Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Pidev haiglane enesetunne

Tere,
Mure seisneb selles, et mul on praktiliselt iga nädal haiglane enesetunne. Külmetuse sümptomid. Lihasvalu, külma, soojatunne, neelu valu(mandlid lõigatud), nüüd paar nädalat nohu. Palavikku ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna Teie vaevused on kestnud juba mitu kuud, oleks mõistlik läbivaatuseks, vajadusel analüüsideks/uuringuteks ja diagnoosi täpsustamiseks pöörduda perearsti vastuvõtule. Ilma patsienti nägemata ...

Loe edasi

Peapõrutus?

Tere!
Olen praegu välismaal ja ei saa arstiabile ligi hästi. Nimelt juhtus selline olukord, et mulle lendas eile klaaspudel pähe, mille järel ma küll ei minestanud ega kaotanud teadvust aga sain ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ilma patsienti nägemata on antud juhul väga keeruline täpseid soovitusi anda. Juhul kui Te mäletate toimunust kõike, te ei ole oksendanud ning ei esine iiveldust ega halvatusi, pupillid on ...

Loe edasi

Kõrvavalu ilma kōrvapõletikuta, suurenenud lümfisõlmed

Tere!

Umbes aasta tagasi märkasin kõrva taga suurenenud lümfisõlme, samal ajal hakkasin tundma kurguvalu ja tükitunnet, mis oli peamiselt ühel pool ja samuti valutas samal pool kõrv. Varasemalt ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kõrva on korduvalt kontrollitud ja kõrv on terve, siis tõenäoliselt ei ole tegu kõrvahaigusega. Kaebuste põhjal tundub nn. neuralgiaga ehk närvi ärritusest tingitud valu tõenäoline. Kõrva- ...

Loe edasi

jalalaba roos

jalalaba paistes punakas-lillakas otseselt ei valuta eriti rohkem kipitab öö möödudes paistetus langeb vähemaks õhtul väike palavik 37.2 kestvus juba 12 päeva. kuidas edasi toimida.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka koostöö oma arstiga, hinnatakse seisundit, muutuseid vereproovides, kui vaja määratakse teine ravim. Kahjuks ei saa ma midagi muud soovitada või mingit ravi määrata.
Head tervist ...

Loe edasi

Valud, iiveldus

Mul on valu paremal pool rinnakorvi all ja esineb ka iiveldus. Varem oli iiveldus ainult hommikul, kuid nüüd ka päeval. Söōgiisu on vähenenud. Valud samas kohas, kus oli ka sapikivide ajal. Kivid eemaldatud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Korralik põletik põhjustab palavikku ja muutuseid analüüsides. Teie vaevused sarnanevad sapipõie eemaldamise järgsele seisundile. St sapp, mis enne kogunes sapipõide valgub nüüd otse soolde. ...

Loe edasi

valud kõhus

Tere,
paar kuud on kõhus olnud torkevalud(aegajalt ka selline tuim, suruv valu), täpsemalt siis üleval paremal kõhuosas ning vahetevahel kiirgab selga ning kolmnurka. Katsudes lööb valu rohkem makku.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Selleks, et öelda täpselt millega tegu, on infot liiga vähe. Küll aga tekib kahtlus, et tegu võiks olla maost lähtunud probleemiga, kõige tõenäolisemalt gastriidiga ehk mao põletikuga. Kuna ...

Loe edasi

Gastriit

Tere

Palun Teie arvamust/nõu. Pöördusin perearstile isutuse, suukuivuse ja ebameeldiva tundega mao piirkonnas. Mõõgauuringul selgus: Vaadatud kuni postbulbaarse lingu algus k.a. Mao kardia ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Lohutan. Mittemeedikuna püüate aru saada meditsiinilisest tekstist. Küllap on Teile kõik juba lihtsalt ära räägitud. Bioptaat on see koetükike mis näpsatakse "mõõgauuringu" ajal uurimiseks ...

Loe edasi

Pikk palavik ja neelates kõrv valutab

Tere!

Mul on selline probleem, et 2. september ma ärkasin ägeda kurguvalu peale ülesse ja kraadisin ennast, oli umbes 37.5. Suurt draamat sellest ma ei tekitanud, et ju siis külmetus lihtsalt ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui Teil vaatamata läbi tehtud antibiootikumravikuurile kaebused ikka püsivad on 3 vòimalust: haigust tekitanud bakter ei ole tundlik tarvitatatud ravimile või tegu ei olnudki bakteriaalse ...

Loe edasi

Kurguprobleem

Tere

Kaebus seisneb selles, et peale alkoholi tarbimist tekib kurgus paremal pool väike muna. See tekib siis kui suus tekitada nagu vaakumi tunne. Milles probleem võib olla?

Lugupidamisega

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ma ka püüan, ei saa hästi probleemist aru. Mõlemad vallandavad tegurid ( alkohol ja vaakumitunde tekitamine) on välditavad, seega ei tohiks kurgus, paremal pool ka väikest muna tekkida. ...

Loe edasi

allergija

Tere!
Põen urtikaaariat 2a. Puugi ravimitest sain.Siis raviti solumetroli tilgutiga?????läks terve keha laiguliseks paiste+ vaskuliit reitele ja duodeniidi,Olen igasuguseid allergija tablette terve ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan pöörduda dermatoloogi ehk nahahaiguste arsti vastuvõtule. Saatekirja pole vaja. Urtikaarial ehk nõgeslööbel on palju erinevaid põhjused alates kuumast-külmast kuni ravimiteni. Soovitan ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi