Turistide haigused Autor: Tiiu Aug

Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. Et naasta reisilt tervena, tuleb ennast enne reisi kurssi viia sihtmaa olude ja ohtudega ning arvestada keskkonnateguritest tingitud võimalike terviseprobleemidega.

Inimese ööpäevarütmi tähtsaim regulaator on valguse-pimeduse rütm. Kiirel reisimisel üle ajavööndite piiride tekib ajavahestress. Tüüpilisemad sümptomid, mis ilmnevad kohe pärast pikka lendu, on füüsilise ja psüühhilise võimekuse langus, väsimus, unetus, peavalu. Läände lennates on reisija unisem õhtul ja järgmisel päeval. Idasuunalistel reisidel ollakse õhtul erksam, vaevab aga unetus. Läände suundujad kohanevad kiiremini kui itta reisijad.

Lõuna poole reisimisel tuleb arvestada tugeva päikesekiirguse ja -põletuse ohuga. Päikesepõletus troopikas toob kaasa rasked põletushaavad. Tugev kuumus ja niiskus koos kehalise pingutusega võivad põhjustada kurnatust, vedeliku ja soolade kadu, viia kuumarabanduseni. Kõrgmäestikus matkates võib madala õhurõhu tõttu esineda unetust, südame- ja kopsuhaigetel haiguse ägenemist. Kiirel tõusul mäkke võivad tekkida mägitõve sümptomid, nagu peavalu, iiveldus, unetus, meeleolu langus. Kergematel juhtudel mööduvad need nähud pärast kohanemist iseenesest. Teadvuse hägunedes tuleb kannatanu tuua hõreda õhu piirkonnast kiiresti alla ja toimetada haiglaravile. Oluline on tõusta mäkke aegamööda, vältides väsimist ning juues piisavalt vedelikku. Kuumades piirkondades ja kõrgmäestikus reisides tuleb kanda sirmiga mütsi ja kvaliteetseid päikeseprille. Keha ei tohiks jätta katmata, sobivad on õhukesed naturaalsest materjalist rõivad.

Kõige sagedamini esineb turistil kõhulahtisust. Haigestumisoht on suurem soojal aastaajal ja neis maades, kus hügieenitase on madal. Kõhulahtisus tekib tavaliselt esimesel reisinädalal, see võib olla tingitud reisistressist või harjumatust toidust ja on mittenakkuslik. Kõhulahtisust täheldatakse sagedamini eakatel reisijatel. Esimesel päeval võib tõusta isegi palavik, kuid mitte alati. Seedehäire kestab 2–3 päeva, esineb iiveldust, oksendamist, kõhuvalu. Raskematel juhtudel on palavik kõrge, haiguse kestus pikem, väljaheites leidub lima ja verd.

Putukad ja loomad võivad levitada mitmeid viiruslikke, bakteriaalseid ja parasitaarseid nakkushaigusi. Sagedasemad kõhulahtisuse tekitajad on bakteritest salmonellad, Shigella’d ja kampülobakterid, viirustest rotaviirused ning algloomadest lambliad. 

Esmaabiks on tähtis korvata vedelikukaotus, andes haigele juua sageli, kuid väikestes kogustes. Oksendamise korral tuleks pakkuda külma jooki. Jälgida on vaja urineerimist. Kui haige, eriti laps, kaebab väsimust, muutub apaatseks, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Juua võib tuntud firmade pudelivett. Kui see pole võimalik, tuleks vett keeta umbes 5 minutit. Mõnedes riikides, näiteks Indias, ei soovitata isegi hotellis juua kraanivett ega sellega hambaid pesta. Mõnikord võivad nakkusallikaks olla jääkuubikud. Looduses võib juua puhast allikavett.

Puu- ja juurvilju ei tohi süüa ilma pesemata. Pesta tuleks voolava vee all, puuvili tuleb ka ära koorida. Toidumürgistuste vältimiseks ei tohi süüa tänavalt või turult ostetud valmissööki, juua piima ega tarbida piimatooteid. Mõistlik oleks loobuda ka harjumatult vürtsiste toitude nautimisest. Nii kaugetes kui lähedastes maades reisides tuleb kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest – eelkõige pesta käsi enne sööki ja pärast tualetis käimist.

Suguhaigustesse, nagu süüfilis, gonorröa, klamüdioos, HI-viirus, võib nakatuda kõikjal maailmas. Suureks ohuks on prostituudid, süstivad narkomaanid, kelle hulgas on levinud viiruslik B- ja C-hepatiit. Ainus kindel viis neisse haigustesse mitte nakatuda on vältida juhuslikke seksuaalkontakte.

Kõikides soojades maades, kus on soiseid alasid, võivad massiliselt paljuneda malaariasääsed. Malaariaohtlikku piirkonda sõites tuleb 2–3 nädalat varem alustada profülaktilise raviga, jätkata seda reisil ja ka pärast reisi. Malaariasse nakatumise ohtu vähendavad mõnevõrra moskiitovõrgud, sobiv riietus ja putukatõrjevahendid.

Mürgiste loomade hammustuste ja salvamiste vältimiseks tuleks liikuda ettevaatlikult, pöörata tähelepanu kaitsvale rõivastusele, eriti jalanõudele. Hammustuste või nõelamiste korral tuleb vigastatud jäse lahastada, kannatanu pikali asetada ning transportida kanderaamil haiglasse. Kui mürkmadu ei märgatud, on raske valida liigispetsiifilist seerumit. Rästikuhammustusevastane esmaabipakend on sobiv, olenemata mürgise looma liigist.

Enne reisi tuleks nõu pidada arstiga ja olenevalt reisi sihtpunktist lasta teha nakkusi ennetavaid vaktsineerimisi. Antikehad kujunevad vaktsineerimise järel alles 10–14 päeva jooksul, seega oleks vaja arsti poole pöörduda vähemalt 2 nädalat enne reisi. Veel parem on seda teha 3–4 nädalat varem, et immuunsus jõuaks täielikult välja kujuneda. Mõnedesse piirkondadesse lubatakse reisida alles siis, kui on ette näidata rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsineerimiskaart. Eestis on kolm põhilist kohta, kuhu saab pöörduda küsimustega vaktsineerimise ja ennetava ravi kohta, kui ees seisab pikem reis mõne haiguse ohualale. Need on LääneTallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse polikliinik, Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliinik ja Pärnu Haigla.

Vt ka AIDS, gonorröa, HIV, immuniseerimine, kampülobakterenteriit, klamüdioos (urogenitaalne), malaaria, marutõbi, rotaviirusinfektsioon, salmonelloos, süüfilis, terviseohud kõrgmäestikus, troopilised viirushaigused, viirushepatiit.

Nõuanded sel teemal

Intersex / no medecaments anymore

Good day,

I am German and recently migrated from France to Estonia tp build up a Bio Farm in 46706 Miila.

Normaly I should have gone back in August, but the french autorities ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Dear Michelle,
In Estonia there are several endocrinologists specialized in intersex disorders, but I am not one of them. You should contact my colleague dr. Ülle Jakovlev in East Tallinn Central ...

Loe edasi

depressioon

Tere!

Olen pikka aega vaevelnud depressiooni ja ärevushäirete käes. Võiks öelda, et perioodiliste vahedega suurema osa oma elust. Olen saanud kahel korral ravi AD-dega. Esimesel korral 6 kuu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis ei tapa - teeb tugevamaks. Tugevamaks muutuda aitab:
1. Üldine töö/puhkerezhiim korda, julgus puhata.
2. Aju verevarustus (õigem aju veresoonte õige toonus). Minu Palve esimene samm. ...

Loe edasi

põlve kohta

põlves kerged valud ja on õrnalt paistes vahest ka torgib kestab juba kaks nädalat nüüd avastasin et põlve tagant jalg sinine mida peaksin tegema

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõigepealt perearstile. Tema siis otsustab, kas probleem ortopeediline või tuleks uurida reumaaatlise haiguse suhtes.

Loe edasi

Antidepressantide loobumine

Tere!
Võtsin pea kaks kuud antidepressante nimega Alventa. Igal hommikul pidin võtma 2 tabletti peale söömist. Selle nädala esmaspäeval otsustasin päeva pealt lõpetada antidepressantide võtmise. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga päevaga läheb paremaks - vaja teha harjutusi.
Jalutuskäigud, kerge sportlik aktiivsus,
Õige uni. Minu Palve.
) Usurahvastel on õhtupalve - see oma olemuselt rituaal. Seda rituaali ...

Loe edasi

Ülakõhuvalu

Ülakõhuvalu, algab kolmnurgast ja mis kiirgab paremale poole roiete alla,tugevad valud õhtuti.Palavikku, oksendamist vms pole.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Võiks olla tegu sapivoolmetega. Vajalik oleks ultraheli uuring ja gastroskoopia.

Loe edasi

Jalasäärte veenilaiendite operatsioon

Veenilaiendid mõlemal jalasäärel, ultraheliuuringu järgi 08.2017 pindmised, apteegiuuringu järgi 11.2017 vasakul jalal veeniklapid ei tööta piisavalt.
Operatsiooniaeg määratud veebruari 2018, kuid ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Haigekassa finatseerib praeguse seisuga veenioperatsioone, sõltumata meetodist. Määravaks on siin see, kas tegijal on haigekassaga leping või mitte.

Loe edasi

Silmapõletik

Lapsel tuleb silmadest rähma. Paremas silmas on mingi valge täpp, silm on punane. kas see on silmapõletikule kohane või võib olla tegemist millegi muuga? kas silmatilkadest aitab?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Nakkuslik silmapõletik on tavaliselt kahepoolne. Kui mõlemad silmad on rähmased, siis suure tõenäosusega on tegemist infektsioonist tingitud põletikuga ja selle vastu peaks Oftan Akvakol ...

Loe edasi

Amoksiklav ja raseduse planeerimine

Tere!
Planeerime abikaasaga last. Detsembrikuu alguses haigestus abikaasa kopsupetikku ja sai raviks Amoksiklav antibiootikumi 7 päevaks, 2 tbl päevas, mida praegu ka tarvitab. Kas peaksime ravimi ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Otsest ohtu kirjeldatud ei ole.
Rasestumise takistamisest ei leia ametlikku infot.
Ka siis kui seda võtab rase naine, on kirjas nii:
Amoksitsilliini/klavulaanhappe ...

Loe edasi

Kinnisidee/hirm/sundmõte

Tere, oleme oma abikaasaga siiani olnud õnnelikus abielus 15 aastat, meil on ilus kodu ja armsad 3 väikest last. Viimased kuud pole enam aga endised, perekonnas on ühise aja suurim kriis ja püüame sellele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi hea, võtke regulaarselt,
Praegu saadaval mitmeid potentsi-rohte - perearst kirjutab.
Abikaasale rääkida oma probleemist - vahekord ju kahepoolne ja tema poolne hoiak-toetus ju loomulik. ...

Loe edasi

Narkoos

Tere!

Küsimus seoses narkoosiga. Kevadel oli mul elus esimene operatsioon, milleks oli üldnarkoosis mandlioperatsioon, tagant järgi mõtlen sellele, et kas see tunne on normaalne või mitte, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Inimeste reaktsioonid narkoosiravimitele võivad olla erinevad. Südamepekslemine võib olla seotud nendega, aga ka stress operatsiooniga seoses mängib siin oma osa. Midagi väga eriskummalist selles ei ole ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi