- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 261)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Muna-mügarik peas (2. osa)” leiti 20 644 vastet
Munandivähk
Munandivähk on harva esinev kasvaja, moodustades meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest 1%. Samas on just munandivähk noorte, 20–35-aastaste meeste hulgas kõige levinum. 2006. aastal diagnoositi ...
Loomahammustus
Loomahammustus. Rahvusvahelise uuringu alusel saab aastas umbes 18 inimest 1000 kohta kannatada mõne looma, enamasti koera ründe tõttu. Ohvriteks on sagedamini kooliealised lapsed. Loomahammustuse (ja ...
Organismi talitluste regulatsioon
Organismi talitluste regulatsioon. Homöostaasi (tasakaaluseisundi) saavutamiseks, organismi kui terviku funktsioneerimiseks ning kohanemiseks muutuva väliskeskkonnaga peavad organismis toimuvad arvukad ...
Kusejuhakivitõbi
Kusejuhakivitõbi ehk ureterolitiaas on kivi(de) leidumine kusejuhas. Väga suur osa neerukarikates tekkinud kividest läbib kusejuha koos uriiniga märkamatult või põhjustab vaid kergeid häireid. 3–4 mm ...
Nägemine
Nägemine on inimese viiest meelest tähtsaim, selle kaudu tunnetatakse 80% välismaailmas toimuvast. Nägemiselund koosneb kolmest osast: silmamuna koos abistruktuuridega, nägemisnärv ja juhteteed ajus ning ...
Allergiahaigused
Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel ...
Tervisemõjurid
Tervisemõjurid. Tervisemõjurite ehk tervisedeterminantide all mõistetakse tegureid või näitajaid, mis tingivad kas negatiivseid või positiivseid muutusi üksikisiku, rühma või rahvastiku tervises. Tervisemõjurid ...
Südame-veresoonkonna talitlus
Südame-veresoonkonna talitlus. Vereringe kujutab endast kogu organismi hõlmavat süsteemi, milles veri on liikuvaks keskkonnaks ning väikseimate veresoonte – kapillaaride õhuke sein teeb võimalikuks ainete ...
Helmindid
Helmindid ehk nugiussid on loomparasiidid, kes inimese organismi sattumisel põhjustavad nugiusshaigusi ehk helmintiaase. Inimestele patogeenseid helminte on teada umbes 250 liiki. Nad on levinud kogu ...
Lülivaheketta väljasopistus
Lülivaheketta väljasopistus ehk lülivaheketta song ehk diskusprolaps tekib lülivaheketta fibroosvõru katkemisel. Lülivaheketas koosneb sültja konsistentsiga säsituumast ning selle ümber olevast kontsentrilisest ...
Õhusaaste
Õhusaaste on suurel määral tingitud inimtegevusest. Eluslooduse ainevahetusproduktid moodustavad saastest tühise osa, ka loodusnähtused, nagu kestvad tuuled, tugevad tormid, vulkaanipursked, saastavad ...
Lõimestusaeg
Lõimetusaeg ehk inkubatsiooniperiood ehk peiteaeg on nakkushaiguse esimene järk: aeg inimese nakatumisest kuni esimeste haigusnähtude ilmnemiseni. Selle ajavahemiku jooksul paljuneb mikroob organismis, ...
Nägemisväli
Nägemisväli ehk vaateväli on liikumatu silma (silmade) hetkel vahendatav nägemispiirkond. Nägemisvälja suuruse põhjal saab otsustada inimese perifeerse nägemise seisundi üle. Perifeerne nägemine täiendab ...
Pärilikud haigused
Pärilikud haigused on tingitud muutustest geenides ja kromosoomides. Kui muutused on aset leidnud sugurakkudes, siis päranduvad nad vanematelt lastele, kui aga keharakkudes, põhjustavad nad küll muutusi ...
Nahaseenhaigus
Nahaseenhaigus ehk dermatofüütia ehk dermatofütoos on Trichophyton’i, Epidermophyton’i ja Microsporum’i perekondadesse kuuluvate seente põhjustatud haigus. Nahaseened ehk dermatofüüdid tekitavad pindmisi ...
Ajukasvaja
Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku ...
Kolorektaalne vähk
Kolorektaalne vähk on käärsooles (ld colon) või pärasooles (ld rectum) arenev vähkkasvaja, mis on tõusnud maailmas pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel sageduselt teisele ning naistel kolmandale kohale. ...
Mürktaimed
Mürktaimed. Need on taimed, milles sisalduvad mürgised toimeained (peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja mõruained) avaldavad organismile mõju väikestes või isegi üliväikestes kogustes ...
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu ...
Südamelihase infarkt
Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. ...