Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

EKG

Tere. Kas sellise piiripealse EKG pärast on põhjust muretsemiseks?

HR 64 bpm
PR int. 160 msec
QRS dur. 86 msec
QT int. 406 msec
QTc int. 416 msec
EKG automaatne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ägedat, eriravi vajavat südamehaigust selle uuringu alusel ei ole.
Kui tervisemure vaevab, siis ikka oma perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Põlv ja selg

Tere!
Hakkasin käima veidi aega tagasi jõusaalis, olen terve elu sporti teinud,kuid mul on tunne, et alustasin liiga intensiivselt raskuste tõstmisega.
Peale jõusaali avastasin päev kaks hiljem,et ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Arvan, et vas põlve kaebus võis tulla ühekordsest liigsest koormusest jõusaalis. Soovitan väiksema koormusega edasi treenida. Soovitan lisada põlve stabilisatsiooni harjutusi:

Loe edasi

Kehva olek ja minestamise tunne

Tere. Mure selles, vahepeal täitsa erinevatel aegadel lööb enesetunde kehvaks pearinus, minestasmistunne. Vahel ka pulsi kiireks. Võtab nii rivist maha, et ei suuda liikudagi. Milles võib probleem olla? ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid on palju, mida uurida. Ikka oma perearst, hea koostöö temaga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...

Loe edasi

Laps kukkus peaga

Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Köha, röntgenpilt

Tere

Mul on köha pikemat aega, seetõttu sai teha röntgenpilt kopsudest.
Palun aidake selgitada, mida see tulemus tähendab, kas vajab ravi?
Röntgeni vastus:
Hajusat tihenemist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan aru nii, et varasemal röntgenipildil esines hajus tihenemine südame kõrval vasakul pool, uuel uuringul seda ei ole. See ju hea märk, ilmselt olete varem põdenud kopsupõletikku. . Selget ...

Loe edasi

Köha, vereproov

Tere

Lasin teha vereproovi, kuna köha on kestnud umbes 2 nädalat ja järgi ei jää.
Vastus oli selline:
Mycoplasma pneumoniae
IgA QN 14.3 kU/L <12 (Referents)

...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teil on vaevus, köha, mida enne ei olnud. Tegemist seega ägeda haigusega. IgA , mis näitab käigusolevat haigust on veidi tõusnud. Mina kirjutaksin raviks klaritro v azitromycini. Kui võimalik, ...

Loe edasi

Gastroskoopia uuringu vastus

Tere

Palun Teie arvamust gastroskoopia tulemuste osas:

Kõigepealt biopsia tulemus:

Uuringuks kaks bioptaati kaksteistsõrmiksoole sibulast. Histoloogiliselt fragmenteeritud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Köha lapsel

1a2k lapsel on olnud köha juba novembrist saadik, ravitud on IVEX laste köhasiirupiga, tehtud auru mitu korda päevas, määritud hanerasva salviga. Perearst tegi ka vereproovi. Ainuke näit mis paigast ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi

Põie pidamatus.

Tere!
Mul on selline probleem et kui ma tunnen et mul on pissihäda siis lähen pissile kuna häda on nii suur aga kui häda ära teen ss sealt ei tule nii palju kui peaks tulema. Peale seda natukese ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi