Taimekaitsevahendid Autor: Julia-Anette Titov

Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Taimekaitsevahendit võib töötlemise ajal sattuda inimese organismi läbi naha, sissehingatava õhuga või ekslikul allaneelamisel ning see kantakse vere ja koevedelikega laiali. Tagajärjed tulenevad preparaadi omadustest, kokkupuute viisist ja kogusest. Ainevahetuse käigus lagundatakse kemikaalid lihtsamateks ühenditeks, mis enamasti on ohutumad kui algupärane kemikaal, kuid mõnel juhul tekivad lagunemisel algsest veelgi kahjulikumad ühendid. Olulist osa etendab ka kemikaaliga kokkupuutumise aeg. Kui kemikaali satub organismi suures koguses ühekordselt või lühikese aja jooksul, põhjustab see ägeda mürgistuse. Väiksemate annuste sattumine organismi korduvalt ja pikema aja vältel kutsub esile kroonilise mürgistuse. Paljud tõrjevahendid võivad juba ühekordsel kokkupuutel põhjustada allergiat või kahjustada silmi, nahka ning hingamisteid. Ülitundlikkus taimekaitsevahendi suhtes võib esile kutsuda ägeda allergilise reaktsiooni, näiteks anafülaktilise šoki, nõgestõve, allergilise nahakahjustuse või nohu, bronhiaalastma, eosinofiilse kopsupõletiku, hingamisteede turse jm. Kui organism on muutunud keemilise aine suhtes tundlikuks, põhjustavad juba selle väikesed kogused allergilise reaktsiooni. Nahaärrituse tunnusteks on naha punetus, turse, lööve, sügelus ja valulikkus. Silmade ärrituse korral tekib punetus, pisaravool, turse, välistatud pole vikerkesta- või sarvkestakahjustused.

Taimekaitsevahenditest tingitud ägedate mürgistuste tagajärjel võivad tekkida püsivad tervisehäired. Pikemaajalise kokkupuute järel põhjustavad need vahendid väga tõsiseid ning sageli ka pöördumatuid kahjustusi siseelundites, mõjutavad ainevahetust, närvisüsteemi, sigivust, viljakust, loote arengut. Kõige sagedamini tekivad maksakahjustused (ensüümide aktiivsuse tõus, hüpertroofia, talitlushäired), sest maks on otseselt seotud toksiliste ainete lagundamisega (detoksikatsiooniga). Kroonilise mürgistuse nähud võivad ilmneda alles kuude ja isegi aastate pärast. Kui pikema aja jooksul satub organismi rohkem keemilisi aineid, kui organism jõuab neid kahjutustada või eritada, siis hakkavad kemikaalid organismis ladestuma (kumuleeruma). Rasvlahustuvatel ühenditel on oht kuhjuda rasvkoesse pikkadeks aastateks ning seetõttu võib hiljem last rinnaga toites tõsiselt kahjustuda lapse tervis ja areng. Putukatõrjes kasutatavad insektitsiidid halvavad kahjurite närvisüsteemi, kuid võivad avaldada samasugust kahjulikku mõju ka inimesele. See väljendub peavalu, koordinatsioonihäirete, käitumis-, nägemisja tasakaaluhäirete kujul. Laialdaselt kasutusel olevate ditiokarbamaatide lagunemisel organismis tekib ühend, mis on väga kahjulik lootele. Mitmed taimekaitsevahendid võivad mõjutada inimese sisenõrenäärmete tegevust, teised aga tekitada geneetilisi kahjustusi geenimutatsioonide (DNA-kahjustused) või kromosoomimutatsioonide (muutused kromosoomide arvus või struktuuris) näol. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid on sageli pärilikud, kandudes järglastele, somaatiliste rakkude mutatsioonid võivad aga põhjustada muutusi rakkude paljunemises ja kasvus. Teatud kemikaale seostatakse kasvajate ja vähktõve tekkega: nimelt võivad kemikaalid muuta rakkude pärilikke omadusi, nii et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei arene normaalselt ega allu enam organismi regulatsioonile. Osal kemikaalidel on kokantserogeensed omadused, mis tugevdavad vähki tekitava aine või teguri toimet.

Taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja ohtude minimeerimiseks tuleb neid käsitseda väga ettevaatlikult. Enne tõrjetöö alustamist peab kindlasti tutvuma kasutusjuhendiga. Ohus pole mitte üksnes taimekaitsevahendiga töötava isiku, vaid ka kemikaaliga saastunud toiduainete tarbijate tervis. Käesoleval ajal on müügil sama otstarbe ja võrdse toimeefektiga, kuid erineva ohukategooriaga taimekaitsevahendeid. Soovitatav on kasutada preparaate, mis on vähem ohtlikud inimese tervisele, lagunevad looduses kiiresti ning on ohutumad ka maismaa- ja veeorganismidele.

Kemikaale ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, et kaitsta tolmeldavaid putukaid, välja arvatud siis, kui pakendil on seda lubav märge. Pritsida on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Taimi peab töötlema hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvool on aeglane ja päikesekiirgus nõrgem. Töötlemise ajal ei tohi lähiümbruses viibida kõrvalisi isikuid, eriti lapsi, rasedaid, imetavaid emasid, vanureid, kes on ohtudele väga vastuvõtlikud.

Kemikaale peab hoidma lastele kättesaamatus kohas, eemal toiduainetest, joogist ning loomasöödast. Tõrjet tehes tuleb vältida preparaadi sattumist nahale ja silmadesse ning hoiduda tolmu ja pritsimisudu sissehingamisest. Tõrjevahendiga töötamise ajal peavad kõik kehaosad olema kaetud. Sõltuvalt kemikaali omadustest kasutatakse kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ning hingamisteede kaitsevahendeid – respiraatoreid.

Õnnetusjuhtumite korral tuleb otsekohe kutsuda arst ja näidata talle tõrjevahendi etiketti. Sellel on märgitud vastumürgid (antidoodid), kui need on olemas, ja antud ka ravijuhised. Mürgistusnähtudeks on üldine halb enesetunne, uimasus, iiveldus, hingamisraskused, ärritustunne silmades või nahal, liigne higistamine, kõhulahtisus. Arsti saabumiseni tuleb järgida taimekaitsevahendi pakendil toodud esmaabijuhiseid. Pärast esmaabi andmist oleneb edaspidine ravi mürgistust põhjustanud aine iseärasustest, hulgast ja toimeajast organismis.

Vt ka mürgistus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Palavik, väsimus, hingamisraskused

Tere,

Põhimureks püsiv palavik, mis on olnud juba üle kuu. ( Alates hommikust kõigub 37,2 - 37,6 vahel).
2. Mõnedel päevadel kaasneb rohke higistamine ( isegi istudes). Just kaenlaalt, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Fakt on see- et vaevused kestavad pikalt, üle kuu. Ja see on alus uurimiseks. Kõik need analüüsid mida ise märgite ja lisaks veel reumaproovid, uriinitest, kopsupilt, RF, ...

Loe edasi

Keskõrva mädane äge põletik

Tere nädal tagasi laks kõrv lukku hakkasin ise sorkima et lahti saada kais praks javkõrvavaly läksin emose diagnoos oli mädane äge keskõrvapõlerik maarati 7 päeva antibiootikumi auugumentiini875 6ndal ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Tõenäoliselt on teie kaebused põhjustatud keskkõrva põletiku foonil tekkinud kuulmekile perforatsioonist ehk mulgustusest. Kui perforatsioon on väike, paraneb see järgnevate nädalate ...

Loe edasi

Gastroenteroloogia

Laps, 6 aastane, põdes 2.jaanuaril kõhuviirust, oksendamine kestis 5 tundi, umbes tunniste vahedega, vesine kõhulahtisus ja kerge palavik 37,5 oli paar päeva veel. Oli nädal kodus ja läks uuesti lasteaeda, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Esmalt tundub tõenäolisem olevat mao-soolestiku põletiku (maakeeles kõhugripp, noro v adenoviirus) järgne seedetrakti bakterite tasakaalu häire. Probiootikumid, dieet- maitsestamata ...

Loe edasi

refluks ja kõrvavalu

Tere Lgp. Dr. Veskimägi!

Olen Teile korduvalt kirjutanud ja katsunud oma erinevate tervise probleemidele lahendusi leida, ehk oskate mind aidate.
Muret teeb endiselt parema poolne kõrvavalu, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ja tänan usalduse eest. Lepime kokku, et ravi vajavat mao-söögitoru haigust ei ole. Kui kasutada kestvalt maohappe teket vähendavaid ravimeid, siis saame uued probleemid. Määratud ravim oroperidys ...

Loe edasi

Helico bakter

Tere,
Kui enne olin täiesti terve, kuigi väsimust oli päris palju ja uimasust mõtlesin et see stressist ja on normaalne ja ei ole pöördunud sellega arsti poole kõht on alati olnud korras ja toiminud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevused on omased mitmele haigusele- mao-söögitoru tagasivooluhaigus, kerge mao limaskesta põletik, võiks mõtelda haavandtõvele ja düsbakterioosile. Haavandtõbi avaldubki öise ja tühjakõhu ...

Loe edasi

Alaseljavalu ja jalgade häda

Pidev nimmepiirkonna valu,juba hommikul ärgates. Valu ägeneb ja tekib murdumistunne seljas, kui tõusen järsku ja samaaegselt end pööran. Eriti tunnen seda bussis tõustes, kodus nõusid -pestes-asendis. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Ja vist on see esimene kord kui pöördutakse oma nimega. Kuid proovin vastata nii nagu nagu oskan ja võimalik esitatud infost lähtudes. Esmalt rõõmustagem mis on hästi- ...

Loe edasi

Palavik ja väsimus

Tere,

Umbes kuu aega hakkas õhtuti, kuskil üks kord nädalas väike palavik 37,1-37,3 olema, ilma muude kaebusteta (ei nohu, köha vms). Nüüd, viimase kahe nädala jooksul on palavik iga päev ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kilpnäärme ületalitlus ja autoimmuunne põletik, türeoidiit, võib anda selliseid vaevusi. Ja ausalt öelda, tekkis ka minul südamelihase põletiku kahtlus. Julgesti perearsti ...

Loe edasi

??

Tere! Käsin juuksuris, 10.12.2016.
Lasin teha juukse tattoo! (Muster) taha kukslase.
Ilmselt lõikas juukusr sisse. (Valu ega midagi polnud) kuid mõni päev hiljem. Hakkas kukal kohutavalt sügelema. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Pildid on väga kõnekad. Võin oletada liigliha, hüpertroofilist armi, kelloidi või mõnda muud nahamoodustist. Seda tulebki nüüd täpsustada. Ma oleksin pigem rohkem mures ...

Loe edasi

Mis mul viga on?

Perearsti teema oleks kindlasti, aga perearst on mul selline, kes ..no ühesõnaga otsin uut. Ja günekoloog, kelle kompetentsi ka see seisund kuuluda võiks, selle vastuvõtule saan alles järgmise kuu keskel.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Mulle jääb ebaselgeks, mis laparoskoopiline protseduur see oli. Ja halvalõhnaline voolus ning palavik on viide ikkagi põletikule oletatavalt günsfääris. Võimalik, et ...

Loe edasi

seedimine

Tere!

Olen märganud väljaheites väikseid valgeid tükke ja peenikesi verekiude nagu niidistik. Värvus on heledam pruun. Algselt arvasin, et ehk see sellest, et aegajalt tarvitan refluksiravimeid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Väljaheite värvus varieerub sõltuvalt sellest, mida te sööte. Lima on sooleseina normaalne eritis, mis hõlbustab väljaheite edasiliikumist sooletraktis. Kui peitvere test on tehtud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi