Oblitereeriv endarteriit Autor: Tiit Meren

Oblitereeriv endarteriit ehk ummistav arteri sisekesta põletik on noorematel inimestel esinev arterivalendiku tromboseerumise vorm, mil sisekest hakkab põletikuliselt paksenema, kuni valendik lõpuks ummistub. Selle arteri poolt varustatud kehaosas tekib kohalik väheveresus ehk isheemia. 

Kui arterikõvastumus (lubjastumine) võib areneda kõigis kehaosades, siis oblitereeriv endarteriit esineb peaasjalikult jäsemetes. Ehkki lubjastumine tekib tavaliselt alates 50. eluaastatest, on endarteriit 16–45-aastaste tõbi. Oblitereeriva endarteriidi ühest tekkepõhjust pole seni leitud, kuid on täheldatud pärilikku eelsoodumust. Diagnoositakse sageli ahelsuitsetajatel, tihti juba keskealistel.

Oblitereeriva endarteriidi algstaadiumis muutub sõrmede, labakäte, varvaste, labajalgade ja säärte nahk verevarustuse olulise halvenemise tagajärjel kahvatusinakaks. Tekib pidev külmatunne, valu ja võimetus sõrmi või varbaid vabalt liigutada. Kaugele arenenud haigusvormi puhul ummistuvad arterid ka käe või jala kerepoolsetes osades – õlavarres, reies. Tekivad valud isegi rahuolekus ning sõrmede või varvaste gangreen. Haigus pole üldjuhul surmav, pigem sandistav.

Edukat, vereringehäiret likvideerivat ravi pole tänaseni olemas. Algstaadiumis võib osutuda tulemuslikuks kirurgiline ravi, mille korral püütakse tromb(id) veresoone valendikust eemaldada. Varem kombineeriti seda sümpaatilise närvisüsteemi mõne ganglioni eemaldamisega, et säilitada jäse ja võtta ära valu. Piiratud ulatuses on õnnestunud niiviisi jäseme funktsioonivõimet taastada. Kui haiguse kaugele arenenud vormi korral esinevad valud ei kao 2–3-nädalase ravikuuri (prostaglandiin E1, kaltsiumikanali blokaatorid) järel ning areneb gangreen, tuleb kahjustunud jäsemeosa amputeerida.

Vt ka amputatsioon, gangreen.

Ummistunud veresoonest põhjustatud sõrmede kahjustus.