Peapööritus Autor: Ain-Elmar Kaasik
Peapööritus ehk vertiigo on haiguslik aisting, mille käigus tajutakse tegelikkuses mitteesinevat pöörlemist, kõikumist, vajumist jms. Tegemist on inimese keha ruumis orienteerumise häirega. Selle põhjuseks on ebaadekvaatsed vestibulaarsed või kehaaistingutega seotud närviimpulsid ning nende häiritud “töötlus” peaaju osades, mis reguleerivad tasakaalu ja koordinatsiooni. Peapöörituse põhjuste selgitamine lähtub eelkõige inimese kaebustest ja haiguse kulu üksikasjalikust hindamisest. Piltdiagnostika on vajalik vaid raskematel ja keerukamatel haigusjuhtudel, kui kesknärvisüsteemi haaratust ei saa üksnes kliinilistele andmetele tuginedes välistada.
Kaebuste laadi alusel võib peapööritus olla süsteemne või mittesüsteemne. Süsteemset peapööritust iseloomustab ümbruse näiline pöörlemine horisontaalpinnas, harva üles-alla kõikumine, harvem inimese enese pöörlemise või kõikumise tunne. Mittesüsteemne peapööritus on ebamäärasem ja mitmeti kirjeldatav: uimasus ja/või kõikumistunne, ebakindlustunne ja/või tasakaalutus. Peapööritushooga kaasneb sageli iiveldus ja oksendamine, lihtne tasakaalutus võib kulgeda kaasnevate nähtudeta. Mida raskem on peapööritushoog ja mida enam ta põhjustab vaevusi – pöörlemistunne (isik või ruum), sundasend voodis (võimetus isegi pead pöörata), iiveldus ja oksendamine –, seda tõenäolisem on selle perifeerne päritolu. Tavaliselt on siis tegemist sisekõrva vestibulaaraparaadi (tasakaaluelundi) häirega. Seetõttu diagnoosivad arstid sageli vestibulopaatiat.
Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka teised neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine tavaliselt puuduvad. Harvem täheldatakse ägedaid vestibulaarseid häireid koos kuulmise järsu nõrgenemisega ühest kõrvast. Vestibulaarsete häirete möödumisel jääb vaegkuulmine tavaliselt püsima ja sageli häirib isikut veel kohin või tinnitus kõrvas. Sel juhul diagnoositakse Ménière’i tõbe. Võrreldes vestibulopaatiaga, mille puhul kuulmisfunktsioon ei häiru, on klassikaline Ménière’i tõbi võrdlemisi harv tervisehäire. Mõlemad võivad kulgeda erineva raskusega, kuid teevad inimese sageli üsna abituks. Samas on tegemist iseparaneva haigusega, mida saab raviga vaid osaliselt mõjutada.
Ravimid on siiski kasulikud ägeda seisundi korral ning neid manustatakse mõni päev. Kestvamal tarvitamisel võivad nad aga tervenemist koguni pidurdada ning põhjustada ebasoovitavaid kõrvalnähte. Mõnikord tekitavad korduvad peapööritushood hirmutunnet ja nn vältivat käitumist. Sellisel juhul võib olla abi antidepressantidest.
Ägedate vestibulaarsete häirete möödumisel on oluline alustada kehalise treeninguga. Inimene peaks voodist tõusma niipea, kui vähegi suudab – esialgu ebamugavust (ebakindlust) tekitavad liigutused ja kehaasendi muutmine soodustavad seisundi paranemist. Krooniliselt avalduva häire korral on eelkõige abi spetsiaalsetest võimlemisharjutustest. Hea oleks hoolitseda ka üldise kehalise vormi eest. Soodsalt mõjub jalgrattasõit, tantsimine, ujumine.
Rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise intensiivsus oleneb inimese vanusest, kehalisest vormist ja võimalikest muudest tervisehäiretest. Pigem tuleb kasuks tegevuse kestus kui selle maksimaalne intensiivsus. Rehabilitatsiooniprogrammid aitavad ka vanemaid inimesi, kelle tasakaaluhäired on tingitud nn mitmesest tundedefitsiidist (sensoorsest defitsiidist). Neid häireid ei saa leevendada ravimitega (tsinnarisiin, kavintoon jt), mida varem on sel eesmärgil püütud kasutada.
Vt ka Ménière’i tõbi, tasakaaluhäired.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Selja valu
Selja kompuutri vastus ,oskate lahti seletada.KT-uuring lülisamba nimmeosast Kliinilised andmed: seljavalud, paremal S1 Lülide nihet ega destruktsioone ei ole, Th12 ja L1 lülidel on eesmised osteofüüdid. ...
Vastas dr Ain Pajos
Uuringu kirjelduse järgi esineb kahe alumise nimmelülidevahelise diski väljakummumine millest võivad olla tingitud ka seljavalud. Asja paneb paika neuroloogiline läbivaatus.
Dr. Ain Pajos
Loe edasi
Peavalud ja Dejavù
Tere, mure selline et olen kogenud mitu aastat periooditi peavalu ühes ja samas kohas peas(vasakul taga). Nüüd natuke üle kuu aja on peavalu tagasi ja igapäevane. Sellega on aga kaasa tulnud üks väga veider ...
Vastas dr Ain Pajos
Piltuuringud väga sageli võimalikku epilepsiat ei tuvasta. Vajalik on neuroloogi vastuvõtt ja EEG (elektroentsefalograafia) uuring.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6748591
kas on vajalik neuroloogi vastuvõtt või mis arstile peab minema
Tere. Mul on sellised minu igapäevaelu häirivad mured. 1. mul on tekkinud arusaam et ma ei saa teha mingeid õngitsemis- küünitamisliigutusi ei käte , ei jalgade ei peaga. tekib imelik nõrkus, kus juures ...
Vastas dr Ain Pajos
Soovitan neuroloogi vastuvõttu põhjuse selgitamiseks.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6748591
Sõrmed tuimad
Viimased nädalad on vasaku käe kaks sõrme tuimad. Kätt kuni küünarnukini katsudes tundub ka tuimem.
Valu ei ole.
Mõnel ööl olen käel maganud ja see nö ära surnud.
Vastas dr Ain Pajos
Sageli on põhjuseks kitsas närvikanal kas küünarliigese või randmeliigese piirkonnas mille korral eriti magades kõverdatud liigesega tekib pikast närvikompressioonist käenärvi vigastus. Võimalik on aga ...
Loe edasiPuusavalu
Tere!
Mul on olnud valu puusapiirkonnas nelja aasta jooksul. Mõnikord kiirgub valu kubemesse, aga mitte jalgadesse. Kolm aastat tagasi tehtud röntgenpilt olevat arsti sõnul korras. Liikuvus on hea ...
Vastas dr Ain Pajos
Kui puusavalud korduvad, tuleks korrata rö pilti puusaliigesest ja teha pildid ka nimmelülidest kuna närvivalu võin puusa kiirguda seljast. Oluline on seejärel spetsialisti (ortopeed) läbivaatus.
Loe edasi
Jala kramp
Tere
Istutes diivanis
Mul lõi põlve liigese valu,mis edasi lõi surina kogu jalga. See järel tõmbas jalg krampi ja lõi tuimaks. Astutes jalga ei tundnud.
Pikkali heites,kadus ära.
Vastas dr Ain Pajos
Istudes jalg üle põlve võib ärritada ja ka vigastada jalanärvi mis kulgeb põlveõndla alt - tuleks sellist asendit püüda vältida.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Pearinglus ja pistitus meekekohas.
Tere! Mure selles , et 3 kuud tagasi põdesin koroonat ja peale seda on mul meelekohtades pitsitus tunne, kõrvad ei ole lukus, aga nagu kinnine tunne ja ei “krõpsu “ kui suu lahti teen liigutan, tavaliselt ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla nn. pika covidiga kus haiglane seisund ja erinevad vaevused võivad püsida kuid ja vahel ka aastaid.
Kui soovite tulla vastuvõtule, helistage tel. 6748591 tööp. kl. 14-16
MRT
Isegi ei tea,kus alustada.
Olen käinud
reumatoloogi juures...ütles ei ole reuma.
Neuroloogi juures...kes toksis haamriga ja torkis nõelaga ja ütleb, et närvid korras, sa terve.
Kui ...
Vastas dr Ain Pajos
Liigesevaluga tegeleb ortopeed, kelle läbivaatusest tihti piisab õige ravi või ka lisauuringute määramiseks.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tugevad tasakaalu häired
Hiljuti pöördusin oma probleemiga teie poole. Küsiks veel Kas on põhjendatud Teie vastuvõtule tulek .Olen hädas tugevate tasakaalu häiretega. Tugevad tasakaalu häired teevad vaeva alates 2023 aasta algusest, ...
Ajab öökima
Tere.
Mind ajab tihti peale öökima.
Tunnen ennast normaalselt ja järsku mine tea miks.. Ajab öökima. Ma ei oska küll öelda kui kaua see öökimine kestab. Peale seda on mul väga halb olla. ...
Vastas dr Ain Pajos
Algul tuleks siiski rääkida perearstiga ja käija gastroenteroloogi uuringutel. Kui nemad põhjust ei leia, on võimalik ka ärevusest tingitud regulatsioonihäire - neuroloog määrab ravi.
Dr. ...
Vaata kõiki nõustamisi