Piim ja piimatooted Autor: Tiiu Liebert

Piim ja piimatooted peaksid koguseliselt moodustama veerandi meie igapäevasest toiduvalikust. Iga inimene võiks päevas juua vähemalt 3 klaasi piima, keefirit, hapupiima või jogurtit. Klaasi piima võib asendada ka paari juustuviilu, kohupiima või jäätisega.

Piimasaaduste valgud on täisväärtuslikud. Kuigi valguvajadus on suurem kasvueas, vajab organism kudede uuendamiseks valke kogu eluea jooksul. Valgud tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Piimavalkudel on hea aminohappeline koostis. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui teised valgud, näiteks 1 g piimavalgus on tihti vajakajäävat aminohapet lüsiini 3,5 korda rohkem kui nisuvalgus. Tarbides piimatooteid koos vähem väärtuslike taimsete valkudega, tõuseb toiduvalgu bioloogiline väärtus. Piimasuhkrut ehk laktoosi on piimas ligi 5%, hapendatud piimatoodetes aga mõnevõrra vähem, sest piimhappebakterid kääritavad selle osaliselt piimhappeks. Pastöriseerimata ehk “elusad” hapupiimatooted on väga kasulikud: nad sisaldavad bioloogiliselt aktiivseid aineid. Samuti on hapupiimatoodete mikrofloora inimorganismis justkui korravalvuriks. Mõned inimesed ei suuda laktoosi omastada (laktoositalumatus), mistõttu piima joomine tekitab neile vaevusi. Enamasti vaevused kaovad, kui piim asendada hapupiimatoodetega.

Piimatoodetes on rasva väga erineval määral ning piimarasv on kergesti seeditav. Mida suurem on piimatoodete rasvasisaldus, seda rohkem on neis ka rasvlahustuvaid vitamiine, eeskätt D-vitamiini. Peale viimati nimetatu on piimas teisigi väärtuslikke vitamiine, näiteks riboflaviini (B2 -vitamiin) ja kobalamiini (B 12 -vitamiin). Suurema rasvasisalduse korral on suurem ka piima ning piimatoodete energia- ja kolesteroolisisaldus. Rasvasisalduse vähendamisega piimas alaneb küll kolesteroolisisaldus, kuid see toob kaasa rasvlahustuvate vitamiinide kao. 

Piim on meie toidulaual põhilisi kaltsiumiallikaid. Kaltsium on olulise tähtsusega tugevate ja tihedate luude tekkeks, seepärast vajavad seda nii kasvueas lapsed kui ka täiskasvanud. Vanemas eas on isegi vajalikum toiduga enam kaltsiumi saada, sest organismi võime kaltsiumi omastada on siis vähenenud. Mineraalainetest on piimas palju ka fosforit ja magneesiumi, mikroelementidest tsinki. Rauda on piimas aga vähe.

Vt ka hüpovitaminoos, vitamiinid.