Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Silmapõletik

Lapsel tuleb silmadest rähma. Paremas silmas on mingi valge täpp, silm on punane. kas see on silmapõletikule kohane või võib olla tegemist millegi muuga? kas silmatilkadest aitab?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Nakkuslik silmapõletik on tavaliselt kahepoolne. Kui mõlemad silmad on rähmased, siis suure tõenäosusega on tegemist infektsioonist tingitud põletikuga ja selle vastu peaks Oftan Akvakol ...

Loe edasi

Unehäire 1.5 aastasel

Tere.
Meie magamata ööd algasid 7 kuud tagasi. Siis panin need kõndima õppimise ja hammaste tuleku arvele. Nüüd mitmeid kuid hiljem kui uusi hambaid pole tulnud ega arenguski väga suuri muutusi ei ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan minna lastearsti vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Tervis

Tere

Mul on nimelt küsimus mida ma peaks tegema mul on ühel pool ninas vahet nagu olekskoorik mis lahti tuleb ja hakkab noh mitte päris verd tulema aga selline on, ja see on raseduse viisel ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Koorik ninas viitab, et nina limaskest on kuiv ja vajab niisutamist. Selleks sobivad apteekis käsimüügis olevad Nisita salv ja Coldastop ninaõli.
Teie küsimuse teisest poolest ei saanud ...

Loe edasi

2-kuuse magamajäämise häire

Tere!
Meie 2-kuune ja 1-nädalane beebi enne magama jäämist nutab. Ta karjub kohe kõva häälega, ei võtta rinda ega lutti. Rahuneb ja jääb magama ainult siis, kui õnnestub talle, mingil moel, lutt ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Muretsemiseks ei näe põhjust.
Edu Teile!
Anu Sööt

Loe edasi

Huulekida

Avastasin lapse hambaid vaadates(9kuune), et oleks nagu lapsel huulekida. Kas on tegemist huulekidaga ja kas peaks selle läbilõikama ennetades kõneprobleeme või valet hambumist?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Selles vanuses on raske ütelda, kas tegemist on keelekidaga, sest piimahammaste lõikudes ja igemete kasvades kida kinnituskoht, kuju ja suurus muutuvad.
Kas ja mis vanuses oleks ...

Loe edasi

Suur pea lapsel

Tere! Eelmises kirjas kirjutasin Teile juba kõigest, et lapse pea on 58 cm ja kõik uuringud on tehtud. Ka dr. Heleia Nestal Zibo juures on käidud.Teie vastasite, et lapse arengu kohta teave puudus ja RMT ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh veelkord pöördumast! Neuroloog jälgib Teie lapse arengut, ning see on kindlasti vajalik. Tegemist võib olla nn. geneetiliselt määratud suure peaga ja see oleks prognostiliselt parim. ...

Loe edasi

Laps ei maga päeval lastehoius

Alustasime ca 2 kuud tagasi poisiga lastehoius käimist. Muidu on hoiuga ilusti harjunud, väga tahab minna, kuid lõuna ajal ei maga seal hästi.

Kodus üldiselt probleeme pole - magab 1-1,5h ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Kui võimalik, siis tooge laps koju magama, kui mitte, siis harjub ta seal magamisega ära, aga see võtab aega.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Suur pea lapsel

Kui laps sündis, olin temaga 5 päeva sünnitusmajas, selle 5 päevaga, kasvas minu poja pea 5 cm. Me oleme käinud Tartus RMT, kompuuterdomograafias ja geneetika on ka kontrollitud. Kõik vastused on olnud ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Lapse pea on tema vanuse kohta suur, kuid Te ei räägi midagi lapse arengust, käitumisest, MRT andmetest. Kui need on korras, siis ma ei näe muretsemiseks põhjust.
Lugupidamisega
Loe edasi

8-aastasel lapsel kaks kuud järjest kurguvalu, köha, kõhuvalu ja iiveldus

Tere
Lapse probleemid algasid peale streptokok angiini põdemist. Määrati 10 päevane antibiootikumikuur penitsilliiniga, mille korralikult läbi tegime ( kellaajaliselt 3 tabletti päevas). Peale ravi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapsel on mitu kaebust ja kirja teel neid lahendada ei saa. Hea, et lähete kõrva-nina-kurguarsti juurde, siis on üks haiguskoht spetsialisti poolt üle vaadatud. Võimalik, et laps on ...

Loe edasi

Vermoxi kõrvalnähud

Meil on peres kaks last, 1,5 aastane tütar ja 3,5 aastane poeg. Poeg on juba üle poole aasta isutu, silmaalused sinised, viimased paar kuud kaebab kõhuvalu. Käisime perearstil, kes katsus kõhtu ja tegi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ilmselt olid Teie poja 2 kuud tagasi alanud sümptomid (isutus, kõhuvalu jne) tingitud solkmetest, mille raviks perearst kirjutas Vermoxi.
Vermox on reeglina hästi talutav ravim ja kõrvaltoimeid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi