Ravimuda Autor: Liidia Veinpalu

Ravimuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraalsetest ja orgaanilistest osistest koosnev keerulise koostisega aine, mis on tekkinud looduses geoloogiliste, füüsikalis-keemiliste ning bioloogiliste tegurite toimel. Raviks kasutatakse seda kas naturaalselt või veega segatult ja soojendatult. Enamasti on ravimuda musta või tumehalli, harvem valkjat värvi ja koosneb ühest vedelast (mudalahus) ning kahest tahkest (kristallskelett ja kolloidkompleks) osast. Nende osade koostisest ja vahekorrast sõltuvad nii muda füüsikalis-keemilised kui ka raviomadused.

Ravimuda tekib kas vees leiduva hõljumi – füto- ja zooplanktoni, savi- ja mineraalainete osakeste veekogu põhja settimisel (mere- ja järvemuda), taimejäänuste biokeemilisel lagunemisel (turbamuda soodes ja rabades), vee ja pinnase vahel toimuvate geoloogiliste protsesside tulemusel (pseudovulkaaniline muda nn mudavulkaanides) või vulkaanilise tegevuse tagajärjel (radioaktiivne mineraalmuda fango). Sõltuvalt tekkekoha ja -tingimuste mitmekesisusest varieerub muda koostis suuresti.

Eesti on rikas erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega ravimudade poolest, mida on ravilates kasutatud juba 19. sajandi algusest  saadik.  Siin  leidub  nii  meretekkelist valdavalt mineraalset muda (Haapsalu ja Kassari laht) kui ka savimuda (Voosi kurk) ning erinevaid järvemudasid ehk sapropeele (Suurlaht, Värska laht ja Ermistu järv). Eestis suurtes kogustes leiduvaid turbamudasid pole seni meditsiinis rakendatud. Haapsalu meremudast on valmistatud bioaktiivseid ja põletikuvastaseid aineid sisaldavat süstimispreparaati humisooli ning erinevatest mudadest ka mitmeid välispidiseks kasutamiseks mõeldud kontsentreeritud mudapreparaate (konpel, mudarik, nõrgveevaba Ermistu sapropeel).

Vt ka kuurordiravi, mudaravi.