Taimekaitsevahendid Autor: Julia-Anette Titov

Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Taimekaitsevahendit võib töötlemise ajal sattuda inimese organismi läbi naha, sissehingatava õhuga või ekslikul allaneelamisel ning see kantakse vere ja koevedelikega laiali. Tagajärjed tulenevad preparaadi omadustest, kokkupuute viisist ja kogusest. Ainevahetuse käigus lagundatakse kemikaalid lihtsamateks ühenditeks, mis enamasti on ohutumad kui algupärane kemikaal, kuid mõnel juhul tekivad lagunemisel algsest veelgi kahjulikumad ühendid. Olulist osa etendab ka kemikaaliga kokkupuutumise aeg. Kui kemikaali satub organismi suures koguses ühekordselt või lühikese aja jooksul, põhjustab see ägeda mürgistuse. Väiksemate annuste sattumine organismi korduvalt ja pikema aja vältel kutsub esile kroonilise mürgistuse. Paljud tõrjevahendid võivad juba ühekordsel kokkupuutel põhjustada allergiat või kahjustada silmi, nahka ning hingamisteid. Ülitundlikkus taimekaitsevahendi suhtes võib esile kutsuda ägeda allergilise reaktsiooni, näiteks anafülaktilise šoki, nõgestõve, allergilise nahakahjustuse või nohu, bronhiaalastma, eosinofiilse kopsupõletiku, hingamisteede turse jm. Kui organism on muutunud keemilise aine suhtes tundlikuks, põhjustavad juba selle väikesed kogused allergilise reaktsiooni. Nahaärrituse tunnusteks on naha punetus, turse, lööve, sügelus ja valulikkus. Silmade ärrituse korral tekib punetus, pisaravool, turse, välistatud pole vikerkesta- või sarvkestakahjustused.

Taimekaitsevahenditest tingitud ägedate mürgistuste tagajärjel võivad tekkida püsivad tervisehäired. Pikemaajalise kokkupuute järel põhjustavad need vahendid väga tõsiseid ning sageli ka pöördumatuid kahjustusi siseelundites, mõjutavad ainevahetust, närvisüsteemi, sigivust, viljakust, loote arengut. Kõige sagedamini tekivad maksakahjustused (ensüümide aktiivsuse tõus, hüpertroofia, talitlushäired), sest maks on otseselt seotud toksiliste ainete lagundamisega (detoksikatsiooniga). Kroonilise mürgistuse nähud võivad ilmneda alles kuude ja isegi aastate pärast. Kui pikema aja jooksul satub organismi rohkem keemilisi aineid, kui organism jõuab neid kahjutustada või eritada, siis hakkavad kemikaalid organismis ladestuma (kumuleeruma). Rasvlahustuvatel ühenditel on oht kuhjuda rasvkoesse pikkadeks aastateks ning seetõttu võib hiljem last rinnaga toites tõsiselt kahjustuda lapse tervis ja areng. Putukatõrjes kasutatavad insektitsiidid halvavad kahjurite närvisüsteemi, kuid võivad avaldada samasugust kahjulikku mõju ka inimesele. See väljendub peavalu, koordinatsioonihäirete, käitumis-, nägemisja tasakaaluhäirete kujul. Laialdaselt kasutusel olevate ditiokarbamaatide lagunemisel organismis tekib ühend, mis on väga kahjulik lootele. Mitmed taimekaitsevahendid võivad mõjutada inimese sisenõrenäärmete tegevust, teised aga tekitada geneetilisi kahjustusi geenimutatsioonide (DNA-kahjustused) või kromosoomimutatsioonide (muutused kromosoomide arvus või struktuuris) näol. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid on sageli pärilikud, kandudes järglastele, somaatiliste rakkude mutatsioonid võivad aga põhjustada muutusi rakkude paljunemises ja kasvus. Teatud kemikaale seostatakse kasvajate ja vähktõve tekkega: nimelt võivad kemikaalid muuta rakkude pärilikke omadusi, nii et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei arene normaalselt ega allu enam organismi regulatsioonile. Osal kemikaalidel on kokantserogeensed omadused, mis tugevdavad vähki tekitava aine või teguri toimet.

Taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja ohtude minimeerimiseks tuleb neid käsitseda väga ettevaatlikult. Enne tõrjetöö alustamist peab kindlasti tutvuma kasutusjuhendiga. Ohus pole mitte üksnes taimekaitsevahendiga töötava isiku, vaid ka kemikaaliga saastunud toiduainete tarbijate tervis. Käesoleval ajal on müügil sama otstarbe ja võrdse toimeefektiga, kuid erineva ohukategooriaga taimekaitsevahendeid. Soovitatav on kasutada preparaate, mis on vähem ohtlikud inimese tervisele, lagunevad looduses kiiresti ning on ohutumad ka maismaa- ja veeorganismidele.

Kemikaale ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, et kaitsta tolmeldavaid putukaid, välja arvatud siis, kui pakendil on seda lubav märge. Pritsida on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Taimi peab töötlema hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvool on aeglane ja päikesekiirgus nõrgem. Töötlemise ajal ei tohi lähiümbruses viibida kõrvalisi isikuid, eriti lapsi, rasedaid, imetavaid emasid, vanureid, kes on ohtudele väga vastuvõtlikud.

Kemikaale peab hoidma lastele kättesaamatus kohas, eemal toiduainetest, joogist ning loomasöödast. Tõrjet tehes tuleb vältida preparaadi sattumist nahale ja silmadesse ning hoiduda tolmu ja pritsimisudu sissehingamisest. Tõrjevahendiga töötamise ajal peavad kõik kehaosad olema kaetud. Sõltuvalt kemikaali omadustest kasutatakse kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ning hingamisteede kaitsevahendeid – respiraatoreid.

Õnnetusjuhtumite korral tuleb otsekohe kutsuda arst ja näidata talle tõrjevahendi etiketti. Sellel on märgitud vastumürgid (antidoodid), kui need on olemas, ja antud ka ravijuhised. Mürgistusnähtudeks on üldine halb enesetunne, uimasus, iiveldus, hingamisraskused, ärritustunne silmades või nahal, liigne higistamine, kõhulahtisus. Arsti saabumiseni tuleb järgida taimekaitsevahendi pakendil toodud esmaabijuhiseid. Pärast esmaabi andmist oleneb edaspidine ravi mürgistust põhjustanud aine iseärasustest, hulgast ja toimeajast organismis.

Vt ka mürgistus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Metaboolne atsidoos

Tere.
TÜ Kopsukliinikus võetud arteriaalsest vereproovist näha et mu veri on igakord veidi happeline. Viimane näit 7,308. Pôen lihashaigust, mis tähendab seda et pean öösiti kasutama hingamist toetavat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ma ei muretseks selle väikse hälbe pärast. Teid on kenasti uuritud, on ka mitmed kr tõved. Normaalne söök ja veejoomine, liikumine cärskes õhus ja koostöö oma arstidega. Südamerahuks saab ...

Loe edasi

Sügelev lööve käeseljal ja sõrmel

Esmalt kuivamisest tekkinud nahakahjustust meenutanud lööve on jätkuvalt käe peal ja tekitab ebamugavusi. Umbes kuu aega tagasi tekkis nahale kuivem laik, kus nahk pragunes ja veritses, esmalt kreemitasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mul tekib palju küsimusi. Kas lööve on ainult selles piirkonnas ? Kokkupuude mingite keemiliste ainete, õlide, puhastusvahenditega ? Nahasügelus ?
Perearsti vastuvõtule võiks ju pääseda ...

