Kiiritustõbi Autor: Sergei Nazarenko

Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud eluohtlik haigusseisund. Kiiritustõve kliiniline pilt oleneb kiiritatud piirkonna ulatusest, kiirgusdoosist ja kiirgusega kokkupuute kestusest. Nõuetekohaselt läbiviidud kiiritusraviprotseduur ei põhjusta kiiritustõbe. Rahuaja tingimustes on esinenud kiiritustõve juhtumeid seoses tuumaobjektide avarii või põlenguga. Kui kogu keha ühekordne kiiritusdoos ületab 0,5 greid (Gy), ilmneb äge kiiritussündroom. Mõne tunni pärast (suurema kiirituse korral – mõne minutiga) järgneb iiveldus, nõrkus, südamekloppimine ja peapööritus, võib tekkida ka kõhulahtisus. Ööpäevaga need sümptomid taanduvad. 2–3 nädala pärast (suurte kiirgusdooside puhul varem) ilmneb kehatemperatuuri tõus, isutus, väsimus, juuksed langevad välja, igemed hakkavad veritsema, kurgumandlid muutuvad haavandiliseks. Kaasnevad neelupõletik, petehhiad (täppverevalumid), kõhulahtisus. 1–1,5 kuu möödudes lisanduvad agranulotsütoos (vere üht liiki valgeliblede – granulotsüütide vähesus), aneemia (kehvveresus), bakteriaalsed infektsioonid.

Kiiritustõve puhul eristatakse klassikaliselt kolme kliinilist sündroomi.

1. Hematoloogiline sündroom väljendub vereloomesüsteemi kahjustusena. Üle 0,25 Gy kiiritusdoos tekitab vereloomekahjustusi, üle 2 Gy puhul on täheldatavad pöördumatud muutused nii luuüdis, lümfisõlmedes kui ka põrnas, mille tagajärjel toodetakse järjest vähem vererakke. Veres on vähe nii valgeliblesid, mille ülesanne on võidelda võõrainete ja tõvestavate mikroorganismide vastu, vereliistakuid, mis kindlustavad vere hüübimise, kui ka erütrotsüüte, mis kannavad kudedeni hapnikku.

2.

Gastrointestinaalne sündroom (maosoolestiku kahjustus) kujuneb, kui kiiritusdoos on üle 10 Gy. Kudede kärbumisprotsessis kahjustub ka mao ning soolte limaskest, milles tekivad veritsevad haavandid. Kiiritatul esineb iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, mille tagajärjeks on organismi vedelikupuudus. Kärbunud soolesein võib mulgustuda. Kui soolesisu satub kõhuõõnde, areneb seal põletik ning mikroobid kanduvad verega laiali, kutsudes esile uusi põletikukoldeid. Organismi vastupanumehhanismid on samuti kahjustatud. Surm võib saabuda 1–2 nädalat pärast kiiritust.

3. Kesknärvisüsteemi sündroom tekib, kui kiiritusdoos on üle 20 Gy. Algul ilmnevad iiveldus, oksendamine, seejärel uimasus, hiljem tasakaaluhäired, liigutuste koordinatsiooni häired, krambid. Surm võib saabuda mõne tunni või päeva jooksul.

Kiiritustõve spetsiifilist ravi ei ole. Ravimisel lähtutakse sümptomitest, kasutatakse antibiootikume, haigele antakse rohkesti juua või tilgutatakse veeni vedelikke, et organismis veebilanssi taastada.

Vt ka kiirituskahjustus.