Taimekaitsevahendid Autor: Julia-Anette Titov

Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Taimekaitsevahendit võib töötlemise ajal sattuda inimese organismi läbi naha, sissehingatava õhuga või ekslikul allaneelamisel ning see kantakse vere ja koevedelikega laiali. Tagajärjed tulenevad preparaadi omadustest, kokkupuute viisist ja kogusest. Ainevahetuse käigus lagundatakse kemikaalid lihtsamateks ühenditeks, mis enamasti on ohutumad kui algupärane kemikaal, kuid mõnel juhul tekivad lagunemisel algsest veelgi kahjulikumad ühendid. Olulist osa etendab ka kemikaaliga kokkupuutumise aeg. Kui kemikaali satub organismi suures koguses ühekordselt või lühikese aja jooksul, põhjustab see ägeda mürgistuse. Väiksemate annuste sattumine organismi korduvalt ja pikema aja vältel kutsub esile kroonilise mürgistuse. Paljud tõrjevahendid võivad juba ühekordsel kokkupuutel põhjustada allergiat või kahjustada silmi, nahka ning hingamisteid. Ülitundlikkus taimekaitsevahendi suhtes võib esile kutsuda ägeda allergilise reaktsiooni, näiteks anafülaktilise šoki, nõgestõve, allergilise nahakahjustuse või nohu, bronhiaalastma, eosinofiilse kopsupõletiku, hingamisteede turse jm. Kui organism on muutunud keemilise aine suhtes tundlikuks, põhjustavad juba selle väikesed kogused allergilise reaktsiooni. Nahaärrituse tunnusteks on naha punetus, turse, lööve, sügelus ja valulikkus. Silmade ärrituse korral tekib punetus, pisaravool, turse, välistatud pole vikerkesta- või sarvkestakahjustused.

Taimekaitsevahenditest tingitud ägedate mürgistuste tagajärjel võivad tekkida püsivad tervisehäired. Pikemaajalise kokkupuute järel põhjustavad need vahendid väga tõsiseid ning sageli ka pöördumatuid kahjustusi siseelundites, mõjutavad ainevahetust, närvisüsteemi, sigivust, viljakust, loote arengut. Kõige sagedamini tekivad maksakahjustused (ensüümide aktiivsuse tõus, hüpertroofia, talitlushäired), sest maks on otseselt seotud toksiliste ainete lagundamisega (detoksikatsiooniga). Kroonilise mürgistuse nähud võivad ilmneda alles kuude ja isegi aastate pärast. Kui pikema aja jooksul satub organismi rohkem keemilisi aineid, kui organism jõuab neid kahjutustada või eritada, siis hakkavad kemikaalid organismis ladestuma (kumuleeruma). Rasvlahustuvatel ühenditel on oht kuhjuda rasvkoesse pikkadeks aastateks ning seetõttu võib hiljem last rinnaga toites tõsiselt kahjustuda lapse tervis ja areng. Putukatõrjes kasutatavad insektitsiidid halvavad kahjurite närvisüsteemi, kuid võivad avaldada samasugust kahjulikku mõju ka inimesele. See väljendub peavalu, koordinatsioonihäirete, käitumis-, nägemisja tasakaaluhäirete kujul. Laialdaselt kasutusel olevate ditiokarbamaatide lagunemisel organismis tekib ühend, mis on väga kahjulik lootele. Mitmed taimekaitsevahendid võivad mõjutada inimese sisenõrenäärmete tegevust, teised aga tekitada geneetilisi kahjustusi geenimutatsioonide (DNA-kahjustused) või kromosoomimutatsioonide (muutused kromosoomide arvus või struktuuris) näol. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid on sageli pärilikud, kandudes järglastele, somaatiliste rakkude mutatsioonid võivad aga põhjustada muutusi rakkude paljunemises ja kasvus. Teatud kemikaale seostatakse kasvajate ja vähktõve tekkega: nimelt võivad kemikaalid muuta rakkude pärilikke omadusi, nii et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei arene normaalselt ega allu enam organismi regulatsioonile. Osal kemikaalidel on kokantserogeensed omadused, mis tugevdavad vähki tekitava aine või teguri toimet.

Taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja ohtude minimeerimiseks tuleb neid käsitseda väga ettevaatlikult. Enne tõrjetöö alustamist peab kindlasti tutvuma kasutusjuhendiga. Ohus pole mitte üksnes taimekaitsevahendiga töötava isiku, vaid ka kemikaaliga saastunud toiduainete tarbijate tervis. Käesoleval ajal on müügil sama otstarbe ja võrdse toimeefektiga, kuid erineva ohukategooriaga taimekaitsevahendeid. Soovitatav on kasutada preparaate, mis on vähem ohtlikud inimese tervisele, lagunevad looduses kiiresti ning on ohutumad ka maismaa- ja veeorganismidele.

Kemikaale ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, et kaitsta tolmeldavaid putukaid, välja arvatud siis, kui pakendil on seda lubav märge. Pritsida on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Taimi peab töötlema hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvool on aeglane ja päikesekiirgus nõrgem. Töötlemise ajal ei tohi lähiümbruses viibida kõrvalisi isikuid, eriti lapsi, rasedaid, imetavaid emasid, vanureid, kes on ohtudele väga vastuvõtlikud.

Kemikaale peab hoidma lastele kättesaamatus kohas, eemal toiduainetest, joogist ning loomasöödast. Tõrjet tehes tuleb vältida preparaadi sattumist nahale ja silmadesse ning hoiduda tolmu ja pritsimisudu sissehingamisest. Tõrjevahendiga töötamise ajal peavad kõik kehaosad olema kaetud. Sõltuvalt kemikaali omadustest kasutatakse kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ning hingamisteede kaitsevahendeid – respiraatoreid.

Õnnetusjuhtumite korral tuleb otsekohe kutsuda arst ja näidata talle tõrjevahendi etiketti. Sellel on märgitud vastumürgid (antidoodid), kui need on olemas, ja antud ka ravijuhised. Mürgistusnähtudeks on üldine halb enesetunne, uimasus, iiveldus, hingamisraskused, ärritustunne silmades või nahal, liigne higistamine, kõhulahtisus. Arsti saabumiseni tuleb järgida taimekaitsevahendi pakendil toodud esmaabijuhiseid. Pärast esmaabi andmist oleneb edaspidine ravi mürgistust põhjustanud aine iseärasustest, hulgast ja toimeajast organismis.

Vt ka mürgistus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Täpid nahal

Tere,
Mida kujutavad ette väikesed nōelatorkesarnased täpid(loodan, et pilt on arusaadav). Täpid ei ole selgepiirilised ja on alla mm laiused. Enamjaolt on kätel ja mōni üksik jalgadel ja kehal. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
On väga ebatõenäoline, et antud nahalööve võiks olla mingi verehaiguse sümptom, iseäranis juhul kui vereanalüüs on korras. Kahjuks ei ole antud pildi põhjal võimalik panna kindlat diagnoosi. ...

Loe edasi

unetus

Vaevlen pikka aega unetuse pärast(aastaid).

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Sellise probleemi nagu unetus varjus peidab ennast hulk erinevaid tervisehäireid. Sagedasemad neist on uneaegsed hingamishäired, une ööpäevase rütmi häired, parasomniad, rahutute jalgade ...

Loe edasi

Keskkõrvapõletik täiskasvanul

Tere!

Otsin infot keskkõrvapõletiku kohta ja enamasti leian vaid, et tegu tüüpilise lapseea haigusega. Mina olen aga täiskasvanud naine ja olen nüüdseks põdenud kahel korral ägedat keskkõrvapõletikku, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. See vist ei lohuta, kui väidan, et keskkõrvapõletik piinab igas vanuses patsiente. Tõsiküll, lapseeas sagedamini. Tänan, et mainite oma lapsi. See annab mõtte bakterikooslusele, ...

Loe edasi

Probleem maoga

Tere!
Olen mitmeid kordi antud probleemiga arsti poole pöördnud, kui endiselt ei näe enda tervises paranemisemärke. Viimane gastroskoopia tehti 6 kuud tagasi, endoskoobiga vaatlusel oli kõik korras, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Reflukshaigus ehk tagasivooluhaigus on diagnoos, mis pannakse patsiendil esinevate sümptomite alusel. Kui refluskhaigsuele ei kaasne söögitoru põletikku (ösofagiiti), võib gastroskoopia ...

Loe edasi

Rinnakus valud

Tere, Lgp. Dr Veskimägi!

Olen Teile varasemalt kirjutanud ja mitmeid häid nõuandeid saanud. Mulle meeldib Teiega probleemi arutada.
Varasemalt olen nõu küsinud, seoses mao probleemidega. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Proovime arutada. Igal orgaanilisel haigusel on oma tunnused ja nähtav leid analüüsides ning uuringutes. "minimaalseid" leide võib avastada igal inimesel, selle kirjeldamisega ...

Loe edasi

2,5-kuune beebi ei söö

Tere!

Mulle teeb muret minu 2,5-kuuse poja söömine (sööb RPA-d ja väljapumbatud rinnapiima). Sündides kaalus 3,4 kg (pikkus 52 cm), esimesel kuul 4,5 kg ja teisel kuul 5,3 kg (pikkus 62 cm). ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist
Kui laps ise on rõõmus ja heatujuline ning areneb hästi ja kaalus võtab kenasti juurde, siis ei ole mingit põhjust milliliitreid ja kaloreid taga ajada! Sellises vanuses on imikutel a) pahatihti ...

Loe edasi

Sõrmede tenosünoviit ("Trigger finger" / stenosing flexor tenosynovitis)

Tere!

Kirjutan seoses kentsaka sümptomiga vasaku käe III ja IV sõrmes. Interneti abiga diganoosisin endal pealkirjaks oleva konditsiooni.

Ma viibin hetkel välismaal ega ole retke ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Valu sõrmedes võib tõepoolest tekkida peale harjumatut pingutust kätega ja antud juhul ongi ülekoormuse tagajärjel tekkinud kõõlustupepõletik kõige tõenäolisem diagnoos. Kuid arvestama ...

Loe edasi

colibakter uriini

Lp. doktor! Olen 58 a naine ja pea aasta hädas colibakteriga kuseteedes, mis uriini külvides suures ulatuses end ilmutab, kuigi olen saanud iga kuu aasta jooksul antibiootikume Cinnat, Ciprinol, Gentamycin, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Hea, et kompuuter ja tüstoskoopia on normis, see välistab anatoomilised muutused, mis põhjustavad normaalse uriinivoolu takistust ja nii põletiku teket. Aga lihtne asi- ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere,

Emal oli käesoleva aasta juuli lõpus mitu puuki. Oktoobri algul oli tal enesetunne kehv ja üks käsi paistetas (käelaba ja sõrmed). Ta ise kahtlustas borrelioosi. Kuna enestunne halvenes ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arstimise teeb keerukaks see, et sarnasel vaevusel võivad olla väga erinevad põhjused. Kui esineb ühe piirkonna truse- käelaba ja sõrmed, siis see on pigem omane selle piirkonna vigastusele. ...

Loe edasi

sääreluu valu

Mul selline mure, et kui hüppan või jooksen siis parema jala sisekülg ja sääreluu pealt on valus. Sääreluu pealt katsudes on üks punkt valus ja see punkt on sinine. Peale jooksimist on ka alguses valus ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist
Sellist jalga peaks kindlasti silmast silma arstile näitama, seda nägemata ja katsumata on väga keeruline midagi kindlat öelda. Kindlasti ei tohiks jalale üle valupiiri koormust anda, seniks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi