Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Helicobakter pylor

Tere. Lõpetasin äsja kolmikravi helicobacteri vastu. Olid kerged valud seljas abaluude all ja ka ees rinnaku all. Nüüd valud taandunud. Loodetavasti sain sest lahti.Lugesin kusagilt ,et see bakter levib ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, pisik levib olmekontaktide kaudu. Ravi on vajalik, kui on vaevused. Soovitan nõu pidada perearstiga, temalt vajadusel edasised uuringud, käsitlus.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Kopsuröntgen

Tere, saadan Teile kopsuröntgeni vastuse.

Diafragmakaared selgepiirilised, normaalsel kõrgusel. Paremal lateraalsiinus suletud, vasakul vaba. Hiilused struktuursed. Bronhovaskulaarne joonis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on mitu, oletada ei saa. Soovitan leiu täpsustamiseks pöörduda perearsti vstuvõtule, temalt vajadusel täpsustavad uuringud, edasine käsitlus.

Head tervist ...

Loe edasi

Valutavad ja sügelevad sõrmed

Sõrmed valutavad ja surisevad,käelabad sügelevad .

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on palju. Ravi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida. Oletada ja huupi midagi pakkuda mina ei saa.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Põletik sõrmedes?

Mureks on nimetissõrmele tekkinud moodustis. See on tekkinud liigese kohale ja on justkui täidetud vedelikuga. Algul oli ka valulik, kuid nüüdseks valulikkus veidi vähenenud. Vahepeal sügeleb. Moodustis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtlemisainet on. Ravi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida. Esmalt perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Rinnalihase turse

Täna hommikul ärkasin ja tundsin, et rinnalihas on kuidagi imelik ja ei soovi üldse pingutust. Liikuda ja kõike teha on väga okei, aga lihas ise on teisest märgatavalt suurem. Katsudes oleks nagu vedel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui otseselt punetus, palavik, tugev valu puudub, siis leevenduseks ibuprofen 0,4 x3, paikselt nt diklofenaksalv. Kui probleem püsib, siis pöörduge oma perearsti vastuvõtule.

Head ...

Loe edasi

Huvi pärast küsin peale songa oppi

Küsimus selles peale kubemesonga oppi kunas saa rattaga sõita ja matkata seljakotti matkal ka mis jääb alla 20kg hetkel seisuga mul matk juunis mis 10 päeva kestab kas on soovitav minna matkale kui opp ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tavaliselt kulub taastumiseks 1-3 kuud, sõltuvalt songa suurusest. Täpsemalt Teie perearstilt ja kirurgilt.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kõrvad lukus,vilistavad ja vasakus kõrvas tunnen nagu südamelööke

Tekkis põskkoopa põletik ja samal ajal läksid ka kõrvad lukku,nüüd on põskkoopa põletik läinud aga vasak kõrv endiselt vilistab ja on lukus

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan teha kuulmetõrve-keskkõrva tuulutusharjutusi, tarvitada limaskesta turseravimeid, täpsemalt Teie perearstilt. Vajadusel ka uuringud.


Head tervist soovides,
Loe edasi

Muna kaela piirkonnas

Selline mure, et kui ma söön tekib vasakule poole muna (enam vähem tennise palli suurune). Tekib ootamatult. Üldiselt kuus 2-3 korda, alati söömise ajal. Kestnud on see mingi üle 1 aasta.
Kui ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah oskan, koostöö arstidega, kes saavad Teid vahetult uurida ja ravida. Mõtleksin ka süljenäärme probleemile. Kui tõesti tekib tennisepallisuurune turse ja oluline talitlushäire, siis võib ...

Loe edasi

Kurk

Tere!
Mul varasemalt mitu kuud juba tulnud lihtsalt kopsudest läbipaisvat limast röga käinud ka arstil ütles kopsud puhtad ja peaksin tegema veeauru. Mul on ka õhupuuudus sellega seoses väga tihti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan ilmeka kirjelduse ja pildi eest. Värviline, rohekas röga on tingitud bakterist, millele toimib antibiootikum. Ravimi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida.

Head tervist ...

Loe edasi

Torkiv valu lõuatsis

Loodan et kirjeldan võimalikult täpselt, panen pildi ka et paremini selgitada, kus mul täpsemalt see väga ebameeldiv torkiv valu on.
See kogu aeg ei valuta, aga vähemalt kord kuus see valu tuleb ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan asjatundliku selgituse ja kena pildi eest. Näopiirkonna valud, eriti torkivad, elektrilöögitaolised, sageli alalõuas, lõuatsis võib olla tingitud kolmiknärvivalust. Sellele tavalised ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi