Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Lööve lapsel 3 aastane

Tere, lapsele (3a.)tekkisid punnid ja juba umbes nädal aega on olnud, muret tekitab kuna tundub et hakkab esinema yksikuid ka vanematel lastel...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Nüüd on oluline täpsustada punnikeste tekke aega, kaasnevaid sümptome. Pigem on leid omane nahamädanikule, püodermiale. Ravi otsustab Teie perearst, selle probleemiga peab saama vastuvõtule ...

Loe edasi

Paremas silmas torkiv valu

Paremas silmas on juba järjest rohkem, kui kaks päeva torkiv valu. Apteegist ostsin silmatilku, natukene aitavad, aga ikkagi torgib. Milles võib olla asi?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid palju. Soovitan oma perearsti poolt silma vaatlust, alcain tilgaga silma tuimestust, lau pööramist, uurida võimalikku laualust võõrkeha. Seejärel otsustada edasine. Ilmselt aitab ...

Loe edasi

Tromboos.Kuidas on võimalik paraneda tromboosist?

Jalg on jube paistes.Võtan verelahjendit ja vedeliku väljaajajat.Hommikul seon pindega kõvasti kinni.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitn kanda korralikke veenide survesukki päeva ajal. Vajalik ka veenigümnastika. Kas verd vedeldava ravimi annus on kontrollitud, sõltuvalt Teie neerude seisundist ?

Teie perearst ...

Loe edasi

Kalprotektiini analüüs

Tere!
Olen väga mures om soolestiku toimimise pärast. Üldanalüüsid on korras, peitveri neg. CEA 1,48, Hg 140, WBC 6,8,B12 418, ferritiin 16,8.
Aga kalpro on 675! Kevadel oli 377ja siis sain ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kalprotektiini tase on 10 x suurem, kui norm. Ega muud kui tuleb uurida. Mida näitab selline lihtne proov nagu CRV ja SR ? Perearsti saatekirjaga saab uuringule kõige kauemalt 1-2 nädalaga. ...

Loe edasi

Ekspressiivne kõnehäire

Tere

poeg saab lähipäevil 4, mureks on kõne hilistumime, täpsemalt on neuroloog diagnoosiks pannud ekspressiivne kõnehäire. Väljavõte viimasest anamneesist juunis: “vaatab kõnetamisel otsa, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et Teie last on piisavalt uuritud ja põhiliseks tegevuseks on igapäevane logopeediline tegevus.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Vererõhk tõusis liialt kõrgeks

Vàga sportliku ja tervisliku eluviisiga . Regulaarsed terviseuuringud: koormustestid igal aastal, vereproovid 100% korras , madal rahuloleku pulss 49-51, koormustaastumine korralik . Kõik justkui ideaalne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui trenn ja koormustest ei tõsta vererõhku, siis pigem on seotud vererõhutõus ärevushäirega. Võimalik, et kokkulangevus vaktsineerimisega on juhuslik.
Saan soovitada mõõdukat füüsilist ...

Loe edasi

Kiire pulss, kuid vererõhk normaalne

Tere,

Olen noor neiu (23), kellel oli varasemalt probleeme vererõhuga, kuid nüüdseks on see korda saadud (viimane kord perearstil käidud augustis). Kui sellegi poolest olen ma märganud, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Küllap on kontrollitud Teie kilpnääret jm elundeid. Pulssi on lihtne lugeda randmearterilt. Tuksete arv 15 sek jooksul, x4. Võiks lugeda hommikul voodis lesides ja siis ka päeva jooksul.
Loe edasi

Kaebused pärast covidit

Tere! Märtsis põdesin kesmise raskusega covidit.

Pärast covidit hakkasid:
-) nõrkus/väsimus/kurnatud tunne
-) rütmihäired
-) hägune nägemine/pearinglus (tihti kuumustundega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, kirjeldus on omane pikaldasele koroonanakkusele. Minule teadaolevalt ei ole ühte ja tunnustatud ravimit, st leevendatakse kõige enam häirivaid vaevusi. Loodan, et D vit tase on tõusnud, ...

Loe edasi

Vereanalüüs

Tere!
Mure selles, et käisime 2-aastasega kontrollis ja tehti ka vereanalüüs (pilt ka saadetud), kus selgus, et neutrofiilid ja trombotsüüdid alla normi. Eelmisel aastal samal ajal tehti samuti vereanalüüs, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Verepildi võib normis olevaks lugeda ja selle alusel ei vaja laps lisauuringuid.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Borrelioos

Tere. Põdesin üle kahe aasta tagasi borrelioosi. Hammustuskohale laiku ei tekkinud, kuid mõne aja möödudes hakkas parema käe ranne valutama.
Perearst tegi proovid ja sain teada, et olen borrelioosi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus võib olla seotud borrelioosijärgse valusündroomiga, kuid see võib olla täiesti muu probleem, nt fibromüalgia. Küllap on tehtud ka nn reuma jm proovid: ASO tiiter, RF, CCP, UA, SR, täisveri, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi