Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Kõhuparasiitide kahtlus

Tere! Mul on juba vähemalt 6-7 aastat esinenud väljaheidetes erinevate suurusega (2-10mm) valkjaid tükke. Ka kuju on olnud varieeruv, kuid pigem ebamäärase ruudu moodi. Samas leian tihti ka toidujääke. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Päris kindel pole, kuid üks linaluu uss ehk enterobiaasi parasiit näeb veidi teistmoodi välja. Siin on geegle päring https://www.google.ee/search?q=enterobiasis&espv=2&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi7vb_co7vTAhXkPZoKHcblBCkQ_AUIBigB&biw=1689&bih=1299
Loe edasi

Kas ärevushood?

Mul on viimasel ajal tekkinud suur mure. Süda puperdab tihti, käed muutuvad higiseks, süda jätab ka vahepeal lööke vahele. Tekib selline hirmutunne, et kohe kohe jääb süda seisma ja ongi kõik. On olnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kehaliste haiguste uuringud on korras, siis on üks suur murede valdkond välistatud. Loodan, et on tehtud kilpnäärme analüüsid, ööpäevane elektrokardiograafia, koormustest. Ilmselt tuleks ...

Loe edasi

kehv enesetunne

imelik seis algas juba eelmine aasta.algul tundsin vasakul pool põses nagu oleka metalli maitse ja kipitas.edasi aga tervis hakkas järjest allapoole minema . paremal pool roide kaare all oli mingi poomise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Palju erinevaid vaevuseid. Osa seotud sapipõie eemaldamise järgsete vaevustega, osa kõrvetistega ja osa on psühhosomaatilise lähtega. Kahjuks ei saa ma mingit tarka ravialast soovitust anda, ...

Loe edasi

Erekollane uriin

Umbes pool aastat on mul erekollane, mitte kollakas või pruunikas

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Uriini värvuse määrab ära suuresti inimese toitumine ja vedelikutarbimine ning mõned ravimid. Tõsisema tähendusega on uriini värvi muutus tumepruuniks, lihapesuvee taoliseks või hägusaks ...

Loe edasi

Sinikad

Tere,

Olen mōnda aega mures olnud oma tervise pärast. Viimasel ajal on hakanud sinikad kergesti tekkima, enamjaolt reitele ja pōlvedele. Üks sinikas jōuab ära kaduda, kui juba uus asemel. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Normaalne vere hüübimine on keeruline protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, ...

Loe edasi

Labori tulemuste tõlgendamine

Tere,

Palun kommentaare lisatud analüüside tulemuste osas. Millele rõhku pöörata ja kas vajalik võtta toidulisandeid? Olen aasta aega olnud peamiselt lihavaba toituja. Viimse aasta jooksul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan autentse laborivastuse lisamise eest. Ausalt öelda- kõik on väga head tulemused. D vitamiini tase on suurepärane, seda vist võtate juurde, kui ei tööta just rannakalurina. Need 0,1 ...

Loe edasi

Südamekloppimine

Tere. Millest võivad tekkida äkilised südamekloppimishood. Tavaliselt on need öösiti une pealt (tihti just vastu hommikut kella viie paiku). Vahel on sellega seoses tunda ka iiveldust. Tehtud on EKG (normi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui need uuringud ei näita tõsist leidu, haigust siis tegemist on kerge talitlushäirega. Sellel kellaajal hakkab keha sättima ööreziimilt päevasele reziimile ja muutub autonoomse närvisüsteemi ...

Loe edasi

Pea uimasus ja tasakaaluhäired

Tere.Mure järgmine,et umbes kuu aega tagasi hommikul voodist tõustes lõi 3-4 sekundiks nagu tasakaalukaotuse.Peale mida jäi ka pea selliseks uimaseks,silmadega fokuseerimine on korrast ära ja selline tunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen oletada sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi häiritust, võimalik ka keskkõrva haigust ( lirtsuv tunne ). Soovitan Vertimediga teha ravikuur 1 nädal ja siis hinnata enesetunnet. Kui on ...

Loe edasi

Öine äge haigestumine

Tere

Kirjutan oma mehe ägedast reaktsioonist, mis paneb mind muretsema. Algab see nii, et kõigepealt ta kaebab, et käed ja jalad surevad ära. Siis on tal kohutavalt külm nii et ta hakkab värisema ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata selle põhjuseks viirusinfektsiooni- halb enesetunne, külmavärinad, palavikutõus ja siis lahenemine. Südameravimid ei puutu asjasse ja hea, et koormustest on normis. Hingerahuks ...

Loe edasi

Kas MRSA haigusega võib lapsi saada?

Minu 20-aastasel tütrel on MRSA. Ma soovin teada, kas MRSA haige võib lapsi saada ja kas see on ohutu? Või mis võib lapsega juhtuda? Praegu õpib tütar Tartus õendust, aga kas ta ikka võib õena töötada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja mõtlema paneva küsimuse eest. MRSA on üks bakter, millele ei toimi antibiootikum- metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. Tavaliselt see ei ohusta kandjat ja lapsi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi