Taimekaitsevahendid Autor: Julia-Anette Titov

Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Taimekaitsevahendit võib töötlemise ajal sattuda inimese organismi läbi naha, sissehingatava õhuga või ekslikul allaneelamisel ning see kantakse vere ja koevedelikega laiali. Tagajärjed tulenevad preparaadi omadustest, kokkupuute viisist ja kogusest. Ainevahetuse käigus lagundatakse kemikaalid lihtsamateks ühenditeks, mis enamasti on ohutumad kui algupärane kemikaal, kuid mõnel juhul tekivad lagunemisel algsest veelgi kahjulikumad ühendid. Olulist osa etendab ka kemikaaliga kokkupuutumise aeg. Kui kemikaali satub organismi suures koguses ühekordselt või lühikese aja jooksul, põhjustab see ägeda mürgistuse. Väiksemate annuste sattumine organismi korduvalt ja pikema aja vältel kutsub esile kroonilise mürgistuse. Paljud tõrjevahendid võivad juba ühekordsel kokkupuutel põhjustada allergiat või kahjustada silmi, nahka ning hingamisteid. Ülitundlikkus taimekaitsevahendi suhtes võib esile kutsuda ägeda allergilise reaktsiooni, näiteks anafülaktilise šoki, nõgestõve, allergilise nahakahjustuse või nohu, bronhiaalastma, eosinofiilse kopsupõletiku, hingamisteede turse jm. Kui organism on muutunud keemilise aine suhtes tundlikuks, põhjustavad juba selle väikesed kogused allergilise reaktsiooni. Nahaärrituse tunnusteks on naha punetus, turse, lööve, sügelus ja valulikkus. Silmade ärrituse korral tekib punetus, pisaravool, turse, välistatud pole vikerkesta- või sarvkestakahjustused.

Taimekaitsevahenditest tingitud ägedate mürgistuste tagajärjel võivad tekkida püsivad tervisehäired. Pikemaajalise kokkupuute järel põhjustavad need vahendid väga tõsiseid ning sageli ka pöördumatuid kahjustusi siseelundites, mõjutavad ainevahetust, närvisüsteemi, sigivust, viljakust, loote arengut. Kõige sagedamini tekivad maksakahjustused (ensüümide aktiivsuse tõus, hüpertroofia, talitlushäired), sest maks on otseselt seotud toksiliste ainete lagundamisega (detoksikatsiooniga). Kroonilise mürgistuse nähud võivad ilmneda alles kuude ja isegi aastate pärast. Kui pikema aja jooksul satub organismi rohkem keemilisi aineid, kui organism jõuab neid kahjutustada või eritada, siis hakkavad kemikaalid organismis ladestuma (kumuleeruma). Rasvlahustuvatel ühenditel on oht kuhjuda rasvkoesse pikkadeks aastateks ning seetõttu võib hiljem last rinnaga toites tõsiselt kahjustuda lapse tervis ja areng. Putukatõrjes kasutatavad insektitsiidid halvavad kahjurite närvisüsteemi, kuid võivad avaldada samasugust kahjulikku mõju ka inimesele. See väljendub peavalu, koordinatsioonihäirete, käitumis-, nägemisja tasakaaluhäirete kujul. Laialdaselt kasutusel olevate ditiokarbamaatide lagunemisel organismis tekib ühend, mis on väga kahjulik lootele. Mitmed taimekaitsevahendid võivad mõjutada inimese sisenõrenäärmete tegevust, teised aga tekitada geneetilisi kahjustusi geenimutatsioonide (DNA-kahjustused) või kromosoomimutatsioonide (muutused kromosoomide arvus või struktuuris) näol. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid on sageli pärilikud, kandudes järglastele, somaatiliste rakkude mutatsioonid võivad aga põhjustada muutusi rakkude paljunemises ja kasvus. Teatud kemikaale seostatakse kasvajate ja vähktõve tekkega: nimelt võivad kemikaalid muuta rakkude pärilikke omadusi, nii et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei arene normaalselt ega allu enam organismi regulatsioonile. Osal kemikaalidel on kokantserogeensed omadused, mis tugevdavad vähki tekitava aine või teguri toimet.

Taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja ohtude minimeerimiseks tuleb neid käsitseda väga ettevaatlikult. Enne tõrjetöö alustamist peab kindlasti tutvuma kasutusjuhendiga. Ohus pole mitte üksnes taimekaitsevahendiga töötava isiku, vaid ka kemikaaliga saastunud toiduainete tarbijate tervis. Käesoleval ajal on müügil sama otstarbe ja võrdse toimeefektiga, kuid erineva ohukategooriaga taimekaitsevahendeid. Soovitatav on kasutada preparaate, mis on vähem ohtlikud inimese tervisele, lagunevad looduses kiiresti ning on ohutumad ka maismaa- ja veeorganismidele.

Kemikaale ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, et kaitsta tolmeldavaid putukaid, välja arvatud siis, kui pakendil on seda lubav märge. Pritsida on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Taimi peab töötlema hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvool on aeglane ja päikesekiirgus nõrgem. Töötlemise ajal ei tohi lähiümbruses viibida kõrvalisi isikuid, eriti lapsi, rasedaid, imetavaid emasid, vanureid, kes on ohtudele väga vastuvõtlikud.

Kemikaale peab hoidma lastele kättesaamatus kohas, eemal toiduainetest, joogist ning loomasöödast. Tõrjet tehes tuleb vältida preparaadi sattumist nahale ja silmadesse ning hoiduda tolmu ja pritsimisudu sissehingamisest. Tõrjevahendiga töötamise ajal peavad kõik kehaosad olema kaetud. Sõltuvalt kemikaali omadustest kasutatakse kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ning hingamisteede kaitsevahendeid – respiraatoreid.

Õnnetusjuhtumite korral tuleb otsekohe kutsuda arst ja näidata talle tõrjevahendi etiketti. Sellel on märgitud vastumürgid (antidoodid), kui need on olemas, ja antud ka ravijuhised. Mürgistusnähtudeks on üldine halb enesetunne, uimasus, iiveldus, hingamisraskused, ärritustunne silmades või nahal, liigne higistamine, kõhulahtisus. Arsti saabumiseni tuleb järgida taimekaitsevahendi pakendil toodud esmaabijuhiseid. Pärast esmaabi andmist oleneb edaspidine ravi mürgistust põhjustanud aine iseärasustest, hulgast ja toimeajast organismis.

Vt ka mürgistus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Valu rinnus

Tere,mul on astma ja pronhilaiendi,saan ka ravi.Aga mis on kummaline,on see,kui hommikul ärkan,siis rinnus hakkab valutama,samuti vasak käsi,põhiliselt küünarnukist ja kiirgab labakätte.Selline tuim valu,käsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vastus lühike- kiiresti arsti vastuvõtule. EKG, koormustest, analüüsid. Seniks võiks katsetada valu korral nitrogültseriini keele alusi imeda. Kui tekib püsiv valu, kestusega üle 10 minuti, ...

Loe edasi

Kusihape ja liigesevalu

Hommikul ärkasin kerge varbavaluga,parema jala suurem varvas oli valus astudes. Jalga ära löönud ei ole. Päeva peale valu süvenes niivõrd,et ilma lonkamata ja ilma jalalaba küljele astumata kõndida ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ärge muretsege- Teie analüüs kusihappe osas on korras, selles suhtes muretsema ei pea. Ausalt öelda, ei ole oma u 100 000 vastuvõtu jooksul kohanud podagrat noorel naisel. Kuid varbaga midagi ...

Loe edasi

Villid

Selline mure , et teisipäeva òhtu hakkas naba juurest kihelema, kolmapäev oli juba siuke nagu esimesel pildi poolel ja tänaseks juba selline nagu teisel pildil ja naha alt on siuke kõva.
Kolmapäeval ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Grupiviisilised villid punetuse foonil võivad olla põhjustatud ka herpesviirusest. Soovitan teil pöörduda esimesel võimalusel oma perearsti poole, sest juhul kui tegu on herpesega, on ravi ...

Loe edasi

süda

tere, minu perearst on kalamajaperearst ja ta ei ole nõus mind saatma uuringutele. olen aastaid kannatanud eesti õigussüsteemi poolse ebaõiglase õiglustunde riivete all. esialgne kardiogramm oli õe sõnul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Enamus meditsiiniprobleeme tuleneb suhtlemisest. Üks pool ei räägi, kuna arvab, et teine pool teab niigi. Ja teine pool ei julge küsida. Ega muud, kui uuesti perearsti vastuvõtule, küsige ...

Loe edasi

Nõrkustunne õlas

Tere. Kirjutan murega mis algas u 2 nädalat tagasi. Tekkis nõrkus paremas õlas ja vahel surinad näppudes. Üks päev oli õlg parem ja siis oli imelik tunne lõuas ja keeleall. See läks üle 2 päevaga. Järgmine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Minu nõu on ikka lühike. Pöörduge arsti vastuvõtule, kes saab Teid vahetult näha, katsuda, kuulata, uurida. Tundub, et vaevused on seotud kaelanärvi haigusseisundiga, sellest need õla-käe ...

Loe edasi

Põiemure

Tere
Mul mure pideva pakitsustundega nagu oleks pissihäda.Augustis tehtud uriinianalüüs,leitud klebsiella pneumoniae.Kirjutati antibiootikumiravi.
Ravi leevendas olukorda aga mure pole kadunud.10 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan korrata uriini testriba ja mikrobioloogilist analüüsi. Perearst aitab täpsustada ka vaevust, Umbes nii avaldub "üliaktiivne põis", overactive bladder. Infot saab näiteks siit https://urologyhealth.org/urologic-conditions/overactive-bladder-(oab). ...

Loe edasi

probleem põsega

Tere.Minu mure on järgmine.Tunnen midagi vasaku põsesarna piirkonnas,mida ei saa nimetada valuks.Põsesarn õhetab,punetab.
Kõige rohkem õhetab põsk kuuma pliidi ääres süüa tehes.Kui asetan
põsele ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab, et Teil on mitu erinevat probleemi. Põsepunetus, tekib eriti kuumas on omane nahahaigusele nimega rosacea. Põse "sisemised"vaevused võibad olla seotud hoopis hammaste probleemiga., ...

Loe edasi

Lümfisõlmede suurenemine kaelal

Tere,

Mul on mure seoses suurenenud lümfisõlmedega kuklal juuksepiiril. Avastasin lümfisõlme juhuslikult, kuna samas kohas on tugev peasügelus. See juhtus 3-4 kuud tagasi ning seejärel pöördusin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Täpset daignoosi ja ravi kirja teel pole võimalik korraldada. Aga mõned mõtted siiski. Olen märganud mõnikord esinevat šampoonivahetusest tekkivat nahareaktsiooni, allergiline kontaktdermatiit ...

Loe edasi

Koguaeg on paha olla

Tere, viimased aasta aega on olnud mul koguaeg paha olla ja pea käib ringi. Olen käinud arsti juures et teha teste jne, et saaksin teada mis mul on, aga kunagi vastust pole saanud. Niisis kas oskaksite ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan vaid soovitada taas pöördumist oma arsti vastuvõtule. Jah, osa probleeme saab selgeks esimesel vastuvõtul, osa aga mitte. Nende selgitamiseks on vajalikud korduvad arstikülastused, hindamine, ...

Loe edasi

Nabast eritis

Tere!
Nimelt on probleem selles, et viimased paar päeva on hakkanud naba sügelema ja hiljem nö kuivanud eritist näha, see on päris hirmus. Kas oskaksite mind aidata?😇

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
KIrjelduse ja pildi järgi tundub, et tegu on põletikuga nabas. Jääb mulje, et Teil on sügav naba ja selline naba vajab seestpoolt regulaarset puhastamist, Vastasel juhul võib nabasse koguneda ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi