Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Madal palavik ja kõhulahtisus.

Tere!

Viimased 7 päeva on olnud madal palavik (37-37.3 C, kaenlaalt kraadides) ja kõhulahtisus. Tavaline temperatuur on eluaeg olnud 36.4-36.6C.
Esimesed 3 päeva tundsin ennast halvasti, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna ka teistel pereliikmetel olid sarnased sümptomid, siis tõenäoliselt on tegu siiski viirushaigusega. Üks ja sama viirusnakkus võib erinevatel inimestel kulgeda erinevalt sõltuvalt konkreetse ...

Loe edasi

tundmatud punased täpid mis muutuvad laikudeks

milega on tegu ja kuidas ravida ?

algab väikese sügeleva täpina mis on katsudes kõva ja nahapinnast kõrgem, algselt tundus ka et tekkisid väiksed vedelikuga täidetud villid .

paari ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Raske on öelda, millega tegu on. Kirbud jätavad tõesti selliseid jälgi, alati ei pruugigi kirpe näha olla. Kirbud muide ei tähenda tingimata, et tegemist on räpase inimesega. Eriti meenutab ...

Loe edasi

Lähedalt otsa vaatamine

Beebi 3kuu vanune ei taha väga lähedalt sima vaadata. Kui olen lapse näost 10cmkaugusel, siis pigem väldib pilku. Kui olen tema näost kaugemal u.40cm ja rohkem, siis vaatab kenasti otsa. Suudab mulle otsa ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Tundke rõõmu oma tervest lapsest !
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Dimenhydrinate

Tere!
Kas lapsele (7.aastane, 42kg) vōib anda Dimenhydrinate (50mg) tabletti, vōi anda pool? Vaatan, et Eestis seda pole vōi on teise ravimi koostises ei tea. See on toodud Taist , mida on pakutud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna ravimit Eestis saada ei ole, siis puudub selle kasutamise kogemus. Kirjanduse järgi on 6-12 aastaste laste doos järgmine: 12.5-25 mg, so 1/4 - 1/2 tabletti 3-4 korda ööpäevas, st ...

Loe edasi

Maksanäidud

Tere - käisin Synlabis maksapaketti tegemas.
Kaks näitu olid kollased.
INR on 1.40
PT on 55,8%

Mis see tähendada võib kui need korrast on?
Saan ma õigesti aru, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Lisatud pilt jõudis minuni sellisena, et pole näha, mis konkreetsed analüüsid Teil on tehtud. Kui maksapaketis kõik teised analüüsid peale INR-i ja PT olid korras, siis tõenäoliselt Teil maksahaigust ...

Loe edasi

Lapsel punnid näol

Tere

Mure selline et millega tegu võib olla . Laps 11 kuune ja sellised pisikesed punnid ümber suu ja silmalaugudel ja silmade all ka.Aga rohkem ikka suu ümbruses. Kas tegemist allergiaga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kahtlustan atoopilist dermatiiti ehk siis rahvakeeles allergiat, kuid mõtlen ka nahamädaniku ehk püodermiale. Valiksin raviks Fucidin H salvi. Kuid arst peaks lapsukest ...

Loe edasi

Villid jalgadel ja sõrmede vahel

Tere. 5 päeva tagasi tellisid paremale jalale kriimustusele kõrgemad villid. Kratsisin need katki. Tundus nagu need liikusid edasi ja nüüd on paremal jalal pildil nähtav olukord. Vasaku jala peale tellisid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ma ei suuda selle pildi põhjal diagnoosi panna. Pildil näen ainult verd, kraapimisjälgi ja ravimit. Soovitan oma küsimus adresseerida nahaarstile või kui see pole võimalik, siis pöörduda ...

Loe edasi

aastase lapse päeva toitumisplaan

Tere,
Tekkis küsimus aastase lapse päeva toitumis kavast ja nimel õhtusöögist, milline see peab olema ning kui kaua enne magamaminekut? Lapsel on kaalu probleemi pole, rinnapiima andmist lõpetasin ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Õhtune puder annab piisavalt kilokaloreid ja täidab kõhtu, Putru võite keeta piimaga, ei pea lahjendama veega.
Ei usu, et laps ärkab öösel tühja kõhu pärast, pigem tahab ta saada ...

Loe edasi

süda

Tere,meil juhtus sellinne asi,et lapsel hakkas paha ja meid viidi haiglase Tartu kliinikumi,olime seale ainult öö.Haiglas siis pandi lapsele diagnoosid:supraventrikulaarne paroksüsmaalne tahhükardia, Aordiklapi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna lapsel on mitu diagnoosi, siis oleks kõige õigem küsida nende kohta kardioloogi käest. Supraventrikulaarse paroksüsmaalse tahhükardia põhjuseks võib olla südames paiknev lisaerutuskolle, ...

Loe edasi

Punnid

Tekkis üle öö.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei ole te kirjutanud, kas see lööve ka sügeleb, “ tulitab” või põhjustab muid subjektiivseid vaevusi. Ainult pildi järgi hinnates, kus on näha punetaval taustal väikesed grupiviisilised ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi