Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Laps sikutab juukseid

Tere! Laps on 1a9k vanune (tüdruk) ning enne magama jäämist (enamasti ööunne) sikutab oma juukseid ning mõnikord siis lakub juuksekarvu käel (kestnud 3-4 nädalat). See ei ole iga õhtu nii, aga u 4-5 õhtut ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere
Aitäh pöördumast! Lapsel tekivad pinged, mida ta omal viisil maandab. Katsuge talle lugeda enne magamajäämist, siis kaob tõenäoliselt ka juuste kakkumine.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Beebi öine magamine ning kõhukinnisus.

Tere!
Minu suur mure järgmine. Beebi on sünnist peale vaevanud gaasid mille tõttu pole öösel maganud..kui saab rinda siis magab max pool tundi ning siis pean sülle võtma ja siis jääb magama mis kestab ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kaheksakuune laps peab kindlasti saama lisatoitu - putru, köögi- ja puuvilja, liha. Kõhukinnisuse korral peaks sobima täistera kaerahelbepuder, samas nisu ja riis on kinnistava toimega. ...

Loe edasi

nahaloove

lapse labakäte välispind muutus kareda tumepruuni laatund katuga varem oli kuunarliigese piirkonnas mollusk mis on paranemas lööve ei sügele käed oleks nagu mustad

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilma löövet nägemata ei oska mingit diagnoosi panna. Kui nahk on kare, siis sobivad leevenduseks pehmendavad kreemid. Lööbe püsimisel pöörduge perearsti või nahaarsti vastuvõtule.
Loe edasi

Valu vasakul alakõhus

Olen mures pideva valuga vasakul alakõhus, see on kestnud poolteist aastat. Günekoloogilised asjad korras. Eelmisel kevadel tehtud ultraheli uuringud kõhukoopast ja koloskoopia- avastati divertiklid. Hommikul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olete selles vanuses, kus on esmatähtis välistada eriravi vajavad orgaanilised haigused. Seda saab teha ainult haiget vahetult uurides ja koostades mõistliku uuringuteplaani. See algab perearsti ...

Loe edasi

Beebi käitumine

Tere!

Olen väga mures, kuna laps on sünnist saadik väga rahutu ja jorisev ja virisev olnud, miski talle kunagi ei meeldi ja ainult röögib, laps saab kohe 6kuuseks, mulle on see väga kurnav ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna imik rääkida ei oska, siis tema suhtlusvahendiks ongi nutt. Kuuekuune imik võib ööpäevas nutta 2-2,5 tundi.
Tavalised nutu põhjused on väsimus, tühi kõht, märg mähe, vale ...

Loe edasi

Helicobakter, nõrgalt positiivne

4 kuud tagasi tehti Helicobacter pylori Ag roojas analüüs, mille tulemus oli "Positiivne". Tegin läbi kolmikravi. Nüüd tegin roe kordusanalüüsi , mille tulemuseks näitab saatekiri "Nõrgalt positiivne".

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan, kuid kahjuks ei saa ma anda mingeid lõplike diagnoose ega määrata ravi, see oleks ka ebaeetiline. Uuringud määranud arst on see, kes hindab neid ja otsustab edasise.

Head ...

Loe edasi

Juuste väljalangemine

Mul on suur mure juuste väljalangemisega. Kestnud on see juba paar aastat ja kuidagi ei leia lahendust. Juuksed on ikka väga hõredad juba ning juuksekarv on muutud ülipeeneks, ilmselt ei saa juuksesibul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan pöörduda tõelise juusteprobleemile spetsialiseerunud arsti vastuvõtule. Asja peab põhjalikult uurima, üks uuring on peanaha-juuksejuure histoloogiline uuring, st võetakse proovitükk ...

Loe edasi

Beebi käte ja jalgade väristamine

Tere!
Küsimus beebi käte ja jalgade väristamise kohta. Laps on kohe saamas 9kuu vanuseks. Väristamine on kestnud maksimaalselt paar kuud, mitte kauem. Pigem panen tähele just viimasel ajal, viimase ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Tegemist on tavapärase laste arengu käigus esineva tegevusega. Püüdke lapse tähelepanu mujale viia kui ta niimoodi jalgu pulka ajab ja väristab, siis kaob ka see komme. Tegemist on lapseea ...

Loe edasi

teismelisel juuste hõrenemine

Tere
Avastasin enda 13. aastasel pojal peale juuksuris käimist, pealael (nn keerukohas) selge juuste hõrenemise. täpselt nagu täiskasvanutel meestel, kui pealaelt hakkab juuste hõrenemine pihta. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Seda peaks arst uurima. Vahest on tegemist koldelise kiilaspäisusega, see on erinev täiskasvanud meeste kiilaspäisusest. See haigusvorm paraneb ise või paikse raviga.

Head tervist ...

Loe edasi

Laps ajab keha pingesse

Mu kohe kohe 2a saaval neiul on kombeks vahest harva ja just istudes ajada keha pingesse (väristada) ja väristab pead samal ajal. Hinge hoiab ka kinni siis. See kestab ainult sekundid. Kas see on tal nüüd ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Tõenäoliselt on tegemist lapseea onanismiga, mil tüdruk avastab oma mõnupunkte. Katsuge see tegevus katkestada millegagi, mis talle huvi pakub. See on mööduv nähtus ja kaob lapse kasvades.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi