- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 628)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 582)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “kohe üleni haige” leiti 9 326 vastet
Vererõhk
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest ...
Viirushepatiit
Viirushepatiit. Viirushepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku tekitavaid viirusi on arvukalt, neist kliiniliselt kõige olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. Hepatiidiviirused on levinud kogu ...
Vildakselgsus
Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).
Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. ...
Äge kurgumandlipõletik
Viited: kurgupastillidÄge kurgumandlipõletik ehk angiin ehk äge tonsilliit on sage haigus. Kurgumandel ehk suulaemandel ehk tonsill on kummalgi pool kurgukaart paiknev paariline elund. Neelumandel (neeluvõlvi ...
Veriokse
Veriokse ehk hematemees on helepunase või tumeda vere esinemine oksemassis. Piisav kontakt mao soolhappega muudab vere tumedaks, oksemassi aga mustjaks, kohvipaksutaoliseks. Veriokset võib tekitada söögitoru- ...
Kardiostimulatsioon
Kardiostimulatsioon on 1950. aastate lõpus kasutusele võetud ravimeetod, mis reguleerib südame tööd enesetunnet halvendava aeglase südamerütmi korral. Peamised vaevused aeglustunud rütmi puhul on nõrkus, ...
Langetõbi
Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ...
Maovähk
Maovähk. Maos võib esineda erinevaid pahaloomulisi kasvajaid, kuid kõige sagedasem on mao limaskesta näärmetest arenev esmane vähkkasvaja ehk (adeno)kartsinoom. Kuigi sageduselt teisel kohal on maliigne ...
Munandivähk
Munandivähk on harva esinev kasvaja, moodustades meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest 1%. Samas on just munandivähk noorte, 20–35-aastaste meeste hulgas kõige levinum. 2006. aastal diagnoositi ...
Nahavähk
Nahavähk on paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mis üldiselt on hästi ravile alluv. Eestis diagnoositi 2006. aastal naistel 457 ja meestel 329 nahavähi esmasjuhtu. ...
Ajutrauma
Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, ...
Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. ...
Haav
Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, millega mõnikord kaasneb ka sügavamal asuvate kudede ja elundite kahjustus. Haavu põhjustavad nii traumad kui operatsioonid. Sõltuvalt vigastuse ...
Immuniseerimine
Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...
Unehäired
Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired ...
Kõrvetised
Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru, mille limaskesta ärritusest tekib valuaisting ...
Listerioos
Listerioos on kariloomadel esinev nakkushaigus, mis on levinud kogu maailmas. Nakkusallikaks on haiged loomad (veised, sead, lambad, kassid jt). Inimene nakatub otsesel kokkupuutel haigete loomadega, ...
Neelamishäire
Neelamishäire ehk düsfaagia võib esineda iseseisva häirena, mis tähendab, et toidu liikumine neelust makku on häiritud, või koos valuliku neelamise ehk odünofaagiaga. Tihti on valuliku neelamise põhjuseks ...
Nägemisnärvi haigused
Nägemisnärvi haigused võivad olla põletikud, paispapill silmapõhjas ja nägemisnärvi atroofia (kõhetumine). Nägemisnärv võib kahjustuda aju- ja ajukelmepõletike, peaajukasvajate ja -veresoonte haiguste ...