Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Lame kukal

Tere! Tundub, et beebi kukal on lamedamaks muutunud (ta magab peamiselt külili ja selili on harva). Kas tegu võib olla koljuõmbluste enneaegse sulgumisega või mingi muu probleemiga? Eelmisel ja üle-eelmisel ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Koljuõmblused peavadki olema sulgunud. Pea ümbermõõt võiks kasvada esimestel kuudel 2cm.
Soovitan pöörduda lasteneuroloogi vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

1.8 aastasel lapsel tihti kõrge palavik

Tere.
Selline mure.minu 1.8 aastasel tütrel on tihti kõrge palavik. Üle nädala praktiliselt. Haigestumine hakkas pihta jaanuaris. Praktiliselt iga 2 3 nädala tagant tõuseb lapsel kõrge palavik (38.6_39.6) ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui palavik tõuseb kindla regulaarsusega, nagu ma Teie kirjast aru saan iga kahe nädala järel, siis võib olla tegemist perioodilise palaviku sündroomiga. Selle sündroomi puhul ongi peamine ...

Loe edasi

Imiku nahalööve

Tere.

Minul 5 kuusel imikul on sünnist saati olnud suuremad probleemid gaasidega. 2 kuuselt saime teada, et meie beebil on williamsi sündroom. 4 kuud sai imik ainult rinnapiima, seedeprobleemid ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Et kinnitada või välistada piimaalelrgiat oleks vaja teha enne uuringud (nahatest või vereanalüüs).
Võite proovida Aptamil HA, selles on piimavalk osaliselt hüdroliseeritud ja ...

Loe edasi

Kolmekuuse beebi isutus

Tere!
Meil on mure kolmekuuse RPA-d saava beebi toitumisega seoses. Juba paar nädalat on ta söönud peamiselt siis, kui on unine, täiesti ärkvel olles sööb väga väikseid koguseid või ei ole üldse ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imikutel võib tulla ette perioode, mil nad söövad halvemini. Kui lapsel on toidutagasiheidet, siis võivad nad ärkvel olles ettenähtud koguses piimasegus söömisest keelduda ja söövadki ...

Loe edasi

Milline teraapia lapse psüühikahäire korral oleks abiks?

Lapsel diagnoositi uuringute tulemusena esmahaigestumine, nimetan privaatsuse huvides ainult koodi- F93.8. Välistati autism ja ATH.
Milliseid teraapiaid soovitaksite, et käitumisraskused (nt asotsiaalne, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Vabandan, aga selle küsimuse oleksite pidanud esitama arstile, kes Teie lapsele diagnoosi pani. Kuna ma ei tea sügavuti probleemi, siis ma ei saa sellele küsimusele vastata.
Loe edasi

2 nädalane imik ja hääl ära .

Imikul on läinid hääl ära. Kas peaksin muret tundma ning arsti poole pöörduma (perearst teisipäeval)? Kuskil portaalis kirjutas et läheb ise üle. Nutta pole saanud tal lasta , kuna koguaeg on rinnal. Väljas ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lisaks häälekähedusele muid nähte (köha, nohu, palavik, rahutus) pole, laps sööb hästi ja magab tavapäraselt, siis võite last jälgida ning tõenäoliselt möödub kähedus iseeneslikult. ...

Loe edasi

laps

Tere,mul on pooleteist aastane laps ,mure selles,et pidevalt tal kõht kinni (pabulad) ja harva nagu plasteliin, olen andnud probiootikume aga pole kasu,piimasegu viimasel ajal ei taha vaid juua pigem,mure ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kiudainetevaene toit ning vähene vedelik on sagedasemad kõhukinnisuse põhjused. Toit peab sisaldab kiudaineid, mis muudavad roojamassid pehmemaks ja ergutavad sooletööd. Kiudaineterikkad ...

Loe edasi

kõhuvalu

Kõhuvalu. Valu tekkis roiete all kolmnurgas, pigem veidi paremal pool. Samuti valutas selg, surve/pinge oli abaluude all. Valu on tugev, ei lase paigal olla, ei istuda ega lamada, vaid sunnib likuma. Möödus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ilma uuringuteta on väga raske midagi oletada. Oletamine on aga patsiendile väga kurnav. Perearsti külastus, läbivaatus, mõtlemine, mõistlik uuringuteplaan ja ravi. Vaevused on seotud tavatu ...

Loe edasi

Lapsel valud rinnus

Tere. Minu 9 aastane poiss on hakanud kurtma valude üle rinnus. Tekib see sporti tehes või peale seda. Algul arvasin, et nö pistab, aga valud tekivad ka peale füüsilist koormust. Puhates valu ka mõõdub.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Valu rindkeres lastel on eelkõige seotud luu- ja lihaskonna valudega, mis võivad tekkida just sporti tehes. Need valud ei ole tavaliselt püsivad ja mööduvad paari nädala jooksul. Kas ...

Loe edasi

Sügelus

Tere,

Valmistab muret viimased nädal + tekkinud tugev sügelus kandadel , pärakus ( ma ei tea kas otseselt sügelus aga mingi häiriv protsess / kipitus , midagi mida varem elus ei ole olnud ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kandidoos võib teoreetiliselt küll anda sügelevat löövet jalataldadel, peopesades ja päraku ümber, kuid põhjusi võib olla ka muid . Kindla vastuse, kas tegu on kandidoosiga või mõne muu nahahaigusega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi