Ajukasvaja Autor: Ain-Elmar Kaasik

Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (sh meestel 9,4 ja naistel 10,3 juhtu), siis 30 aastat varem oli see näit vaid 6,7:100 000. Siiski pole selge, kas tegemist on haigestumuse tõusuga või diagnostika paranemisega. Tänapäevase piltdiagnostika (kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia) kasutuselevõtmine on avardanud ajukasvajate diagnoosimise võimalusi. Eriti on see märgatav üle 65-aastaste vanuserühmas, kus peaaju kahjustusest tingitud haigusnähte peeti varem tihti muude haiguste, näiteks ajuvereringehäirete avalduseks. Ajukasvajad võivad olla oma mikroskoopilise ehituse (histoloogiliste vormide) poolest väga erinevad. Kasvaja histoloogilisest struktuurist ning kasvaja asukohast sõltubki see, kas on oodata head või (sageli) tagasihoidlikku ravitulemust. Ajukasvajad on kas primaarsed (esmased) või sekundaarsed. Viimased on metastaasid ehk siirded, kõige sagedamini kopsus, rinnanäärmes või ka neerus paiknevalt vähilt. Aju primaarsed kasvajad võivad lähtuda otseselt ajukoest (neuroepiteliaalsed kasvajad, mida on ligi 70% ajukasvajatest), ajukelmetest (meningioomid), peaaju närvidest (neurinoomid) ja peas asuvatest sisenõrenäärmetest (ajuripatsi ehk hüpofüüsi adenoomid). Loetelu ei ole ammendav, kuid näitab ajukasvajate äärmist mitmekesisust. Aju primaarsed kasvajad võivad olla healoomulised (meningioomid) või pahaloomulised (enamik neuroepiteliaalseid kasvajaid). Erinevalt muude piirkondade pahaloomulistest kasvajatest ei anna viimati nimetatud siirdeid teistesse elunditesse ning nende pahaloomulisus seisneb pigem kiires ja laialt kudesid haaravas kasvus. Neuroepiteliaalsed kasvajad lähtuvad aju toitetugikoest gliiast, mistõttu neid nimetatakse glioomideks. Glioomid võivad olla erineva pahaloomulisuse astmega, mis määrab kindlaks nii nende ravimeetodid ja -taktika kui ka prognoosi. Ajukasvajatest põhjustatud haigusnähte jagatakse nn koldesümptomiteks ja üldnähtudeks. Koldesümptomid olenevad kasvaja ärritavast või ka pärssivast toimest peaaju teatud osale või ajust väljuvatele närvidele. Näiteks kui kasvaja ärritab suuraju otsmikusagara tagaosa, kust juhitakse tahtelisi liigutusi, võib see esmalt põhjustada langetõveehk epilepsiahoogusid, kasvaja suurenedes aga vastaskehapoole aeglaselt süvenevat halvatust (hemipareesi). Kasvaja otsmikusagara all tekitab lõhnatundlikkuse ja psüühikahäireid, hüpofüüsi adenoomid avaldavad kasvades survet nägemisnärvidele, põhjustades vaateväljade haiguslikke muutusi. Ajukasvajate poolt põhjustatud üldnähtudeks on peavalu ja eelneva iiveldustundeta (nn tsentraalne) oksendamine. Üldnähud olenevad koljus ruumi nõudvast protsessist (nn massiefektist), mille tõttu suureneb koljusisene rõhk. Siiski ei viita inimestel sageli esinev iseeneslik (idiopaatiline) peavalu koljusisese rõhu tõusule. Koljusisese rõhu tõusuga võivad aga olla seotud öised peavalud, eriti kui nendega kaasnevad eelneva iiveldustundeta oksendamine ja muud vegetatiivsed häired. Kui kasvaja paikneb aju keskjoonel või tagumises koljuaugus, ilmneb peavalu koos iseloomulike muutustega silmapõhjas (paispapill) suhteliselt varakult, sest takistatud on peaaju-seljaajuvedeliku väljavool ajust ning kujunev vesipea ehk hüdrotsefaalia põhjustab koljusisese rõhu tõusu.  Ajukasvajate puhul rakendatakse enamasti kirurgilist ravi, mida vajaduse ilmnemisel täiendatakse kiiritusravi ja kemoteraapiaga. Vaatamata operatsiooni keerukusele, võivad ajuvälise lähtega kasvajad olla eemaldatavad. Kui kasvajakollet ei õnnestu täielikult kõrvaldada, võib hiljem tekkida retsidiive (taaspuhkemisi). Pahaloomuliste ajukasvajate ravitulemused, vaatamata väga heale diagnostikale ning avardunud ravivõimalustele, pole oluliselt paranenud. Vt ka ajuvereringehäire, emboolia, kemoteraapia, kiiritusravi, langetõbi, magnetresonantsuuringud, metastaas, oksendamine, peavalu, röntgendiagnostika, vesipea.

Nõuanded teemal: Peavalu

Peavalu

Tere!

Ma olen juba kannatanud poolteist kuud igapäevast ja öist peavalu, võiks öelda, et ilma valuvaigistiteta pole saanud ükski päev ja öö olla (enamasti ibuprofeen 400ne). Algas kõik poolteist ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
selle loo kirjelduse juures on kohe mitu momenti, mis vajavad kindlasti arstliku tähelepanu - uus peavalu, algusest peale igapäevane, asendist sõltuvus ning võimalikud neuroloogilised sümptomid. ...

Loe edasi

Tugev krooniline kaelavalu rasedal

Tere!

Olen hetkel 20 nädalat rase. Umbes 4 nädalat tagasi tekkis tugev kaelavalu. Hommikul andis tunda ja paari tunniga ei saanud enam mitte kuhugi poole pead ega käsi liigutada. Võtsin iga ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Saan Teie hirmust aru, aga esimesena rahustan.
Äge kaelavalu raseduse ajal on sage ja kindlasti pole praegu alust arvata, et tegemist on millegi ohtlikuga. Samuti pole vaja hakata tegema ...

Loe edasi

tugev peavalu

lühidalt, rohud mida olen siiani võtnud ,enam ei mõju(medrol)
saan aru,et teie ei saa midagi konkreetset välja kirjutada,aga seisukoha saate ikka võtta.Kunagi Te soovitasite,et võiks proovida verapamiili.Kui ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
jääb mulje, et varasemalt on kahtlustatud kobarpeavalu. Verapamiili peetakse esimeseks valikuks "kobarate" ajal ja nende profülaktikaks. Hooraviks kobarpeavalu ravis on esikohal hapnik-ravi. ...

Loe edasi

Propranolooli kõrvalmõjud

Lp Dr Braschinsky

Võtan ravimindutseeritud peavalude vähendamiseks ja migreenide profülaktikaks propranolooli. Hiljuti (1,5 nädalat tagasi) saavutasin enda peavalude jaoks toimivad annused, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kroonilise migreeni ja ravimite liigtarvitamisest kroonilise peavalu koosesinemisel, vastavalt Euroopa ravijuhistest, kõige efektiivsemateks ravimiteks peetakse amitriptüliini või topiramaati. ...

Loe edasi

kobarpeavalu ja hapnikravi

Tere,

mul on diagnoositud kobarpeavalu. Kordub kevadeti 30-45 päeva, maksimumis 4-5x päevas 45min-1h15min korraga. Viimasel kahel aastal on küll asi oluliselt paranenud (vähem hooge, tihti ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
verapamiili reeglina võetakse maksimaalses toimivas+talutavas annuses kord päevas hommikul. Remissiooni ajal võtta pole vaja, kui pole just tegemist kroonilise vormiga (kroonilne tähendab seda, ...

Loe edasi

Migreen 6aastasel poisil

Ma olen mures oma 6aastase poja pärast. Ta on väga hea arenguga ja muidu väga harva haige, tugev ja sportlik, aga umbes sagedusega 1x kuus on tal väga tugev peavalu. Varem lauba piirkonnas, nüüd silma ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kuiga me pole lasteneuroloog, tundub mulle, et tegu võiks tõepoolest olla migreeniga. Kindlasti selles vanuses oleks vaja peavaludel spetsialiseeruva neuroloogi arvamust ja ravi planeerimist. ...

Loe edasi

Peavalu

Tere juba nädala kestab kummaline peavalu. Eriti hakkab segama hommikuti kella 7 paiku. Vasakul pool kõrvast kõrgemal tuikav valu, mis suureneb pingutamisel ja kummardamisel. Ibumetin aitab. Vahel on tunda ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
soovitan esimesel võimalusel pöörduda arstile lisauuringute planeerimiseks tekkinud uue peavalu põhjuste selgitamiseks, millest hakkab olenema ka ravi.
Lugupidamisega
M. Braschinsky

Loe edasi

pidev peavalu

Tere!
Nüüdseks on mul pea valutanud 1,5 aastat, valutab põhiliselt otsmik, aga ka kogu pea. Selle leevendamiseks olen iga päev võtnud 2-3 korda Ibuprofeni 400 mg, mille järel on olnud 10-16 tundi ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
üldiselt saab öelda, et ka kilpnäärme alataliltus võib põhjustada peavalusid, kuid neid kahte saab omavahel seostada vaid siis, kui alatalitlus ja peavalu käivad ajaliselt "käsikäes".
Kindlasti ...

Loe edasi

paremal pool oimukohas aegajalt valud

Tere. Nimelt eelmise aasta augustist hakkasid mul järsku paremalpool oimukohas peavalud. Tol hetkel olin öösel tööl kuid nüüd juba üle poole aasta ei ole öötööl olnud. Siiamaani lööb aegajalt tugev valu ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
diagnoosi püstitamiseks peab arst teadma enam informatsiooni selle kohta mis iseloomu, intensiivsuse, täpse lokalisatsiooniga valu on, kas ja mis sümptomid valuga kaasuvad jms. Soovitan pöörduda ...

Loe edasi

peavalu

Ei olegi ainult selles süsteemis manuaalne tegevus vaid dekompessioon ravi masin impulsid mis avab lülid jne, küsin veel millest see asi seotud , kas migreeni ajal on siis peanörvid kahanenud ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
migreen on primaarselt kesknärvisüsteemi haigus. Migreen pole pea MRT uuringuks näidustuseks.
Koffeiinil on valuvaigistavad omadused, mis pole seotud veresoontega.
Minu vastuvõtud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi