Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Kõrvad

Tere! Mul on mure kõrvadega juba pikemat aega. Nimelt kui ma panen pea padjale hakkab kõrvas selline kiipiv ja krõbisev tunne nagu midagi toimuks seal. Vahet pole mis külje peal magan mõlemal on. See segab ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kindluse mõttes tasuks kõrvu veelkord kontrollida- kuulmekäigu ja trummikile vaatlus, vaigu ja nt ka kergema eksematoidse ja seenpõletiku väljalülitamine. Infot annab ka tümpanomeetria. Sellist ...

Loe edasi

kuumad hood

Tere! Käisin juuli lõpus soole uuringul,mis oli minule väga hirmus,kus mu keha oli valust krampis
Peale uuringut on mu kaelas torkiv valu(mitte kogu aeg),nagu oleks paks ja kogu-aeg
kuumad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Eeldan, et mõtlete sooleuuringu all koloskoopiat. Ei oskaks seda uuringut küll kirjeldatud kaebustega kuidagi seostada. Kuumahood on kõige sagedamini seotud östrogeenipuuduse ja klimakteeriliste ...

Loe edasi

Pikaajaline madal palavik

Tere

Haigestusin veebruari lõpus, pidasin seda tavaliseks külmetuseks/viiruseks ja ravisin käsimüügiravimitega jooksu pealt. Haiguslehte ei võtnud ja elasin oma tavapärases elurütmis. Kuna ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kahtlustan, et korduvad alumiste hingamisteede põletikud on mingi muu haiguse sümptomiks. Soovitan täpsemaid vere ja immuunsusuuringuid, atüüpiliste haigustekitajate vastased ...

Loe edasi

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

Valud kolmnurgas ja palavik.

Tere.
Olen 44aastane naisterahvas ja viimase kahu kuu jooksul on tekkinud ärevust tekitav haigushood.
Nimelt hakkab kolmnurgas (magu) väga tugevalt valutama ning muutub keskoht kõvaks kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hakkan Teie kirja lõpust peale. Kindlasti teeb iga arst oma tööd adekvaatselt, lihtsalt patsiendi mured on tihti keerukamad, segu erineva lähtega vaevustest. Kõike korraga ja kiiresti ravida ...

Loe edasi

veresoonte lõhkemine

Tere, olen 29 a naine 170 cm pikk ja 65kg sünnitanud 2last. Jalgadel esineb üksikuid veenilaiendeid, kuid probleemiks on veresoonte lõhkemine jalgades. Enne lõhkemist tunnen tugevat survetunnet ja valu ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kergesti tekkivate verevalumite puhul oleks mõistlik teha ära esmased hüübimissüsteemi uuringud. Selleks peaksite pöörduma oma perearstile. Veenilaiendite puhul on abiks kompressioonsukkade ...

Loe edasi

Relvar Ellipta ravimist

tere, peale kopsupõletiku jala peal põdemist avastati lõpuks , et kopsus oli vesi, mis sealt ravimitega eemaldati. siis saadeti pulmonoloogi juurde, kes tegi 2x spirograafiat ja ütles, et näitajad alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldate ravimi kõrvaltoimeid, tundub, et need on üsna olulised. Iga ravimiga on nii, et hinnatakse ravimist tuleneva kasu ja kahju suhet ja otsustatakse edasine. Siinkohal saan vaid soovitada ...

Loe edasi

Peavalud, pearinglus, nõrkus, mis selle põhjustajaks võiks olla?

Tere!
Olen juba 2kuud piinlenud peavaludes, meeletud valud, mis ei lase ei magada ega muul ajal rahulikult olla, olen neelanud ikka korraliku koguse erinevaid käsimüügis müüdavaid valuvaigisteid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Kirjeldusest ei segu kahjuks, mis konkreetsed analüüsid Teil on tehtud sh. millised kilpnäärmenäitajad on tõusnud. Kui puugihammustus on võimalik, tasuks ehk uurida ka puukborelioosi suhtes. ...

Loe edasi

Röga ja pidev palavik 37

Kelle juurde peaksin pöörduma, et välja selgitada pidev limavool neelus, hommikuti muutunud rohekas-kollaseks, ühel hommikul olnud ka verine. Kurk on kergelt valus, veidi punane.
Lisaks mind vaevab ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka perearst ja tema uurib ja suunab kuhu vaja. Tundub, et võiks nõu pidada kõrva-nina-kurguarstiga, kuid seda otsustab Teie perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Valud peas, kaelas ja kães.

Tere. Detsembris saab 4 aastat kui olen võidelnud ãrevushãire ja paanikahoogudega. Mul on tehtud vereanalüûs et vãlistada kasvajad. Tehtud veel kilpnäãrme uuring. EMO-s olen kãinud paanikahoogudega lugematu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid vahetult nägeval ja uurival arstil on võimalus kõike täpselt hinnata, küsitleda. Kui kolleeg nii ütles, siis ta tugineb ikka faktidele. Pinge võib olla ka näiteks päevi kestev leheriisumine, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi