Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Tume sügelev laik nahal

Tere
Alates juuni kuust selline tume laik hüppeliigese all nahal. Meeletult sügeleb

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Kahjuks ei ole pilti. Esmalt perearsti vastuvõtule, kolleeg otsustab edasise ravi
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kalprotektiin roojas

Tere!

Käisin oma kõhuvalude pärast taaskord Synlabis väljaheite proovi tegemas. Lasin võtta näidu peitverele ja kalprotektiinile. Peitveri oli negatiivne, kuid kalprotektiini näit oli 83, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Leid on omane vöötohatisele. Esimestel päevadel määratakse tablettravikuur, valcyclovir. Nüüd aga valuravi ja paikne salv käsimüügist. Lööve taandub, kuid valu võib kiusata kaua.
Head ...

Loe edasi

Vöötohatis?

Tere!

Ligi 9 päeva tagasi tundsin juhuslikult puudutades vasaku abaluu peal valulikku kohta. Algul arvasin, et tegu on kas vistriku või nahaaluse punniga ja ei pööranud asjale tähelepanu. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Leid on omane vöötohatisele. Esimestel päevadel määratakse tablettravikuur, valcyclovir. Nüüd aga valuravi ja paikne salv käsimüügist. Lööve taandub, kuid valu võib kiusata kaua.
Head ...

Loe edasi

Relvaloa tervisetõend

2018 aastal diagnoositi mul epilepsia. Soovisin 2018 aasta lõpupoole pikendada relvaloa tervisetõendit. Neuroloog dr.Penu ei näinud takistust tervisetõendi pikendamiseks minu perearst aga tõendit ei andnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Isiklikult arvan, et võib anda tõendi. Ep haiged ka juhivad autot kui raviga on kõik ok.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kilpnääre, südamepakett ja ärevushood

Kevadel ägenes ärevus... miski ei aidanud , vana rohu Paroksetiini lõpetasime ära ja läksin üle Brintellix 10 mg. peale. Ikka vaevused, halb olla, vererõhu kõikumine, südamekloppimine... läksin ja tegin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Need hälbed on minimaalsed ja mahuvad normi piiri, sest põhinäitajad on normis. Teie perearst ja Synlabi arst meelsasti selgitavad kõike lähemalt.

Head tervist soovides
Madis ...

Loe edasi

Hematoloogilised uuringud

Tere!

Tahaksin küsida, kas vereanalüüsi näitudes (5-osaline hemogramm leukogrammiga, erütrotsüütide settekiirus, CRV) toimuvad mingid muutused mitte hematoloogilise päritoluga pahaloomuliste ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui enesetunne hea ja need vereproovid korras, siis ei tasu muretseda. Vereanalüüside muutused on reeglina mittespetsiifilised, st neil võib olla palju erinevaid põhjuseid. PTeie perearst ...

Loe edasi

Vereanalüüs

Tere,

Veebruaris 2019 tegin vereproovi, öeldi et kerge leukopeenia ja tuleb korrata märtsis 2019, näitajad olid natuke paremad ja nüüd septembris 2019 on näitajad samad. Öeldi et tuleb vereproovi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret ja lohutan- verevähi sümptome ei ole. Leukotsüütide vähesus on minimaalne ja see on pigem Teie omapära, see võib kasneda ka stressile, põetud viirusinfektsioonile jm.
Teie ...

Loe edasi

B12 vitamiini puudus beebil

Tere,

Mure oma 2-kuuse beebi pärast - beebi magab öösel suhteliselt hästi, u 10 tundi vahepeal söömiseks ärkamistega, u 4 söögikorda, aga päevased uned on lühikesed, u 30-40min (olenemata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui beebi võtab kenasti juurde ja areng on igati hea, siis arstid on rahul ja ei hakka lapsukest huvipärast torkima. Rääkige oma muredest perearstiga ja koos leiate parimad lahendused.
Loe edasi

seenhaigus ninakõrvalkoopas?

Lugesin Teie vastust ninakõrvalkoobaste seenhaiguse diagnoosimise kohta kompuutriga ja otsustasin ka kirjutada. Kaebasin arstile vahelduvat ninakinnisust külili magades, selili ja püsti olles seda pole. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Siinkohal soovitan julgelt küsida teise ja kolmanda asjatundliku nina-kõrva-kurguarsti hinnangut. Minuteada katsutakse ikka ninaneelu vastava endoskoopilise seadmega uurida ja ehk ka pugeda ...

Loe edasi

Sooleparasiidid

Tere, mul on mitu päeva kõhus keeranud ja iiveldanud eriti just õhtuti ja kõht on lahti, pärakus on ka imelik tunne, kõdi ja nagu keegi oleks seal, kas mul võivad olla naaskelsabad? Või tegemist muuga, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Naaskelsabade juhtiv vaevus on pepu sügelus ja tüdrukutel mõnikord ka valulik pissimine. Teie vaevused ei ole omased naaskelsabatõvele. Perearst aitab meelsasti kõike täpsustada.
Head ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi