- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 631)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Millal oleks õige aeg minna lapsega õue peale kõripõletikku ning lasteaeda?” leiti 40 783 vastet
Vererõhu mõõtmine
Vererõhu mõõtmine toimub kas otsese või kaudse meetodi abil. Otseseks ehk invasiivseks (õõnesiseseks) vererõhu mõõtmiseks kasutatakse intensiivravis või anestesioloogilises praktikas vastavaid andureid, ...
Krooniline kurgumandlipõletik
Krooniline kurgumandlipõletik ehk krooniline tonsilliit areneb sagedaste kurgumandlipõletike tagajärjel ning seda iseloomustavad mandlites tekkivad väikesed mädakolded. Mandli krüptidesse ehk lakuunidesse ...
Prillid
Prillid on optilised abivahendid, mis aitavad pupilli ehk silmatera kaudu silma sattuvaid valguskiiri õigesti võrkkestale koondada ja sellega parandada nägemist. Prilliklaasid on vastavalt vajadusele ...
Pulsi mõõtmine
Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. ...
Akalaasia
Akalaasia on söögitoru haigus, mille korral on häiritud söögitoru peristaltika (perioodiline laineline liikumine) ja söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine. Selle tagajärjel tekib söögitorulihaste ...
Pind
Pind nahas. Pinnuna mõistetakse tavaliselt väikest võõrkeha nahas või küüne all, enamasti on see puutükk või taime okas või kalaluu. Pind on võõrkeha ja sõltuvalt sellest, kui sügavale kudedesse ta on ...
Stoomi hooldus
Stoomi hooldus. Stoom on kõhu eesseinale kirurgiliselt tehtud avaus, mille kaudu roe või uriin väljuvad tahtele allumatult selleks otstarbeks kõhule kleebitud kogumiskotti.
Stoomi ümbrus ja kogumiskoti ...
Taimekaitsevahendid
Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada ...
Furunkul
Furunkul ehk paise, kõnekeeles koeranael, on rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ...
Hammaste hooldamine
Hammaste hooldamine. Hambapinnale kleepub süljest õhuke proteiinikiht (valgukiht). Selle peale koguneb mikroobe ja nende ainevahetuse jääke, millest moodustub hambakatt – pehme, mittemineraliseerunud ...
Häälduspuue
Häälduspuue ehk vaeghääldus on üldine ebaselge hääldamine või mingite häälikute väär moodustamine. Häälduspuue esineb iseseisva puudevormina (düslaalia) või mingi teise kõnepuude tunnusena (nt rinolaalia, ...
Jääkott
Jääkott on tõhus paikse külmaga mõjutamise vahend. Tal on tugevam ja kestvam toime, võrreldes külma kompressiga. Kasutatakse põrutuste, nikastuste, nahaaluste verejooksude ja ägedate piiristunud põletike ...
Piim ja piimatooted
Piim ja piimatooted peaksid koguseliselt moodustama veerandi meie igapäevasest toiduvalikust. Iga inimene võiks päevas juua vähemalt 3 klaasi piima, keefirit, hapupiima või jogurtit. Klaasi piima võib ...
Šokk
Šokk on eluohtlik seisund, mida iseloo- mustab kudedesse suunduva vere hulga pidev vähenemine. Hapnikuvaegusest tingituna tekivad kudede rasked häired, mis põhjustab rakkude hävimist. Šoki kliiniline ...
Nahatestid
Nahatestid. Nahatestidega tehakse kindlaks, kas organism on ülitundlik ehk sensibiliseerunud teatud ainete (allergeenide) suhtes. Kasutatakse nahatorketeste ja epikutaanteste.
Nahatorketeste tehakse ...
Ninaverejooks
Viited: tampoonidNinaverejooks ehk epistaksis on eri põhjustel tekkiv verejooks nina limaskestast. 90% verejooksudest pärineb ninavaheseina eesmisest osast, kus on rikkalik veresoonte võrgustik. Ninaverejooksu ...
Peapööritus
Peapööritus ehk vertiigo on haiguslik aisting, mille käigus tajutakse tegelikkuses mitteesinevat pöörlemist, kõikumist, vajumist jms. Tegemist on inimese keha ruumis orienteerumise häirega. Selle põhjuseks ...
Valgusravi
Valgusravi rakendatakse paljude haiguste puhul. Nahahaiguste ravis kasutatakse ultraviolettravi. Liigesehaiguste taastusravis on väga hinnatud infrapunakiirgusega (lainepikkus 890 nm) raviv laseraparaat, ...
Veenikomud
Veenikomud ehk veenilaiendid esinevad jalgadel ligi 15%-l elanikkonnast. See on kõige sagedasem veresoontehaigus, mille puhul lähevad inimesed arsti käest nõu küsima. Jalgadel esineva nn esmase veenilaienemistõve ...
Turistide haigused
Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. ...