Valgusravi Autor: Kaja Sepp

Valgusravi rakendatakse paljude haiguste puhul. Nahahaiguste ravis kasutatakse ultraviolettravi. Liigesehaiguste taastusravis on väga hinnatud infrapunakiirgusega (lainepikkus 890 nm) raviv laseraparaat, mis toimib kudedesse 7–8 cm sügavuselt. Infrapunalaser aktiveerib vereringet, kiirendab rakkude ainevahetust, hävitab baktereid, lõdvestab lihaseid, soodustab jääkainete eritumist, vähendab tselluliiti, rahustab närvilõpmeid ja kiirendab kudede taastumise protsessi. Sel ravil on vähe vastunäidustusi ja kõrvaltoimeid. Väga efektiivne on laser ägedate ja krooniliste liigesepõletike, tursete, lihasevalude, kõõlusepõletike, närvikanali sündroomide ja krooniliste säärehaavandite ravis. Infrapunalaseri soodne toime ilmneb juba 3–4 ravikorra järel. Sobiv protseduuride arv on 5–12.

Bioptronlambiga ravides toimib lineaarne polariseeritud valgus lainepikkusega alates 400 nm. Erinevalt laserist on bioptroni valguskiir lai ja madala intensiivsusega, seetõttu on olemas ka väiksemad aparaadid koduseks kasutamiseks. Bioptronvalgusravi soojendab liigeseid ja lihaseid, soodustades krooniliste põletike ja krooniliste haavandite paranemist ning vaigistades valu.

SAD-valgusravi tehakse spetsiaalsete lampidega varustatud meditsiinilise valgusraviseadmega, tõrjumaks sesoonset depressiooni. Meetodi nimetus tuleb ingliskeelsetest sõnadest seasonal affective disorder, mille esitähtedest moodustub sõna sad ’kurb’. Valguse puudusest tingitud talvedepressiooni all kannatab umbes 10–20% inimestest, enamasti naised (suhe meestega 4:1). Talvedepressiooni tunnused on masendus, jõuetus, melanhoolia, tüdimus, unehäired, suurenenud magusavajadus ja kehakaalu tõus, mis omakorda veelgi süvendavad masendust. SAD-valgusravi korral on aparaadi võimsus selline, mis annab pinnavalgustuseks tavaliselt 2500–10 000 luksi. Eriti sobiv raviaeg on hommikul  kella  6–10 vahel,  seanss  kestab 10 000-luksise pinnavalgustuse juures pool tundi. Raviseansse viiakse läbi polikliinikutes, spaades jm, kuid valgusraviseadme võib ka koju või töökohale paigutada. Ei soovitata vaadata otse valguse poole, piisab, kui inimene istub valgusseadme läheduses (nt võib sel ajal lugeda).

Kõige parem oleks alustada valgusraviga juba enne masendussümptomite teket või kohe nende ilmnemisel. Sobiv seansside arv on 10–15. SAD-valgusravi toime avaldub tavaliselt juba nädalaga, aidates enamikku ravialuseid. Inimene tunneb taas energiat ja elurõõmu, sümptomid leevenevad või kaovad täiesti. SAD-valgusravi mõjutab käbinäärme hormooni melatoniini ainevahetust. Selle hormooni tase organismis on kõrgem öösiti, et soodustada uinumist. Sügistalvel võib melatoniinitase olla kõrge ööpäev läbi. Kirgas valgus aga soodustab serotoniini nõristumist ja parandab meeleolu. Serotoniiniainevahetuse reguleerimise kaudu toimivad ka antidepressandid. Inimese bioloogiline ööpäevarütm nihkub masenduse puhul paigast, kuid valgusravi seab organismi sisekella taas õigeks.

Valgusravi ei sobi silmahaiguste korral, diabeedihaigetele ja mõnede ravimite võtmise ajal.

Vt ka ultraviolettravi.