Vaimne alaareng Autor: Anti Liiv

Vaimne alaareng ehk nõrgamõistuslikkus tähendab mõistuse ja oskuste peetunud või puudulikku arengut koolieelses eas, mis ilmneb nii kõnes, liigutustes, toimuvast arusaamises kui ka sotsiaalses suhtlemises. See ei ole meditsiiniliselt mõjutatav häire, vaid seisund, mille puhul on võimalik rakendada eripedagoogilisi võtteid, õpetamaks ühiskonnas toimetulemise oskusi. Eestis on sellise puudega inimesi umbes 1,7% rahvastikust. Vaimne alaareng jagatakse nelja raskusastmesse.

1. Kerge vaimne alaareng, mida mõnikümmend aastat tagasi nimetati debiilsuseks ehk kergeks oligofreeniaks. Sellistel inimestel on raskusi hariduse omandamisega isegi põhikooli tasandil, kuid nad on võimelised iseseisvalt elama ja lihtsat füüsilist tööd tegema. Nende iseseisvat toimetulekut halvendab kergesti tekkiv kalduvus tarvitada alkoholi või narkootikume.

2. Mõõdukas vaimne alaareng, mida varem on nimetatud ka kergeks imbetsilsuseks ehk mõõdukaks oligofreeniaks. Need inimesed on võimelised omandama põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises ning suudavad teha lihtsat praktilist tööd. Täiskasvanueas on neist mõned võimelised iseseisvalt elama, kuid enamasti vajavad nad juhendamist.

3. Raske vaimne alaareng, mida varem nimetati raskeks imbetsilsuseks ehk raskeks oligofreeniaks. Raske vaimse alaarenguga isikud on võimelised omandama üksnes lihtsamaid enda eest hoolitsemise võtteid.

4. Sügav vaimne alaareng, mida mõnekümne aasta eest nimetati sügavaks oligofreeniaks ehk idiootiaks. Sellised inimesed ei suuda aru saada, mida neilt oodatakse, ega täita korraldusi. Neil võib esineda liikumisvõime piiratust, sageli pole nad võimelised kontrollima oma põie ja pärasoole tegevust.

Kerget vaimset alaarengut ei pruugi sotsiaalses miljöös (nt kehalist tööd tehes) ja piisava erikoolituse puhul üldse tähele panna. Kuivõrd tegemist on püsiva seisundiga, on viimastel aastakümnetel ravi asemel üritatud arendada selliste laste erikoolitust ja sotsiaaltööd nendega. Vaimse alaarengu puhul on oluline, et arst diagnoosiks puude võimalikult varakult, sest mõnikord saab lapse seisundit esimeste eluaastate jooksul mõnevõrra parandada. Hiljem on aga kõige olulisem eluks kohandav erikoolitus.

Eestis on loodud mitmed vabatahtlikud lapsevanemate ühendused, mille eesmärk on õpetada vaimse alaarenguga lapsi paremini ühiskonnas toime tulema. Oluliseks abivõtteks on nende laste kaasamine sporti (peetakse koguni ülemaailmseid olümpiaid, millest ka Eesti on aastaid edukalt osa võtnud) ja muudesse tegevustesse.

Nõuanded sel teemal

Jalg kadus alt

Tere.Juhtus selline asi,et tööl kõndides kadus lihtsalt jalg alt ära! Midagi sellist ei ole enne juhtunud-ei olnud mingeid valusid ega midagi,lihtsalt jalg hakkas meeletult värisema ja nagu kadus täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui mingeid valusid ei olnud, on tõesti võimalik selja-või peaaju verevarustuse häire. Tuleks teha vereanalüüsid ja EKG (perearstil). Kui see peaks korduma, tuleb kohe minna EMOsse lisauuringuteks.
Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi

tahtevastane ravi

Kas rahustava (nt diazepam) süsti tegemine patsiendile tema tahte vastaselt (süsti tegemiseks kasutati kinnihoidmist) on võetav tahtevastase ravina psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses või peetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tahtest olenematut ravi reguleerib Seadus. Ohu korral patsiendi tervisele või kaaskodanike julgeolekule on seda vajalik rakendada. Kui raviks on vaja pikemat aega (nädalaid või kuid), siis selleks annab ...

Loe edasi

Tahaks teada kas mind kuidagi saaks aidata?

Mul on viimasel 2-3 kuul tekkinud selline mure et mul on tekkinud eluisu vähenemine, ei taha kellegiga suhelda, on tunne et mind pole siia enam vaja ja viimasel nädala jooksul on lihtsalt tavaline kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi Emaga (või mõne teise väga lähedasega). Kindlasti räägi! Selgita välja mure tekitaja: koolis õpitükid ei edene või koolis kiusamine, või sõpruskonnas probleemid või kodus. Räägi Emaga.
Korralik ...

Loe edasi

Suitsiidimõtted, ebaõnnestunud enesetapud

Ei ole abi saanud(aastaid) ei haiglaravi, kuhu on mind peale ebaõnnestunud katset lähetatud, ei ihupsühhiaatrilt(olen tema patsient ligi30 aastat), isegi ravitsejad poole olen pöördunud. Kas tõesti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni edenedes tulevad päevakorda ka suitsiidiga seonduvad mõtted, katsed.
Lahendamist vajab: miks depressioon ja suitsiidmõtted tekivad; miks koostöö arstiga ei edene; millised on tulevikuplaanid-tegutsemised ...

Loe edasi

Helide tundlikkus

Tere, mul on selline mure, et kolisime ühest kohast teise just müra pärast ja tuleb välja, et siin elab ka teisel korrusel laps, kes jookseb pidevalt ja müdistab ringi. Mind häirib see nii hullult, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vatitupsud kõrva,
KÕIK rahustavad võtted (kehalised, vaimsed, hingelised, joogid jne - vt varasemad) tulevad kasuks (teil ju rahustav tee programmiline).
Omapoolne meeldiv fooni-muusika - ...

Loe edasi

surinTere

Tere.olen 24 aastane naine ja tunnen pidevalt vasakul pool peas surinat.justkui sipelgad jookseksid ūle pea.tuimus oleks nagu käes ka jalas.olen käinud traumapunktis probleemiga ja nad saatsid mu röntgeni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surin peas esineb sageli kroonilise ärevuse ja depressiooni korral. uuringud siis midagi halba ei näita. Oluline on neuroloogiline läbivaatus asja selgitamine, vajadusel ravi.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Sundmõtted

On tekkinud sundmõtted seoses enesele viga tegemisega. Kardan juba köögis süüa teha ja terariistu kasutada. Kui tõenäoline on jõuda mõtetest tegudeni? Kuidas nendest vabaneda?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri abi oleks vajalik. Sundmõtete osas soovitaksin 0,5 mg Rispolepti õhtul ja siis pingete maandamise võtteid (alusta minu Palve - esimene samm, sport ja kehaline aktiivsus..), 3E printsiipi rakendades. ...

Loe edasi

Halvasti magamine,hammaste krigistamine

Tere jõudu.Olen autojuht olnud juba aastaid ja suurem osa ajast veedan kodust eemal.Nädalvahetustel viibin hotellis kolleegiga ja täna ütles ta uuesti et krigistan hambaid,sonin.Tänu sellele ei maga normaalselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Seljavalu on autojuhtide kutsehaigus - liigne istumine, sundasend. Valuvastased määrded - siis juba selg haige, aga vajalik on probleemi ennetada - teha harjutusi. Teha sõidupause ja siis -
a) ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi