Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kurguvalu

Jäin siin.paar päeva tagasi haigeks,kurguvalu,palavik,lihasvalu,peavalu.Kõige rohkem teeb muret kurguvalu,neelamisel meeletu valu,ei tea,mida teha?Valu kiirgab kõrva.Perearst Raplas,kas sellise murega ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Saan Teie kirjast aru, et kurgumandlid on Teil opereeritud, seega on ka äge bakteriaalne tonsilliit välistatud. Kõige tõenäolisem diagnoos on viiruslik neelupõletik. Arvan, et EMOsse pole küll ...

Loe edasi

vereproov

Mulle valmistab muret D-DIMEER näitaja vereproovis 09.10.2018. oli see 2,63 mg/L
ja vereproovis 22.11. 2018. oli see 3,22 mg/L

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
D dimeer on vere hüübivuse üks uuringutest. Ausalt öelda, ei saa ma palju kirjutada, kartes põhjustada Teile hirme ja kannatusi. Aga siiski, analüüs võib näidata suuremat trombiriski, hüübimishäireid, ...

Loe edasi

kolmnurgas valu

Tere Doktor!

Kirjutasin Teile mõnda aega tagasi, aga kuna mu enesetunne läks eelmine nädal kehvaks otsustasin emosse minna, kuna olen hetkel 37 nädalat lapse ootel ja parem karta kui kahetseda. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Nagu kirjutasin, võib rasedus anda niipalju vaevuseid, mida kohe ei oskagi tähele panna. Nautige oma raseduse viimaseid nädalaid. Rasedus ravib enamus vaevuseid. Ja peale rasedust pole enam ...

Loe edasi

refluks rasedus

Tere
Lgp. Doktor!

Tänan Teid eelmise kirja kiire vastuse eest. Natuke täpsustan enda eelmist kirja. Hetkel kohe algamas 37 rasedusnädal ja nagu ma eelmises kirjas kirjutasin, et vaevused ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Jään oma eelmises kirjas öeldu juurde. Hetkel ei näe vajadust uueks gastroskoopiaks.
lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

rinnus ja ülakõhus valu

Tere,
Olen hetkel viimast kuud lapseootel 36 nädal käib ja varasemalt on diagnoositud 3 a tagasi reflukshaigus. Enne rasedust sain vaevused isegi kontrolli alla, kuid rasedana on paljude ravimite ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Refluks on raseduse ajal väga sageli esinev vaevus, eriti raseduse teises pooles, sest kasvav loode surub kõhule. Ka rauasiirup võib kõrvaltoimena tekitada iiveldust. Kuna gastroskoopia on ...

Loe edasi

Küüneseen

Tere,
Töötan kokana ja algselt pagar /kondiitrina.
5 käeküünt sarnased nagu pildil, ääred tumedad(rohekas mustad), küüntel vertikaalsed triibud nagu, küüned tunduvad kuivad ja rabedad,nurgast ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Seenhaiguse diagnoos on tõenäoline. Antud juhul käsimüügiravimitest abi ei ole. Peate kindlasti pöörduma arsti poole, sest kui seenhaigus on juba kahjustanud nii suures ulatuses küüneplaati, ...

Loe edasi

Tere! Sooviks tõlgendada vereanalüüside vastuseid!

Tere! Saatsin teile pildi oma analüüside vastustest, mul on punaselt märgitud vastused mis on normnäitajatest erinevad!
Sooviks teada kas mul on põhjust nende pärast muretseda.?
kas kõik on ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vereanalüüsi kõige olulisemad näitajad on täiesti normis, kerge hälve on lümfo, leuko ja monotsütide arvus. Selle taga võib olla näiteks hiljuti põetud viirusinfektsioon. Südamerahuks ...

Loe edasi

2 aastane laps ei maga

Tere. Mure lapsega kes ei maga. Juba beebina magas ta kehvasti ja vastupidiselt lohutustele et küll ajaga üle läheb, on siiani läinud asjad vaid hullemaks. Lapse magama panek on väga raske. Siiani tuleb ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Unehäired on lastel sage probleem ja neid esineb 20-30 % lastest.
Magamajäämise raskused tunduvad kirja järgi olema pigem käitumuslikud, st laps ei taha magama jääda ja üksi uinuda. ...

Loe edasi

Nimetissõrme siseküljel punetav ja kestendav laik

Tere.

Umbes paari nädala eest tekkis parema käe nimetissõrme siseküljele õrnroosa, kestendav ja sügelev laiguke, mis endast pidevalt märku ei andnud. Tasapisi laiguke suurenes , vahel sügeles. ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Väga keeruline on nii väheste andmete põhjal ja ilma pildita öelda, millega tegemist võib olla ja mis teid võib aidata.
Alustage niisutava kreemiga määrimisest, kreem võiks olla ...

Loe edasi

valu ülakõhus

Tere,
Lgp. Doktor!

Olen Teile varasemalt kirjutanud ja abi saanud.
Nimelt olen ma hetkel lapse ootel viimast kuud, kõht on suur ja enesetunne pole kiita. Olen kaalunud perearstile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raseduse viimase kuu vaevused võivad olla väga erinevad, neid on kohe nii palju, et patsiendile võib kõik see tunduda kohutavana. Ei loe Teie vaevustest välja ohumärke, kui Teid jälgivad meedikud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi