Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

1,5 - aastasel mure gaasidega.

Tere!

Minu lapsel on ikka veel mure gaasidega kõhus. Kõht mullitab ja koriseb kogu aeg. Kõige hullem on öösiti, laps sipleb ja vääksub unes ning tõmbab jalgu kõhu alla. Kuulen, kuidas kõht ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasirohtudest on tavaliselt vähe abi, neid võib proovida, aga kui toimet ei ole, siis pole ka mõtet anda. Probiootikume üle 2-4 nädala pole ka mõtet anda või peab neid siis vahetama.
Loe edasi

Sabakont valus.

Tere.
Olen 32. nädalat rase ja ootan kolmandat last. Eile juhtus selline asi, et kummardasin ettepoole ning äkki käis selgelt kuuldav plõksatus (muudmoodi ei oska kirjeldada). Ehmatasin, et äkki ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen siiski Teie vaevust nimetada coccygodynia ehk õndralüli sidemete kergest vigastusest tingitud valuks. Kui võimalik tutvuda, siis siin on pikem kirjeldus https://en.wikipedia.org/wiki/Coccydynia ...

Loe edasi

Polüüpjas moodustis

Tere! Olen Teie poole augustis pöördunud. Nimelt on emal probleemid tooliga. Nüüd on emal nii perearsti kui ka gastroenteroloogi juures käidud. Tehti kolonoskoopiat. Aruanne: soolt vaadatud tsöökumisse. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, muidugi on lootus, et tegemist ei ole vähiga. Aga täpse vastuse annab histoloogiline uuring, ehk rakkude uuring mikroskoobiga. Teadmatus on kõige kurnavam. Võib end lohutada nii- haigus ...

Loe edasi

Lööve nahal

Tere. Olen juba nõutu. Lapsel oli neljapäevast pühapäevani kõrge palavik. Alates kolmapäevast tekkisid mingid punased laigud rindkerele. Neljapäeval käis kiirabi, arvas et tegu kontaktdermatiidiga, soovitas ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

On olemas selline lastehaigus nagu "kolme päeva palavik", meditsiini keeles exanthema subitum. Sel juhul on lapsel kolm päeva kõrge palavik ja palaviku langedes tekib nahale punetav ...

Loe edasi

Tugevad gaasid ja rahutu laps

Laps on 3 kuune,esimene kuu sai ainult rinnapiima,iga kord sõi umbes 40minutit-1tund ja nuttis ka peale söömist.Andsin Aptamil1 ja rinnapiima,2 nädala pärast märkasin,et lapsel põsed on punased ja jalad-käed ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna lapsel on nii mitu probleemi - rahutus, gaasivalud ja nahalööve, siis soovitan uuesti pöörduda lastearsti vastuvõtule, kirja teel on raske aidata.
Kui tal on diagnoositud ...

Loe edasi

pidev pissil käimine

Tere!

Laps oli 2a 9k vanune kui hakkas lasteaias käima. Mähkme panen ainult ööseks (sinna pissib öö jooksul korduvalt). Mõne aja pärast hakkas kodus kogu aeg käib pissil käima. Ma ei valeta, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel võib esineda sagedasemat pissimist ehk siis nö ärritatud põie sündroomi ilma näilise põhjusteta, see võib tekkida seoses mingi elumuutusega, näiteks lasteaias käimisega. Sel juhul ...

Loe edasi

Laps palju higistab

Tere. Minu poeg higistab väga palju,ösel pea nii märg nagu oleks pesemas käinud. Ja keha on külma higiga kaetud. Isegi siis kui magab ilma tekita on higine. Kasutan küll selliseid tekke mis hingavad aga ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Liighigistamise taga ei ole sageli vaja haigust otsida, vaid see on lapse omapära. Tihti on peres veel mõni inimene, kes higistab palju. Kui higistamine on kestnud ca aasta aega, aga ...

Loe edasi

Põskkoopa põletik

Laps hakkas pühapäeva õhtul köhima ,pärast köhimist hakkab ta nutma kuna tal on valus . Nohu tal siis ei olnud ,palavikku ka mitte . Teisipäeva hommikul oli tal palavik 37,5 ,silmad punased ja natukene ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Üheksakuusel lapsel ei saa olla põskkoopapõletikku, kuna selles vanuses pole veel põskkoopad välja arenenud. Võib-olla ütles arst, et ta kahtlustab keskkõrvapõletikku, sest üks kuulmekile ...

Loe edasi

Kubemesong imikul

Tere,

Minu poeg on praeguseks peaaegu 2-kuune (sündinud rasedusnädalal 38+6). Probleemilks on pidevad gaasivalud, mistõttu annan Espumisani 5-7 tilka enne iga toidukorda (saab ainult rinnapiima). ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lapsel on kaks songa, siis peaks minema lastekirurgi konsultatsioonile, kus täpsemalt öeldakse, millal on õige aeg songaoperatsioonid teha. Nabasongaga plaasterdamine ei anna olulist ...

Loe edasi

Neuroloogilised nähud ja lihastega seonduv

Tere! Olen hädas taaskord süvenevate muredega, mis puudutavad lihaseid ja luid. Olen kunagi põdenud borrelioosi, mis avastati küll väga hilja, kuid sain 28 päeva doxytsükliini, misjärel suurt paremaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Siinkohal võin vaid arutleda, mingeid ravimeid ma kahjuks nii määrata ei saa. Jah, borrelioos on salakaval, mitmepalgeline haigus. sõltuvalt haigustekitaja varjandist, võib ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi