Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Punn kurgulaes

Tere, ilmus kurgulakke selline vistrikumoodi punn, katsudes valus. Millega võib olla tegu?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See võib olla Teie vanuses suurema tõenäosusega limaskesta haavandike viirusest, arstide keeles aftoosne stomatiit. Jälgiks 2-3 päeva, vaevust leevendab Kamistad geel 4-5 x p määrida. Kui ...

Loe edasi

Laps ehmatab

Tere, laps on 4 kuu vanune, ehmub nii paljude asjade peale. Läbi une hakkab isegi nutma, teeääres kõndides ja laps on süles ning kui auto mööda sõidab, ehmub nii et tõmbab end nii kronksu ja poeb kaissu. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! See on tõenäoliselt elavnenud Moro refleks. Kuid alati tuleb küsida ka seda, miks ta on nii elav. Soovitan lasteneuroloogi konsultatsiooni.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Imelik punn

Tere.
Selline asi juhtus, et lõin käe 10päeva tagasi ära.
Kuna see tavaline et inimene lööb ennast ära ja tekib sinikas siis alguses ei pööranud sellele tähelepanu. Tean et korraks läks õrnalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus vastab liigeskapsli songale ehk karpaalganglionile, rahvakeeles kooljaluule. Kui häda ei tee, las olla. See võib ka ise naha all katki minna nt löögist ja nii paraneda.
Head ...

Loe edasi

Tugevad südamelöögid puhkeolekus

Tere! Paar nädalat tagasi hakkasin tundma pidevat väsimust ja raskusi magama jäämisega. Pikali olles või istudes tunnen kuidas süda lööb veidi kiiremas tempos ja kõvasti, istudes annab isegi kurgus tunda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast. Inimkeha on vägagi keerukas, üks algpõhjus avaldub sageli kogu keha organite vaevustega. Parim võimalus selgust saada on oma perearsti külastus, kes vaatab Teid ...

Loe edasi

Refluks-haigus minu emal (80.a.)

Tere.
Selline küsimus_ minu emal on refluks-haigus- ema 80-nene.
Ajab köhatama ja osade toiduainete puhul on kehvem. Vahepeal ei võtnud refluksi rohtu, nüüd jälle võtab. Probleem selles, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõige mõistlikum on küsida oma perearstilt, mida ta ootab sellelt konsultatsioonilt. Teinekord kipub olema nii, et meie meditsiinikorralduses on perearstil lihtsam-mugavam-parem patsient kuhugi ...

Loe edasi

Helicobacter Pylori

Haiguse kulg > 10 aasta ja praeguseks Helicobacter pylori poolt tekitatud mao krooniline aktiivne gastriit. Paari aasta tagant gastroskoopia kus välja külvatakse taas see bakter mille järgselt kohe kolmikravi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kolmikravi skeeme on mitmeid: enam levinud on amoxicillin, claritromycin ja omeprazol v esomeprazol. Vahest vajate pikemat ravikuuri vähemalt 14 päeva, võimalik on ka taasnakatumine või antibiootikumi ...

Loe edasi

Beebi tõmblused

Tere

Olen mures oma, nüüdseks 2 kuuse beebi pärast. Nimelt on tal peaaegu sünnist saadik enne kakamist kohutavad keha tõmblused. Nutma pole hakanud, kuid ebamugav tundub olevat. Eriti hull ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Raske on midagi arvata, kuna pole tõmblusi näinud.
Palun rääkige perearstiga ja võimalusel filmige neid tõmblusi, sest ilma nägemata on raske midagi otsustada.

Lugupidamisega, ...

Loe edasi

maovalud ja kõrvetised

Tere!!!
Mul on mure maovalude ja kõrvetistega…Olen neli korda käinud gastroskoopias : esimesel korral, olles 16 aastane, ei leitud midagi, mõned aastad hiljem neelates teist korda avastati Helicobacter ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui gastroskoopia leid on korras, Helicobacter pylori ravitud, ravi maohapet vähendavate ravimitega efektitu, siis on väga ebatõenäoline, et Teie vaevuste põhjuseks võiks olla kehaline haigus. ...

Loe edasi

Väikesed valged laigud jalgadel ja kätel.

Tere. Jalgadel ja kätel väikesed 1-3 mm suurused valged laigud. Ei ketenda ega sügele, ei ole ka kõrgemad, kuid neid on üsna palju ja tundub, et tuleb juured. Paistavad silma rohkem kui nahk on päevitunud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu, valge kliiketendustõbi, laigpigmenditus ehk vitiliigo jm. Millega just täpselt on tegu, ei saa ma kuidagi ütelda. Võimalik, et päikese käes haiguskolle ei päevitu nii nagu ...

Loe edasi

Sügelus päraku piirkonnas

Tere

Hilistel õhtutundidel/öösel hakkab päraku ümbrus sügelema, sama olen täheldanud vahel ka siis kui olen sporti teinud v on tagumiku piirkond higine...ilmselt pärakupiirkond ei saa nö ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti külastust, piirkonna vaatlust, vajadusel uuringuid ja konsultatsioone ning muidugi ravi vastavalt leiule.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi