Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

valud abaluud ja kaelas

juuni keskpaiku oli mandlioperatsioon. täna ligi 2 kuud hiljem on sümptomid alles tükitunne söögitorus (mis tuleb ja kaob), lisaks tekkind abaluu valu (kestnud ~3 nädalat) mis kiirgab ka alla selga ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on kenasti uuritud, usaldage oma arste. Mandlioperatsioon ei olegi nii lihtne kui arvatakse, jääknähud võivad püsida mitmeid kuid. Vaevuste leevendus käsimüügiravimitega. Kui vaevused ...

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere! Selline mure, et on kestev ebamugavustunne/valu ülakõhus. Kui vajutada ülakõhule, siis on valus ning kui pingutada kõhulihaseid siis on ka tunda valu kõhulihastel, nagu oleks närvivalu. Ka treeningu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan head koostööd oma perearstiga, kolleeg saab Teid vahetult uurida ja määrata esmase käsitluse.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Punnid jalgadel

Tere! Paar päeva on mu jalal olnud sellised punnid. Mis need sellised olla võiksid ning kuidas neist vabaneda?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks sellest ei piisa, et midagi diagnoosida ja määrata ravi. Oletada ei ole eetiline. Palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Tere jalal tekkinud roosi sarnane mo

Tere
Jalale tekkinud 5 aastat tagasi roos
Kõike oleme proovinud
Salvid isegi tablette
Mis peaks tegema

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Roospõletik kulgeb ägedalt, kõrge palavikuga. Mis on Teie haigus, see tuleb välja selgitada koostöös perearsti jt spetsialistidega. Siis ka põhjendatud edasine ravi.

Head tervist ...

Loe edasi

vere määre pärakust

Tere,
Olen märganud, et vahetevahel, kui jalutan pikema maa, umbes 1 tund, siis selle tagajärjel eraldub natuke verd pärakust. Teinekord eraldub ainult natuke vedelat faecest mille üle mul kontroll ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See ei ole normaalne, vajalik on arstlik läbivaatus ja uuringud, kõige õigem käsitlus. Alustage perearstist !

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Silma rõhu alandamine

Tere!

Mul on tuvastatud glaukoomi oht. Tarvitan silmarõhu alandamiseks ravitilku. Sooviksin teada, millised muudatused elustiilis aitaksid silmarõhku alandada või mis võib seda tõsta. Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Üldiselt ei saa ise suurt midagi teha, peale määratud ravimite regulaarse tarvitamise. Normaalne töö ja puhkus, sundasendi vältimine, silmade gümnastika, koostöö silmaarsti jt spetsialisidega. ...

Loe edasi

Keele haavand

Tere!

Mul on vasakul pool keele tagumisel serval väike valulik haavand, mis ei taha ära paraneda. Hambaarst arvas, et olen hammustanud kuidagi katki keele või täidis on hõõrunud ,aga mind ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on arstid vaadanud ja on uuritud. Halvaloomulist haigust ei ole leitud, siis nii ka on. Kui haavand püsib üle 1-2 kuu, süveneb, tekib kraatrimoodi tihke sissetõmme, siis see on kahtlane. ...

Loe edasi

Imelikud "hood", mille jooksul vererõhk ja pulss langevad

Mul käivad mingid hood peal, kus mul kaob pilt silme eest ära, vererõhk ja veresuhkur langevad aga selle kestel ma kuulen ümber toimuvat. See hoog on selline võibolla minut. Aga sellest taastumine juba ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid on palju, millele mõtelda. Soovitan koostööd oma perearsti jt spetsialistidega. Kui ühega koostöö ei õnnestunud, siis tuleb uuesti proovida. Uuringud, EEG jt. Perearst teeb sisulise ...

Loe edasi

Suu kuivab, huuled on lõhenenud ja keel on tugevalt tursunud ning punetab pealt poolt, altpoolt on veresooned tumesinised ja suured, keel on valusd,ed

Millest selline keele turse ja suu kuivus

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid on palju. Esmalt kahtlustaksin keha veepuudust. Palav aeg, inimene sageli "unustab" juua. Soovitan teadlikult päeva jooksul juua u 1 l puhast joogivett. Kui probleem püsib, siis ...

Loe edasi

Madal pulss

Tere.Viimasel ajal läheb pulss puhkeasendis kuidagi väga madalaks.Näiteks kui istun rahulikult on pulss vahepeal 55 või lausa 50.Aga see pole püsivalt ainult vahepeal.Kui magan siis vahel läheb lausa 45e ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võtke asja rahulikult. Noorel kehaliselt aktiivsel inimesel on selline pulss normaalne, igati hea näitaja.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi