Peapööritus Autor: Ain-Elmar Kaasik

Peapööritus ehk vertiigo on haiguslik aisting, mille käigus tajutakse tegelikkuses mitteesinevat pöörlemist, kõikumist, vajumist jms. Tegemist on inimese keha ruumis orienteerumise häirega. Selle põhjuseks on ebaadekvaatsed vestibulaarsed või kehaaistingutega seotud närviimpulsid ning nende häiritud “töötlus” peaaju osades, mis reguleerivad tasakaalu ja koordinatsiooni. Peapöörituse põhjuste selgitamine lähtub eelkõige inimese kaebustest ja haiguse kulu üksikasjalikust hindamisest. Piltdiagnostika on vajalik vaid raskematel ja keerukamatel haigusjuhtudel, kui kesknärvisüsteemi haaratust ei saa üksnes kliinilistele andmetele tuginedes välistada.

Kaebuste laadi alusel võib peapööritus olla süsteemne või mittesüsteemne. Süsteemset peapööritust iseloomustab ümbruse näiline pöörlemine horisontaalpinnas, harva üles-alla kõikumine, harvem inimese enese pöörlemise või kõikumise tunne. Mittesüsteemne peapööritus on ebamäärasem ja mitmeti kirjeldatav: uimasus ja/või kõikumistunne, ebakindlustunne ja/või tasakaalutus. Peapööritushooga kaasneb sageli iiveldus ja oksendamine, lihtne tasakaalutus võib kulgeda kaasnevate nähtudeta. Mida raskem on peapööritushoog ja mida enam ta põhjustab vaevusi – pöörlemistunne (isik või ruum), sundasend voodis (võimetus isegi pead pöörata), iiveldus ja oksendamine –, seda tõenäolisem on selle perifeerne päritolu. Tavaliselt on siis tegemist sisekõrva vestibulaaraparaadi (tasakaaluelundi) häirega. Seetõttu diagnoosivad arstid sageli vestibulopaatiat.

Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka teised neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine tavaliselt puuduvad. Harvem täheldatakse ägedaid vestibulaarseid häireid koos kuulmise järsu nõrgenemisega ühest kõrvast. Vestibulaarsete häirete möödumisel jääb vaegkuulmine tavaliselt püsima ja sageli häirib isikut veel kohin või tinnitus kõrvas. Sel juhul diagnoositakse Ménière’i tõbe. Võrreldes vestibulopaatiaga, mille puhul kuulmisfunktsioon ei häiru, on klassikaline Ménière’i tõbi võrdlemisi harv tervisehäire. Mõlemad võivad kulgeda erineva raskusega, kuid teevad inimese sageli üsna abituks. Samas on tegemist iseparaneva haigusega, mida saab raviga vaid osaliselt mõjutada.

Ravimid on siiski kasulikud ägeda seisundi korral ning neid manustatakse mõni päev. Kestvamal tarvitamisel võivad nad aga tervenemist koguni pidurdada ning põhjustada ebasoovitavaid kõrvalnähte. Mõnikord tekitavad korduvad peapööritushood hirmutunnet ja nn vältivat käitumist. Sellisel juhul võib olla abi antidepressantidest.

Ägedate vestibulaarsete häirete möödumisel on oluline alustada kehalise treeninguga. Inimene peaks voodist tõusma niipea, kui vähegi suudab – esialgu ebamugavust (ebakindlust) tekitavad liigutused ja kehaasendi muutmine soodustavad seisundi paranemist. Krooniliselt avalduva häire korral on eelkõige abi spetsiaalsetest võimlemisharjutustest. Hea oleks hoolitseda ka üldise kehalise vormi eest. Soodsalt mõjub jalgrattasõit, tantsimine, ujumine.

Rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise intensiivsus oleneb inimese vanusest, kehalisest vormist ja võimalikest muudest tervisehäiretest. Pigem tuleb kasuks tegevuse kestus kui selle maksimaalne intensiivsus. Rehabilitatsiooniprogrammid aitavad ka vanemaid inimesi, kelle tasakaaluhäired on tingitud nn mitmesest tundedefitsiidist (sensoorsest defitsiidist). Neid häireid ei saa leevendada ravimitega (tsinnarisiin, kavintoon jt), mida varem on sel eesmärgil püütud kasutada.

Vt ka Ménière’i tõbi, tasakaaluhäired.

Peapööritus

Nõuanded teemal: Neuroloogia

käte värisemine

Olen viimase aasta jooksul hädas järjest süveneva käte värisemisega, mis on enim tuntav õues kõndides, aga nüüd ka kodustes oludes. Kui sellele mõtlen, siis värisemine lakkab, aga algab taas. -Perearst ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Seksuaal düsfunktsioon, ja vetsu düsfunktsioon.

Tere, mul on tugev valu tagumiku alal, häired uriini kontrollimisel, kõhukinnisuse tunned, ja erektsioonihäired.

Käisin EMOs, ja 8 tunni jooksul mulle ainult kirjutati välja Augmentini, ja ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Sümtomid ongi tõsised ja vajate arsti läbivaatust. Alustage perearstist.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pea surve tunne

Pea nagu surve tunne lint nagu ümber ja vahel ühelpool pead siis teisel ja igapäev nüüd häiriv juba aga ei valuta algul arst arvas nohust andis tunda küll kui ärkasin hommikul ja nina kinni ja lasin spreid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surve peas on seoses kaelalihaste pingega. Tavalisellt aitab massaazikuur kaelale.

Dr. Pajos
Neurodiagnostika.

Loe edasi

Pidev valu alaseljas

Tere, mul on selline probleem et tööjuures tööd tehes tuleb pidev seljavalu. Olen tööl käinud natukene üle 2 ja poole aasta. Seljavalu on olnud juba mitu aastat.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Mõnikord algavad muutused selgroolülides juba noorukieas. Tuleks minna ortopeedi vastuvõtule et teha lisauuringuid.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Vestibulaarneurriit.

Tere,

Olen pikalt hädas olnud tervisega ja korra ka siia kirjutanud.

01.07 oli väga tugev pearinglus episood (oli kaks väga tugevat hoogu) viidi kiirabiga haiglasse ja tehti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui pearinglushooga ei kaasu kuulmise tugevat langust ühes kõrvas, võib tegemist olla vestibulaarneuriidiga. Haigust põhjustab tavaliselt viirusinfektsioon ja paranemine on enamasti iseeneslik aga võib ...

Loe edasi

mõne sekundine pea valu vasakul pool ja vasakul meelekohal

Alates 17.09.22 kestab imelik peavalu vasakul pool ja läheb kuni meelekohani.
Valu tekkib siis,kui kummardan,kükitan,pööran pead või teen liigutusi peaga,võib öelda,et ka peale mingit pingutust lööb ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on tõenäoliselt nn. kuklanärvi neuralgiaga (occipital neuralgia), mis johtub ühepoolsest kuklanärvi ärritusest kukla ja kaela ühinemiskohal. Põhjuseks sagedast kaela sundasendist tingitud ühepoolne ...

Loe edasi

Seljavalu.

ülisamba nimmeosas on jälgitavad postop. muutused L5-S1 paremal ning L4-5 diski parem-tsentraalne protrusioon. Spinaalkanal ja intervert. foraamenid oluliselt ahenenud ei ole; otsest närvijuurte kompressiooni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pildi kirjelduse järgi on opereeritud diski kohal eelmises lülivahemikus tekkinud uus diski nihkumine mis võib ärritada parema jalanävi juurt ja põhjustada valu jalas. Liikvori (ajuvedeliku) leke ninast ...

Loe edasi

Valu

valu ülaseljas , parem pool, enam vähem abaluu keskmises -alumises piirkonnas selgroo vaheline ala. Ei saagi täpselt aru millal valu tekib kuid tundub, et ühes asendis olemisest aga kindel pole sest ka ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Abaluudevaheline valu ei ole ilmselt seoses läbipõetud insuldiga, pigem on probleemiks roietevahelise närvijuure ärritus seoses muutustega selgroo rinnaosas. Tuleks teha rö. pildid rinnalülidest ja seejärel ...

Loe edasi

1-aastane laps ja peale haiget saamine

Tere! Mul on 1-aastane poiss kes pidevalt kukkub nii, et otsaesine sinine ja muhk või siis vahest harva ka kukla peale. Võibolla on see rumal küsimus aga kas sellised kukkumised võivad muuta teda rumalaks? ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kindlasti tuleb peatraumasid vältida kuna ajukahjustus on võimalik ka korduva väikese traumaga. Kui kukkumised tunduvad ebaloomulikud, tuleb rääkida lastearstiga, löökide pehmendamine paksu mütsiga on ...

Loe edasi

epilepsia

Mul ei ole 5 aastat vastava haigusele (eplipsia) tervisehäireid olnud. Oman ka autojuhiluba ja sellega kõik korras. KÜSIMUS - kas töövoimetuspensionit tasub veel taodelda. Probleem ka selles, et minu neuroloog ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Töövõimetuspensioni üle otsustab töötukessa. Küsige infot sealt.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi