- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Süljenäärmete ja keele põletik.” leiti 4 109 vastet
Oblitereeriv endarteriit
Oblitereeriv endarteriit ehk ummistav arteri sisekesta põletik on noorematel inimestel esinev arterivalendiku tromboseerumise vorm, mil sisekest hakkab põletikuliselt paksenema, kuni valendik lõpuks ummistub. ...
Parodontiit
Parodontiit on hamba kinnitusaparaati kahjustav krooniline põletik, mille tagajärjel võivad hambad hakata liikuma. See viib tihti hilisema hammaste kaotuseni. Haiguse kergemaid ja mõõdukaid vorme esineb ...
Peaajupõletik
Peaajupõletik ehk entsefaliit võib olla mikroobse (tekitajaks viirused, bakterid, algloomad) ning mittemikroobse päritoluga. Viirusentsefaliidi sagedasemad põhjustajad on Herpes simplex -viirus, enteroviirused ...
Punane söötraig
Punane söötraig ehk ketaserütematoos ehk diskoidne erütematoosluupus on autoimmuunhaigus, st oma keha antigeenide vastu suunatud immuunreaktsioon. Võib olla päriliku eelsoodumusega. Haiguse vallandavad ...
Addisoni tõbi
Addisoni tõbi ehk pronkstõbi tekib neerupealiste koore puudulikkuse korral. Haigust nimetatakse Addisoni tõveks inglise arsti Thomas Addisoni järgi, kes kirjeldas haigust esmakordselt 1855. aastal, nimetades ...
Furunkul
Furunkul ehk paise, kõnekeeles koeranael, on rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ...
Koloskoopia
Koloskoopia on seedekulgla alaosa vaatlus, mis võimaldab arstil uurida jämesoolt (umbsool, käärsool ja pärasool) painduva torukujulise videosüsteemiga varustatud instrumendi (endoskoobi) abil. Uuring ...
Tehisliiges
Tehisliiges ehk endoprotees on kehasisene tehismaterjalist ühe- või mitmekomponendiline liigenduv implantaat (istutis), millega asendatakse kahjustatud liiges. Tehisliigeseid paigaldatakse nii kaasasündinud ...
Veenipõletik
Viited: tugisukad veenid Veenipõletik ehk flebiit (ka pindmine tromboflebiit) on sagedasim tüsistus, mis tekib nahaaluse veeni laiendite korral. Kui põletiku on tekitanud kehaväline tegur (trauma, infektsioon, ...
Gangreen
Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu ...
Nahamädapõletik
Nahamädapõletik. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on bakterite hulk väga suur, on ainult mõned neist nahahaiguste põhjustajad. Nahka kaitsevad tema anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused. Kaitse ...
Lumbalgia
Lumbalgia ehk krooniline nimmevalu on väga sageli esinev healoomulise kuluga haigus, mis enamasti paraneb iseenesest, kuid võib põhjustada ka ajutist töövõimetust või osalist töövõime kaotust. Lumbalgia ...
Lülipõletik
Lülipõletik ehk spondüliit ehk spondülartriit on üldnimetus selgroo lülidevaheliste ühenduste haiguslike muutuste kohta. Ägedat spondüliiti või lülivahekettapõletikku ehk distsiiti võib esineda traumade ...
Neeruvähk
Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb eaga. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2006. aastal meestel 154 ja naistel 107 neeruvähi ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...
Gripp
Gripp ehk influentsa on hingamisteede äge viirusnakkus. Gripiviirusel eristatakse kolme alatüüpi – A, B, C – ning vastavalt ka A-, B- ja C-grippi. Ohtlikem on A-gripiviirus. A-gripp levib kõige kergemini ...
Kiiritustõbi
Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud eluohtlik haigusseisund. Kiiritustõve kliiniline pilt oleneb kiiritatud piirkonna ulatusest, kiirgusdoosist ja kiirgusega kokkupuute kestusest. ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Kuseteedeinfektsioonid
Kuseteedeinfektsioonid on sageduselt teisel kohal hingamisteedeinfektsioonide järel. Rohkem esineb neid naistel. Tüdrukutel sagenevad kuseteedeinfektsioonid märgatavalt alates 9. eluaastast; 60 aasta ...
Ussripikupõletik
Ussripikupõletik ehk apenditsiit, kõnekeeles pimesoolepõletik, on sagedasim kõhuvalu tekitaja ning vajab üldjuhul kirurgilist ravi. Eestis tehakse aastas ligi 2200 ussripiku eemaldamist apenditsiidi (või ...