Loe edasi

punn kaelal

Kaela esioasl, seal kus kael hakkab üle minema rindkereks keskpaigast 2cm paremal pool on praegu väiksema oa suurune punn, punetab ja on valulik kui krae vast puutub või seda katsuda. Mulle tundub, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Iga uus asi, mis tekib, vajab uurimist. Kas see võiks olla paise ? Katsudes pinges ja valus ? Või midagi muud ? See jääb minule siitpoolt ebaselgeks.
Soovitan perearsti konsultatsiooni, ...

Loe edasi

Lapse ige tumepunane, limaskestal punnid, suunurk katki

Tere.

Pojal hakkas laupäeval pea valutama. Võttis pool Ibustar 400mg, magas ja peavalu möödus.
Pühapäeval algas väikese palavikuga.
Palavik on igapäevaselt olnud kuni 38°, enamast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Töötan ise perearstina, täiskoormusega, hiiglasliku nimistuga u 2400 patsienti. Jõudsin nüüd reede õhtu vaadata koduarvutis kliinik.ee laekunud küsimusi. Teie küsimus oleks eeldanud muidugi ...

Loe edasi

Lapsel näos punnid

Tere!
Pildil on 2kuuse lapse nägu, käisin eile perearstikeskuses, sain õele näidata, õeldi et kreemitaksin nägu, eile oli nägu selline kuiv, täna aga peale kreemitamist nägu selline punniline, kasutasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Selles vanuses lapsukese nägu on väga tundlik nii kuivuse kui kõikvõimalike salvide ja pesuainete suhtes. Soovitan salvi näolt õrnalt ära pühkida, niiske pehme tupsuga vajadusel niisutades. ...

Loe edasi

Vereproovi kohta

Tere,

Tütrel veenist vereproov tehtud esimest korda 2021.a.
Osad näidud normidest väljas. ,Lymp % 58,5 Neut % 28,1, Neut 1,04, WBC 3,7. Lisana panin nüüd 2022 tehtud vereproovid. Ikka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan ikka head koostööd oma perearstiga. Esitasite mõned numbrid, kuid sellest ei piisa tervikpildi saamiseks.
Perearst teeb neiu läbivaatuse, korraldab täpsustavad uuringud ja ...

Loe edasi

4 aastase poisi võimalik neeruhaigus?

Tere!
Mul on 4 aastane poeg. 3 aastasena avastati ühe vereprooviga,et lapse kreatiniin oluliselt kõrgem normist. (72) Kordusanalüüs paar kuud hiljem oli normis. Veel ühes analüüsis oli kreatiniini ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Lapsel on tervisevaevused ja Teil on mure. Need 2 asjaolu on uuringute ja lapse seisundi täpsustamise aluseks. San soovitada koostööd oma perearstiga, esmaseid analüüse. Perearst saab korraldada ...

Loe edasi

Silmad

Tere tahtsin seda küsida kas kleepuvaid asju on ka
võimalik silmamuna pealt kätte saada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus väga ebamäärane, soovitan pöörduda silmaarsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Uni

Tere,
Mul on probleem magama jäämisega ja pidevate öiste ärkamistega. Enamus ajast vähkren voodis enne kui magama jään. Samuti ärkan öösiti päris mitmeid kordi üles ja suht iga öö juhtub see 2.30-3.30 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga meenutab kroonilise stressiga kaasnevaid vaevuseid. Soovitan perearsti külastust, probleemi ja kaasnevate leidude täpsustamist, siis saab leida lahendused.
Alati kehtivad unehügieeni ...

Loe edasi

Tugevalt valutavad jäsemed

Muret teevad tugevalt valutavad jalad ja pakitsevad käed. Valu on põlvedest allapoole kogu sääre ulatuses, eriti tugev on kandades ja jalalabades. Samuti valutavad käed alates küünarnukist, eriti randmed ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Alati ei ole võimalik leida kiiret ja efektiivset lahendust. Koostöö oma perearstiga, teised analüüsid: ALAT ASAT GGT, ALP, ultraheliuuring, viirusmarkerid, vajadusel gastroenteroloogi või ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi