Turistide haigused Autor: Tiiu Aug

Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. Et naasta reisilt tervena, tuleb ennast enne reisi kurssi viia sihtmaa olude ja ohtudega ning arvestada keskkonnateguritest tingitud võimalike terviseprobleemidega.

Inimese ööpäevarütmi tähtsaim regulaator on valguse-pimeduse rütm. Kiirel reisimisel üle ajavööndite piiride tekib ajavahestress. Tüüpilisemad sümptomid, mis ilmnevad kohe pärast pikka lendu, on füüsilise ja psüühhilise võimekuse langus, väsimus, unetus, peavalu. Läände lennates on reisija unisem õhtul ja järgmisel päeval. Idasuunalistel reisidel ollakse õhtul erksam, vaevab aga unetus. Läände suundujad kohanevad kiiremini kui itta reisijad.

Lõuna poole reisimisel tuleb arvestada tugeva päikesekiirguse ja -põletuse ohuga. Päikesepõletus troopikas toob kaasa rasked põletushaavad. Tugev kuumus ja niiskus koos kehalise pingutusega võivad põhjustada kurnatust, vedeliku ja soolade kadu, viia kuumarabanduseni. Kõrgmäestikus matkates võib madala õhurõhu tõttu esineda unetust, südame- ja kopsuhaigetel haiguse ägenemist. Kiirel tõusul mäkke võivad tekkida mägitõve sümptomid, nagu peavalu, iiveldus, unetus, meeleolu langus. Kergematel juhtudel mööduvad need nähud pärast kohanemist iseenesest. Teadvuse hägunedes tuleb kannatanu tuua hõreda õhu piirkonnast kiiresti alla ja toimetada haiglaravile. Oluline on tõusta mäkke aegamööda, vältides väsimist ning juues piisavalt vedelikku. Kuumades piirkondades ja kõrgmäestikus reisides tuleb kanda sirmiga mütsi ja kvaliteetseid päikeseprille. Keha ei tohiks jätta katmata, sobivad on õhukesed naturaalsest materjalist rõivad.

Kõige sagedamini esineb turistil kõhulahtisust. Haigestumisoht on suurem soojal aastaajal ja neis maades, kus hügieenitase on madal. Kõhulahtisus tekib tavaliselt esimesel reisinädalal, see võib olla tingitud reisistressist või harjumatust toidust ja on mittenakkuslik. Kõhulahtisust täheldatakse sagedamini eakatel reisijatel. Esimesel päeval võib tõusta isegi palavik, kuid mitte alati. Seedehäire kestab 2–3 päeva, esineb iiveldust, oksendamist, kõhuvalu. Raskematel juhtudel on palavik kõrge, haiguse kestus pikem, väljaheites leidub lima ja verd.

Putukad ja loomad võivad levitada mitmeid viiruslikke, bakteriaalseid ja parasitaarseid nakkushaigusi. Sagedasemad kõhulahtisuse tekitajad on bakteritest salmonellad, Shigella’d ja kampülobakterid, viirustest rotaviirused ning algloomadest lambliad. 

Esmaabiks on tähtis korvata vedelikukaotus, andes haigele juua sageli, kuid väikestes kogustes. Oksendamise korral tuleks pakkuda külma jooki. Jälgida on vaja urineerimist. Kui haige, eriti laps, kaebab väsimust, muutub apaatseks, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Juua võib tuntud firmade pudelivett. Kui see pole võimalik, tuleks vett keeta umbes 5 minutit. Mõnedes riikides, näiteks Indias, ei soovitata isegi hotellis juua kraanivett ega sellega hambaid pesta. Mõnikord võivad nakkusallikaks olla jääkuubikud. Looduses võib juua puhast allikavett.

Puu- ja juurvilju ei tohi süüa ilma pesemata. Pesta tuleks voolava vee all, puuvili tuleb ka ära koorida. Toidumürgistuste vältimiseks ei tohi süüa tänavalt või turult ostetud valmissööki, juua piima ega tarbida piimatooteid. Mõistlik oleks loobuda ka harjumatult vürtsiste toitude nautimisest. Nii kaugetes kui lähedastes maades reisides tuleb kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest – eelkõige pesta käsi enne sööki ja pärast tualetis käimist.

Suguhaigustesse, nagu süüfilis, gonorröa, klamüdioos, HI-viirus, võib nakatuda kõikjal maailmas. Suureks ohuks on prostituudid, süstivad narkomaanid, kelle hulgas on levinud viiruslik B- ja C-hepatiit. Ainus kindel viis neisse haigustesse mitte nakatuda on vältida juhuslikke seksuaalkontakte.

Kõikides soojades maades, kus on soiseid alasid, võivad massiliselt paljuneda malaariasääsed. Malaariaohtlikku piirkonda sõites tuleb 2–3 nädalat varem alustada profülaktilise raviga, jätkata seda reisil ja ka pärast reisi. Malaariasse nakatumise ohtu vähendavad mõnevõrra moskiitovõrgud, sobiv riietus ja putukatõrjevahendid.

Mürgiste loomade hammustuste ja salvamiste vältimiseks tuleks liikuda ettevaatlikult, pöörata tähelepanu kaitsvale rõivastusele, eriti jalanõudele. Hammustuste või nõelamiste korral tuleb vigastatud jäse lahastada, kannatanu pikali asetada ning transportida kanderaamil haiglasse. Kui mürkmadu ei märgatud, on raske valida liigispetsiifilist seerumit. Rästikuhammustusevastane esmaabipakend on sobiv, olenemata mürgise looma liigist.

Enne reisi tuleks nõu pidada arstiga ja olenevalt reisi sihtpunktist lasta teha nakkusi ennetavaid vaktsineerimisi. Antikehad kujunevad vaktsineerimise järel alles 10–14 päeva jooksul, seega oleks vaja arsti poole pöörduda vähemalt 2 nädalat enne reisi. Veel parem on seda teha 3–4 nädalat varem, et immuunsus jõuaks täielikult välja kujuneda. Mõnedesse piirkondadesse lubatakse reisida alles siis, kui on ette näidata rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsineerimiskaart. Eestis on kolm põhilist kohta, kuhu saab pöörduda küsimustega vaktsineerimise ja ennetava ravi kohta, kui ees seisab pikem reis mõne haiguse ohualale. Need on LääneTallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse polikliinik, Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliinik ja Pärnu Haigla.

Vt ka AIDS, gonorröa, HIV, immuniseerimine, kampülobakterenteriit, klamüdioos (urogenitaalne), malaaria, marutõbi, rotaviirusinfektsioon, salmonelloos, süüfilis, terviseohud kõrgmäestikus, troopilised viirushaigused, viirushepatiit.

Nõuanded sel teemal

Tere kas tegu on hemorroidiga?

3 päeva tagasi tekkis päraku juurde moodustis.Mis valutab ja on ebamugav.Veritsust väga ei esine vaid siis kui paberiga tupsutada on paberil näha mõningaid vere täppe.Lisasin pildi ka.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegemist võiks olla hemorroidaaltromboosiga. Soovitan pöörduda perearstile. Ka apteegist võib abi küsida.

Loe edasi

Paremas käes valu

Tere. Olen paar korda kõvasti rusikas käega vastu lauda löönud ja nüüd on käsi kohati vägagi valus. Mis võib probleemiks olla kui parema käes väikese- ja nimetasõrme osas on valu? Lisasin kaasa ka pildi ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Pilti kahjuks ei näe. Põhjuseks on trauma, võimalikud ka luulised vigastused. Kindlasti aga pehme koe muljumine/lömastus. Kõigepealt tuleks rahu anda. Kui sellega vaevused ei kao, siis pöörduda ortopeedi ...

Loe edasi

Healoomuline kasvaja

Tere!
Mul on olnud sünnist saati healoomuline kasvaja veresoonte kogu alaseljal. Algul oli suur ja lilla aga nüöd nahaga ühte värvi. Aga küsimust tekitab see et sinna lööb vahebeal selline terav ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Valu ei ole normaalne. Soovitan kontrollida.

Loe edasi

Gardasil ja rasedus

Tere, mul tekkis selline küsimus et kas raseduse ajal võib teha Gardasil vaktsiini või mõjub see lapsele halvasti? Soovime elukaaslasega pere luua aga mul on hetkel esimene vaktsiin juba tehtud ning sooviksime ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 20-aastane

Tubli, et olete juba saanud 1. HPV vastase vaktsiini Gardasil 9. Tavapärane skeem on 0, 2, 6 kuul.
Kui rasestute, siis ...

Loe edasi

Sportimisel hakkavad jalalabad valutama

Tere, mul on selline probleem, et sportides ja just eriti joostes hakkavad jalalabad valutama. Eriti valulikuks muutub vasak jalalaba ja valu on nagu vasakulpool jalalaba sees. Jõuan joosta vaevalt 10 ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Olete oma küsimusele ise juba vastanud. Lampjalgade korral on tallatugede pidev kasutamine elementaarne, eriti sportimisel. Soovitaksin pöörduda firmasse "Gadox", Nendel on suur valik valmis tallatugesid ...

Loe edasi

Veritsus

Tere!Novembris 2016 a. venis esmakordselt mentruatsioon väga pikaks (ilmselt tegemist algavate ealiste iseärasustega)

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ilmselt on siin tegemist düsfunktsionaalse veritsushäirega.Sageli esineb see enne menopausi,millal domineerivad anovulatoorsed tsüklid ja kollaskeha vaegtalitlus.Kuigi emakaõõne uuringul patoloogiat ...

Loe edasi

Kas peavalu otsmiku piirkonnas on peale insulti ja aju operatsiooni normaalne

Miks valutab igapäevaselt pea kui on olnud aju operatsioon peale insuli,või on normaalne,peavalu tugevneb kui on rohkem püstises asendis.Valu on otsmiku piirkonnas,halvatud on vasak pool.Tahaks teada ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Peavalu pole normaalne ükskõik mis põhjusel see ka ei oleks. Insuldi järgselt võib kujuneda krooniline tsentraalne neuropaatiline valu. Iga operatsiooniga saavad kahjustada väikesed närvid ja võib kujuneda ...

Loe edasi

Eesnäärmepõletik ja mis seda põhjustab

2014a diagnoositi mul eesnäärme põletik- sümptomiks- valu alakehas. Miskipärast lööb põletik välja pärast füüsilise töö tegemist, näiteks raskuste tõstmine. Olen seda ravinud, aga see tuleb ikka jälle ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Pooliku info alusel siin head nõu kahjuks anda ei saa.
Kindlasti on meie labori võimalused põhjuste tuvastamise osas oluliselt suuremad.
Kirjelduse alusel veidi kahtlen, kas tegemist on ikka ...

Loe edasi

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Peo pesas klaasikild ja seda juba ca 15 aastat mööda vasaku käe peo pesa ringi rännanud!

Peegli kild on käes olnud ca 15 aastat! Nüüd on juba päris häirivaks muutunud kuna ei saa enam kätt ei taskusse panna ega tõsta. Kild on vist pugenud väikese sõrme juurde närvide vahele või sisse. Tunda ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Klaasikild mööda peopesa rännata ei saa. Kuiui ta seal on, siis saab ta olla vaid ühe koha peal. Klaasikildu ei pruugi röntgenis tõesti näha, kuid ultraheliga oleks ta kindlasti nähtav.
Ravikindlustuse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi