Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Jalal laigud

Tere
Jala peale tekkisid punased laigud. Kõigepealt üks ja siis suurem laik. Edasi ei levi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga kena, et olete lisanud pildi. See esimene laik meenutab nahaseent, võimalik et ka varikoosne ekseem või allergiid küüneseenest. Jalga tuleks kogu ulatuses vaadelda. Soovitaksin salvi, ...

Loe edasi

vereanalüüs

Tere!
Kirjeldan oma kaebusi: Selg valutab, kael ja puus ja õlad..luudes on valu, mis ei ole küll väga intensiivne, kuid häiriv. Samas ka lihased valulikud ja tundlikud. Mõnipäev ka silmad. sarnased ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Need analüüsid, mida kirjeldate, ei selgita Teie vaevust põhjust. Vereanalüüsis on pisut tõsunud eosinofiilide protsent, see võib olla seotud allergiaga. Lümfotsüütide protsent on praktiliselt ...

Loe edasi

Südames vesi

Tere. Selline mure, et südames on vesi ja lisaks on ka rütmihäired. Seetõttu ei varusta süda hapnikuga ka peaaju. Selle tõttu käib pea kogu aeg ringi ja ei saa liikuda. Lisaks sellele on mul vasak käsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Soovitan kõike arutada oma perearstiga ja küsida ka paari erineva kardioloogi konsultatsiooni. Võib juhtuda, et tubli sisearst esineb kardioloogina, kuid see pole päris see. ...

Loe edasi

Kõrvade lopputamine ja minestamine

Tere
Olen käinud viimase 1,5 aasta juures kõrvaarsti juures, seoses sellega et üks kõrv kipub krõbisema kui neelan, alati on vaigukork ees olnud ning on vajadus olnud loputada. Kõrvakile on korras ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See on üsna sage reaktsioon, nimetatakse seda kalooriliseks efektiks. Tekib eriti siis kui loputusvesi on liiga külm või kuum. Põhjuseks ongi tasakaaluelundi ühepoolne ärritus. Kogu keha tasakaalusüsteemis ...

Loe edasi

Lapse pea suurus

Tere

Laps sündis pea suurusega 35cm, ühe kuu mõõtmisel, mis tehti 35 päeva hiljem oli ta pea suuruseks 39cm ja täna, kui viimasest mõõtmisest on möödas veel 18 päeva on pea suuruseks 40,41cm.. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere
Aitäh pöördumast! Pea kasvamine on tõesti suhteliselt kiire, kuid see omaette võetuna ei tee murelikuks, sest väga sageli sõltub tulemus ka mõõtjast, kuid see, et laps ei tõsta pead ja nutab, ...

Loe edasi

Kõrvakohin

Tere

2010. aasta lõpus oli mul elus pingeline periood. Suurimaks mureks oli liigne ärevus. Pöördusin psühhiaatri poole, kes määras raviks antidepressante. Umbes nädala jagu tarvitasin Coaxili, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kui erinevad spetsialistid on leidnud, et kõik on korras, siis nii ongi. Kirjutan seda, mis võib tunduda imelik. Kuid täiesti vaikses ruumis kuuleb enamus inimesi peas ...

Loe edasi

Imik "kõigutab" pilku

Kolme kuune laps, ise enesest rahulik, ei nuta põhjuseta, hakkas ennast kõhuli keerama, peab hoiab, mänguasju hakkab haarama, kõhuli olles hoiab pead.
Alates teisest elukuust tekkisid hood kus ta ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Salvestage see hoog videosse,mobiiliga, ning pöörduge perearsti ja-või lastearsti neuroloogi vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Äge valu õlavarres ja kaela alaosas

Tere. 2 nädalat tagasi algas hiiliv valu kuskil selja ja kaela piiril, mis kulmineerus paari päevaga ägedaks õlavarrevaluks. Paremas käes on samal ajal tugevad tundlikkuse häired, sipelgad jooksevad, surinad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Üldiselt on nii, et nn kuklanärvi põletikud peaksid taanduma 3-5 päevaga. Murelikuks teeb pikk aeg- 2 nädalat ja tundlikkushäired käes. Nüüd on aeg täpsustavateks uuringuteks ja tõsisemate ...

Loe edasi

Muhk kaelal

Tere!
Umbes kolm nädalat tagasi tundsin kaelas, unearteri juures, valu.
Sellest ajast saadik valutabki see piirkond põhimõtteliselt kogu aeg, andes vahel ka järele. Valu on pigem tuikav. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sellist "muhku" on väga hea vaadelda ultraheli uuringuga. Saab teada täpsed mõõtmed, struktuuri, seotuse ümbritsevate kudede ja veresoontega jm. Vajadusel saaks võtta ka peennõelbiopsia ( ...

Loe edasi

lapsel tikid

Tere

Minu laps hakkas kevadel silmadega tegema pöörlevaid liigutusi. Praeguseks on see läinud palju tihedamaks. Loen, et tikid on, kui laps pilgutab silmi aga minu laps pööritab silmi. Kahjuks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Arvan, et tegemist on tikkidega. Tikid on enamasti isepiirduv probleem. Oluline on lapsele mitte tikkide pärast tähelepanu pöörata. Suvel peaks laps olema eakaaslastega väljas, ujuma, sõitma ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi