Taimekaitsevahendid Autor: Julia-Anette Titov

Taimekaitsevahendid on taimehaiguste, -kahjurite ja umbrohtude tõrjeks ning taimsete saaduste kaitseks kasutatavad keemilised preparaadid, mis on enamasti mürgised. Hooletul kasutamisel võivad nad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese tervisele. Taimekaitsevahendit võib töötlemise ajal sattuda inimese organismi läbi naha, sissehingatava õhuga või ekslikul allaneelamisel ning see kantakse vere ja koevedelikega laiali. Tagajärjed tulenevad preparaadi omadustest, kokkupuute viisist ja kogusest. Ainevahetuse käigus lagundatakse kemikaalid lihtsamateks ühenditeks, mis enamasti on ohutumad kui algupärane kemikaal, kuid mõnel juhul tekivad lagunemisel algsest veelgi kahjulikumad ühendid. Olulist osa etendab ka kemikaaliga kokkupuutumise aeg. Kui kemikaali satub organismi suures koguses ühekordselt või lühikese aja jooksul, põhjustab see ägeda mürgistuse. Väiksemate annuste sattumine organismi korduvalt ja pikema aja vältel kutsub esile kroonilise mürgistuse. Paljud tõrjevahendid võivad juba ühekordsel kokkupuutel põhjustada allergiat või kahjustada silmi, nahka ning hingamisteid. Ülitundlikkus taimekaitsevahendi suhtes võib esile kutsuda ägeda allergilise reaktsiooni, näiteks anafülaktilise šoki, nõgestõve, allergilise nahakahjustuse või nohu, bronhiaalastma, eosinofiilse kopsupõletiku, hingamisteede turse jm. Kui organism on muutunud keemilise aine suhtes tundlikuks, põhjustavad juba selle väikesed kogused allergilise reaktsiooni. Nahaärrituse tunnusteks on naha punetus, turse, lööve, sügelus ja valulikkus. Silmade ärrituse korral tekib punetus, pisaravool, turse, välistatud pole vikerkesta- või sarvkestakahjustused.

Taimekaitsevahenditest tingitud ägedate mürgistuste tagajärjel võivad tekkida püsivad tervisehäired. Pikemaajalise kokkupuute järel põhjustavad need vahendid väga tõsiseid ning sageli ka pöördumatuid kahjustusi siseelundites, mõjutavad ainevahetust, närvisüsteemi, sigivust, viljakust, loote arengut. Kõige sagedamini tekivad maksakahjustused (ensüümide aktiivsuse tõus, hüpertroofia, talitlushäired), sest maks on otseselt seotud toksiliste ainete lagundamisega (detoksikatsiooniga). Kroonilise mürgistuse nähud võivad ilmneda alles kuude ja isegi aastate pärast. Kui pikema aja jooksul satub organismi rohkem keemilisi aineid, kui organism jõuab neid kahjutustada või eritada, siis hakkavad kemikaalid organismis ladestuma (kumuleeruma). Rasvlahustuvatel ühenditel on oht kuhjuda rasvkoesse pikkadeks aastateks ning seetõttu võib hiljem last rinnaga toites tõsiselt kahjustuda lapse tervis ja areng. Putukatõrjes kasutatavad insektitsiidid halvavad kahjurite närvisüsteemi, kuid võivad avaldada samasugust kahjulikku mõju ka inimesele. See väljendub peavalu, koordinatsioonihäirete, käitumis-, nägemisja tasakaaluhäirete kujul. Laialdaselt kasutusel olevate ditiokarbamaatide lagunemisel organismis tekib ühend, mis on väga kahjulik lootele. Mitmed taimekaitsevahendid võivad mõjutada inimese sisenõrenäärmete tegevust, teised aga tekitada geneetilisi kahjustusi geenimutatsioonide (DNA-kahjustused) või kromosoomimutatsioonide (muutused kromosoomide arvus või struktuuris) näol. Sugurakkudes toimuvad mutatsioonid on sageli pärilikud, kandudes järglastele, somaatiliste rakkude mutatsioonid võivad aga põhjustada muutusi rakkude paljunemises ja kasvus. Teatud kemikaale seostatakse kasvajate ja vähktõve tekkega: nimelt võivad kemikaalid muuta rakkude pärilikke omadusi, nii et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei arene normaalselt ega allu enam organismi regulatsioonile. Osal kemikaalidel on kokantserogeensed omadused, mis tugevdavad vähki tekitava aine või teguri toimet.

Taimekaitsevahenditest tulenevate riskide ja ohtude minimeerimiseks tuleb neid käsitseda väga ettevaatlikult. Enne tõrjetöö alustamist peab kindlasti tutvuma kasutusjuhendiga. Ohus pole mitte üksnes taimekaitsevahendiga töötava isiku, vaid ka kemikaaliga saastunud toiduainete tarbijate tervis. Käesoleval ajal on müügil sama otstarbe ja võrdse toimeefektiga, kuid erineva ohukategooriaga taimekaitsevahendeid. Soovitatav on kasutada preparaate, mis on vähem ohtlikud inimese tervisele, lagunevad looduses kiiresti ning on ohutumad ka maismaa- ja veeorganismidele.

Kemikaale ei tohi pritsida aia-, põllu- ja metsakultuuride ning umbrohtude õitsemise ajal, et kaitsta tolmeldavaid putukaid, välja arvatud siis, kui pakendil on seda lubav märge. Pritsida on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 meetri sekundis. Taimi peab töötlema hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvool on aeglane ja päikesekiirgus nõrgem. Töötlemise ajal ei tohi lähiümbruses viibida kõrvalisi isikuid, eriti lapsi, rasedaid, imetavaid emasid, vanureid, kes on ohtudele väga vastuvõtlikud.

Kemikaale peab hoidma lastele kättesaamatus kohas, eemal toiduainetest, joogist ning loomasöödast. Tõrjet tehes tuleb vältida preparaadi sattumist nahale ja silmadesse ning hoiduda tolmu ja pritsimisudu sissehingamisest. Tõrjevahendiga töötamise ajal peavad kõik kehaosad olema kaetud. Sõltuvalt kemikaali omadustest kasutatakse kaitseülikonda, kummikindaid ja -saapaid, peakatet, kaitseprille ning hingamisteede kaitsevahendeid – respiraatoreid.

Õnnetusjuhtumite korral tuleb otsekohe kutsuda arst ja näidata talle tõrjevahendi etiketti. Sellel on märgitud vastumürgid (antidoodid), kui need on olemas, ja antud ka ravijuhised. Mürgistusnähtudeks on üldine halb enesetunne, uimasus, iiveldus, hingamisraskused, ärritustunne silmades või nahal, liigne higistamine, kõhulahtisus. Arsti saabumiseni tuleb järgida taimekaitsevahendi pakendil toodud esmaabijuhiseid. Pärast esmaabi andmist oleneb edaspidine ravi mürgistust põhjustanud aine iseärasustest, hulgast ja toimeajast organismis.

Vt ka mürgistus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Tugev köha

Tere!
Nädal aega on olnud kinnine köha. Kurgus on lima ja raske on seda köhida. On olnud ka nohu. Alguses oli kurgus valu, hetkel otseselt ei valuta.
Kurgus on ka valged suuremad laigud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja hea foto eest. Julgen oletada vaevuse põhjuseks kurgupõletikku, sellest limaskestas paiknevate närvide ärritus ja sellest omakorda köha. Köha üle 1 nädala vajaks Teid reaalselt ...

Loe edasi

Kurgumandli jäägid

Tahaks küsida teise arsti arvamust, kas see on ikka hea, kui pean veel ootama mitu kuud (häda juba märtsi algusest) ja kas üldise enesetunde paremaks ei saa muudmoodi veel teha- kimbutab ju nõrkus, väsimus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan usalduse eest. Jah, nii võib juhtuda, et põletikulist ja liidetega, veritsevat mandlikude ei saa 100% eemaldatud. Kõik on õige- antibiootikumi kuur ägenemisel, kuristamine 5% soolalahusega, ...

Loe edasi

äkilised väga tugevad valud silmas

tere
tegelikult on mul kopp ees sellest asjast, mis kestab veebruarist saati-vasakusse silma lööb valu ja koheselt läheb kinni ka vasak ninapool-minu perearst ütles siis, et tegu põsekoopapõletikuga-sõin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tekib mitu mõtet. Kobarpeavalu, esineb rohkem küll meestel, kuid mitte ainult. Selle raviks on valuvaigistid ja lootus. Finlepsin on siis kolmiknärvivalu leevenduseks. Kui ei toimi, pole mõtet ...

