Kiiritustõbi Autor: Sergei Nazarenko

Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud eluohtlik haigusseisund. Kiiritustõve kliiniline pilt oleneb kiiritatud piirkonna ulatusest, kiirgusdoosist ja kiirgusega kokkupuute kestusest. Nõuetekohaselt läbiviidud kiiritusraviprotseduur ei põhjusta kiiritustõbe. Rahuaja tingimustes on esinenud kiiritustõve juhtumeid seoses tuumaobjektide avarii või põlenguga. Kui kogu keha ühekordne kiiritusdoos ületab 0,5 greid (Gy), ilmneb äge kiiritussündroom. Mõne tunni pärast (suurema kiirituse korral – mõne minutiga) järgneb iiveldus, nõrkus, südamekloppimine ja peapööritus, võib tekkida ka kõhulahtisus. Ööpäevaga need sümptomid taanduvad. 2–3 nädala pärast (suurte kiirgusdooside puhul varem) ilmneb kehatemperatuuri tõus, isutus, väsimus, juuksed langevad välja, igemed hakkavad veritsema, kurgumandlid muutuvad haavandiliseks. Kaasnevad neelupõletik, petehhiad (täppverevalumid), kõhulahtisus. 1–1,5 kuu möödudes lisanduvad agranulotsütoos (vere üht liiki valgeliblede – granulotsüütide vähesus), aneemia (kehvveresus), bakteriaalsed infektsioonid.

Kiiritustõve puhul eristatakse klassikaliselt kolme kliinilist sündroomi.

1. Hematoloogiline sündroom väljendub vereloomesüsteemi kahjustusena. Üle 0,25 Gy kiiritusdoos tekitab vereloomekahjustusi, üle 2 Gy puhul on täheldatavad pöördumatud muutused nii luuüdis, lümfisõlmedes kui ka põrnas, mille tagajärjel toodetakse järjest vähem vererakke. Veres on vähe nii valgeliblesid, mille ülesanne on võidelda võõrainete ja tõvestavate mikroorganismide vastu, vereliistakuid, mis kindlustavad vere hüübimise, kui ka erütrotsüüte, mis kannavad kudedeni hapnikku.

2.

Gastrointestinaalne sündroom (maosoolestiku kahjustus) kujuneb, kui kiiritusdoos on üle 10 Gy. Kudede kärbumisprotsessis kahjustub ka mao ning soolte limaskest, milles tekivad veritsevad haavandid. Kiiritatul esineb iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, mille tagajärjeks on organismi vedelikupuudus. Kärbunud soolesein võib mulgustuda. Kui soolesisu satub kõhuõõnde, areneb seal põletik ning mikroobid kanduvad verega laiali, kutsudes esile uusi põletikukoldeid. Organismi vastupanumehhanismid on samuti kahjustatud. Surm võib saabuda 1–2 nädalat pärast kiiritust.

3. Kesknärvisüsteemi sündroom tekib, kui kiiritusdoos on üle 20 Gy. Algul ilmnevad iiveldus, oksendamine, seejärel uimasus, hiljem tasakaaluhäired, liigutuste koordinatsiooni häired, krambid. Surm võib saabuda mõne tunni või päeva jooksul.

Kiiritustõve spetsiifilist ravi ei ole. Ravimisel lähtutakse sümptomitest, kasutatakse antibiootikume, haigele antakse rohkesti juua või tilgutatakse veeni vedelikke, et organismis veebilanssi taastada.

Vt ka kiirituskahjustus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

ülekaalulisus

Tere,

Olen olnud terveelu ülekaaluline, nüüd täpelt selliseseas kui tahaks hea välja näha. Mul ei lähe kaal kuidagi alla ja ma ei oska mitte midagi enam teha. Olen söönud valikuliselt ja liikumist ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Pärilikkus mängib teatud rolli meie kehatüübis ja -kaalus, aga alati annab midagi ära teha ja kindlasti ei tohiks kinni jääda mõttesse, et kõiges on süüdi geenid. Kõige sagedasem viga, mida ...

Loe edasi

Suguhaigus?

Tere. Mis asi see see on? Ja mis ravi sellele on? Katsudes tekitab valu, keskel oleks nagu auk .

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Põletik! Selleks, et öelda põhjust peaks teadma seksuaalelu anamneesi, tegema läbivaatuse ja vajadusel ka täpsustavad laboritestid.
Kui ei taandu, siis peaks kindlasti vastuvõtule tulema.
Kui ...

Loe edasi

Analüüsi vastused

Tere! Kuhu peaksin pöörduma TSH 0,017; A-TPO >600,0; FT3 8,66 ( ref 3,1-6,9-8); FT4 25,39 (ref 12-22).
Veel on üld S2-IgE 1333,0 (norm <87). Kõik allergeenide paneelid on positiivsed ( näit. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Miks allergeenide paneelid on positiivsed, jääb mulle mõistatuseks. Kilpnäärme osas aga mõistatust ei ole - tegemist on autoimmuunse kilpnäärmehaigusega ja sellest põhjustatud mõõduka ületalitlusega. ...

Loe edasi

Tervisesportlase vereanalüüs

Tere! Lasin teha tervisesportlase vereanalüüsid (lisatud failis) ning oleksin tänulik, kui annaksite tulemustele hinnangu ning soovitused, millele peaks edaspidi tähelepanu pöörama.

Tulemustest ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Tõesti, CK on enamasti pärit vöötlihastest ja vähene hulga suurenemine nagu teil viitab pigem pingutusele kui lihaskahjustusele. Kui teete kordusanalüüse, siis võiks korrata CK ja AST ...

Loe edasi

Dvitamiini vaegus

Tere!
Pöördusime nädal tagasi perearsti juurde kaebustega, et lapsel valutavad aegajalt jalalabad. On olnud päev kui ei saanud jalale ka totuda, lisaks sellele liigesed naksuvad ja jäävad nagu kinni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

D-vitamiini võiks võtta 400 -1000 RÜ päevas.
Kiire kasvu spurdiga võivad tekkida liigeskaebused.
Kui aga liigesed jäävad nö kinni, eriti näiteks hommikuti pärast ärkamist ...

Loe edasi

Pikaajaline peavalu ja väsimus

Paar aastat tagasi oli tugev valu kuklas, vahekorra ajal(lõpus), kestis kuni 5 min, peale seda jäi selline pea paks tunne, peavalud ei ole tugevad, aga siiski häirivad. Tunnen et ei ole seda energiat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringud määratakse, kui läbivaatusel jääb kahtlus ajukahjustusele - vaid siis on nendest ka kasu.
Probleemi lahendus sõltub arsti kogemusest ja kompetentsuset.

Dr Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Kiire kaalutõus

Tere!

Ca 1a8k tagasi sündis minu kolmas laps keisrilõike abil. Rasedus oli raske, kui kaalusin enne rasedust 81kg, siis juba raseduse ajal kaotasin kaalu ning enne keisrit kaalusin 77,5kg. ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kirjast lähtuvalt oleks hea võimalusel siiski teha analüüsid (kilpnäärme uuringud, glükoosi ainevahetuse näitajad, jm) ning paralleelselt hinnata ka praegust toitumist-liikumist. Kas viimane ...

Loe edasi

Pikkus

Tere olen 168 cm pikk ja 55 kg aastaga olen 2 cm kahanenud
Mida teha et uuesti kasvama hakaksin
Olen 10 aastat spordiga tegelenud aga kahjuks tervislikel põhjustel juba aasta aega trenni ei ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kahjuks on 19. eluaastaks kasvamisvõimalused ammendunud ja tuleb leppida saavutatud pikkuskasvuga. Ka spordist pole abi. Siiski ei peaks Te kasvult ka lühemaks jääma, kui seda just spetsiifiline ...

Loe edasi

Valulik moodustis pärakus

Tervist, probleem on siis järgmine. Paar päev tagasi tekkis päraku juurde punni taoline moodustis, mis on üpriski suur. Pöidla otsa suurune. Valutab igatepidi, katsudes tundub nagu oleks pall sees. Mida ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kirjelduse järgi võiks see olla hemorroidaaltromb. Küllaltki väikse lokaalanesteesias teostatava protseduuriga on sellisel juhul võimalik abi saada. Soovitan pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (nn ...

Loe edasi

Unehäired

Tere!

Mul on mure seoses minu 10 kuuse poja une häiremisega. Hommikused ja lõunauned on võimatuks läinud. Keskmine unepikkus nii hommikul kui ka lõunal on 2-3 tundi. Laps magab hetkel vaid ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kui laps on ärkvel olles rõõmsameelne ja areneb hästi, siis ei ole vaja katkendliku une pärast muretseda. Tegemist on kindlasti ajutise probleemiga, millest laps "kasvab ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi