Ajukasvaja Autor: Ain-Elmar Kaasik

Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (sh meestel 9,4 ja naistel 10,3 juhtu), siis 30 aastat varem oli see näit vaid 6,7:100 000. Siiski pole selge, kas tegemist on haigestumuse tõusuga või diagnostika paranemisega. Tänapäevase piltdiagnostika (kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia) kasutuselevõtmine on avardanud ajukasvajate diagnoosimise võimalusi. Eriti on see märgatav üle 65-aastaste vanuserühmas, kus peaaju kahjustusest tingitud haigusnähte peeti varem tihti muude haiguste, näiteks ajuvereringehäirete avalduseks. Ajukasvajad võivad olla oma mikroskoopilise ehituse (histoloogiliste vormide) poolest väga erinevad. Kasvaja histoloogilisest struktuurist ning kasvaja asukohast sõltubki see, kas on oodata head või (sageli) tagasihoidlikku ravitulemust. Ajukasvajad on kas primaarsed (esmased) või sekundaarsed. Viimased on metastaasid ehk siirded, kõige sagedamini kopsus, rinnanäärmes või ka neerus paiknevalt vähilt. Aju primaarsed kasvajad võivad lähtuda otseselt ajukoest (neuroepiteliaalsed kasvajad, mida on ligi 70% ajukasvajatest), ajukelmetest (meningioomid), peaaju närvidest (neurinoomid) ja peas asuvatest sisenõrenäärmetest (ajuripatsi ehk hüpofüüsi adenoomid). Loetelu ei ole ammendav, kuid näitab ajukasvajate äärmist mitmekesisust. Aju primaarsed kasvajad võivad olla healoomulised (meningioomid) või pahaloomulised (enamik neuroepiteliaalseid kasvajaid). Erinevalt muude piirkondade pahaloomulistest kasvajatest ei anna viimati nimetatud siirdeid teistesse elunditesse ning nende pahaloomulisus seisneb pigem kiires ja laialt kudesid haaravas kasvus. Neuroepiteliaalsed kasvajad lähtuvad aju toitetugikoest gliiast, mistõttu neid nimetatakse glioomideks. Glioomid võivad olla erineva pahaloomulisuse astmega, mis määrab kindlaks nii nende ravimeetodid ja -taktika kui ka prognoosi. Ajukasvajatest põhjustatud haigusnähte jagatakse nn koldesümptomiteks ja üldnähtudeks. Koldesümptomid olenevad kasvaja ärritavast või ka pärssivast toimest peaaju teatud osale või ajust väljuvatele närvidele. Näiteks kui kasvaja ärritab suuraju otsmikusagara tagaosa, kust juhitakse tahtelisi liigutusi, võib see esmalt põhjustada langetõveehk epilepsiahoogusid, kasvaja suurenedes aga vastaskehapoole aeglaselt süvenevat halvatust (hemipareesi). Kasvaja otsmikusagara all tekitab lõhnatundlikkuse ja psüühikahäireid, hüpofüüsi adenoomid avaldavad kasvades survet nägemisnärvidele, põhjustades vaateväljade haiguslikke muutusi. Ajukasvajate poolt põhjustatud üldnähtudeks on peavalu ja eelneva iiveldustundeta (nn tsentraalne) oksendamine. Üldnähud olenevad koljus ruumi nõudvast protsessist (nn massiefektist), mille tõttu suureneb koljusisene rõhk. Siiski ei viita inimestel sageli esinev iseeneslik (idiopaatiline) peavalu koljusisese rõhu tõusule. Koljusisese rõhu tõusuga võivad aga olla seotud öised peavalud, eriti kui nendega kaasnevad eelneva iiveldustundeta oksendamine ja muud vegetatiivsed häired. Kui kasvaja paikneb aju keskjoonel või tagumises koljuaugus, ilmneb peavalu koos iseloomulike muutustega silmapõhjas (paispapill) suhteliselt varakult, sest takistatud on peaaju-seljaajuvedeliku väljavool ajust ning kujunev vesipea ehk hüdrotsefaalia põhjustab koljusisese rõhu tõusu.  Ajukasvajate puhul rakendatakse enamasti kirurgilist ravi, mida vajaduse ilmnemisel täiendatakse kiiritusravi ja kemoteraapiaga. Vaatamata operatsiooni keerukusele, võivad ajuvälise lähtega kasvajad olla eemaldatavad. Kui kasvajakollet ei õnnestu täielikult kõrvaldada, võib hiljem tekkida retsidiive (taaspuhkemisi). Pahaloomuliste ajukasvajate ravitulemused, vaatamata väga heale diagnostikale ning avardunud ravivõimalustele, pole oluliselt paranenud. Vt ka ajuvereringehäire, emboolia, kemoteraapia, kiiritusravi, langetõbi, magnetresonantsuuringud, metastaas, oksendamine, peavalu, röntgendiagnostika, vesipea.

Nõuanded teemal: Peavalu

Keelel aft?

Tere

Keeleotsa tekkis 09.08.20 valulik punni-villi laadne moodustis. Järgmisel päeval oli sinna kohapeale tekkinud pisike haavake, mis on väga ebamugav ja valulik. Internetist lugedes ja otsides ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Fotol olev leid sobib "aftile". Sisuliselt on see pindmine limaskesta defekt, haavakene. Kui esmalt oli vill, siis võib tegu olla ka viirusliku põhjusega. Paranemine soodsates tingimustes võiks aega ...

Loe edasi

Küsimus

Tere!

Kontrollisin Synlabis verd ja sain sellise vastuse.
Erütrotsüütide settekiirus 25 mm/h < 20 mm/h

Mida võiks see tähendada ja mida ma peaksin tegema? Kas see on ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Valu episoodi põhjuseks paremal allkõhus võivad olla erinevad seisundid. Paremal allkõhus paikneb lisaks munasarjale ka ussripik e.apendiks ja sooled. Kõigis neis võib esineda põletikulisi haigusi. ...

Loe edasi

Ebameeldiv lõhn suus ja suu veritsus

Tere,
Olen 30 aastane meesterahvas ja probleemiks on pidev vere maitse suus ning ebameeldiv lõhn. See on kestnud üks 4 aastat ja aastake tagasi sai käidud perearsti juures ning suunati hambaarstile, ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Teie poolt kirjeldatu võib sobida paradontiidile või periodontiidile s.t. hammast ümbritseva koe põletik. Sellisel juhul võivad hambad terved olla, kuid hammast ümbritsev sidekude, igemed ja ...

Loe edasi

Kaalulangu

Tere, olen 30 a. naine siiani on olnud probleem ülekaaluga. Kuid umbes 2,5 kuud tagasi hakkas ise enesest kaal langema. Ennem seda kaalusin ma 130 kg liikusin, tegin füüsilist tööd ja üritasin enam vähem ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Elustiili väikesed ja õiged muutused on need, mis kaalu õiges suunas liikuma panevad. Kui Te tunnete ennast hästi ja mingeid kaebusi ei esine, siis muretsemiseks põhjust ei peaks olema.
Kui ...

Loe edasi

Peavalu

Tere, viimased kuud on olnud peavalud, eriti õhtuti kui voodis olen. Vahest on pidev selline rõhuv tunne peas, vahest valutavad korraks, erinevad kohad - meelekoht, pealagi, otsa eest, kullast. Valud kestavad ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
tõepoolest, võib tegemist olla nn. pingetüüpi peavaluga, mida seostatakse kaelalihaste pingetega. Kuid sagedus (pootel päevadel kuus, nagu loen välja) on kärge ja siis on tegemist juba kroonilise ...

Loe edasi

Vaevused

Pidevalt jääb pilk nagu ühte kohta kinni, samamoodi kui jäâdakse unistama. Mina unistama ei jää vaid pidevalt mitu korda isegi järjest jääb pilk kinni ja pidama, kõigest saan aru ja ümbritsevast ka saan ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
selliste kaebuste valguses oleks esimene soovitus pöörduda epilepsial spetsialiseeruvale neuroloogile.
Lugupidamisega
M. Braschinsky

Loe edasi

peavalu

Tere!
On nädal, või juba rohkem, kestnud vahelduv peavalu, algas kuumade ilmadega. Mõni päev valutab rohkem, mõni päev vähem. Valu ei ole tugev ega pulseeriv, aga on vaevav ja pead raskeks ja uimaseks ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
igat uut pevalu, mis tekib vanuses üle 50 ea, reeglina käsitletakse kui potentsiaalselt sekundaarset (s.t. pole esmane peavalu, nagu pingetüüpi vms). teisisõnu vajalik pöördumine arsti poole, ...

Loe edasi

Peavalu!

Alates 2020 maikuu keskpaigast on hakkanud vaevama uuesti peavalu.Peavalu algas peale seda kui ortopeedi poolt teostati inj Depo- Medroli 40 mg + Lidocaini 10,0 par. Frohse kanalisse.
Häirivaks on ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
öösel äratavad peavalud võivad olla potentsiaalselt sekundaarsed ehk täpsustavaid uuringuid vajavad! Tuleb esimesel võimalusel pöörduda arstile!
Lugupidamisega
M. Braschinsky

Loe edasi

Kurgus pidev lima

Tere!

Mul on mure seoses pideva nö lima tekkega kurku ja vahepeal tunnen nagu miskit oleks kurgus, tükitunne. Olen sel aastal kahel korral angiinis olnud ja tekib küsimus kas see vōib olla ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Ninaneelus lima on pigem kroonilise nohu sümptom. Nohu meditsiinilises mõttes ei ole ainult see eritis, mida me nuuskame välja. Ninaneel on nina anatoomiline osa, kus ka on limaskest ja selle alaägeda ...

Loe edasi

Nagal laigud

Tere,
Nahal on ümmargused nahast kõrgemad laigud. Ka sügelevad aga samas ka valutavad. Ja on käsivartel, rinnaees, õlal. Millega on tegu? Ja millest tekib? Ja mis ravi vaja olek?

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Kahjuks on lööbeelemendid ainult ühest piirkonnast. Saadetud fotol on näha punetavad ebakorrapärase kujuga lööbeelemendid. See võib olla nõgestõbi e urtikaaria, mis ägenedes annab kublad ja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi