Taimekaitsevahendid Autor: Julia-Anette Titov

Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Taimekaitsevahendit võib töötlemise ajal sattuda inimese organismi läbi naha, sissehingatava õhuga või ekslikul allaneelamisel ning see kantakse vere ja koevedelikega laiali. Tagajärjed tulenevad preparaadi omadustest, kokkupuute viisist ja kogusest. Ainevahetuse käigus lagundatakse kemikaalid lihtsamateks ühenditeks, mis enamasti on ohutumad kui algupärane kemikaal, kuid mõnel juhul tekivad lagunemisel algsest veelgi kahjulikumad ühendid. Olulist osa etendab ka kemikaaliga kokkupuutumise aeg. Kui kemikaali satub organismi suures koguses ühekordselt või lühikese aja jooksul, põhjustab see ägeda mürgistuse. Väiksemate annuste sattumine organismi korduvalt ja pikema aja vältel kutsub esile kroonilise mürgistuse. Paljud tõrjevahendid võivad juba ühekordsel kokkupuutel põhjustada allergiat või kahjustada silmi, nahka ning hingamisteid. Ülitundlikkus taimekaitsevahendi suhtes võib esile kutsuda ägeda allergilise reaktsiooni, näiteks anafülaktilise šoki, nõgestõve, allergilise nahakahjustuse või nohu, bronhiaalastma, eosinofiilse kopsupõletiku, hingamisteede turse jm. Kui organism on muutunud keemilise aine suhtes tundlikuks, põhjustavad juba selle väikesed kogused allergilise reaktsiooni. Nahaärrituse tunnusteks on naha punetus, turse, lööve, sügelus ja valulikkus. Silmade ärrituse korral tekib punetus, pisaravool, turse, välistatud pole vikerkesta- või sarvkestakahjustused.

Taimekaitsevahenditest tingitud ägedate mürgistuste tagajärjel võivad tekkida püsivad tervisehäired. Pikemaajalise kokkupuute järel põhjustavad need vahendid väga tõsiseid ning sageli ka pöördumatuid kahjustusi siseelundites, mõjutavad ainevahetust, närvisüsteemi, sigivust, viljakust, loote arengut. Kõige sagedamini tekivad maksakahjustused (ensüümide aktiivsuse tõus, hüpertroofia, talitlushäired), sest maks on otseselt seotud toksiliste ainete lagundamisega (detoksikatsiooniga). Kroonilise mürgistuse nähud võivad ilmneda alles kuude ja isegi aastate pärast. Kui pikema aja jooksul satub organismi rohkem keemilisi aineid, kui organism jõuab neid kahjutustada või eritada, siis hakkavad kemikaalid organismis ladestuma (kumuleeruma). Rasvlahustuvatel ühenditel on oht kuhjuda rasvkoesse pikkadeks aastateks ning seetõttu võib hiljem last rinnaga toites tõsiselt kahjustuda lapse tervis ja areng. Putukatõrjes kasutatavad insektitsiidid halvavad kahjurite närvisüsteemi, kuid võivad avaldada samasugust kahjulikku mõju ka inimesele. See väljendub peavalu, koordinatsioonihäirete, käitumis-, nägemisja tasakaaluhäirete kujul. Laialdaselt kasutusel olevate ditiokarbamaatide lagunemisel organismis tekib ühend, mis on väga kahjulik lootele. Mitmed taimekaitsevahendid võivad mõjutada inimese sisenõrenäärmete tegevust, teised aga tekitada geneetilisi kahjustusi geenimutatsioonide (DNA-kahjustused) või kromosoomimutatsioonide (muutused kromosoomide arvus või struktuuris) näol. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid on sageli pärilikud, kandudes järglastele, somaatiliste rakkude mutatsioonid võivad aga põhjustada muutusi rakkude paljunemises ja kasvus. Teatud kemikaale seostatakse kasvajate ja vähktõve tekkega: nimelt võivad kemikaalid muuta rakkude pärilikke omadusi, nii et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei arene normaalselt ega allu enam organismi regulatsioonile. Osal kemikaalidel on kokantserogeensed omadused, mis tugevdavad vähki tekitava aine või teguri toimet.

Taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja ohtude minimeerimiseks tuleb neid käsitseda väga ettevaatlikult. Enne tõrjetöö alustamist peab kindlasti tutvuma kasutusjuhendiga. Ohus pole mitte üksnes taimekaitsevahendiga töötava isiku, vaid ka kemikaaliga saastunud toiduainete tarbijate tervis. Käesoleval ajal on müügil sama otstarbe ja võrdse toimeefektiga, kuid erineva ohukategooriaga taimekaitsevahendeid. Soovitatav on kasutada preparaate, mis on vähem ohtlikud inimese tervisele, lagunevad looduses kiiresti ning on ohutumad ka maismaa- ja veeorganismidele.

Kemikaale ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, et kaitsta tolmeldavaid putukaid, välja arvatud siis, kui pakendil on seda lubav märge. Pritsida on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Taimi peab töötlema hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvool on aeglane ja päikesekiirgus nõrgem. Töötlemise ajal ei tohi lähiümbruses viibida kõrvalisi isikuid, eriti lapsi, rasedaid, imetavaid emasid, vanureid, kes on ohtudele väga vastuvõtlikud.

Kemikaale peab hoidma lastele kättesaamatus kohas, eemal toiduainetest, joogist ning loomasöödast. Tõrjet tehes tuleb vältida preparaadi sattumist nahale ja silmadesse ning hoiduda tolmu ja pritsimisudu sissehingamisest. Tõrjevahendiga töötamise ajal peavad kõik kehaosad olema kaetud. Sõltuvalt kemikaali omadustest kasutatakse kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ning hingamisteede kaitsevahendeid – respiraatoreid.

Õnnetusjuhtumite korral tuleb otsekohe kutsuda arst ja näidata talle tõrjevahendi etiketti. Sellel on märgitud vastumürgid (antidoodid), kui need on olemas, ja antud ka ravijuhised. Mürgistusnähtudeks on üldine halb enesetunne, uimasus, iiveldus, hingamisraskused, ärritustunne silmades või nahal, liigne higistamine, kõhulahtisus. Arsti saabumiseni tuleb järgida taimekaitsevahendi pakendil toodud esmaabijuhiseid. Pärast esmaabi andmist oleneb edaspidine ravi mürgistust põhjustanud aine iseärasustest, hulgast ja toimeajast organismis.

Vt ka mürgistus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Südamekloppimine

Tere. Millest võivad tekkida äkilised südamekloppimishood. Tavaliselt on need öösiti une pealt (tihti just vastu hommikut kella viie paiku). Vahel on sellega seoses tunda ka iiveldust. Tehtud on EKG (normi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui need uuringud ei näita tõsist leidu, haigust siis tegemist on kerge talitlushäirega. Sellel kellaajal hakkab keha sättima ööreziimilt päevasele reziimile ja muutub autonoomse närvisüsteemi ...

Loe edasi

Pea uimasus ja tasakaaluhäired

Tere.Mure järgmine,et umbes kuu aega tagasi hommikul voodist tõustes lõi 3-4 sekundiks nagu tasakaalukaotuse.Peale mida jäi ka pea selliseks uimaseks,silmadega fokuseerimine on korrast ära ja selline tunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen oletada sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi häiritust, võimalik ka keskkõrva haigust ( lirtsuv tunne ). Soovitan Vertimediga teha ravikuur 1 nädal ja siis hinnata enesetunnet. Kui on ...

Loe edasi

Öine äge haigestumine

Tere

Kirjutan oma mehe ägedast reaktsioonist, mis paneb mind muretsema. Algab see nii, et kõigepealt ta kaebab, et käed ja jalad surevad ära. Siis on tal kohutavalt külm nii et ta hakkab värisema ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata selle põhjuseks viirusinfektsiooni- halb enesetunne, külmavärinad, palavikutõus ja siis lahenemine. Südameravimid ei puutu asjasse ja hea, et koormustest on normis. Hingerahuks ...

Loe edasi

Kas MRSA haigusega võib lapsi saada?

Minu 20-aastasel tütrel on MRSA. Ma soovin teada, kas MRSA haige võib lapsi saada ja kas see on ohutu? Või mis võib lapsega juhtuda? Praegu õpib tütar Tartus õendust, aga kas ta ikka võib õena töötada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja mõtlema paneva küsimuse eest. MRSA on üks bakter, millele ei toimi antibiootikum- metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. Tavaliselt see ei ohusta kandjat ja lapsi ...

Loe edasi

kaelal on pikergune punn

Tere!Mul on mure oma 70 aastase ema parast.Tal juba yle 2 nadala vasaku poole kurgumandel tulipunane-paistes,neelates tykki tunne,vaike k6ha,nohu ja vasak k6rv kohiseb kogu aeg,Kui ta nuuskab,siis k6rv ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võib mõtelda mitme haiguse peale. Esmalt mandlipõletik ja sellest tulenev lümfisõlme põletik. Küllap on raskem periood möödas, sest palavik on läinud normi. Paranemine võtab aega, abiks võib ...

Loe edasi

kehapooled erinevad

Tunnen kehapooli erinevalt ja lihasmass on samuti erinev. säärelihaste erinevus 2,5cm ümbermõõdult. Biitseps triitseps samuti väiksemad silmaga nähtavalt. Selline asi ei ole alati olnud, on tekkinud 2a ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Inimese kehapoolte vahel võib olla mõningane erinevus. Kui see ei põhjusta vaevuseid ja häireid igapäevatöös siis võiks seda jälgida. Kui väga muretseda ja kogu aeg ennast uurida, võib ...

Loe edasi

Valge triip kurgus

Kas oskate öelda esialgse pilguga mis triip kurgus on?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks selle info alusel ei saa ma midagi oletada. Teinekord saadetakse küsimuse juurde pilt, sellest oleks palju abi.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Perearsti diagnoos

Tere!
Mure on selline, et käisin perearsti juures ning kurtsin et kurgus on neelates valus, samuti on tükitunne. See on kestnud juba kuskil 2 kuud. Mandlid on mul eemaldatud. Kohati esineb häälekähedust ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Kui patsient pöördub arsti vastuvõtule, tuleb igal juhul vormistada diagnoos vastavalt Rahvusvahelisele Haiguste Klassifikatsioonile. Seda ka juhul kui isikul ei tuvastata uuringute ...

Loe edasi

Madal temperatuur.

Viimastel aastatel on temperatuur langenud madalale alates 36,6 - 35,5 ja tänaseks on 34,4 -34,5.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Madal temperatuur teeb patsiendile palju muret. Arstid on veidi rahulikumad- kui kõik muu on korras, süda lööb nagu vaja, kilpnäärme talitlus korras, vererõhk paras, teised vereproovid korras ...

Loe edasi

keelel katt

Tere,küsimus oleks,millele viitab keele katt,keele taguosal on paksemat sorti katt,kollakas hallikas )oleneb mida söön.mida maha pole võimalik nühkida. samuti on orn kiht kuni keele otsani,hallikas katt.keele ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vanaraahva tarkus- keel on mao peegel. Ehk maohädade kaudseks tunnuseks on keelemuutused. Veepuudus, ebaregulaarne toitumine, suitsetamine on sagedasemad sellise keelemuutuse põhjus. Soovitan ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi