Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Röga ja suur sülje eritus

Tere!
Mul aastaid selline probleem, et tatt nagu valguks kurku. Suvel on tavaliselt parem. Viimasel aastal on tekkinud juurde ka suur sülje eritus. Kogu aeg peab sülitama või neelatama. Eriti piinav ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kas on mõeldud mao-söögitoru tagasivooluhaigusele. Tavaliselt tekib vaevus lamades madala peaalusega. Esmane soovitus on püüda magada poolistuvas asendis, kasutades patju-tekke asendi hoidmiseks. ...

Loe edasi

Maksanäitajate kõrge näit.

Tere.
Kas mitme toidulisandi tarvitamine mõjutab maksanäitajaid? Tehtud vereproovis Alat 94u/l ja Asat 51u/l.Aasta tagasi tehtud verepr. näitajad korras. Võtan Vitakur Plusi vit. , Rotklee Plussi, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõus on vähene, selle taga võib olla tõesti mitmed toidulisandid suuremas koguses, aga ka näiteks paratsetamool, kolesterooliravimid, ka alkohol. Saan soovitada vaid perearsti poolt esmaseid ...

Loe edasi

Suguhaigus ja rasedus

Tere.
Tüdruksõber kellega oleme ilma kondoomita olnud nüüd vahekorras 2 nädalat. Käis täpselt eelmine reede suguhaiguste vereproovi andmas ja sai õnneks positiivse vastuse eile. Aga väidab mulle,et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan, ei saa kõigest päris hästi aru. Märgite oma sooks naise ja teie tüdruksõber "andis õnneks positiivse suguhaiguste vereproovi" ja on ka rase. Positiivne tähendab seda, et haigus on ...

Loe edasi

Pidev kehv enesetunne, CRP normist kõrgem

Tere

2019 aasta oktoobris tekkis mitmel korral kehatemperatuuri tõus kuni 37.5ni, mis kadus järgmisel päeval. November 2019 enesetunne muutus kehvemaks rinnus oli ebameeldiv tunne(adrenaliinisööstu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtleksin reumaatilisele haigusele, määraksin analüüsid: RF, CCP, SR, ASO tiiter, HIV, HbsAg, HCV, autoantikehad, igaks juhuks Borrelia IgM ja IgG. Uriini ribatest ja külv. Vahest ka koormustest, ...

Loe edasi

Lapsel kreatiini kinaasi tase veres kōrge

Tere!

2019. aasta oktoobris käisin oma pojaga laste neuroloogi vastuvōtul. Muuhulgas suunas arst meid vereproovi tegema. Tulemusi analüüsides märkis ära, et kreatiini kinaasi tase veres ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et Teil pole vaja muretseda. Need analüüsid võib normi piires olevaiks hinnata.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Piimasegu

Tere!
1 kuune ja 5 päeva vanune laps sööb ainult piimasegu. Kaaluks tal sündides 4620g ja eelmine nädal 5690g.Piimasegu söõb 980-1100l päevas. Tagasi heide vahest ikka suur ja vahest pole ùldse. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Piimasegu ööpäevane kogus ei tohiks ületada 1000 ml. Pigem võiks piimasegu kogus jääda kuni teise elukuu lõpuni kuni 900 ml. Kui laps sööb rohkem, kui talle vajalik, siis tekibki kergemini ...

Loe edasi

Lõge

Tere!

Kas peaks tundma muret 2kuuse lapse pärast, kui lõge on mõlemat pidi ainult 1 sõrme laiune?
Naeratab, koogab, hoiab pead ja peaümbermõõt on 39cm, pikkus 59cm kaal 6.4kg.
Mida ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Muretsemiseks põhjust ei ole. Lõgeme suurusel üksi ei ole tähtsust, seda tuleb vaadata koos lapse muude parameetritega.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Immuunsüsteemi toimimine. Pidevalt haige inimene.

Kuidas saan kontrollida oma immuunsüsteemi toimimist/mitte toimimist.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Immuunsüsteem on väga keerukas. Kirjeldate 2 haigust, mis kuuluvad autoimmuunhaiguseks, st keha kaitsesüsteem pöördub oma keha vastu. Juba see näitab, et kõik ei ole korras. Sage põdemine ...

Loe edasi

Lapse pea kuju.

Tere!
Mis meile on vaja teha sellega?
Ohtlik see lapsele?
Kuhu on vaja pöörduda selle problemiga?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Ma ei näe pildil midagi sellist, mis võiks lapsele ohtlik olla.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Punased laigud kätel

Tere
Nädal tagasi sõin pomelot ja peale seda ca tunnike tekkisid vasakule käele kolm sügelevat punni. Algul olid nahavärvi. Järgmine päev sõin mõne tüki veel ja tuli uus punn juurde. Arvasin, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ausalt öelda, meenutab nahaleid silenaha dermatofütoosi ehk seenhaigust. Seda ei tekita pomelo vaid mõni nahaseen, dermatofüüt. Seda ravitakse paikselt salviga. Kui on ka kahtlus allergiale, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi