Taimekaitsevahendid Autor: Julia-Anette Titov

Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Taimekaitsevahendit võib töötlemise ajal sattuda inimese organismi läbi naha, sissehingatava õhuga või ekslikul allaneelamisel ning see kantakse vere ja koevedelikega laiali. Tagajärjed tulenevad preparaadi omadustest, kokkupuute viisist ja kogusest. Ainevahetuse käigus lagundatakse kemikaalid lihtsamateks ühenditeks, mis enamasti on ohutumad kui algupärane kemikaal, kuid mõnel juhul tekivad lagunemisel algsest veelgi kahjulikumad ühendid. Olulist osa etendab ka kemikaaliga kokkupuutumise aeg. Kui kemikaali satub organismi suures koguses ühekordselt või lühikese aja jooksul, põhjustab see ägeda mürgistuse. Väiksemate annuste sattumine organismi korduvalt ja pikema aja vältel kutsub esile kroonilise mürgistuse. Paljud tõrjevahendid võivad juba ühekordsel kokkupuutel põhjustada allergiat või kahjustada silmi, nahka ning hingamisteid. Ülitundlikkus taimekaitsevahendi suhtes võib esile kutsuda ägeda allergilise reaktsiooni, näiteks anafülaktilise šoki, nõgestõve, allergilise nahakahjustuse või nohu, bronhiaalastma, eosinofiilse kopsupõletiku, hingamisteede turse jm. Kui organism on muutunud keemilise aine suhtes tundlikuks, põhjustavad juba selle väikesed kogused allergilise reaktsiooni. Nahaärrituse tunnusteks on naha punetus, turse, lööve, sügelus ja valulikkus. Silmade ärrituse korral tekib punetus, pisaravool, turse, välistatud pole vikerkesta- või sarvkestakahjustused.

Taimekaitsevahenditest tingitud ägedate mürgistuste tagajärjel võivad tekkida püsivad tervisehäired. Pikemaajalise kokkupuute järel põhjustavad need vahendid väga tõsiseid ning sageli ka pöördumatuid kahjustusi siseelundites, mõjutavad ainevahetust, närvisüsteemi, sigivust, viljakust, loote arengut. Kõige sagedamini tekivad maksakahjustused (ensüümide aktiivsuse tõus, hüpertroofia, talitlushäired), sest maks on otseselt seotud toksiliste ainete lagundamisega (detoksikatsiooniga). Kroonilise mürgistuse nähud võivad ilmneda alles kuude ja isegi aastate pärast. Kui pikema aja jooksul satub organismi rohkem keemilisi aineid, kui organism jõuab neid kahjutustada või eritada, siis hakkavad kemikaalid organismis ladestuma (kumuleeruma). Rasvlahustuvatel ühenditel on oht kuhjuda rasvkoesse pikkadeks aastateks ning seetõttu võib hiljem last rinnaga toites tõsiselt kahjustuda lapse tervis ja areng. Putukatõrjes kasutatavad insektitsiidid halvavad kahjurite närvisüsteemi, kuid võivad avaldada samasugust kahjulikku mõju ka inimesele. See väljendub peavalu, koordinatsioonihäirete, käitumis-, nägemisja tasakaaluhäirete kujul. Laialdaselt kasutusel olevate ditiokarbamaatide lagunemisel organismis tekib ühend, mis on väga kahjulik lootele. Mitmed taimekaitsevahendid võivad mõjutada inimese sisenõrenäärmete tegevust, teised aga tekitada geneetilisi kahjustusi geenimutatsioonide (DNA-kahjustused) või kromosoomimutatsioonide (muutused kromosoomide arvus või struktuuris) näol. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid on sageli pärilikud, kandudes järglastele, somaatiliste rakkude mutatsioonid võivad aga põhjustada muutusi rakkude paljunemises ja kasvus. Teatud kemikaale seostatakse kasvajate ja vähktõve tekkega: nimelt võivad kemikaalid muuta rakkude pärilikke omadusi, nii et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei arene normaalselt ega allu enam organismi regulatsioonile. Osal kemikaalidel on kokantserogeensed omadused, mis tugevdavad vähki tekitava aine või teguri toimet.

Taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja ohtude minimeerimiseks tuleb neid käsitseda väga ettevaatlikult. Enne tõrjetöö alustamist peab kindlasti tutvuma kasutusjuhendiga. Ohus pole mitte üksnes taimekaitsevahendiga töötava isiku, vaid ka kemikaaliga saastunud toiduainete tarbijate tervis. Käesoleval ajal on müügil sama otstarbe ja võrdse toimeefektiga, kuid erineva ohukategooriaga taimekaitsevahendeid. Soovitatav on kasutada preparaate, mis on vähem ohtlikud inimese tervisele, lagunevad looduses kiiresti ning on ohutumad ka maismaa- ja veeorganismidele.

Kemikaale ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, et kaitsta tolmeldavaid putukaid, välja arvatud siis, kui pakendil on seda lubav märge. Pritsida on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Taimi peab töötlema hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvool on aeglane ja päikesekiirgus nõrgem. Töötlemise ajal ei tohi lähiümbruses viibida kõrvalisi isikuid, eriti lapsi, rasedaid, imetavaid emasid, vanureid, kes on ohtudele väga vastuvõtlikud.

Kemikaale peab hoidma lastele kättesaamatus kohas, eemal toiduainetest, joogist ning loomasöödast. Tõrjet tehes tuleb vältida preparaadi sattumist nahale ja silmadesse ning hoiduda tolmu ja pritsimisudu sissehingamisest. Tõrjevahendiga töötamise ajal peavad kõik kehaosad olema kaetud. Sõltuvalt kemikaali omadustest kasutatakse kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ning hingamisteede kaitsevahendeid – respiraatoreid.

Õnnetusjuhtumite korral tuleb otsekohe kutsuda arst ja näidata talle tõrjevahendi etiketti. Sellel on märgitud vastumürgid (antidoodid), kui need on olemas, ja antud ka ravijuhised. Mürgistusnähtudeks on üldine halb enesetunne, uimasus, iiveldus, hingamisraskused, ärritustunne silmades või nahal, liigne higistamine, kõhulahtisus. Arsti saabumiseni tuleb järgida taimekaitsevahendi pakendil toodud esmaabijuhiseid. Pärast esmaabi andmist oleneb edaspidine ravi mürgistust põhjustanud aine iseärasustest, hulgast ja toimeajast organismis.

Vt ka mürgistus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

jalad

Tere,
Pole kunagagi jalad /jalatsipiirkond/ paistes olnud, väsinud küll kiiresti, olen 56aastane ja 188pikk, kaal pisut üle 117kg, Kestnud umbes 1,5 nädalat.
Milles probleem.
Tervitades

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Jalgade turse võib olla tingitud väga erinevatest haigusseisunditest. Näiteks südamepuudulikkus, maksa- ja neeruhaigused, kilpnäärme alatalitlus, jalaveenide või lümfisüsteemi probleemid jne.. ...

Loe edasi

Pikaajaline palavik ja pidev väsimus

Tere,

Septembris jäin haigeks kus oli kõrgem palavik + köha nohu. Ravisin end terveks aga väike palavik 37,0-37,3 jäi püsima. Käisin perearstil kes kontrollis mu kilpnäärme näitajaid ja langetas ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud kaebuste puhul oleks lisaks läbivaatusele ja vereproovile vaja kindlasti teha kopsupatoloogia välistamiseks rindkereröntgen. Kui röntgen on korras, tasuks kaaluda infektsionisti konsultatsiooni ...

Loe edasi

Lööve kaelal/turjal

Tere

Mure seisneb siis selles, et kaelal ning turjal on sellised ketendavad ning punetavad lööbetaolised kohad, mis on pigem valusad. Need muidu ei sügele, kuid kui natukenegi palavamaks läheb ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildilt torkab silma kuiv, ketendav ja punetav nahk. Kindlasti vajab selline nahk 2 korda päevas regulaarset hooldust atoopilise naha jaoks mõeldud baaskreemiga (näiteks Atoderm, Atolys või ...

Loe edasi

Analüüside vastused.

Tere. Vaevlen pidevalt kõhuvalude käes, käisin Gastroloogi vastuvõtul ja arst andis mulle CEA ja CA19-9 saatekirja analüüside jaoks. Palun abi tulemuste lugemisel kahjuks ise seda teha ei oska!?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teil on määratud verest 2 kasvajamarkerit. Kasvajaantigeeni CA 19-9 kasutatakse kõhunäärme kartisnoomi ja teiste seedetrakti kasvajate monitooringuks. Kartsinoembrüonaalset antigeeni mao-sooletrakti ...

Loe edasi

Tugev valu jalgades

Tere!

Mureks tugev jalavalu, mis sai alguse viirushaiguse järgselt ca 7 a tagasi ja ilmneb periooditi. Vahepeal oli isegi paar aastat vaikus, kuid nüüd on hetkel jälle aktiveerunud. Viimane ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõlemas jalas esinev valu puusadest varvasteni on väga sedamoodi, et mõte liigub seljanärvist lähtuvale valule. On olemas ka valu paiknemise võrdlus ratsapükstega. Mõtlen veidi ka rahutute ...

Loe edasi

Millega võib olla tegu?

Tegemist esmakordse juhtumiga. Alguses tundus, et tekkis kui paar vistrikku fotol olnud suurema laigu alal. Isiklikust harjumusest punne v koorikuid lahti kakkuda ning hetke seis fotol näha. Algas see ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema naha mädapõletik. Raviks paikselt põletikusalv, vahest ka antibiootikum suukaudselt võttes. Kuid seda ravi saab määrata Teid vahetult nägev arst, kiireim võimalus on pöördumine ...

Loe edasi

Südamelihase põletik ehk müokardiit

Tere! Minul on küsimus seoses südamelihase põletikuga. Nimelt olen lugenud, kuidas noortel Eesti ja välismaa inimestel on peale viiruseid tekkinud südamelihase põletik ning nad on selle tõttu surnud või ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Hirmul on suured silmad. Kuid parem veidi rohkem muretseda, kui käega lüüa ja arvata, et häda pole midagi. Püüan põgusalt vastata. Südamelihae põletikku võivad põhjustada ...

Loe edasi

Veresooned lõhkevad sõrmeliigestes

Tere!

Olen 39aastane mees. Küsimus lõhkevate veresoonte kohta sõrmedes (eriti sõrmeliigeste lähedal). Nimelt tekivad mul aeg-ajalt sõrmedes väikesed sinikad, millega kaasneb kerge valu ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olete jõudnud vanusesse, kus võiks külastada perearsti. Sõeluuringud, läbivaatus, vereproovid, eesnäärme analüüs jm. Seniks aga tuleks piirata suurt käelist koormust. Külm dušš seda vaevust ...

Loe edasi

Punetav ring jalal.

4-5 päeva tagasi leidsin jalalt u. 2cm lm. kõrgema punetava ringi, milles nahk kestendab .

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea pildi eest. Leid on väga omane silenaha seentõvele, dermatofütoosile. Raviks mõni seenevastane salv, nt Travocort 2 x päevas 10 päeva. Ka apteegi käsimüügis on mõned salvid saadaval. ...

Loe edasi

Südamevalud

Kas peaksin muretsema? Iga päev vähemalt 10 korda ilmub südamesse valu. Magama minnes kuulen kuidas süda tuksub. Tihti hakkab pea ringi käima ning ei suuda enam kiiresti kõndida ilma, et pulss ei läheks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka perearsti vastuvõtt. Teie vaevuste taga võivad olla väga erinevad põhjused- viirusinfektsioonist tingitud südamelihase talitluse häirest kuni ülepinge ja ärevushäireni. Alati ei selgu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi