Turistide haigused Autor: Tiiu Aug

Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. Et naasta reisilt tervena, tuleb ennast enne reisi kurssi viia sihtmaa olude ja ohtudega ning arvestada keskkonnateguritest tingitud võimalike terviseprobleemidega.

Inimese ööpäevarütmi tähtsaim regulaator on valguse-pimeduse rütm. Kiirel reisimisel üle ajavööndite piiride tekib ajavahestress. Tüüpilisemad sümptomid, mis ilmnevad kohe pärast pikka lendu, on füüsilise ja psüühhilise võimekuse langus, väsimus, unetus, peavalu. Läände lennates on reisija unisem õhtul ja järgmisel päeval. Idasuunalistel reisidel ollakse õhtul erksam, vaevab aga unetus. Läände suundujad kohanevad kiiremini kui itta reisijad.

Lõuna poole reisimisel tuleb arvestada tugeva päikesekiirguse ja -põletuse ohuga. Päikesepõletus troopikas toob kaasa rasked põletushaavad. Tugev kuumus ja niiskus koos kehalise pingutusega võivad põhjustada kurnatust, vedeliku ja soolade kadu, viia kuumarabanduseni. Kõrgmäestikus matkates võib madala õhurõhu tõttu esineda unetust, südame- ja kopsuhaigetel haiguse ägenemist. Kiirel tõusul mäkke võivad tekkida mägitõve sümptomid, nagu peavalu, iiveldus, unetus, meeleolu langus. Kergematel juhtudel mööduvad need nähud pärast kohanemist iseenesest. Teadvuse hägunedes tuleb kannatanu tuua hõreda õhu piirkonnast kiiresti alla ja toimetada haiglaravile. Oluline on tõusta mäkke aegamööda, vältides väsimist ning juues piisavalt vedelikku. Kuumades piirkondades ja kõrgmäestikus reisides tuleb kanda sirmiga mütsi ja kvaliteetseid päikeseprille. Keha ei tohiks jätta katmata, sobivad on õhukesed naturaalsest materjalist rõivad.

Kõige sagedamini esineb turistil kõhulahtisust. Haigestumisoht on suurem soojal aastaajal ja neis maades, kus hügieenitase on madal. Kõhulahtisus tekib tavaliselt esimesel reisinädalal, see võib olla tingitud reisistressist või harjumatust toidust ja on mittenakkuslik. Kõhulahtisust täheldatakse sagedamini eakatel reisijatel. Esimesel päeval võib tõusta isegi palavik, kuid mitte alati. Seedehäire kestab 2–3 päeva, esineb iiveldust, oksendamist, kõhuvalu. Raskematel juhtudel on palavik kõrge, haiguse kestus pikem, väljaheites leidub lima ja verd.

Putukad ja loomad võivad levitada mitmeid viiruslikke, bakteriaalseid ja parasitaarseid nakkushaigusi. Sagedasemad kõhulahtisuse tekitajad on bakteritest salmonellad, Shigella’d ja kampülobakterid, viirustest rotaviirused ning algloomadest lambliad. 

Esmaabiks on tähtis korvata vedelikukaotus, andes haigele juua sageli, kuid väikestes kogustes. Oksendamise korral tuleks pakkuda külma jooki. Jälgida on vaja urineerimist. Kui haige, eriti laps, kaebab väsimust, muutub apaatseks, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Juua võib tuntud firmade pudelivett. Kui see pole võimalik, tuleks vett keeta umbes 5 minutit. Mõnedes riikides, näiteks Indias, ei soovitata isegi hotellis juua kraanivett ega sellega hambaid pesta. Mõnikord võivad nakkusallikaks olla jääkuubikud. Looduses võib juua puhast allikavett.

Puu- ja juurvilju ei tohi süüa ilma pesemata. Pesta tuleks voolava vee all, puuvili tuleb ka ära koorida. Toidumürgistuste vältimiseks ei tohi süüa tänavalt või turult ostetud valmissööki, juua piima ega tarbida piimatooteid. Mõistlik oleks loobuda ka harjumatult vürtsiste toitude nautimisest. Nii kaugetes kui lähedastes maades reisides tuleb kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest – eelkõige pesta käsi enne sööki ja pärast tualetis käimist.

Suguhaigustesse, nagu süüfilis, gonorröa, klamüdioos, HI-viirus, võib nakatuda kõikjal maailmas. Suureks ohuks on prostituudid, süstivad narkomaanid, kelle hulgas on levinud viiruslik B- ja C-hepatiit. Ainus kindel viis neisse haigustesse mitte nakatuda on vältida juhuslikke seksuaalkontakte.

Kõikides soojades maades, kus on soiseid alasid, võivad massiliselt paljuneda malaariasääsed. Malaariaohtlikku piirkonda sõites tuleb 2–3 nädalat varem alustada profülaktilise raviga, jätkata seda reisil ja ka pärast reisi. Malaariasse nakatumise ohtu vähendavad mõnevõrra moskiitovõrgud, sobiv riietus ja putukatõrjevahendid.

Mürgiste loomade hammustuste ja salvamiste vältimiseks tuleks liikuda ettevaatlikult, pöörata tähelepanu kaitsvale rõivastusele, eriti jalanõudele. Hammustuste või nõelamiste korral tuleb vigastatud jäse lahastada, kannatanu pikali asetada ning transportida kanderaamil haiglasse. Kui mürkmadu ei märgatud, on raske valida liigispetsiifilist seerumit. Rästikuhammustusevastane esmaabipakend on sobiv, olenemata mürgise looma liigist.

Enne reisi tuleks nõu pidada arstiga ja olenevalt reisi sihtpunktist lasta teha nakkusi ennetavaid vaktsineerimisi. Antikehad kujunevad vaktsineerimise järel alles 10–14 päeva jooksul, seega oleks vaja arsti poole pöörduda vähemalt 2 nädalat enne reisi. Veel parem on seda teha 3–4 nädalat varem, et immuunsus jõuaks täielikult välja kujuneda. Mõnedesse piirkondadesse lubatakse reisida alles siis, kui on ette näidata rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsineerimiskaart. Eestis on kolm põhilist kohta, kuhu saab pöörduda küsimustega vaktsineerimise ja ennetava ravi kohta, kui ees seisab pikem reis mõne haiguse ohualale. Need on LääneTallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse polikliinik, Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliinik ja Pärnu Haigla.

Vt ka AIDS, gonorröa, HIV, immuniseerimine, kampülobakterenteriit, klamüdioos (urogenitaalne), malaaria, marutõbi, rotaviirusinfektsioon, salmonelloos, süüfilis, terviseohud kõrgmäestikus, troopilised viirushaigused, viirushepatiit.

Nõuanded sel teemal

Mure neutrofiilide vähesuse üle

Mulle tehti kevadel 2020 hemogramm ning nüüd sügisel tehti uus hemogramm (enne operatsiooni vajalik). Kui kevadel oli verenäidud enamvähem piirides või väga vähe alla normi, siis nüüdse vastuse järgi näidud ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teie vereanalüüsis esineb tõesti mõõdukas neutropeenia ja leukopeenia. Ei saa eitada, et selle foonil on suurem oht infektsioonidesse nakatumiseks ning ka võimalus, et põdemine tuleks ...

Loe edasi

Beebi vaimne areng

Tere. Küsimus 7 kuuse piiga vaimse arengu ja oskuste kohta. Esiteks on mure et piiga on väga vaikne. Suuremosa ajast häält teeb siis nutt või nutujorin. Ei ole ta väga kooganud ega lalisenud. Kui mängib ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Tundub, et muretsete liigselt, aga perearstiga vestelda asjadest, mis Teile muret teevad, võiksite küll.
Edu Teile!
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitus

Võtan praegu 2tbl (2x50mg) L-Thyroxin-i päevas. Analüüsid on manuses. Kas teie arvates on põhjendatud ravimi annuse vähendamine? Kui palju peaks võtma?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Analüüsides TSH veidi normist madalam, FT4 normis. L-türoksiini annust võiks veidi vähendada. Soovitan võtta 50 mcg vaheldumisi 1 ja 2 korda päevas, näiteks paaritutel kuupäevadel 2 ja paaris ...

Loe edasi

MRT uuringu ûks lause.

Käisin aju MRT uuringul. Uuringu vastusel on ûks lause, mille kohta sooviksin rohkem teada saada, et mida see tähendab? Kas mul on muretsemiseks põhjust? Lause on järgnev: Ajukoes haiguslikku koldemuutust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Igal täpsemal uuringul võib ilmsiks tulla mõni kõrvalekalle (aju arenguhäire või sünnitrauma) millega olete elanud kogu elu ja mis ei oma kliinilist tähendust. Täpsemaks vastuseks tuleb tutvuda uuringu ...

Loe edasi

Pulseeriv tunne mao piirkonnas

Tere. Tunnen eilsest saadik periooditi mao piirkonnas (vasakul või keskel ribide all) ebaühtlast tugevat tukslemist. Valu ei kaasne. Kas see võib olla millegi sümptom, näiteks probleemid maos või soolestikus? ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tukslev tunne võiks viidata kõrgenenud vererõhule. Peaks perearsti poole pöörduma.

Loe edasi

Beebi peakuju

Tere! Olen mures om beebi peakuju pärast. Sündides oli lapsel paremal pool hemotoom ja nyyd on pea kuju väga lopergune/lame, paremalt kõrgem ja casakult rohkem väljaulatuv. Viimase kuu jooksul olen märganud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapse pea kasvab ja muutub üsna suuresti esimese eluaasta jooksul. Peakuju võib oleneda näiteks sellest, millisel küljel eelistab laps olla, Perearst peab lapse pea kasvamist jälgima ...

Loe edasi

Fistul

Tere! Minu eemaldati jämesool veebruari algul ja seoses sellega paigaldati stoom.Kohe peale operatsiooni algas mäda eritumine dreeni august ja kestab siiani.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peaksite pöörduma Teid opereerinud arsti vastuvõtule - tema teab, kas see on paratamatu või on see probleem lahendatav.

Loe edasi

kardiostimulaator

Detsembris 2016 paigaldati kardiostimulaator seoses lll astme bradükardiaga.Seejärel olen 3 korda käinud korralises kontrollis,kõik korras,aparaat töötab normaalselt.
Septembri algul tekkisid öösiti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõsise südamehaiguse tunnuseks on püsiv valu, rütmihäired, nõrkus, õhupuudus. Olete käinud kontrollis, on uuritud ja kõik on normi piires. See on väga hea. Moodsamad kardiostimulaatorid registreerivad ...

Loe edasi

Spermaanalüüs

Tere,

Soovime teist last, aga pole õnnestunud. Mehe spermaanalüüsi tulemus näitas, et normaalseid spermatosoide on 0%. Kas kordusanalüüs vōib näidata teistsugust tulemust? Esimene laps õnnestus ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Esiteks - 0% pole alati null. Eestis on tõesti 2 laborit, kus enamik mehi saavad omale sperma morfoloogia vastuseks 0%. Enam kui 80% juhtudel suuremates laborites tehtud kordustestid seda esimest tulemust ...

Loe edasi

Kaitsevägi

Tere!
Räägin oma hüppeliigesest, 2016a kukkusin korvpalli mängides endal malleoli luu katki. Siiamaani on valus olen ravinud seda kannan ortoosi ja ma väänan seda isegi astudes välja. Varsti on ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Teie pöördumises ei leia ma küsimust, millele vastata. Kartma ei peaks Te kaitseväge, vaid võtma ette midagi oma jalaga. Ma ei tea Teie varasemat kulgu hüppeliigese trauma järgselt, kuid kirjeldate, et ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi