Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Beebi nutab enamuse päevast

Tere!
Olen murega pöördunud ka perearsti poole, kuid soovin ka teist arvamust.
Nimelt algas kuskil 2.elunädalast pihta, et laps enamuse päevasest ärkveloleku ajast nutab. Vahepeal ta rahuneb, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tavaliselt tekivad imiku koolikud ehk gaasivalud kahe-kolmenädalasel imikul ja kestavad kolmanda-neljanda kuuni, vahel harva ka kauem. Koolikute tõttu nutavad lapsed peaaegu iga päev ...

Loe edasi

Pigmendilaik 1a3k lapsel

Avastasin mõnda aega tagasi lapse tuharal umbes 1,5 cm läbimõõduga helepruuni laigu. Muidugi tormasin googlisse kohe uurima. Mure on väga suur, sest see võib tähendada rasket haigust. Näitasin ka perearstile, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Üksiku pigmentlaiguga inimesi on päris palju ja see ei tähenda haigust. Kui helepruune ehk siis piimakohvi laike on rohkem kui kuus tükki, suunatakse laps eriarsti juurde.Kui laps kasvab ...

Loe edasi

Beebi haaramine

Tere!

Beebi sündis 3 nädalat varem, sünnitus oli kiire ja kàel oli sündides pisike sinikas, mis aja möödudes kadus. Nabanöör oli ümber kaela. Apgar 8/9.
Sünnist saadik on olnud vàga ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast, kuid arvan, et Teie lapse haaramisel pole midagi viga.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kõhukinnisus

Tere. Oleme hädas 6 a lapse pideva kõhukinnisuse pärast. Vahel on nii et saame kõhu korda ja paari päeva pärast on jälle kinni. Kuna tal on kakamise ees ka hirm sest on valus olnud siis ütleb et tal lihtsalt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel on suhteliselt sageli probleemiks tahtlik roojamise tagasihoidmine ja kõhukinnisus valuliku roojamiskogemuse järgselt. Probleemi lahendamiseks peab kasutama sobivaid suukaudseid ...

Loe edasi

Epilepsia

Tere. Fail manuses (aint Teile). Küsimus sellinne. Kas tableti ravi oleks vajalik? Või võib poiss sellest välja kasvada? Kuna lasteaiast saadeti uuringutele 4.a.(probleem kõnega, kogelus ja vähene kõne), ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
Arvan, et kõne arengu mahajäämus ei ole tingitud vähesest lasteaias käimisest. Arvan, et võiksite siiski pakutavat ravi proovida ning tulemused peaksid siiski 6k jooksul ...

Loe edasi

Lapse urineerimine

Tere
Küsimus ei kuulu küll sellesse kategooriasse, kuid ma ei leidnud sobivamat.

Minu laps 2aastane, alustasime hiljuti potitreeninguga.
Mure selles, et laps hoiab väga kaua pissihäda ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Universaalseid soovitusi pole olemas. Laps peab lihtsalt harjuma potil käima ja seal rahulikult istuma, kuniks piss tehtud. Igaks juhuks kontrollige ka, et ega lapsel pole mingit ärritust ...

Loe edasi

Pikaleveninud köha

Tere!
Minu 5-aastane poeg põdes detsembri keskel mingit viirushaigust (nohu-köha ja väike palavik). Perearsti juures oli põletikunäitaja normis. Koroonatesti laps ei lasknud endale teha, sest kartis ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast viirushaigust võib lastel köha kesta kuni 8 nädalat.
Teie lapsel on see kestnud kauem ja antibiootikum ka köha ei leevendanud ning lapsel endal ja peres on allergiat. Need ...

Loe edasi

22 kuud vana tütarlapse intiimpiirkond

Tere

Mure algas sügisest.
Laps ei luba puhastada oma intiimpiirkonda kui ntx kakaga koos on ( kannab mähkmeid ).
ajab jalad risti,vigiseb :( on märgata olnud suurte häbememokkade ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel ei pea kasutama alakeha pesemiseks eraldi vahendeid, aitab ainult soojast veest.
Kui intiimpiirkonnason punetus võib sellel olla põhjuseks ärritus, nt ei sobi mähkmed, ...

Loe edasi

Lapse jalgade ristamine

Tere,
laps on viimastel päevadel hakanud oma jalgu ristama, ajab need pulgaks ja saab ise vihaseks justkui. Samuti teeb kätega palju tuuleveski harjutust. Eriti hakkab jalgu ristama enne uinuma jäâmist, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Teil on õigus, tegemist on lapseea onanismiga.Ärge laske tal jalgu ristata, viige tähelepanu mujale.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Gaasid ja kõhukinnisus 7kuusel tüdrukul

Tere! Pöördun Teie poole murega, mis vaevab last alates sellest, kui oli 1 kuu vanune. Meeletud gaasid. Toitu on saanud segamini rinnapiima ja Aptamil comforti, tundus, et sobib kõige paremini, aga mitte ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Hea on see, et Teie lapse kaaluiive on korras, st laps saab kõik vajaliku oma toidust kätte vaatamata gaaside kõhulahtisuse ja toidutagasiheitele.
Kuna aga seedimisega on muresid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi