooltel öödel ärkamine ja 4-5 tunnine unepikkus ei ole piisav kui järgneval päeval on väsimus ja uimasus. Kindlasti vajab selline probleem perearstiga nõu pidamist, sest üksnes kirjelduse ...

Loe edasi

Kas migreen?

28-aastane naine, peavalud kimbutanud aastaid ja korduvalt käinud ka perearsti juures, kelle sõnul tegu pingetest tulenevate valudega. Viimasel kahel aastal (peale lapse sündi) oluliselt valud suurenenud ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kuigi sellest infost, mida arst vajab diagnoosi püstitamiseks, on siinkohal olemas vaid osa, siiski esimne mulje olemasoleva info põhjal kisub ikkagi migreeni poole. Ei näi seda moodi, et vajaks ...

Loe edasi

Migreeni hood

Tere. Olen varem ka teie juures käinud, konsultatsioonil ja uurisime minu peavalud põhjust. Esialgselt me profülaktikalist ravi ei alustanud.kuna mul diagnoositi auraga migreen. Paar kuud oli hea ja rahulik, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kirjast jääb mulje, et migreenihood on muutunud praktiliselt igapäevasteks. See tähendab, et migreen on läinud üle kroonilisse faasi (krooniline migreen). Sellega sageli kaasub valuvaigistite ...

Loe edasi

peavalu vasakul pool pead

Pöördun teie poole murega kus mind on vaevanud
peavalu vasakul pool peas alates mai kuust 2017.
Kahjuks tänaseni abi leidnud ei ole.
Peavalu algab hommikul vahetult enne ärkamist kella ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
Senised Teile teostatud uuringud olnud põhjendatud, jäi minu jaoks selgusetuks, kas lisaks tavalisele MRT-le uuriti ka angiograafiliselt, mis mõnel korral võib olla vajalik. Ka määratud ravimid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi