Turistide haigused Autor: Tiiu Aug

Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. Et naasta reisilt tervena, tuleb ennast enne reisi kurssi viia sihtmaa olude ja ohtudega ning arvestada keskkonnateguritest tingitud võimalike terviseprobleemidega.

Inimese ööpäevarütmi tähtsaim regulaator on valguse-pimeduse rütm. Kiirel reisimisel üle ajavööndite piiride tekib ajavahestress. Tüüpilisemad sümptomid, mis ilmnevad kohe pärast pikka lendu, on füüsilise ja psüühhilise võimekuse langus, väsimus, unetus, peavalu. Läände lennates on reisija unisem õhtul ja järgmisel päeval. Idasuunalistel reisidel ollakse õhtul erksam, vaevab aga unetus. Läände suundujad kohanevad kiiremini kui itta reisijad.

Lõuna poole reisimisel tuleb arvestada tugeva päikesekiirguse ja -põletuse ohuga. Päikesepõletus troopikas toob kaasa rasked põletushaavad. Tugev kuumus ja niiskus koos kehalise pingutusega võivad põhjustada kurnatust, vedeliku ja soolade kadu, viia kuumarabanduseni. Kõrgmäestikus matkates võib madala õhurõhu tõttu esineda unetust, südame- ja kopsuhaigetel haiguse ägenemist. Kiirel tõusul mäkke võivad tekkida mägitõve sümptomid, nagu peavalu, iiveldus, unetus, meeleolu langus. Kergematel juhtudel mööduvad need nähud pärast kohanemist iseenesest. Teadvuse hägunedes tuleb kannatanu tuua hõreda õhu piirkonnast kiiresti alla ja toimetada haiglaravile. Oluline on tõusta mäkke aegamööda, vältides väsimist ning juues piisavalt vedelikku. Kuumades piirkondades ja kõrgmäestikus reisides tuleb kanda sirmiga mütsi ja kvaliteetseid päikeseprille. Keha ei tohiks jätta katmata, sobivad on õhukesed naturaalsest materjalist rõivad.

Kõige sagedamini esineb turistil kõhulahtisust. Haigestumisoht on suurem soojal aastaajal ja neis maades, kus hügieenitase on madal. Kõhulahtisus tekib tavaliselt esimesel reisinädalal, see võib olla tingitud reisistressist või harjumatust toidust ja on mittenakkuslik. Kõhulahtisust täheldatakse sagedamini eakatel reisijatel. Esimesel päeval võib tõusta isegi palavik, kuid mitte alati. Seedehäire kestab 2–3 päeva, esineb iiveldust, oksendamist, kõhuvalu. Raskematel juhtudel on palavik kõrge, haiguse kestus pikem, väljaheites leidub lima ja verd.

Putukad ja loomad võivad levitada mitmeid viiruslikke, bakteriaalseid ja parasitaarseid nakkushaigusi. Sagedasemad kõhulahtisuse tekitajad on bakteritest salmonellad, Shigella’d ja kampülobakterid, viirustest rotaviirused ning algloomadest lambliad. 

Esmaabiks on tähtis korvata vedelikukaotus, andes haigele juua sageli, kuid väikestes kogustes. Oksendamise korral tuleks pakkuda külma jooki. Jälgida on vaja urineerimist. Kui haige, eriti laps, kaebab väsimust, muutub apaatseks, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Juua võib tuntud firmade pudelivett. Kui see pole võimalik, tuleks vett keeta umbes 5 minutit. Mõnedes riikides, näiteks Indias, ei soovitata isegi hotellis juua kraanivett ega sellega hambaid pesta. Mõnikord võivad nakkusallikaks olla jääkuubikud. Looduses võib juua puhast allikavett.

Puu- ja juurvilju ei tohi süüa ilma pesemata. Pesta tuleks voolava vee all, puuvili tuleb ka ära koorida. Toidumürgistuste vältimiseks ei tohi süüa tänavalt või turult ostetud valmissööki, juua piima ega tarbida piimatooteid. Mõistlik oleks loobuda ka harjumatult vürtsiste toitude nautimisest. Nii kaugetes kui lähedastes maades reisides tuleb kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest – eelkõige pesta käsi enne sööki ja pärast tualetis käimist.

Suguhaigustesse, nagu süüfilis, gonorröa, klamüdioos, HI-viirus, võib nakatuda kõikjal maailmas. Suureks ohuks on prostituudid, süstivad narkomaanid, kelle hulgas on levinud viiruslik B- ja C-hepatiit. Ainus kindel viis neisse haigustesse mitte nakatuda on vältida juhuslikke seksuaalkontakte.

Kõikides soojades maades, kus on soiseid alasid, võivad massiliselt paljuneda malaariasääsed. Malaariaohtlikku piirkonda sõites tuleb 2–3 nädalat varem alustada profülaktilise raviga, jätkata seda reisil ja ka pärast reisi. Malaariasse nakatumise ohtu vähendavad mõnevõrra moskiitovõrgud, sobiv riietus ja putukatõrjevahendid.

Mürgiste loomade hammustuste ja salvamiste vältimiseks tuleks liikuda ettevaatlikult, pöörata tähelepanu kaitsvale rõivastusele, eriti jalanõudele. Hammustuste või nõelamiste korral tuleb vigastatud jäse lahastada, kannatanu pikali asetada ning transportida kanderaamil haiglasse. Kui mürkmadu ei märgatud, on raske valida liigispetsiifilist seerumit. Rästikuhammustusevastane esmaabipakend on sobiv, olenemata mürgise looma liigist.

Enne reisi tuleks nõu pidada arstiga ja olenevalt reisi sihtpunktist lasta teha nakkusi ennetavaid vaktsineerimisi. Antikehad kujunevad vaktsineerimise järel alles 10–14 päeva jooksul, seega oleks vaja arsti poole pöörduda vähemalt 2 nädalat enne reisi. Veel parem on seda teha 3–4 nädalat varem, et immuunsus jõuaks täielikult välja kujuneda. Mõnedesse piirkondadesse lubatakse reisida alles siis, kui on ette näidata rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsineerimiskaart. Eestis on kolm põhilist kohta, kuhu saab pöörduda küsimustega vaktsineerimise ja ennetava ravi kohta, kui ees seisab pikem reis mõne haiguse ohualale. Need on LääneTallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse polikliinik, Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliinik ja Pärnu Haigla.

Vt ka AIDS, gonorröa, HIV, immuniseerimine, kampülobakterenteriit, klamüdioos (urogenitaalne), malaaria, marutõbi, rotaviirusinfektsioon, salmonelloos, süüfilis, terviseohud kõrgmäestikus, troopilised viirushaigused, viirushepatiit.

Nõuanded sel teemal

Paistetus

Tere! Lapsel silmalaug hommikul ärgates paistes päeva peale paistetus kaob ja seda esmaspäevast alates milles võib asi olla mure suur

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildilt ei ole hästi aru saada, kas koos paistetusega on silmas ka rähma, kas on silmalaug punetav.
Kuna pildi järgi ei saa diagnoosi panna, soovitan pöörduda perearsti poole. ...

Loe edasi

jalad

Tere,
Pole kunagagi jalad /jalatsipiirkond/ paistes olnud, väsinud küll kiiresti, olen 56aastane ja 188pikk, kaal pisut üle 117kg, Kestnud umbes 1,5 nädalat.
Milles probleem.
Tervitades

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Jalgade turse võib olla tingitud väga erinevatest haigusseisunditest. Näiteks südamepuudulikkus, maksa- ja neeruhaigused, kilpnäärme alatalitlus, jalaveenide või lümfisüsteemi probleemid jne.. ...

Loe edasi

Kilpnäärme hormoonid

Tere
Selline küsimus, sooviksin teha kilpnäärme talitust hindavat testi. Kuna alates 10. eluaastast kõrgenenud kehatemperatuur (enamik ajast temp. vahemikus 37.4-37.8), probleemid naha ja seedimisega, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Beebipillid ja migreeniravimid kilpnäärme hormoonanalüüside tulemust ei mõjuta. Vereproovi ei pea andma tühja kõhuga, ka menstruaaltsükli faasil pole tähtsust. Väike nohu-köha ei mõjuta samuti ...

Loe edasi

Pikaajaline palavik ja pidev väsimus

Tere,

Septembris jäin haigeks kus oli kõrgem palavik + köha nohu. Ravisin end terveks aga väike palavik 37,0-37,3 jäi püsima. Käisin perearstil kes kontrollis mu kilpnäärme näitajaid ja langetas ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud kaebuste puhul oleks lisaks läbivaatusele ja vereproovile vaja kindlasti teha kopsupatoloogia välistamiseks rindkereröntgen. Kui röntgen on korras, tasuks kaaluda infektsionisti konsultatsiooni ...

Loe edasi

Kergelt kilpnäärme ületalitlusele viitav leid TSH 0,25

Kas on võimalik midagi ennetavat teha, et näit normaliseeruks?
Mis võib põhjustada ületalituse? millest peaks hoiduma?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Pereõe soovitus on igati asjakohane. Ühekordne piiripealne TSH väärtus ei tähenda kohe kilpnäärme ületalitlust, seda enam, et vaevused puuduvad. Kilpnäärme ületalitlus ei ole elustiilihaigus ...

Loe edasi

Insuliinisõltumatu suhkrutõbi

Palun seletada lahti,mida tähendab insuliinisõltumatu suhkrutõbi!

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Tegemist on suhkurtõvega, mida võib ravida ka teiste ravimitega peale insuliini (insuliinsõltuvat suhkurtõbe saab ravida ainult insuliiniga). See suhkurtõve vorm on tavaliselt pärilik, seotud ...

Loe edasi

Lantuse säilitamine

Ema unustas sügisel Lantuse süstelahused pen-süstaldes terveks talveks autopagaažnikusse. Pen-süstlad on küll terved ja lahus tundub läbipaistev, kuid hoolimata kehtivast säilivusajast ei julge me neid ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, võib muuta. Ei soovita Teie emal selliselt säilinud insuliini kasutada.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Loe edasi

Raseduse kestvus

Tere
Minul on kûsimus mis ei puuduta mind aga ma sooviks teada, et kui laps eostatakse septembri alguses(1-5) kas sellisel juhul on võimalik et laps sünnib 15 juuli.(see teeks rasedust 45 nädalat). ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane

Kas saan õigesti aru, et mures olete 37-aastase raseda pärast?
Oleksite pidanud sõnastama oma probleemi ja mure, siis oleks ...

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere!
Kuna mul algasid päris noorena tugevad ülaköhuvalud, siis otsustasin arsti juurde minna”mõõka neelama”. Selgus, et magu oli veidi liiga happeline ning proovist selgus, et oli ka helicobakter. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui arstid, kes Teie kompuutri nägid, ei näinud midagi, siis minul nägemata on veel raskem midagi arvata. Mao "punnid" võivad olla polüübid - neid ei pruugi kompuutris üldse näha ja need ei tohiks ka valu ...

Loe edasi

Lööve kaelal/turjal

Tere

Mure seisneb siis selles, et kaelal ning turjal on sellised ketendavad ning punetavad lööbetaolised kohad, mis on pigem valusad. Need muidu ei sügele, kuid kui natukenegi palavamaks läheb ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildilt torkab silma kuiv, ketendav ja punetav nahk. Kindlasti vajab selline nahk 2 korda päevas regulaarset hooldust atoopilise naha jaoks mõeldud baaskreemiga (näiteks Atoderm, Atolys või ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi