Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Hemorroid

Tere
Lgp Doktor!
Minul selline mure, et umbes pool aastat tagasi tekkis päraku sügelus. Probleem tekkis 4 kuud peale sünnitust. Siis kahel korral tekkinud ka välimine hemmoroid, sellega käisin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Saan soovitada perearsti külastust, läbivaatus, põhjendatud uuringud ja ravi. Kahjuks ei saa ma anda konkreetseid soovitusi diagnoosi ja ravi osas.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Higistavad peopesad

Tere, muret teevad higistavad peopesad. Olen märganud, et u 3-4 kuud tagasi on hakanud higistama peopesad, mitte just väga märjad, kuid küllaltki niisked. Ravimeid ei tarvita, 4 x nädalas teen trenni, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Tegemist võib olla noortel suhteliselt sagedase vegetatiivse närvisüsteemi tasakaaluhäirega. Saan soovitada perearsti külastust ja läbivaatust, vajadusel uuringuid.
Head tervist soovides
Loe edasi

Kõhuhädad

Tervist!

Aastaid on olnud kõhuga probleeme. Valutab, puhitus tunne, iiveldus. Nüüd viimased kuud on läinud hullemaks. Mõni öö on alakõhus paremal pool tugev valu. Hommikuti on iiveldustunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kirjeldate mitme erineva organsüsteemi vaevuseid. Minul ei ole võimalik selle info põhjal midagi diagnoosida. Saan soovitada perearsti külastust, hoolikat läbivaatust, ...

Loe edasi

Probleem unega 1.9 aastasel

Mu poeg on alates 3.elukuust olnud kehva magaja. Nutab öösiti palju, rahuneb raskelt. Rinda sai 4 elukuud, siis jäin teise lapse ootele ja läks edasi segu peale. Mina ei täheldanud sellest talle mingit ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel on sageli unehäireid ja nende vallandajaks on tavaliselt haigused, elumuutused (lapse sünd, kolimine). Väga head ja lühikest soovitust on raske anda. Olete juba teinud mitut olulist ...

Loe edasi

Kurk

Tere. Jaanuari lõpus kurk oli kuiv pärast tekkis valu punasus eritti paremal mandlil.Valus oli neelatta kipitas kõrvettas.siis algas ka nohu.Nohu ja kurgu valu lõpesid,aga kurk jäi ikka kuiv tekkinud kerge ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus ja seisundi kirjeldus on omane kroonilisele mandlipõletikule. Kurguarst vaatab kõike lähemalt, mõni analüüs ka, nt ASO tiiter ja saab otsustada edasise käsitluse. Seniks aga kurguspreid ...

Loe edasi

Mononukleoos

Tere

Täheldasin alates novembri algusest (võibolla isegi varem) kaela peal vasakul pool suurenenud lümfisõlme (kõva ja liikumatu). Mõned korrad käisin perearsti vastuvõtul, aga kuna muid haigustunnuseid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Paistab, et kõik on Teie kirjas toodud. EBV tõus, vaevused: lümfisõlmede suurenemine, surve rindkeres ( see võib olla põhjustatud põrna suurenemisest) ja väsimus. Kui mahti, võiks siit lugeda ...

Loe edasi

8.kuune kissitab

Tere,

Minu 8.kuune laps hakkas kissitama silmi. Alguses tundus naljakas, kuid vahepeal teeb seda täiesti suvaliselt. Teeb mitu korda päeva jooksul. Kas see võib viidata millelegi tõsisemale ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Tõenäolielt on mööduv, aga võiksite ikka vastuvõtule tulla. Tehke kissitamisest video.
Lugupidanisefa
Anu Sööt

Loe edasi

Gaasivalud või kõhuvalu?!

Tere!

Üritan siis pika jutu võimalikult lühidalt ja selgelt kirja panna

Meie beebit on esimestest elunädalatest saati vaevanud gaasivalud. Lähenedes 3ndale elukuule tundus, et ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tavaliselt tekivad gaasivalud ehk koolikud kahe-kolmenädalasel imikul ja kestavad kolmanda-neljanda kuuni, vahel aga kauem kuni esimese elupoolaasta lõpuni. Koolikuid esineb kuni kolmandikul ...

Loe edasi

Pimesool

Tere!

Kas pimesool võib valutada ka ilma palavikuta ja mõned korrad kuus, aastate jooksul? Küsin, sest naistearst välistas nasiteosakonnas probleemid, aga terav valu kiirgab just sealt paremalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus võibki olla tingitud ovulatsioonist, seda nimetatakse ka tsükli keskpaiga valuks ( mittelschmerz, hea ülevaate saab siit https://en.wikipedia.org/wiki/Mittelschmerz ).
Üks ussripiku ...

Loe edasi

Keelel laik

Tere!

Märkasin suud uurides väikest “laiku” keele küljel allpool. Kas see on normaalne?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Päris normaalne ei ole, kuid see võib olla ise paranev, mööduv nähtus või muu haiguse üks avaldumine.
Saan soovitada head koostööd oma perearstiga.

Head tervist soovides
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi