Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Parasiit

Tere taas

Kirjutan Teile taas sama murega, ehk oskate vastuse anda.
Eelmises kirjas kirjutasin roojas leitud parasiidist, perearstilt ma konkreetset vastust ei saanud, olen ka ise püüdnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie antud kirjeldus vastab solkmele, ehk ümarussile. Võimalik, et see oli lühem isend või oli läinud katki. Tuntuim ümaruss on vihmauss, kes võib olla erineva pikkusega. Sagedasem parasiit ...

Loe edasi

Parasiidid väljaheites

Tere
Avastasin väljaheites õõvastava parasiidi. Varasemalt sümptomeid/kaebusi ei ole esinenud.
Võtsin ühendust ka perearstiga, tema sõnul ei ole analüüsid vajalikud ja kirjutas välja Vermox. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vastasin järgnevas kirjas pikemalt.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Beebi naba

Tere

Olen mures oma kohe-kohe 2 kuuseks saava poja naba pärast, mis tundub liiga punnis ja ülejäänud nahast täiesti teist tooni (lillakas). Lisan ka pildi. Kas selline naba on normaalne? Kui ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui laps on heas üldseisundis ja kosub ilusasti, pole EMOsse pöördumine vajalik. Võite oodata järgmise lastearsti visiidini ja küsida siis täpsemaid soovitusi. Tegu võib olla väikese nabasongaga, ...

Loe edasi

Vereanalüüs

Käisin EMOS seoses valudega küljes, kus tehti vereanalüüs ning kompuuteruuring(kuna pikka aega probleem ja ära ei kao) mis oli korras. Aga uurides pärast vereanalüüsi vaatasin, et osad näidud on suurenenud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Näen, et maksaproovid on tiba tõusnud, kõik muu on tõesti ilus. Ei selgu, millises küljes Teil valud on. Soovitan igaks juhuks teha mõned maksapõletike viiruste testid. Perearst annab rõõmuga ...

Loe edasi

Selja ja õla probleem.

Tere.
Probleemiks valu seljas ja õlas.Tehtud röntgen ja vastus siis selline,mille õde tel teel teatas.Seljas osteokondroos,L4/5/S1.Käimist see ei sega,aga kauem püsti seista võimatu.Selga tekib selline ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Õlavaevuste uurimine algab patsiendi küsitlusest, seejärel tehakse rida läbivaatusvõtteid, siis mõeldakse ja siis ehk mõni uuring. Röntgenipilt on tore, kuid standardiks on saanud MRT uuring. ...

Loe edasi

Punetav laik päraku juures

Pärakuaugu juures mingi punetav laik(kipitav, vahest valulik, sügelev) katsudes hell, mis see olla võiks ja mida peaks kasutama?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud juhul ei saa küll midagi muud soovitada kui arstile pöördumist, sest ilma nägemata ei oska diagnoosi panna. Esmane kontakt võiks olla oma perearst, vajadusel konsulteerida proktoloogi ...

Loe edasi

Atroofiline gastriit

Tere, olen Teile varasemalt kirjutanud. Sain diagnoosiks siiski atroofilise gastriidi. Kui kiiresti võib areneda nüüd maovähk? Ja kas tõesti mingit leevendust sellele enam pole? Kas b12 vitamiinid imenduvad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ehkki atroofilist gastriiti loetakse maovähi riskifaktoriks, ei tähenda see kaugeltki seda, et kõikidel atroofilise gastriidi haigetel peaks arenema maovähk. Valdaval enamikul ei juhtu seda ...

Loe edasi

Laps on ülekaalus

Tere, mul on selline küsimus. Minu tütar on 10 aastane, kaalub 65kg ja on 153cm. pikk. Ta on tugevalt rasvunud ümber kõhu ja maks on rasvunud, selle info saime Tallinnas endokrinoloogi vastuvõtul käies ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kaalu langetamine on teema, kus kiireid lahendusi ja imeravimeid ei ole. Edu toovad järjepidevad muutused elustiilis, toitumises, füüsilises aktiivsuses, mida inimene peab olema võimeline ...

Loe edasi

Sagedased valud südame kohal

Tere!

Küsin abikaasa kohta (mees, 28a). Tal on vähem kui pool aastat juba valud südame juures. Tekivad suvalisel ajal ja kaovad. Valu on üsna tugev- käis mitu kuud tagsi emos, tehti ekg ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan aru, et Teid on kehaliselt kenasti uuritud ja mingit haigust pole leitud. Vahest veel üks uuring- koormusEKG- see on oluline uuring, kuna saab suurema tõenäosusega välistada mõned haigused, ...

Loe edasi

Mitraalklapi prolaps

Tere.Üritan võimalik täpselt kirjeldada enda probleemi.Alguse sai peale lapse sündi see oli aastal 2011, hakkasin tundma enda südamelööke mida varem pole nagu tähele pandnud, saadeti uuringutele..Selgus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on väga kenasti uuritud ja välistatud on rasked, eriravi vajavad haigused. Ka see tibatilluke mitraalklapi prolaps ei ole haigus, vaid Teie anatoomia omapära. Igal inimesel esinevad rida ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi