- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 906)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 536)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 207)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 406)
- Psühhiaatria (8 588)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “lapsel pikka aega kõhuvalu” leiti 15 016 vastet
Toidumürgistus
Toidumürgistus on söömisele järgnev äge haigestumine iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega. Põhjuseks võib olla taimsete või muude mürkide sisaldus toidus, säilitamise jooksul toidusse ilmunud toidumürgid ...
Tulareemia
Tulareemia on närilistel ja inimesel esinev äge nakkushaigus, mida tekitab tulareemiapisik. Haigust nimetatakse samuti jäneste katkuks, sest tulareemiat põevad ka jänesed. Nakkusallikaks on närilised ...
Kardiostimulatsioon
Kardiostimulatsioon on 1950. aastate lõpus kasutusele võetud ravimeetod, mis reguleerib südame tööd enesetunnet halvendava aeglase südamerütmi korral. Peamised vaevused aeglustunud rütmi puhul on nõrkus, ...
Anafülaksia
Anafülaksia on mitut elundisüsteemi haarav immunoglobuliin E vahendatud kiire allergiline reaktsioon, mis võib tekkida mõne minuti jooksul pärast isegi väga väikese koguse allergiat tekitava aine organismi ...
Kõhukelmepõletik
Kõhukelmepõletik ehk peritoniit on infektsioon, mis jaotatakse primaarseks ehk esmaseks ja sekundaarseks ehk teiseseks, st mõne muu kõhuõõneelundi haiguse tagajärjel tekkinuks.
Kõige sagedamini satub ...
Sapikivitõbi
Sapikivitõbi on haigus, millele on iseloomulik kivide moodustumine sapipõies või -juhades. Sapikivide teke on tingitud kolesterooli ja sapphapete ainevahetuse häirest. Sagedamini täheldatakse sapikive ...
Solgetõbi
Solgetõbi ehk askariaas ehk askaridoos on nugiuss solkme (Ascaris lumbricoides) põhjustatud haigus, mis kulgeb kergete seedehäirete (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhupuhitus) ja allergiliste ...
Enneaegne laps
Enneaegne laps on sündinud kolm nädalat enne arvestuslikku sünnikuupäeva, st enne 37., kuid pärast 22. rasedusnädalat. Need lapsed on sageli väikese sünnikaaluga, kaaludes 500–2500 g. Üldjuhul on sünnitusteede ...
Kõrikramp
Kõrikramp ehk larüngospasm võib tekkida lastel karjumise või nutmise ajal. Kerge spasmi korral täheldatakse raskenenud häälekat sissehingamist, mis meenutab kuke kiremist. Rasketel juhtudel sulgub häälepilu ...
Spasmofiilia
Spasmofiilia on väikelastel esinev kalduvus lihasekrampidele, mis seostub eriti rahhiidiga. Haigus tekib rahhiiti põdevatel lastel varakevaditi: tugevama päikesevalguse toimel suureneb lapse organismis ...
Autism
Autism on tavaliselt enne 3. eluaastat alanud arenguhäire, millele on iseloomulik psüühika hälbinud ja/või kahjustunud areng. Lapsel kujuneb välja endassesulgunud mõtlemis- ja käitumismudel, nn mõttekupli ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Hemorraagilised viiruspalavikud
Hemorraagilised viiruspalavikud on viirushaigused, mille korral kahjustuvad verekapillaarid ja tekivad elunditesisesed, nahasisesed või nahaalused verejooksud. Nakkusallikaks on väikesed närilised (rotid, ...
Soolesulgus
Soolesulgus ehk iileus on soole (peensool on ca 5 m pikk ja jämesool ca 1,5 m pikk) läbimatuse seisund, mis on tingitud mehaanilisest takistusest (mehaaniline soolesulgus) või soolte peristaltika häiretest ...
Eesnahakitsenemus
Eesnahakitsenemus ehk fimoos on seisund, mille puhul eesnaha ava on kitsenenud sedavõrd, et eesnaha vaba tagasilükkamine üle peenisepea on takistatud. Esimestel eluaastatel on fimoos loomulik seisund. ...
Enneaegne sünnitus
Enneaegne sünnitus. Sünnitust loetakse enneaegseks siis, kui see toimub rohkem kui kolm nädalat enne arvestuslikku sünnituse tähtaega. Iseenesliku abordi ehk nurisünnituse ja enneaegse sünnituse piir ...
Isaduse määramine
Isaduse määramine. Isadust määratakse pärilikult tingitud bioloogiliste tunnuste pärandumise analüüsi alusel, milleks võrreldakse lapse, ema ja võimaliku bioloogilise isa (või isakandidaatide) vastavaid ...
Loode
Loode on inimene 8 nädalat pärast viljastumist kuni sünnini. Embrüoks nimetatakse inimest viljastumise hetkest 8. nädala lõpuni, mil ühesugused rakud eristuvad üksteisest ning tekivad elundid. Looteperioodil ...
Voodimärgamine
Voodimärgamine ehk enurees, ka märgamine, on uriinipidamatuse tüüp, mis esineb peamiselt lastel ühenduses kusepõie talitluse hilinenud väljakujunemisega. Tavaliselt harjub laps juba 1,5–2 aasta vanuses ...
Paastumine
Paastumine tähendab pikka, tavaliselt päevi või isegi nädalaid söömata olemist. Arvatakse, et paastumise ajal põletatakse ära need ained, mida organism ei ole olnud võimeline täielikult omastama ja mis ...