Oblitereeriv endarteriit Autor: Tiit Meren

Oblitereeriv endarteriit ehk ummistav arteri sisekesta põletik on noorematel inimestel esinev arterivalendiku tromboseerumise vorm, mil sisekest hakkab põletikuliselt paksenema, kuni valendik lõpuks ummistub. Selle arteri poolt varustatud kehaosas tekib kohalik väheveresus ehk isheemia. 

Kui arterikõvastumus (lubjastumine) võib areneda kõigis kehaosades, siis oblitereeriv endarteriit esineb peaasjalikult jäsemetes. Ehkki lubjastumine tekib tavaliselt alates 50. eluaastatest, on endarteriit 16–45-aastaste tõbi. Oblitereeriva endarteriidi ühest tekkepõhjust pole seni leitud, kuid on täheldatud pärilikku eelsoodumust. Diagnoositakse sageli ahelsuitsetajatel, tihti juba keskealistel.

Oblitereeriva endarteriidi algstaadiumis muutub sõrmede, labakäte, varvaste, labajalgade ja säärte nahk verevarustuse olulise halvenemise tagajärjel kahvatusinakaks. Tekib pidev külmatunne, valu ja võimetus sõrmi või varbaid vabalt liigutada. Kaugele arenenud haigusvormi puhul ummistuvad arterid ka käe või jala kerepoolsetes osades – õlavarres, reies. Tekivad valud isegi rahuolekus ning sõrmede või varvaste gangreen. Haigus pole üldjuhul surmav, pigem sandistav.

Edukat, vereringehäiret likvideerivat ravi pole tänaseni olemas. Algstaadiumis võib osutuda tulemuslikuks kirurgiline ravi, mille korral püütakse tromb(id) veresoone valendikust eemaldada. Varem kombineeriti seda sümpaatilise närvisüsteemi mõne ganglioni eemaldamisega, et säilitada jäse ja võtta ära valu. Piiratud ulatuses on õnnestunud niiviisi jäseme funktsioonivõimet taastada. Kui haiguse kaugele arenenud vormi korral esinevad valud ei kao 2–3-nädalase ravikuuri (prostaglandiin E1, kaltsiumikanali blokaatorid) järel ning areneb gangreen, tuleb kahjustunud jäsemeosa amputeerida.

Vt ka amputatsioon, gangreen.

Oblitereeriv endarteriit Oblitereeriv endarteriit Ummistunud veresoonest põhjustatud sõrmede kahjustus.

Nõuanded sel teemal

Lapse uni

Meie 2,5 aastasel tütrel on unega väga keerulised lood. Alates sellest kui ta sai 6 kuuseks, siis oli teda väga raske magama saada ja hakkas öösiti tihedalt ärkama. 1 aastaselt panime ta oma tuppa, siis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Pigem vajaksite siiski laste psühholoogi nõuandeid.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Pidev vilin peas

Tajun juba mõnda aega tsirka 2 nädalat tugevat pidevat vilinat peas. Ja see ei ole kordagi ära läinud ega muutunud. Peamiselt häirib see öösel - uni on väga häiritud. Magama jäämiseks võtan melatoniini ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Kõrvas esinev vile e. tinnitus, on patsienti häiriv ja ebameeldiv sümptom. Seda ei loeta haiguseks , vaid sümptomiks, mis patsiendi tervisele ohtlik ei ole. Sümptomi tekkimise põhjused võivad olla ...

Loe edasi

Ärevus ja paanikahäire.

Olen nüüdseks 14.kuud ärevus ja paanika häirete all kannattanut,esimesed 6kuud üritasin ilma rohtutetta hakkama saaada siis kirjutas perearst Brintellix 5mg
Esimesed 3.kuud rohtu vôttes sain energia ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke Esprital 15mg õhtul (AD- antidepressant, rahusti, energiat annab, hea une soodustaja) võtta õhtul tunnikene enne und. Jalutuskäigud või kerge trenn (kui varem sportlik olete olnud). Aga ikka 3-4 ...

Loe edasi

Narkoos

On vaja teha melanoomi opetarsioon günekoloogilises piirkonnas, lahkliha lähedal. Onkoloog rääkis kohalikust tuimesutsest, kuid olen väga suure trauma läbi elanud seoses nõelte ja süstaldega ja seetõttu ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kindlasti on narkoosi näidustuseks ka psühholoogilised põhjused. Rääkige oma kirurgiga ja arvan, et narkoos on korraldatav.

Loe edasi

ärevushäired?

Tere! Kannatan ärevushäirete all juba aastaid. Kirjutati Mirtastad 15mg . Alustasin poole tbl, siis terve tbl Ja nyyd juba poolteist tbl. Pean veel annust tostma.Olen votnud 2 nadalat tablette Aga ärevus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Annust ei ole vaja tõsta.
Tabletile lisaks on vaja harjutusi teha
vt varasemaid soovitusi ärevushäirete/paanikahoogude vallast ja neid (teile sobilikke) siis praktiseerida.
Kindlasti ...

Loe edasi

Mure neutrofiilide vähesuse üle

Mulle tehti kevadel 2020 hemogramm ning nüüd sügisel tehti uus hemogramm (enne operatsiooni vajalik). Kui kevadel oli verenäidud enamvähem piirides või väga vähe alla normi, siis nüüdse vastuse järgi näidud ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teie vereanalüüsis esineb tõesti mõõdukas neutropeenia ja leukopeenia. Ei saa eitada, et selle foonil on suurem oht infektsioonidesse nakatumiseks ning ka võimalus, et põdemine tuleks ...

Loe edasi

Beebi vaimne areng

Tere. Küsimus 7 kuuse piiga vaimse arengu ja oskuste kohta. Esiteks on mure et piiga on väga vaikne. Suuremosa ajast häält teeb siis nutt või nutujorin. Ei ole ta väga kooganud ega lalisenud. Kui mängib ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tundub, et muretsete liigselt, aga perearstiga vestelda asjadest, mis Teile muret teevad, võiksite küll.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kakamine

Laps 4,5 aastane. Mähkmetest vaba alates 2 eluaastast. Sellest ajast peale laps pole kordagi potil kakal käinud. Pissil käib. Kakab püksi. Aeg ajalt hoiab ka kakat kinni mille tulemusena siis kōht kinni ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõhukinnisus on lastel sage probleem, mille lahenduseks väga häid nippe polegi. Kui kordki on olnud kõhukinnisuse tõttu valus kakada, võivad hakata lapsed kakamist vältima. Menüüs võiksid ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitus

Võtan praegu 2tbl (2x50mg) L-Thyroxin-i päevas. Analüüsid on manuses. Kas teie arvates on põhjendatud ravimi annuse vähendamine? Kui palju peaks võtma?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Analüüsides TSH veidi normist madalam, FT4 normis. L-türoksiini annust võiks veidi vähendada. Soovitan võtta 50 mcg vaheldumisi 1 ja 2 korda päevas, näiteks paaritutel kuupäevadel 2 ja paaris ...

Loe edasi

Depressioon

1.korda depressioon 19aastaselt
Korduvalt olnud haiglas.Olen vôtnud aastaid kventiaxi ja elontrili.algul aitasid.nüüd enesetunne väga halb.Arst kirjutas mirtaxapini,kuigi mul kventiax tõstis kaalu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Apteegi vabamüügist saadaval Melatoniin - seda iga õhtu.
Rahustavad teed - igasugune soe jook rahustab, rahvatarga rohuga tee rahustab paremini.
Kvetiapiin sobib.
Pea-juuste harjamine ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi