Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

hüppeliigeste paistetus

Mõned päevad tagasi märkasin,et hüppeliigeste ümbrused on paistes.
Küsimus on aga selles,kas see saab olla põhjuseks vere crv tõusuks.
Paar kuud on see 100 ümber.Arstid ei tea selle põhjust ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kaebusteks on hüppeliigeste turse ja crv tõus, siis see võib viidata mingile reumaatilisele haigusele. Kuid võimalikke põhjusi on teisigi. Igal juhul peaksite pöörduma uuesti arsti vastuvõtule ...

Loe edasi

Rotsa vaktsiin

Tere

Meil oleks tarvis Teie arvamust.
Probleem on nimelt rota vaktsiiniga, beebi on saanud 2 korda vaktsiini ja oleks tarvis kellegi targema arvamust. Lugu ise selline:
Meil on ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!
Rotavaktsiin võib tekitada seedehäireid ja need mööduvad. Samas ei saa välistada, et vaktsiini saamise ajal, juhtus laps saama mingi teise viiruse keskkonnast ja seepärast tekkis kaka värvuse ...

Loe edasi

Lümfisōlmed

Tere , täna avastasin , et kubemepiirkonnas on üks lümfisōlm suurenenud , vasakul pool. Mujal on koik lümfisolmed niinagu peab. Haige ei ole ja millegi üle pole kurta ,peale ühe suurenenud lümfi üle . ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea kirjelduse eest. Oletan, et põhjus ongi põlvemarrastus, sellele järgnes paikne lümfisõlmede reaktsioon pisikutega võitlemisel. Saan soovitada marrastuste ravi ja lümfisõlme jälgimist, ...

Loe edasi

Lapse areng

Tere. Mure järgmine. Perearst mainis (3 elukuu kontrollvisiidil), et ei saanud lapsega pilkkontakti. Ma ei pidanud seda ennem probleemiks, aga peale perearsti külastust tekkis väike paanika. Ma olen ennast ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh, et olete pika loo kokku kirjutanud, kuid selle baasil ei ole võimalik vastata. Tulge lapsega vastuvõtule ja saate kõigile küsimustele vastused.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

4-aastasel higihais

Tere!

Minul selline mure, et 4-aastasel tüdrukul on higi hakanud tugevalt haisema. Pesen tema kaenlaaluseid igal õhtul ja iga päev panen uued riided selga, aga järgmise päeva õhtuks tunnen ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Liigse higistamise põhjus on sageli pärilik ja see võibki olla ainus põhjus. Kui laps on rõõmus, terve ja tema areng on eakohane, siis ilmselt pole higistamise põhjuseks mingi haigus. ...

Loe edasi

Helicobakter

Tere.
Tore oleks küsida ka teise arsti arvamust.
Nimelt on mul magu haige olnud umb 20.aastat.
Noorusaes mõõga neelamisel avasti kaksteistsõrmiksoolehaavand. Ravi oli edukas ja haavand ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sõltuvalt olukorrast on mõistlik teha ka analüüse peale ravikuuri, vajadusel tehakse ka gastroskoopia, seda korraldab perearst. Uuringu näidustus on ka patsiendi mure ja ärevus. Igapäevased ...

Loe edasi

4,5 kuuse beebi öine magamine

Tere,
Beebi ööuni on muutunud rahutuks viimase kahe nädala vältel.
Kui ta varasemalt magas ilusti 2 või 3 tundi jutti, siis nüüd ta ärkab iga 1,5 tunni tagant. Ta on kaks korda selle 4 kuu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Uneprobleemid on laste sagedased. Laste uneaeg on väga varieeruv indiviiditi. Rahutu uni, mis võib olla põhjustatud ka mingist arengu etapist, möödub. Uni kulgeb ka ühe magamise ajal ...

Loe edasi

Kolesterool

Tere.
Tegin synlabis terviseriski analüüsi.
Ldl kolestorooli norm oli 3 aga mul 4,3
Tavaline kolestorooli norm oli 5 aga mul 6
Triglütseriidid norm oli 1,7 aga mul 1.88.
Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esineb vähene düslipideemia ehk vererasvade tasakaaluhäire. Loodan, et andsite vereproovi hommikul söömata ning viimane söögikord oli eelmine õhtu, hiljemalt kl 18.00. Need on üldised reeglid, ...

Loe edasi

Vereproov

Tere,

Muret tekitab vereproovi tulemus. Eosinofiilid kõrged. Ly madal. Väsimus on ainuke mure (seostan tööga), lümfisõlmed üleval ei ole. Magades olen higistama hakanud (vanus?)
Paluksin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saadate nn biokeemilised analüüsid- need paistavad olevat korras. Täisvereproovi, näiteks hemoglobiin jt vastuseid ei näe. Kuid ! Väsimus on keerukas teema, mille käsitlus algab patsiendi ...

Loe edasi

tere

kas see on normalne et vererõhk kõigub mull täna on 116 vere rõhk ootan kirja vastu ma kogu aeg kõrge madal kõigub nimoti

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei saa ma esitatud küsimusest hästi aru. Vererõhk peab olema alla 140/90 mmHg ja see on normaalne, et vererõhk mõningal määral kõigub.
Lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi