Turistide haigused Autor: Tiiu Aug

Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. Et naasta reisilt tervena, tuleb ennast enne reisi kurssi viia sihtmaa olude ja ohtudega ning arvestada keskkonnateguritest tingitud võimalike terviseprobleemidega.

Inimese ööpäevarütmi tähtsaim regulaator on valguse-pimeduse rütm. Kiirel reisimisel üle ajavööndite piiride tekib ajavahestress. Tüüpilisemad sümptomid, mis ilmnevad kohe pärast pikka lendu, on füüsilise ja psüühhilise võimekuse langus, väsimus, unetus, peavalu. Läände lennates on reisija unisem õhtul ja järgmisel päeval. Idasuunalistel reisidel ollakse õhtul erksam, vaevab aga unetus. Läände suundujad kohanevad kiiremini kui itta reisijad.

Lõuna poole reisimisel tuleb arvestada tugeva päikesekiirguse ja -põletuse ohuga. Päikesepõletus troopikas toob kaasa rasked põletushaavad. Tugev kuumus ja niiskus koos kehalise pingutusega võivad põhjustada kurnatust, vedeliku ja soolade kadu, viia kuumarabanduseni. Kõrgmäestikus matkates võib madala õhurõhu tõttu esineda unetust, südame- ja kopsuhaigetel haiguse ägenemist. Kiirel tõusul mäkke võivad tekkida mägitõve sümptomid, nagu peavalu, iiveldus, unetus, meeleolu langus. Kergematel juhtudel mööduvad need nähud pärast kohanemist iseenesest. Teadvuse hägunedes tuleb kannatanu tuua hõreda õhu piirkonnast kiiresti alla ja toimetada haiglaravile. Oluline on tõusta mäkke aegamööda, vältides väsimist ning juues piisavalt vedelikku. Kuumades piirkondades ja kõrgmäestikus reisides tuleb kanda sirmiga mütsi ja kvaliteetseid päikeseprille. Keha ei tohiks jätta katmata, sobivad on õhukesed naturaalsest materjalist rõivad.

Kõige sagedamini esineb turistil kõhulahtisust. Haigestumisoht on suurem soojal aastaajal ja neis maades, kus hügieenitase on madal. Kõhulahtisus tekib tavaliselt esimesel reisinädalal, see võib olla tingitud reisistressist või harjumatust toidust ja on mittenakkuslik. Kõhulahtisust täheldatakse sagedamini eakatel reisijatel. Esimesel päeval võib tõusta isegi palavik, kuid mitte alati. Seedehäire kestab 2–3 päeva, esineb iiveldust, oksendamist, kõhuvalu. Raskematel juhtudel on palavik kõrge, haiguse kestus pikem, väljaheites leidub lima ja verd.

Putukad ja loomad võivad levitada mitmeid viiruslikke, bakteriaalseid ja parasitaarseid nakkushaigusi. Sagedasemad kõhulahtisuse tekitajad on bakteritest salmonellad, Shigella’d ja kampülobakterid, viirustest rotaviirused ning algloomadest lambliad. 

Esmaabiks on tähtis korvata vedelikukaotus, andes haigele juua sageli, kuid väikestes kogustes. Oksendamise korral tuleks pakkuda külma jooki. Jälgida on vaja urineerimist. Kui haige, eriti laps, kaebab väsimust, muutub apaatseks, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Juua võib tuntud firmade pudelivett. Kui see pole võimalik, tuleks vett keeta umbes 5 minutit. Mõnedes riikides, näiteks Indias, ei soovitata isegi hotellis juua kraanivett ega sellega hambaid pesta. Mõnikord võivad nakkusallikaks olla jääkuubikud. Looduses võib juua puhast allikavett.

Puu- ja juurvilju ei tohi süüa ilma pesemata. Pesta tuleks voolava vee all, puuvili tuleb ka ära koorida. Toidumürgistuste vältimiseks ei tohi süüa tänavalt või turult ostetud valmissööki, juua piima ega tarbida piimatooteid. Mõistlik oleks loobuda ka harjumatult vürtsiste toitude nautimisest. Nii kaugetes kui lähedastes maades reisides tuleb kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest – eelkõige pesta käsi enne sööki ja pärast tualetis käimist.

Suguhaigustesse, nagu süüfilis, gonorröa, klamüdioos, HI-viirus, võib nakatuda kõikjal maailmas. Suureks ohuks on prostituudid, süstivad narkomaanid, kelle hulgas on levinud viiruslik B- ja C-hepatiit. Ainus kindel viis neisse haigustesse mitte nakatuda on vältida juhuslikke seksuaalkontakte.

Kõikides soojades maades, kus on soiseid alasid, võivad massiliselt paljuneda malaariasääsed. Malaariaohtlikku piirkonda sõites tuleb 2–3 nädalat varem alustada profülaktilise raviga, jätkata seda reisil ja ka pärast reisi. Malaariasse nakatumise ohtu vähendavad mõnevõrra moskiitovõrgud, sobiv riietus ja putukatõrjevahendid.

Mürgiste loomade hammustuste ja salvamiste vältimiseks tuleks liikuda ettevaatlikult, pöörata tähelepanu kaitsvale rõivastusele, eriti jalanõudele. Hammustuste või nõelamiste korral tuleb vigastatud jäse lahastada, kannatanu pikali asetada ning transportida kanderaamil haiglasse. Kui mürkmadu ei märgatud, on raske valida liigispetsiifilist seerumit. Rästikuhammustusevastane esmaabipakend on sobiv, olenemata mürgise looma liigist.

Enne reisi tuleks nõu pidada arstiga ja olenevalt reisi sihtpunktist lasta teha nakkusi ennetavaid vaktsineerimisi. Antikehad kujunevad vaktsineerimise järel alles 10–14 päeva jooksul, seega oleks vaja arsti poole pöörduda vähemalt 2 nädalat enne reisi. Veel parem on seda teha 3–4 nädalat varem, et immuunsus jõuaks täielikult välja kujuneda. Mõnedesse piirkondadesse lubatakse reisida alles siis, kui on ette näidata rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsineerimiskaart. Eestis on kolm põhilist kohta, kuhu saab pöörduda küsimustega vaktsineerimise ja ennetava ravi kohta, kui ees seisab pikem reis mõne haiguse ohualale. Need on LääneTallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse polikliinik, Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliinik ja Pärnu Haigla.

Vt ka AIDS, gonorröa, HIV, immuniseerimine, kampülobakterenteriit, klamüdioos (urogenitaalne), malaaria, marutõbi, rotaviirusinfektsioon, salmonelloos, süüfilis, terviseohud kõrgmäestikus, troopilised viirushaigused, viirushepatiit.

Nõuanded sel teemal

Kõrvad

Eemalehoidvate kõrvade korrigeerimine.Palju selline operatsioon umbes maksab ja kaua ravi kestab

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere ! Meie kliinikus paraku sellist operatsiooni ei teostata ja seetõttu ei saa ma ka Teie küsimustele vastuseid anda. Lugupidamisega, dr. Peep Pree

Loe edasi

Muundunud varbaküüs

Tere, soovin pöörduda murega, et nimelt on äkitselt muutunud varba küüne alt lillakaks ja nii ka teisel varbal, kuid vähesel määral. Käisin perearstil, ag perearst oli nõutu, kuna pole varem sellist asja ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kiiret selle asjaga ei ole. Tegu hematoomiga (verevalumiga) küüne all. See võib tekkida ka käimisest kitsa jalanõuga - see kvalifitseerub ka trauma alla. Kõigi eelduste kohaselt paraneb see ise - väljakasvamine ...

Loe edasi

Klamüüdia ja kondoom

Tere,

Olin kaistmata vaheorras, sain klamüüdia diagnoosi. Aga olin peale kaitsmata vahekorda ka teise partneriga vahekorras kasutades kondoomi, kas see partner kellega kasutasin kondoomi peaks ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Kondoom kaitseb klamüüdiasse nakatumise eest. Võimalus nakatuda on vaid juhul, kui kondoomi pole kasutatud kogu vahekorra jooksul.

Loe edasi

Lapse jalgade ristamine

Tere,
laps on viimastel päevadel hakanud oma jalgu ristama, ajab need pulgaks ja saab ise vihaseks justkui. Samuti teeb kätega palju tuuleveski harjutust. Eriti hakkab jalgu ristama enne uinuma jäâmist, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Teil on õigus, tegemist on lapseea onanismiga.Ärge laske tal jalgu ristata, viige tähelepanu mujale.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

DOR ning viljatusravi

Tere!

Olen 28-aastane ning püüdnud rasestuda praeguseks 11 kuud, novembris 2020 oli üks varane (5ndl) katkemine. Edukalt lōppes rasedus lapse sünniga 2019. aasta alguses. Veebruaris 2021 vōetud ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
vähenenud munasarjareserviga patsientidega oskab tegeleda iga viljatusravi arst, ühtegi #1 spetsialisti Eestis ei ole. Pöörduge kliinikusse, mis on Teie elukoha lähedal.
Munarakkude ...

Loe edasi

Luumurru paranemine

Tere! Suve alguses oli mul taalusemurd ning operatsioon. Nüüseks on pea aasta möödas aga siiani lonkan veidi ja ei saa joosta, hüpata jne. Kas see on normaalne või peaksin midagi ette võtma?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegemist ortopeedilise probleemiga, mina vaid üldkirurg.
Igal juhul soovitan Teil end näidata opereerinud kirurgile - tema teab üksikasju ja ka mida võib loota, mida mitte. 1 aasta järelkontrolliks ...

Loe edasi

Palju sümptomeid. Kas olen lolliks läinud ?

Sümptomeid on palju ja erinevas kohas. Alustan alt. Alaseljast käivad aegajalt valud läbi. Eriti tundlik koht on vasakul selgroolülid. Vahel tunnen seal veidrat valuliikumist. Neerupiirkond on tundlik. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Võimalik, et Teie vaevused on põhjustatud ärevusest, kuid selle kinnitamiseks peab olema kindel, et selle taga midagi konkreetset ei ole. Ainult vanus ei välista veel midagi, kuigi tõenäosus on väga väike. ...

Loe edasi

Gaasid ja kõhukinnisus 7kuusel tüdrukul

Tere! Pöördun Teie poole murega, mis vaevab last alates sellest, kui oli 1 kuu vanune. Meeletud gaasid. Toitu on saanud segamini rinnapiima ja Aptamil comforti, tundus, et sobib kõige paremini, aga mitte ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Hea on see, et Teie lapse kaaluiive on korras, st laps saab kõik vajaliku oma toidust kätte vaatamata gaaside kõhulahtisuse ja toidutagasiheitele.
Kuna aga seedimisega on muresid ...

Loe edasi

Külmutatud embrüo siirdamine loomulikku tsüklisse

Küsimus selline, kui külmutatud embrüo siirdatakse loomulikku tsüklisse ja kui toimub pesastumine, siis mis saab teisest samal ajal vabanenud munarakust, mis ilmselgelt ei viljastu.
Kas see irdub ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
ka teine munarakk võib viljastuda (loomulikul teel), kui see on konkreetsel juhul võimalik. Tulemuseks on, et siiratakse üks embrüo, aga sünnivad erimunakaksikud.
Sellise sündmuste ...

Loe edasi

Rõhuv tunne lööb pähe püsti tõustes/ lamades

Probleemiks on selline mure, et tihtipeale näiteks toolilt/ voodist püsti tõustes lööb ca. 5 sekundi pärast viieks sekundiks hästi rõhuv tunne pähe ja siis kaob. Selle viie sekundi jooksul algab ta siis ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Mõnel inimesel esineb kalduvus vererõhu järsuks ajutiseks languseks kohe peale püstitõusmist mis võib viia ka minestustele. Soovitav on mõõta vererõhk peale pikemat lamamist ja kohe esimesel minutil peale ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi