Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid. 

Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad  oluliselt  suuremad.  Eestis  on  ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.

Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.

Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.

Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.

Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.

Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.

Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Südamelihase isheemia?

Tere!
Vabandust, et esitan küsimuse, mis ei kuulu otseselt Teie valdkonda. Kardioloog siin ei vasta.
Mitme aasta jooksul on süvenenud koormusel tekkiv ebamugavustunne rinnakus, nüüd on suruvat-pressivat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan EKG-st, see on väga informatiivne ja kahjuks ka haigusliku leiuga. Tänan ka usalduse eest. Noorel naisel on sellised vaevused ja leiud väga harvad. Vaadates Teie EKG-d ja lugedes ülikõrgest ...

Loe edasi

Põrn

Tere. Pöördun murega vasakus ribide aluse valuga. 6dal augustil vabal päeval, otsustasin teha trenni. Pole pikka aega teinud. Tegin köhulihaseid. Ning päev-kaks peale seda jäin haigeks. Tugev nohu ning ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui valu on seotud liigutamisega, siis on kõige tõenäolisem, et tegu on närvi- või lihasvaluga. Eeldusel, et Teil pole enam palavikku ega tugevat köha, võite julgesti tarvitada ibuprofeni 400mg ...

Loe edasi

Põletikunäitaja veres

Tere!
Mind vaevab juba kaks nädalat üldine halb enesetunne. Pearinglus, käed surisevad aegajalt, isutus. 5 päeva tagasi tekkis kõhulahtisus, oksendamine, palavik. Käisin arsti vastuvõtul, tehti analüüsid, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui hakkan oletama võimalikest põhjustest, siis võite päris haigeks jääda. Saan soovitada taas arsti külastust, vaevuste analüüsi, läbivaatust, täpsustavaid uuringud, nt borrelioosi jt haiguste ...

Loe edasi

Jalas tekivad verevalumid ja ka valus on

Kas see ohtlik ei ole kui midagi ei tehta?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ega ei ole olnud sääre traumat, kasvõi suurt füüsilist koormust. Varasemad tervisemured ? Kas säär, verevalumid on kuumemad katsudes? Kui nii, siis meenutab see pindmiste veenide põletikku. ...

Loe edasi

Laigud lapse keelel

Tere 2aastat ja9 kuud vanal lapsel on läinud keel laiguliseks ja tundub et peal ka mingid villid et mida peaksin tegema. Laigud on tekkinud paari päeva jooksul

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Foto pealt mina lapse keelel ville ei näe.
Laigulise keele põhjusi on mitu:
* Kui lisaks laikudele on ka villid, siis võib olla tegemist mingi viirushaigusega, mis tekitab ...

Loe edasi

Öised ärkamised

Laps oli haige ( kõrge palavik neli päeva, aftid keelel, silmapõletik, kõrvad punases, nina turses), antibiootikumi ei vajanud, organism sai ise hakkama. Peale palaviku langust ja tervenemise ajal tõuseb ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Haigus võib tekitada lapsel unehäireid ja rahutu uni võib tekkida pärast mingisugust sündmust - haigus, hammaste lõikumine, reis jne. Öist ärkamist võib väikelastel aeg-ajalt ette tulla ...

Loe edasi

Pikemat aega kestnud kurguvalu

Tervist!

Põdesin paar nädalat tagasi teist korda angiini (esimene kord oli möödunud aasta septembris) ning arst määras antibiootikumid. Tegin oma 10-päevase kuuri lõpuni ja igasugused kaebused ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Oleneb pisikute ja Teie organismi, täpsemalt mandlikoe koosmõjust, toimub paranemine. Täielik paranemine võib võtta aega paarist nädalast isegi paari kuuni. Seostan vaevusi hiljuti põetud ...

Loe edasi

kas võib olla kilpnäärme alatalitus?

tere
tegin synlabis kilpnüürme analüüsi

TSH 4,30 mlu/l
FT4 16,06 pmol/l
TPO-AK 28ku/ kas võib temist olla alatalitusega .kuna mul esinb pidev juuste väljalangemine.vahst ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
TSH ja TPO AK on veidi tõusnud, FT4 normis ( iga labori normid on veidi erinevad ja seda tuleks sealt täpsustada). Arvan, et ravi vajavat kilpnäärmehaigust hetkel ei ole, tegemist on subkliinilise ...

Loe edasi

HIV TEST

Tere

Nimelt olin kaitsmata vahekorras inimesega keda ei tea. Tulenevalt tuli välja, et inimene võib olla narkomaan, sex-teenuse müüja kui ka potesiaalne hiv+. (seda LTKH-s ei rääkinud, ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raske juhtum- olla vahekorras inimesega keda ei tea. Üldiselt on meedikutele teada see, kui on tekkinud tööalane kontakt HIV haigega, nt skalpelli või nõelatorge siis on võimalik määrata kohene ...

Loe edasi

lNR micro aparaat

Soovin osta INR micro aparaati ,et ise kodus analûûsi teha kust ma selle aparaadi saaksin ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hea küsimus. Olen paarile patsiendile soovitanud see seade soetada. Kasutamine ei erine kuigipalju glükomeetrist, tulemus ilmub ekraanil, annuse korrigeerimine on üsna lihtne. Annab hingerahu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi