Ninaverejooks Autor: Ulvi Lettermo

Ninaverejooks ehk epistaksis on eri põhjustel tekkiv verejooks nina limaskestast. 90% verejooksudest pärineb ninavaheseina eesmisest osast, kus on rikkalik veresoonte võrgustik. Ninaverejooksu põhjused võivad olla väga erinevad: traumad, nagu põrutus või ninaluude ja teiste näokoljuluude murd; ninas urgitsemine; hingamisteede ägedad põletikud, eelkõige kõrge temperatuuriga kulgevad viirushaigused (eriti lastel); verejooksu soodustavad ravimid, näiteks aspiriin, ibuprofeen, antikoagulandid, mida kasutatakse tromboosivastaseks raviks; kõrgenenud vererõhk; ateroskleroos ja kõrge vanus; vere hüübimishäired, verehaigused (hemofiilia, leukeemiad jt), mille korral on erakordselt raske verejooksu peatada; ninasisesed kasvajad; lastel avastamata jäänud võõrkeha ninas; ninavaheseina kõverdused.

Oma vere nägemine võib haige paanikasse ajada. Väga tähtis on säilitada rahu. Haige peaks olema istuvas või küliliasendis, et veri ei valguks neelu. Vere võiks sülitada mingisse nõusse või kilekotikesse, et arstil oleks võimalik hinnata verekaotuse suurust. Allaneelatud veri ajab sageli oksele, pingutamine oksendamise ajal suurendab omakorda veritsust. Verejooksu peatamise esmase võttena peaks inimene püüdma endal ise nina sõrmedega kokku pigistada. Kui sel viisil ei õnnestu verejooksu peatada, tuleb ninna suruda vesinikperoksiidi või õliga immutatud vatitopp. Vere jätkuv valgumine neelu viitab sellele, et verejooksu koht on nina tagaosas või ei ole vatitopp piisavalt sügaval.

Jätkuva ja tugeva verejooksu korral tuleb kutsuda kiirabi. Arst palub esmalt nina verehüübest tühjaks nuusata või puhastab nina aspiraatori abil, seejärel püüab määrata veritsuskoha. Vähese verejooksu korral kõrvetatakse ehk koaguleeritakse veritsevat kohta elekterkõrvetiga. Jätkuv verejooks peatatakse eesmise tamponaadiga, st veritsuskohta surutakse tihedalt pikk hüübimisvastase ainega immutatud marlitampoon. Väikest verejooksu õnnestub sageli peatada ninna asetatud niisutatud veritsusvastase käsnaga, mis eemaldub (sulab) hiljem ise. Tagumine tamponaad tehakse eriti tugeva verejooksu puhul, takistamaks eesmiste tampoonide sattumist neelu, või juhul, kui verejooks on nina tagumisest osast. Lisaks on vajalik tihe eesmine tamponaad veritsuse peatumiseni. Tagumise tampoonina kasutatakse sagedamini balloonkateetrit. Sobib ka omatehtud marlitampoon, samuti on ninaverejooksu peatamiseks olemas spetsiaalsed silikoonballoontampoonid. Tampoonid jäetakse ninna mõneks päevaks. Kasutatakse ka veresoonte ligeerimist (kinnisidumist) ninas veritsuse poolel. 

Tuleb välja selgitada verejooksu põhjus, kontrollida hüübimisnäitajaid, hemoglobiini, trombotsüütide hulka ning vajaduse korral määrata ravi. Kui verejooks on peatatud, tuleks 2–3 nädala jooksul vältida kuumaprotseduure (saun, vann) ja kehalist koormust.