- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 612 vastet
Kunstlik viljastamine
Kunstlik viljastamine on mõiste, mis hõlmab erinevaid lastetuse ravi meetodeid, kus raseduse saavutamiseks kasutatakse ravimeid ja/või laboratoorseid tehnoloogiaid sugurakkude või embrüote ülekandmiseks ...
Lame sammaspool
Lame sammaspool ehk lame lihhen on krooniline naha- ja limaskestade haigus, millele on iseloomulik violetsetest läikivatest sõlmekestest (paapulitest) koosnev lööve. Lööve võib tekkida igale kehaosale, ...
Magnetravi
Magnetravi kasutatakse tänapäeval sageli. Magnetväljaga ravides paraneb verevarustus ja lihasetoonus, stimuleeritakse närvirakke ning suureneb tursevedeliku äravool. Magnetväli toimib kudedes raku tasandil, ...
Ménière’i tõbi
Ménière’i tõbi. Seda haigust iseloomustab sümptomite kompleks – rasked episoodilised peapööritushood, oksendus ja süvenev kuulmise nõrgenemine. Tõbe esineb veidi sagedamini naistel, haigestumise kõrgaeg ...
Mumps
Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis põhjustab valuliku turse peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. Haigus levib piisknakkuse teel ...
Müasteenia
Müasteenia ehk lihasenõrkus on harva esinev haigus, mille korral on kahjustatud impulsi ülekande koht närvilt lihasele ehk müoneuraalne sünaps. Haigus võib alata igas vanuses, olles kas kaasasündinud ...
Nakkushaigused
Nakkushaigused ehk infektsioonhaigused tekivad prioonide, viiruste, riketsiate, bakterite, seente või algloomade sattumisel organismi. Nakkushaiguste patogeneesi (haiguse teke ja areng organismis) aluseks ...
Nitroglütseriin
Nitroglütseriin ehk glütserüül(tri)nitraat on üks esimesi, ligi 150 aastat kasutusel olnud ning oma efektiivsuse tõttu senini hinnatud südamelihase veresooni laiendav ravim. Temast on sünteesitud teisi ...
Nägemisväli
Nägemisväli ehk vaateväli on liikumatu silma (silmade) hetkel vahendatav nägemispiirkond. Nägemisvälja suuruse põhjal saab otsustada inimese perifeerse nägemise seisundi üle. Perifeerne nägemine täiendab ...
Näonärvihalvatus
Näonärvihalvatus. Näonärv tagab miimiliste lihaste töö, juhtides otsmikulihaseid, silmaümbruse, põse- ja suuümbruse lihaseid. Lisaks juhib näonärv keele eesosalt maitsmisaistinguid, kontrollib pisaranäärmete ...
Punetised
Punetised on äge punetiseviiruse põhjustatud lööbeline nakkushaigus, mida põevad peamiselt lapsed. Nakkuse ülekanne toimub haigelt tervele piisknakkuse teel. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. ...
Q-palavik
Q-palavik on kogu maailmas levinud pisiku Coxiella burneti põhjustatud haigus. Tekitajat levitavad lambad, kitsed ning veised. Pisik eritub nakatunud loomade piima, uriini ja väljaheitega, väga palju ...
Raseda kramptõbi
Raseda kramptõbi ehk eklampsia on rasedustoksikoosi (preeklampsia) krambistaadium. Kogu keha haaravad krambihood tekivadki peamiselt neil rasedatel või sünnitanud naistel, kellel on eelnevalt esinenud ...
Ravimuda
Ravimuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraalsetest ja orgaanilistest osistest koosnev keerulise koostisega aine, mis on tekkinud looduses geoloogiliste, füüsikalis-keemiliste ning bioloogiliste ...
Reaktiivsed seisundid
Reaktiivsed seisundid. Meeleolu muutuste (kõrgenemine – maniakaalsed seisundid, eufooria, ekstaas; alanemine – depressioon, ärevus, hirm, pahurus, tujutus) kõrval esineb ka emotsionaalse reaktiivsuse ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Riketsiad
Riketsiad on rakusisesed mikroobid, mis põhjustavad inimestel ägedaid, raske kuluga palavikuhaigusi riketsioose maailma mitmetes piirkondades. Nende hulka kuuluvad näiteks tähniline tüüfus, Q-palavik, ...
Sarlakid
Sarlakid on laste lööbelistest nakkushaigustest ainus, mida põhjustavad bakterid – A-grupi hemolüütilised streptokokid. Haigus levib piisknakkusena haigelt või bakterikandjalt, kuid võimalik on ka ülekandumine ...
SARS
SARS (ingl severe acute respiratory syndrome) – äge respiratoorne sündroom on raske viirusnakkus, mille tekitajaks on uus koronaviirus. Haiguse esmane puhang oli 2003. aastal Hiinas Guangdongi provintsis. ...
Sensibiliseerumine
Sensibiliseerumine ehk tundlikuks muutumine on allergeenivastane immuunreaktsioon, mis võib avalduda antikehade moodustumise või erinevate rakkude aktiveerumisena, näiteks sensibiliseeritud lümfotsüütide ...