/nginx/o/2018/12/05/11631747t1h8f60.jpg "Südameravim. Pilt on illustratiivne.")
/nginx/o/2018/02/28/7646919t1h55f6.jpg "Dieet ei pea tähendama ühekülgset toitumist.")
/nginx/o/2016/08/29/5773983t1h3b21.jpg "Kestev palavik on üks kõhutüüfuse sümptomeid.")
Nakkushaigused Autor: Ants Jõgiste
Nakkushaigused ehk infektsioonhaigused tekivad prioonide, viiruste, riketsiate, bakterite, seente või algloomade sattumisel organismi. Nakkushaiguste patogeneesi (haiguse teke ja areng organismis) aluseks on parasitism. Neid haigusi iseloomustab kiire ja laialdane levik, mis on tingitud tõvestavate mikroobide peremehe vahetumisest. Kui haiguse levikuks on soodsad olud, haigestub samaaegselt palju inimesi – tekib haiguspuhang. Inimesele ainuomaseid nakkushaigusi nimetatakse antroponoosideks. Inimene on vastuvõtlik ka mõnedele loomade seas levivatele nakkushaigustele ehk zooantroponoosidele (nt katk, marutõbi, puukentsefaliit).
Soolenakkushaigustesse nakatub inimene saastunud toidu või joogivee tarvitamisel. Patoloogilised muutused esinevad nende korral peen- ja jämesooles ning haige eritab haigustekitajaid roojaga. Levinumad soolenakkushaigused on kõhutüüfus, salmonelloos, šigelloos, koolera jt.
Piisknakkushaiguste tekitajad lokaliseeruvad hingamisteedes ja erituvad sealt limapiiskades köhimisel, aevastamisel ja rääkimisel. Haigega suhtlev inimene nakatub pisikutega saastunud õhu sissehingamisel. Sellesse rühma kuuluvad leetrid, mumps, difteeria, läkaköha, tuberkuloos jt.
Verekaudseid ehk transmissiivseid nakkushaigusi siirutavad verd imevad lülijalgsed (puugid, täid, kirbud, sääsed). Sel viisil levivad puukentsefaliit, Lyme’i tõbi, tähniline tüüfus, katk, malaaria, kollapalavik jt. Narkomaanide seas võivad korduvalt kasutatavate ühiste süstaldega levida HIV-nakkus ja viirushepatiit.
Kontaktnakkushaigustesse nakatumine toimub vahetu kokkupuute teel. Sellesse rühma kuuluvad sügelised ja suguhaigused, mõned seenhaigused, samuti osa zooantroponoose (marutõbi, kangestuskramptõbi ja siberi katk).
Vt ka parasitism.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
2 aastane laps ei maga
Tere. Mure lapsega kes ei maga. Juba beebina magas ta kehvasti ja vastupidiselt lohutustele et küll ajaga üle läheb, on siiani läinud asjad vaid hullemaks. Lapse magama panek on väga raske. Siiani tuleb ...
Vastas dr Tiia Voor
Tere!
Unehäired on lastel sage probleem ja neid esineb 20-30 % lastest.
Magamajäämise raskused tunduvad kirja järgi olema pigem käitumuslikud, st laps ei taha magama jääda ja üksi uinuda. ...
Südamelöögi sagedus
Tere!11 aastasel poisil lööb süda 113 korda minutis,magades 92 korda.Vererõhk 98/76 Perearst arvab,et vererõhk on natuke madal aga südamelöögi sagedus liiga kõrge.Laps tunneb südame tagumist ja kaebab ...
Vastas dr Tiia Voor
Tere!
Laste süda töötab kiiremini kui täiskasvanutel ja 6-12aastase lapse südame löögisagedus võib olla vahemikus 80-120. Süda lööb kiiremini arsti juures käies, kehalisel koormusel, erutudes, ...
Rinnapiimaga toites toidulisandi mõju
Sain 2,5 kuud tagasi emaks, see periood on olnud mulle üle ootuste raske (ärevushäired, tujutus, unetus jne), käin ka raseduskriisinõustamises. Et mitte saada imetades kangeid rohtusid, otsisin looduslikke ...
Vastas dr Anu Sööt
Tere!
Palun lõpetage toidulisandite kasutamine rinnaga toitmise ajaks. Küsimustele jään vastuse võlgu, aga arvan, et toidulisandid Teie lapsele kahju pole tekitanud, sest toidulisandites on üldiselt ...
Lapse siplemine
Tere
Mure selles, et laps sipleb pidevalt käte ja jalgadega - vaid magades või väsinud olekus on laps rahulik. Sipleb tihti ka öösel kui uni veidi pinnapealsem ja teda gaasid vms segab. Kohati ...
Vastas dr Anu Sööt
Tere!
Aitäh pöördumast!
Kirjelduse järgi tundub, et tegemist on terve lapsega. Selles vanuses laps ei haaragi veel esemeid. Käige rahulikult võimlemas ja ujumas ning usaldage oma perearsti.
Loe edasi
Laps
Tere mu laps on 1.5a. Kui läheb magama siis ta paneb põlved kronksu kõhu
Alla ja nuttab siis
Vastas dr Anu Sööt
Tere!
Kirjast ei selgu midagi lapse üldise seisundi, käitumise kohta.
Laps võib nii teha kui kõht valutab või ka siis kui ta magama minna ei taha ja selle asemel Teie tähelepanu soovib.
Loe edasi
Epilepsia
Palun analüüsige, kas kahe tehtud eeg uuringu puhul on märgata muutust, paremaks või halvemaks. Laps võtab raviks igapäevaselt depakine 1tbl õhtuti.
2017 jaanuar,ärkveloleku eeg. peale esmast ...
Vastas dr Anu Sööt
Tere!
Aitäh pöördumast, aga neid küsimusi on siiski õigem küsida oma raviarstilt. Kõige olulisem ravi efektiivsuse hindamisel on kliiniline hoogude esinemine. Kirjast järeldan, et neid pole. Palute ...
Imikul nina kinni.
Tere! Minul on selline mure, et minu 4.5 kuusel pojal on sünnist saadik olnud raskusi nina kaudu hingamisega. Nüüd on mure läinud juba nii suureks, et laps ei saa korralikult magada.
Peale sündi ...
Vastas dr Tiia Voor
Tere!
Kui ninakinnisus segab und ja ninatilgad ei ole aidanud, siis peaksite uuesti pidama nõu perearstiga ja võib-olla peaks konsulteerima kõrva-nina-kurguarstiga.
Lugupidamisega, ...
Kuiv laik
Tere! Sooviks teada mis asi see on ja kuidas ravida?
Vastas dr Tiia Voor
Tere!
kahjuks ei saa pildi alusel diagnoosi panna ja ravi määrata. Oleks vaja vaadata üle keha nahka, teada täpselt kui kaua lööve on olnud jne, jne. Võite proovida apteegis muudavat Bepanthen ...
2,5a lapse kakamine
Tere,küsimus selline,kui tihti peaks 2,5a laps kakama? Kas on loogiline,et keha lihtsalt tarbib nii palju ära,et jääke ei jäägi igapäevaseks suureks kakaks? Millal oleks puhkust muretsemiseks või kõhukinnisuse ...
Vastas dr Tiia Voor
Tere!
Kui kakamine kaebusi ei valmista, siis pole muretsemiseks põhjust. Ideaalis võiks laps kakada iga päev, aga kakamise sagedus sõltub toidust ja lapse isikupärast. Kõhukinnisust on alust ...
Laps oksendab
Tere. Mure on 3,5 aastase poisiga. Nimelt lasteaias olles laps tihti oksendab, seda just ärevates olukordades, peale nutmist või isegi peale toidukorda. Mainin ära, et lasteaias talle käia eriti ei meeldi, ...
Vastas dr Tiia Voor
Tere!
Kui oksendamine tekib ainult ärevates olukordades, siis tasuks konsulteerida psühholoogiga. Kui aga oksendamist tuleb ette ka ilma pingelise, äreva olukorrata, siis rääkige perearstiga, ...
Vaata kõiki nõustamisi