Loe edasi

Kurguvalu

Tere doktor!
2016 aasta sügisel hakkasin tundma vahelduva eduga kurgus kipitavat/põletavat tunnet. Tekkis see tunne alati päevajooksul ja suvalistel aegadel. 2017 aasta märtsis läksin selle probleemiga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Nagu saan aru, on erinevad vaevused olnud pikemat ja lühemat aega. Kurguvalu, punased kurgukaared on siis olnud viimased 1 kuu. Viimasel ajal puuduvad reflukshaiguse tunnused. Julgen soovitada ...

Loe edasi

Ajuvapustus/peapõrutus

Tere! Kirjeldan asja mis juhtus minuga kuskil 7-8 aastat tagasi. Nimelt olin ekstreemspordi huviline ja käisin rattaga sõitmas rulapargis. Kuna tegevus oli pidevalt aktiivne siis tekkis adrenaliin ja hull ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Karta on, et tegemist on peaajupõrutuse järgse seisundiga. Üsna ebameeldiv seisund kõigile. Eriti midagi nagu teha polegi. Abi võib olla mõnest ravimist, perekonnast nootroopikumid, esindajaks ...

Loe edasi

Peavalu minu pojal

Minu poja kaebus mulle paar päeva tagasi:
"Kuidagi nii on et füüsilise pingutuse peale lööb kohe pähe valu, isegi trenni ei saa üldse teha enam."
Peavalud on pingepeavalud, mis johtuvad 24/7 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Peavalude maailm on sügav, lai ja keerukas. Ei ole ühtegi aparaati, millega saab diagnoosida peavalu kui vaevust. Kõige sagedasemad peavalud, nagu ka märgite, on pingepeavalud. Põhjuseks ...

Loe edasi

B12 aneemia

Olen aastaid olnud pidevalt kurnatud ja väsinud ja olen pöördunud selle murega perearsti poole. Viimati pakkusin, et kontrolliks vitamiinide taset ja kindlasti ka B12 taset. Vereanalüüsist selgus, et B12 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Noores eas, nagu Teie olete on B12 defitsiit organismis väga ebatavaline. Kardan, et ma veidi ehmatan Teid paari mõttega. Peaks hindama mao limaskesta seisundit- see on oluline B12 vitamiini ...

Loe edasi

Kõht lahti

Tere, nädal tagasi tekkis mul väike palavik 37,2 mis kestis 3 päeva, kõht oli gaasi täis nii, et lausa valus oli kõndida, (2päeva) oli üldine halb enesetunne ja külmavärinad, kui kõhust kadusid gaasid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ega muud kui arsti vastuvõtule. On veel mitmeid soolehaigusi mis võivad anda selliseid vaevusi. Vereanalüüsid, settereaktsioon, arstlik läbivaatus ja mõtlemine- küllap leiate selguse ja parima ...

Loe edasi

Halb enesetunne peale söömist ja kakamist.

Viimased 4-5 kuud olen tundnud väsimust,südame pekslemist,nõrkust peale söömist ja veel hullem on asi peale toidu väljutamist. Üldse on enesetunne kehv viimased 4-5 kuud. Pidev väsimus ,südame pekslemine,koormustalumatus,energiakriis. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teeksin täisverproovi, settereaktsiooni, kilpnäärme analüüsid, maksaproovid, koormuselektrokardiograafia ja siis mõtleksin edasi. Arutage kõike rahulikult oma perearstiga ja küllap leiate ...

Loe edasi

Füüsilise koormuse korral hakkab halb

Probleem selline. Aeg-ajalt tekib peale suurt füüsilist koormust, näiteks jooksusprint, halb enesetunne nagu õhupuuduse või minestuseelne tunne ja kestab ca 10 minutit. Tekib siis, kui järsku seisma jääda. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea küsimuse ja väärt kirjelduse eest. Lugu ongi selline, et kui suur koormus hoobilt jätta pooleli, siis süda peksab verd täis tambiga edasi, aga ei tööta jalalihased ja veri kipub ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi