Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

2 kuune laps ei maga

Tere

Meie 2 kuune beebi magab viimasel paaril nädalal toas väga kehvasti, max 30 min korraga, öösel ärkab söömiseks iga 2-2,5 h tagant ja päeval ōnnestub ainult väljas teha üks pikem 3 h uni. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere
Aitäh pöördumast! 2k lapse kohta on selline magamine tavapärane. Oluline on siiski vaadata ka lapse arengut.
Soovitan pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

Lapse röökimine nii öösel kui päeval

Miks laps röögib ööselja päeval.

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Tundub, et olete endast väljas. Mida ärritunum Te olete, seda rohkem "röögib"b Teie laps. Katsuge rahuneda ja toimetage lapsega rahulikult.
Edu!
Lugupidamisega
Loe edasi

Valud kolmnurgas ja palavik.

Tere.
Olen 44aastane naisterahvas ja viimase kahu kuu jooksul on tekkinud ärevust tekitav haigushood.
Nimelt hakkab kolmnurgas (magu) väga tugevalt valutama ning muutub keskoht kõvaks kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hakkan Teie kirja lõpust peale. Kindlasti teeb iga arst oma tööd adekvaatselt, lihtsalt patsiendi mured on tihti keerukamad, segu erineva lähtega vaevustest. Kõike korraga ja kiiresti ravida ...

Loe edasi

3-kuuse toitumine

Kui tihti peaks sööma kolmekuune? Laps on rinnapiima toidul.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Rinnapiima saav laps reguleerib ise oma söögikorrad ja nende sageduse. Tavaliselt tahab rinnapiima saav laps süüa iga 3 tunni järel, vahel aga sööb ta sagedamini ja vahel teeb pikemaid ...

Loe edasi

7 kuusel lapsel kõht lahti

Tere

Minu 7-kuusel beebil on kõht lahti juba üle nädala aja. Algas palavikuga, mis kestis kaks päeva. Pärast seda kakab laps päevas u 10 korda. Kaka on täiesti vesine ja limane, vahel ka roheline. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt oli lapsel mingi nakkuslik kõhulahtisus, mis võibki kesta nädalapäevad. Väikese lapse kõhulahtisuse korral on kõige olulisem tagada piisav vedeliku andmine. Kui laps on nõus ...

Loe edasi

Rahutu uni

Mure järgmine

6,5 kuune poiss ärkab öösel iga tunni või paari tagant.
Hakkab läbi une vähkrema ja lõpuks nutma, aitab silitamine ja ka süles uuesti magama panek.

Magama ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
6,5k vanustel lastel pole ärkvel ja une reziimid veel paigas. Närvisüsteem ei ole veel küpsenud selleks ajaks. Päeval piisab lapsele selles vanuses 2 uneajast, siis on lootust, et öine uni ...

Loe edasi

veresoonte lõhkemine

Tere, olen 29 a naine 170 cm pikk ja 65kg sünnitanud 2last. Jalgadel esineb üksikuid veenilaiendeid, kuid probleemiks on veresoonte lõhkemine jalgades. Enne lõhkemist tunnen tugevat survetunnet ja valu ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kergesti tekkivate verevalumite puhul oleks mõistlik teha ära esmased hüübimissüsteemi uuringud. Selleks peaksite pöörduma oma perearstile. Veenilaiendite puhul on abiks kompressioonsukkade ...

Loe edasi

Unehäired/unepaanika?

Tere! Mure 2.4 aastase lapsega. Olime 2 nädalat tagasi hingamisraskusega ja bronhiidiga 2ööd haiglas. Peale seda on laps hakanud öösel ärkama suure nutuga, mis kestab umbes 15minutit. Ei aita rääkimine ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Tundliku närvisüsteemiga laps võib pärast temale võõrast ja hirmutavat situatsiooni olla närvilisem tavapärasest. See möödub ravimeid kasutamata. Olge oma lapsega hooliv ...

Loe edasi

Relvar Ellipta ravimist

tere, peale kopsupõletiku jala peal põdemist avastati lõpuks , et kopsus oli vesi, mis sealt ravimitega eemaldati. siis saadeti pulmonoloogi juurde, kes tegi 2x spirograafiat ja ütles, et näitajad alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldate ravimi kõrvaltoimeid, tundub, et need on üsna olulised. Iga ravimiga on nii, et hinnatakse ravimist tuleneva kasu ja kahju suhet ja otsustatakse edasine. Siinkohal saan vaid soovitada ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi