Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

mao probleem

Tere hea Doktor!

Tänan Teid vastuse eest minu eelmisele kirjale, kuid mul tekkis veel mõningaid küsimusi, seoses söögitoru lahi song kohta.
Kui mul endiselt vaevused on ja vaatamata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Proovin selgitada. Ja vabandada, kui mõne mõtteavaldusega tekitasin Teile kannatusi. Neid songasid on mitut sorti, ühed on püsivalt olemas ja teised on niiöelda libisevad. See viimane võib ...

Loe edasi

munandid

Tere mull selline mure,hetkel viibin väljamaal, mul mingi teema munandiga.munand nagu justkui ei valuta vaid munadimanus,valu selline õrnapoolne(vasakpoolne),ei valuta pidevalt vaid aegajalt.mõnipäev ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Julgen arvata, et ägedat tõbe kallal ei ole. Pigem düsfunktsionaalne düskomfort. Julgen soovitada lihtsat lahendust- korralik, seemnepurset tagasi hoidmata vahekord 2-3 x nädalas. Või kui partnerit ...

Loe edasi

8kuuse beebi toitumine

Tere!
Laps on 8 kuud ja 3 nädalat vana, kaalub 8,5kg. Kaal on mitu kuud püsinud praktiliselt muutumatuna, ainult pikkust tuleb juurde (75cm). Olen siiani tema toitmisel võtnud aluseks Aptamili voldikul ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui kaaluiive on kesine ja toidukogused on ettenähtud koguses, siis on võimalik muuta toitu kaloririkkamaks. Näiteks võite pudrule ja püreele lisada toiduõli, sest rasv annab kõige rohkem ...

Loe edasi

Päeval pulss kiire

Tere.
Nimelt on mure väga aktiivse pulsiga ja halva enesetundega. Öösel, kui magan on pulss korras 62-75, kuid hommikul kui ärkan, siis kohe peale vähest liikumist läheb juba ca 115 peale. Käin ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Kirjast selgub, et Teid on kõnealuse terviseprobleemi tõttu põhjalikult uuritud. Välistatud on strukturaalsed südamehaigused, kilpnäärmehaigused, neuroloogilised haigused ja aneemia. Arvestada ...

Loe edasi

Südame temaatika. Mis on parim variant?

TERE
Olen mees 58/180/95, pisut ülekaaluline, kuid samas aktiivse eluviisiga. 3x nädalas tegelen 1 h spordi ja võimlemisega nii et südamel oleks piisav koormus, liigun piisavalt. Mul on diagnoositud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Infarktinähtude tekkel- valu rinnus üle 10 min- esmaabiks on 3 ravimit- nitroglütseriin 3-4 tab keele alla, metoprolol 50 mg 1 tab ja aspiriin 300 mg sisse võtta. Ega ...

Loe edasi

Väike uss linal

Tere

Pildil on näha ühte valkjat ussi tumeda peaga (liikus üsna kiiresti edasi ja seda saba osa ei olnud enne näha, ilmselt see saba osa ilmus, kui ussikese katki pigistasin). Leidsin ussi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen kahelda, et see uss on Teie seest pärit. Kas on võimalik, et mõni koduloom, nt kass või koer võib Teie voodis lesida. Praegu ripuvad sellised ussikesed nt õunapuude küljes peenikese ...

Loe edasi

refluks

Tere Doktor!

Olen varasemalt Teile kirjutanud ja mõned mured on juurde tekkinud. Olen pea 2 a mao probleemidega kimpus olnud. 2015 pandi diagnoos ösofagiidta tagasivooluhaigus. Tollal olin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Arvan, et söögitoru pH meetria annaks väärt infot. Ja veel. Saan aru, et elete käinud gastroenteroloogi vastuvõtul. Kuna olete nii kaua kannatanud ja vaevused püsivad ...

Loe edasi

Lapsel täppverevalumid silmade all

2 aastasel ja 3 kuusel poisil läks leib väga õnnetult kurku. Hetkeks oli ta niiöelda hingetu, aga keerasime ta tagurpidi ja olukord lahenes.
Pärast seda ta loomulikult ka nuttis. Märkasime, et tal ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Täppverevalumid, mis tekkisid pärast leiva kurku minemist, on ilmselt köhast või hingetusest. Kui verevalumeid mujal kehal ei ole, pole muretsemiseks põhjust.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

Kohutav sügelus pärakus juba aastaid

Tere!

Pöördun teie poole suure murega, enam ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda. Minu igapäevaelu on väga häiritud. Kõik algas juba aastaid tagasi, eeldan, et 2013 aastal juba, enne esimese ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Julgen arvata, et kõik orgaanilised haigused on välistatud. Julgen ka soovitada õhtuse annusena allergiatabletti, päraku piirkonda määrida nõrka hormoonsalvi ( prednisoloon ...

Loe edasi

4 kuune beebi ei maga

Tere, minu probleem kohe 4 kuuseks saava beebiga, Saame sünnist saadik lisaks rinnale ka pudelti kuna rinnapiimast ei piisa, tuleb vaid 20-30ml kui sedagi enam. Probleem ei olegi söömisega, kui esimesed ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast! Põhjuseid, miks imik on rahutu ja magab vähe, on väga palju.Selleks, et asjalikku nõu anda peaks siiski lapse üle vaatama.
Soovitan pöörduda lastearsti vastuvõtule.
Lugupidamisega
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi