- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 906)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 207)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 406)
- Psühhiaatria (8 588)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “kas võib mõjuda kahjulikult?” leiti 59 132 vastet
Lamatis
Viited: lamatisLamatis on naha ja nahaaluse koe kahjustus, mis tekib verevarustus- ja innervatsioonihäirete tagajärjel. Lamatiste tekke peamine põhjus on kudede häiritud vereringe. Lamatised sugenevad ...
Lugemispuue
Lugemispuue ehk düsleksia on osaline, harva ka täielik võimetus õppida lugema või ajukahjustusest tulenev juba olemasoleva lugemisoskuse kadumine. Lugemispuue avaldub harilikult koos kirjutamispuudega, ...
Maksavähk
Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Esmast maksavähki esineb suhteliselt harva: Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 36 ja naistel 31 esmasjuhtu. Haigust ...
Nakkushaiguste tõrje
Nakkushaiguste tõrje on sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida inimeste haigestumist. Tõrje lähtub teaduslikult põhjendatud soovitustest, mida rakendatakse vastavalt sotsiaal-majanduslikele ...
Ninaverejooks
Viited: tampoonidNinaverejooks ehk epistaksis on eri põhjustel tekkiv verejooks nina limaskestast. 90% verejooksudest pärineb ninavaheseina eesmisest osast, kus on rikkalik veresoonte võrgustik. Ninaverejooksu ...
Polüneuropaatia
Polüneuropaatia on perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi haigus, mille korral kahjustuvad närvi moodustavad eri tüüpi aksonid (närviraku kehast impulsse eemale juhtivad jätked) või neid kattev isoleeriv ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...
Tasakaaluhäired
Tasakaaluhäired. Inimese tasakaal tagatakse automaatsete liigutuste abil, mis säilitavad keha raskuskeskme. Näiteks viiakse ettekummardumisel vaagnavöö automaatselt taha, parema käe tõstmisel langeb senisest ...
Vaimne alaareng
Vaimne alaareng ehk nõrgamõistuslikkus tähendab mõistuse ja oskuste peetunud või puudulikku arengut koolieelses eas, mis ilmneb nii kõnes, liigutustes, toimuvast arusaamises kui ka sotsiaalses suhtlemises. ...
Vererõhk
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest ...
Fertiilsus
Fertiilsus ehk viljakus on võime suguküpses eas viljastada või rasestuda. Fertiilsus langeb vanusega, eriti naistel. Viljakus on maksimaalne umbes 24-aastaselt ja hakkab alanema pärast 35. eluaastat. ...
Häälekurrusõlmeke
Häälekurrusõlmeke on rohkem tuntud “lauljasõlmekesena” või “lauljanupuna”. Häälekurdude pikaajalisel ülekoormamisel tekib näiteks lauljatel häälepaela servale esmalt verevalum. Seejärel verevalum sidekoestub ...
Kannakõõlusepõletik
Kannakõõlusepõletik. Kannakõõlus on inimese keha üks paksemaid ja tugevamaid kõõluseid, mis ühendab sääremarja kolmpealihast kandluuga. Jooksmine, hüppeliigutused, varvastel seismine, trepist käimine ...
Koormustest
Koormustest ehk koormus-EKG viiakse läbi erinevatel eesmärkidel.
1. Südame füüsilise koormusega kohanemise võime ehk koormustaluvuse väljaselgitamiseks. Füüsilise koormuse ajal tõuseb organismi hapniku ...
Kusepõie kateteriseerimine
Kusepõie kateteriseerimine. Kateeter on õõnessond – elastne või jäik toru, mille abil viiakse vedelikke kehaõõnde sisse või kehaõõnest välja. Kateteriseerimise ülesanne on tühjendada kusepõis kas ühekordselt ...
Ortoos
Ortoos on ebakindla, valutava liigese kaitseks ja toestamiseks mõeldud elastsest materjalist ringjas ravilahas või -tugi. Ortooside valik on lai – kaela- ja seljaortoosidest kuni sõrme- ja varbaliigese ...
Pleuraempüeem
Pleuraempüeem ehk mädakogum kopsukelmeõõnes tekib raske kopsukelmepõletiku ning kopsumädapõletiku korral, kui organismi vastupanu põletikutekitajatele on oluliselt langenud. Haigust põhjustavad mäda tekitavad ...
Psüühikahäire
Psüühikahäire mõiste võeti eesti keeles kasutusele alles eelmise sajandi lõpul varem kasutatud mõistete “vaimuhaigus” ja “hingehaigus” asemel. Viimase 200 aasta vältel on paljud psühhiaatria ajaloo uurijad ...
Rauasalvestustõbi
Rauasalvestustõbi ehk hemokromatoos on krooniline progresseeruv ainevahetushaigus. Primaarne (pärilik) hemokromatoos on hemokromatoosigeeni (HFE-geeni) mutatsiooniga (ehitusliku muutusega) seotud liiga ...
Vereülekanne
Vereülekanne tähendab vererakkude või vereplasmast eraldatud valkude ülekannet. Vererakud ja plasma pärinevad doonoritelt saadud verest. Praktiliselt on loobutud täisvere ülekannetest, sest vastavalt ...