Peapööritus Autor: Ain-Elmar Kaasik

Peapööritus ehk vertiigo on haiguslik aisting, mille käigus tajutakse tegelikkuses mitteesinevat pöörlemist, kõikumist, vajumist jms. Tegemist on inimese keha ruumis orienteerumise häirega. Selle põhjuseks on ebaadekvaatsed vestibulaarsed või kehaaistingutega seotud närviimpulsid ning nende häiritud “töötlus” peaaju osades, mis reguleerivad tasakaalu ja koordinatsiooni. Peapöörituse põhjuste selgitamine lähtub eelkõige inimese kaebustest ja haiguse kulu üksikasjalikust hindamisest. Piltdiagnostika on vajalik vaid raskematel ja keerukamatel haigusjuhtudel, kui kesknärvisüsteemi haaratust ei saa üksnes kliinilistele andmetele tuginedes välistada.

Kaebuste laadi alusel võib peapööritus olla süsteemne või mittesüsteemne. Süsteemset peapööritust iseloomustab ümbruse näiline pöörlemine horisontaalpinnas, harva üles-alla kõikumine, harvem inimese enese pöörlemise või kõikumise tunne. Mittesüsteemne peapööritus on ebamäärasem ja mitmeti kirjeldatav: uimasus ja/või kõikumistunne, ebakindlustunne ja/või tasakaalutus. Peapööritushooga kaasneb sageli iiveldus ja oksendamine, lihtne tasakaalutus võib kulgeda kaasnevate nähtudeta. Mida raskem on peapööritushoog ja mida enam ta põhjustab vaevusi – pöörlemistunne (isik või ruum), sundasend voodis (võimetus isegi pead pöörata), iiveldus ja oksendamine –, seda tõenäolisem on selle perifeerne päritolu. Tavaliselt on siis tegemist sisekõrva vestibulaaraparaadi (tasakaaluelundi) häirega. Seetõttu diagnoosivad arstid sageli vestibulopaatiat.

Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka teised neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine tavaliselt puuduvad. Harvem täheldatakse ägedaid vestibulaarseid häireid koos kuulmise järsu nõrgenemisega ühest kõrvast. Vestibulaarsete häirete möödumisel jääb vaegkuulmine tavaliselt püsima ja sageli häirib isikut veel kohin või tinnitus kõrvas. Sel juhul diagnoositakse Ménière’i tõbe. Võrreldes vestibulopaatiaga, mille puhul kuulmisfunktsioon ei häiru, on klassikaline Ménière’i tõbi võrdlemisi harv tervisehäire. Mõlemad võivad kulgeda erineva raskusega, kuid teevad inimese sageli üsna abituks. Samas on tegemist iseparaneva haigusega, mida saab raviga vaid osaliselt mõjutada.

Ravimid on siiski kasulikud ägeda seisundi korral ning neid manustatakse mõni päev. Kestvamal tarvitamisel võivad nad aga tervenemist koguni pidurdada ning põhjustada ebasoovitavaid kõrvalnähte. Mõnikord tekitavad korduvad peapööritushood hirmutunnet ja nn vältivat käitumist. Sellisel juhul võib olla abi antidepressantidest.

Ägedate vestibulaarsete häirete möödumisel on oluline alustada kehalise treeninguga. Inimene peaks voodist tõusma niipea, kui vähegi suudab – esialgu ebamugavust (ebakindlust) tekitavad liigutused ja kehaasendi muutmine soodustavad seisundi paranemist. Krooniliselt avalduva häire korral on eelkõige abi spetsiaalsetest võimlemisharjutustest. Hea oleks hoolitseda ka üldise kehalise vormi eest. Soodsalt mõjub jalgrattasõit, tantsimine, ujumine.

Rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise intensiivsus oleneb inimese vanusest, kehalisest vormist ja võimalikest muudest tervisehäiretest. Pigem tuleb kasuks tegevuse kestus kui selle maksimaalne intensiivsus. Rehabilitatsiooniprogrammid aitavad ka vanemaid inimesi, kelle tasakaaluhäired on tingitud nn mitmesest tundedefitsiidist (sensoorsest defitsiidist). Neid häireid ei saa leevendada ravimitega (tsinnarisiin, kavintoon jt), mida varem on sel eesmärgil püütud kasutada.

Vt ka Ménière’i tõbi, tasakaaluhäired.

Peapööritus

Nõuanded teemal: Neuroloogia

artroos

Tere.sooviksin täna tehtud puusaliigese röntgeni pildile Teie arvamust .TEOSTATUD UURINGUD K7912 x 1 Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (üks ülesvõte) (kirjeldus) KIRJELDUS Küsimus Koksartroos e puusaliigese ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Piltidel esinevad muutused nii puusaliigeses kui nimmelülidevahelistes kõhrketastes. Vajate neuroloogi või ortopeedi läbivaatust valude põhjuse selgitamiseks. Masinad siin ei aita.

Dr. Ain ...

Loe edasi

L4-5, L5-S1 diskide herniatsioonid

Alaseljas valu, mis kiirgab vasakusse jalga ja võtab vasaku alajäseme tuimaks. Pikemad jalutuskäigud on valulikud.

MRT tulemus:
Uuringul ilmnevad lülisamba nimmeosas L4-5, L5-S1 diskide ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Teie jalanärv on vigastatud L4-5 diski poolt. KUi peaksid tekkima põiehäired , tuimus jalgade vahel või vasaku labajala nõrkus (halvatus), tuleks koheselt pöörduda EMOsse. Seniks vältige raskuste tõstmis, ...

Loe edasi

Käed valusad sundtööst

Olen olnud ripsmetehnik juba 9 aastat, sellest viimased 4,5 aastat teinud seda igapäevaselt ja suure koormusega. Esimesed käe ära väsimised ja krambid lõid välja peale pikka tööpäeva umbes 4 aastat tagasi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla käenärvi kompressiooniga randmekanalis seoses pikaajalise sõrmede tõõ ja randmeliigese ebaõige asendiga. Leevendust tooks randmeortoosi kandmine töö ajal ja magades.

Dr. ...

Loe edasi

parema käe väike sõrm tundetu juba 2-3 kuud ei taha süste ega operatsiooni

Parema käe väike sõrm on tundetu,töötan arvutiga ja hiire hoidmisel häirib.Operatsioone ei sooovi,samuti süste.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt olete vigastanud ulnaarnärvi mis kulgeb küünarliigese all. Võiks vältida küünarliigese toetamist kõvale pinnale, kanda ortoosi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valud kuklapiirkonnas ja kerge pearinglus

Selline mure. Et kuskil
3-4 kuud tagasi hakkasin tundma torkivaid valusi kukla piirkonnas vasakul pool. (Kuklast natuke üleval) . Valud tulevad ja kestabad ühe sekundi, nüüd vahepeal on hakanud kauem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt on tegemist lihaspingest tingitud kuklanärvi ärritusega. Kui probleem ei leevene massaaziga, tuleks tulla vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6 748 591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Parem kõrv ja pea pulseerib

Minu parema kõrva pulseerimine sai alguse juba eelmisest aasta lõpust ja mingi veider auto mürin mis haarab kogu pea on juba pikemat aega kestnud,aasta -poolteist.
Eelmine aasta suvel oli mul nohu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pulseeriv kahin kõrvas viitab unearteri stenoosi võimalusele. Tavaliselt kahin suureneb vererõhu tõustes. Tuleks jälgida ja vajadusel raviga normaliseerida vererõhk. Kui pulsatsioon ei kao on vajalik neuroloogi ...

Loe edasi

kael kange!

tere!kael tihti kange,vasak kann teeb valu!pea pööritus vahel!

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kaela kangus võib olla tingitud lihaspingetest aga ka muutustest lülisamba kaelaosas. Võiks läbi perearsti teha rö. ülesvõtted kaelalülidest ja tulla neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

MRT

Tere! Palun abi MRT tõlgendamisel: Mõlemas suuraju hemisfääris esinevad üksikud väikesed mittespetsiifilised subkortikaalsed T2 hüper- T1 hüpointensiivse signaaliga kolded. Liikvoriruumid on ealise suuruse ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Leid ei ole päris normipärane ja viitab embolite võimalusele. Kui esineb südame rütmihäireid tuleks teha uuringud kardioloogi juures. Pearinglushood ei ole aga tõenäoliselt seoses MRT leiuga ja nende ...

Loe edasi

Arvamus trauma tõsisuse suhtes

Tere ! Sooviksin teie arvamust trauma tõsiduse kohta ja soovitusi edaspidiseks
käitumiseks ja eluviisiks, võib olla prognoosi, kas trauma võib süveneda ja
mis tagajärged võivad tulla, kas saan ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surin jalgades viitab võimalikule seljaaju kompressioonile ja on tõesti ohumärk. Kuna MRT on tehtud mitu aastat tagasi, tuleks kindlasti teha uus MRT uuring lülisamba alumisest rinnaosast kuna võimalik ...

Loe edasi

imiku seljaaju

Tere.
Käisime täna lapsega pea ultraheli tegemas sest lapsel pea liiga suur.
Sealt öeldi et lapsel pehme osa vanuse järgi peaks olema kuskil 4cm aga meil on ligi 8cm ning miski häirib spinaal ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Soovitav oleks siiski arstu´i vastus, kes saatis Teid ultraheliss,e ära oogata.Saan aru, et ajuvedeliku ringlemine on häiritud. Häire kõrvaldamiseks on vajalik operatsioon.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi