Troopilised viirushaigused Autor: Tiiu Aug

Troopilised viirushaigused. Sellesse haiguste rühma kuuluvad sääskede poolt levitatavad viirusnakkused, millesse põhjamaade inimene võib haigestuda, reisides nakkusohtlikes piirkondades.

Kollapalavik on sääskede levitatav, palavikuga kulgev haigus, mida põetakse peamiselt Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Eristatakse nn džungli- ja asulavormi. Esimene neist, troopilise vihmametsa kollapalavik, on ahvide haigus, mis sääskede vahendusel levib inimesele. Asulavorm ehk linnakollapalavik, mida esineb eriti Lõuna-Ameerikas, kandub sääskedega inimeselt inimesele. Haiguse peiteperiood on 3–6 ööpäeva. Kerge vormi tunnusteks on järsku algav mõnepäevane palavik, pea- ja lihasevalud. Rasketel juhtudel on palavik kõrge, kaasneb tugev peavalu, üldine lihaste valulikkus, punaste vereliblede lüüsumine (lagunemine). Mõne päeva möödudes tekivad neeru- ja maksatalitluse häired, verejooksud, veriokse. Ravi on sümptomaatiline, nähte leevendav. Suremus kollapalavikku on suur. Tõhus ja turvaline on haigust ennetav vaktsineerimine. Vältida tuleb sääsehammustusi ning kasutada sääsetõrjevahendeid.

Denguepalavikku esineb üksikjuhtudena, aga ka epideemiatena troopilistes maades (Filipiinidel, Uus-Guineas, Panama kanali tsoonis jm). Looduslikud peremehed on ahvid ja haiguse edasikandjateks sääsed. Haigust täheldatakse enam vihmasel aastaajal, vähem kuival perioodil. Peiteperiood on 2–7 päeva. Haigus algab kõrge palaviku ning pea- ja seljavaluga. Palavikul on kaks lainet, esinevad üldine lihaste valulikkus, iiveldus, oksendamine, nõrkustunne. Võib areneda eluohtlik verejooksusündroom. 3.–5. päeval pärast haigestumist tekib nahale laigulis-sõlmeline või leetrilöövet meenutav lööve, mis ei sügele. Lööbeelemendid ilmuvad esmalt rindkerele ja levivad sealt näole, jäsemetele. Kui denguepalavikku põdenul tekib lühikese ajavahemiku järel uus nakatumine, on haiguse algstaadium kerge, kuid seisund raskeneb kiiresti: tekivad verejooksud, šokk. Sümptomitevastast ravi tehakse haiglas, spetsiifilist ravi ega vaktsiini ei ole. Suremus haiguse tagajärjel on suur. Denguepalaviku vältimiseks tuleb kasutada sääsetõrjevahendeid.

Jaapani entsefaliit on viirusnakkus, mida esineb Kaug-Ida troopilistes piirkondades aasta ringi, subtroopilistel aladel maist septembrini. Peiteperiood on 4–15 päeva. Haigus võib avalduda palavikuga kulgevast peavalust kuni ajukelme- ja ajupõletikuni. Ajupõletik (entsefaliit) algab tüüpiliselt palaviku, peavalu, oksendamise ja iiveldusega. Täheldatakse valguskartust, teadvuse hägunemist, järgnevad neuroloogilised sümptomid, nagu krambid, halvatused. Paranedes võib jääda neuroloogilisi jääknähte ja psüühikahäireid. Ravitakse haiglas, spetsiifilist ravi ei ei ole. Haiguse ennetamisel on oluline vaktsineerimine.