Õhusaaste Autor: Argo Soon

Õhusaaste on suurel määral tingitud inimtegevusest. Eluslooduse ainevahetusproduktid moodustavad saastest tühise osa, ka loodusnähtused, nagu kestvad tuuled, tugevad tormid, vulkaanipursked, saastavad loodust episoodiliselt. Inimtegevusest tingitud ehk antropogeensest saastest suurema osa moodustavad põlemissaadused. Neist olulisimad on lämmastikmonooksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO₂ , mõlemad kokku NOX) ning vääveldioksiid (SO₂ ). Enamik saasteaineid esineb õhus imepisikeste aerosooliosakestena, mille edasine kulg sõltub keskkonnatingimustest ning teistest saasteainetest. Ühel juhul saasteained sadestuvad õhust maapinnale ja veekogudesse, teisel juhul aga reageerivad omavahel, tekitades sekundaarseid saasteaineid. Fotokeemiliste reaktsioonide produktiks on näiteks happevihmad (SO₂ oksüdeeritakse SO₃ -ks, mis koos veega võib teatud tingimustel moodustada H₂SO₄ ) ning suduepisoodid. Sudu tekkel etendab teatavat osa atmosfääri eriline seisund – inversioon (erineva temperatuuriga õhukihtide paigutumine sellisel viisil, et saasteained ei saa maalähedasest kihist ülespoole liikuda), millega kaasneb tuulevaikus ning seega saasteainete kuhjumine piiratud alal. Fotokeemiliste reaktsioonide kulgu soodustab ka päikesekiirgus – seetõttu esineb sudu sagedamini soojematel aladel ja kõrgetel platoodel (nt Méxicos). 

Õhusaaste toime tervisele avaldub peamiselt hingamisteede krooniliste põletike ning südame- ja veresoontehaiguste ägenemise kaudu. Sudu koostisosad – aldehüüdid ja osoon ehk trihapnik (seda tekib päikesekiirguse toimel liiklusvahendite heitgaasidest) – võivad põhjustada ka silmade ja hingamisteede limaskestade tugevat ärritust.

Paljud saasteained lõhuvad stratosfääris maapinnast 20–25 km kõrgusel paiknevat osoonikihti, mistõttu see hakkab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust paiguti rohkem läbi laskma (tekivad nn osooniaugud). Suuremad ultraviolettkiirguse doosid (ka ülemäärane päevitamine!) põhjustavad sagedasemat haigestumist nahavähki ja katarakti (silmaläätse hägunemine).

Saasteainete kuhjumisega atmosfääris seostatakse ka kasvuhooneefekti. Sel puhul on takistatud soojuskiirguse eraldumine atmosfäärist, mis mõjutab oluliselt maakera ilmastikku ja veeringlust.