Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Vereproovi vastused

Tere,
Kuna laps on viimasel ajal väsinud olnud lasime teha tasulise vereproovi. Vereproovis ei ole kõik normi piires. Lisasin skännitud vereproovi vastuse. Palun kirjutage kas on põhjust muretseda ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vereanalüüsis on veidi suurenenud eosinofiilide hulk, mis võib viidata allergiale, aga ka näiteks sooleparasiitidele ehk kõhuussidele.
Monotsüütide suurem arv võib olla pärast ...

Loe edasi

Imik teeb imeliku häält

Imik teeb imelike hääli justkui röhitseks aga pole päris see, justkui punnitaks aga pole ka see. Selline kurgust tulev hästi kähe hääl. Nutab ikkagi kiljuvalt aga seda kähedat häält teeb ka võrdlemisi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imikud võivadki imelikke hääli teha. Videos nähtud häälitsus on häälega punnitamise hääl. See ei tundu olevat midagi imelikku.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Jalatallad kõvad ja valusad

Tere,
minul selline mure. kaks kuud tagasi oli mul väsimusmurd. Nüüd see tundub korras olevat. Mul on nüüd tekkinud hoopis selline mure,et läksin tagasi tööle. Hommikul tõustes on jalad normaalsed, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ausalt öelda- täpset vastust ja ravi ei saa siinkohal anda. Võimalik, et murru järgne lümfiteede või veenide talitlushäire. Saan soovitada apteegist veenipõlvikud või sukke, survega 15-25 ...

Loe edasi

Dvitamiini vaegus

Tere!
Pöördusime nädal tagasi perearsti juurde kaebustega, et lapsel valutavad aegajalt jalalabad. On olnud päev kui ei saanud jalale ka totuda, lisaks sellele liigesed naksuvad ja jäävad nagu kinni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

D-vitamiini võiks võtta 400 -1000 RÜ päevas.
Kiire kasvu spurdiga võivad tekkida liigeskaebused.
Kui aga liigesed jäävad nö kinni, eriti näiteks hommikuti pärast ärkamist ...

Loe edasi

Unehäired

Tere!

Mul on mure seoses minu 10 kuuse poja une häiremisega. Hommikused ja lõunauned on võimatuks läinud. Keskmine unepikkus nii hommikul kui ka lõunal on 2-3 tundi. Laps magab hetkel vaid ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Kui laps on ärkvel olles rõõmsameelne ja areneb hästi, siis ei ole vaja katkendliku une pärast muretseda. Tegemist on kindlasti ajutise probleemiga, millest laps "kasvab ...

Loe edasi

Palavik, väsimus, hingamisraskused

Tere,

Põhimureks püsiv palavik, mis on olnud juba üle kuu. ( Alates hommikust kõigub 37,2 - 37,6 vahel).
2. Mõnedel päevadel kaasneb rohke higistamine ( isegi istudes). Just kaenlaalt, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Fakt on see- et vaevused kestavad pikalt, üle kuu. Ja see on alus uurimiseks. Kõik need analüüsid mida ise märgite ja lisaks veel reumaproovid, uriinitest, kopsupilt, RF, ...

Loe edasi

Keskõrva mädane äge põletik

Tere nädal tagasi laks kõrv lukku hakkasin ise sorkima et lahti saada kais praks javkõrvavaly läksin emose diagnoos oli mädane äge keskõrvapõlerik maarati 7 päeva antibiootikumi auugumentiini875 6ndal ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Tõenäoliselt on teie kaebused põhjustatud keskkõrva põletiku foonil tekkinud kuulmekile perforatsioonist ehk mulgustusest. Kui perforatsioon on väike, paraneb see järgnevate nädalate ...

Loe edasi

Gastroenteroloogia

Laps, 6 aastane, põdes 2.jaanuaril kõhuviirust, oksendamine kestis 5 tundi, umbes tunniste vahedega, vesine kõhulahtisus ja kerge palavik 37,5 oli paar päeva veel. Oli nädal kodus ja läks uuesti lasteaeda, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Esmalt tundub tõenäolisem olevat mao-soolestiku põletiku (maakeeles kõhugripp, noro v adenoviirus) järgne seedetrakti bakterite tasakaalu häire. Probiootikumid, dieet- maitsestamata ...

Loe edasi

refluks ja kõrvavalu

Tere Lgp. Dr. Veskimägi!

Olen Teile korduvalt kirjutanud ja katsunud oma erinevate tervise probleemidele lahendusi leida, ehk oskate mind aidate.
Muret teeb endiselt parema poolne kõrvavalu, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ja tänan usalduse eest. Lepime kokku, et ravi vajavat mao-söögitoru haigust ei ole. Kui kasutada kestvalt maohappe teket vähendavaid ravimeid, siis saame uued probleemid. Määratud ravim oroperidys ...

Loe edasi

Helico bakter

Tere,
Kui enne olin täiesti terve, kuigi väsimust oli päris palju ja uimasust mõtlesin et see stressist ja on normaalne ja ei ole pöördunud sellega arsti poole kõht on alati olnud korras ja toiminud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevused on omased mitmele haigusele- mao-söögitoru tagasivooluhaigus, kerge mao limaskesta põletik, võiks mõtelda haavandtõvele ja düsbakterioosile. Haavandtõbi avaldubki öise ja tühjakõhu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi