- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 631)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Pidev iiveldus” leiti 3 659 vastet
Tasakaaluhäired
Tasakaaluhäired. Inimese tasakaal tagatakse automaatsete liigutuste abil, mis säilitavad keha raskuskeskme. Näiteks viiakse ettekummardumisel vaagnavöö automaatselt taha, parema käe tõstmisel langeb senisest ...
Troopilised viirushaigused
Troopilised viirushaigused. Sellesse haiguste rühma kuuluvad sääskede poolt levitatavad viirusnakkused, millesse põhjamaade inimene võib haigestuda, reisides nakkusohtlikes piirkondades.
Kollapalavik ...
Ussripikupõletik
Ussripikupõletik ehk apenditsiit, kõnekeeles pimesoolepõletik, on sagedasim kõhuvalu tekitaja ning vajab üldjuhul kirurgilist ravi. Eestis tehakse aastas ligi 2200 ussripiku eemaldamist apenditsiidi (või ...
Valu
Valu on organismi esimene signaal haigestumisest ja kõige sagedasem haigussümptom. Äge valu on organismi kaitsereaktsioon ähvardavale või juba tekkinud koekahjustusele. Valu sunnib inimest tegutsema, ...
Kolorektaalne vähk
Kolorektaalne vähk on käärsooles (ld colon) või pärasooles (ld rectum) arenev vähkkasvaja, mis on tõusnud maailmas pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel sageduselt teisele ning naistel kolmandale kohale. ...
Andropaus
Andropaus ehk meeste üleminekuiga on meessuguhormoonide taseme langusest tingitud mehe elujõu vähenemine ja tervise halvenemine. Termin andropaus on võrreldav naise üleminekuea kohta käiva terminiga menopaus. ...
Doonorlus
Doonorlus tähendab terve inimese, doonori poolt oma vere või teiste kudede ning elundite vabatahtlikku loovutamist abivajajale. Doonori võimuses on päästa teise inimese elu. Kõige sagedamini loovutatakse ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Nahakandidoos
Nahakandidoos on teise nimega naha pärmseentõbi. Inimese limaskestade normaalse floora hulka kuuluv pärmseen Candi-da albicans võib organismi vastupanuvõime vähenemise korral põhjustada nahavoltide ja ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Oblitereeriv endarteriit
Oblitereeriv endarteriit ehk ummistav arteri sisekesta põletik on noorematel inimestel esinev arterivalendiku tromboseerumise vorm, mil sisekest hakkab põletikuliselt paksenema, kuni valendik lõpuks ummistub. ...
Šokk
Šokk on eluohtlik seisund, mida iseloo- mustab kudedesse suunduva vere hulga pidev vähenemine. Hapnikuvaegusest tingituna tekivad kudede rasked häired, mis põhjustab rakkude hävimist. Šoki kliiniline ...
Toonus
Toonus. Nii organism kui ka tema osad ei ole kunagi täiesti tegevusetus olekus, vaid neid iseloomustab teatud füsioloogilise aktiivsuse seisund ehk toonus. Toonust ei tule mõista staatilise nähtusena, ...
Hüpervitaminoos
Hüpervitaminoos on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. Vees lahustuvate vitamiinide liigtarvitamine pole üldjuhul ohtlik, sest tavaliselt eritub ülearune vitamiinikogus organismist uriiniga. ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu ...
Hingamine
Hingamine on protsesside kogum, mille tulemusena organismi rakud varustatakse hapnikuga ning eemaldatakse liigne süsihappegaas. Hingamist vaadeldakse hingamisgaaside (hapnik ja süsihappegaas) kompleksse ...
Liigesekulumus
Liigesekulumus ehk artroos ehk osteoartroos (ingliskeelsetes maades ka osteoartriit) on kõige sagedamini esinev liigesehaigus, mis seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. ...
Rakk
Rakk on elusaine väikseim üksus, millel on olemas kõik olulisemad elu põhitunnused (pidev ainete vahetamine keskkonnaga, arenguetappide vaheldumine, paljunemine, ärritatavus, taastekkevõime, teatud eesmärgipärasus ...
Söögitoruvähk
Söögitoruvähk. Söögitorus esineb vähki suhteliselt harva, kuid selle õigeaegne avastamine on keeruline. Põhjuseks on esialgu tagasihoidlikud haigusnähud ja kasvaja kiire levik elutähtsatesse naaberelunditesse ...