Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

3-aastase lapse kõnehäire

Tere!
Ma ei tea, kas pöördun hetkel õige eriala arsti poole, aga nina-kõrva-kurguarsti kahjuks valikus ei olnud. Mure on mul 3a5k poja kõne pärast, see vastab paremal juhul 2-aastase tasemele - ta ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata, et laps on kehaliselt terve. Lisas olev uuring on normaalne, näitab, et trummikile liigub. Pliitase on tõenäoliselt paikne "moeanalüüs", kus seda laps peaks nii palju saama, ...

Loe edasi

Söögitoru põletik

Mure on selles,et 3kuud olen piinelnud hommikuti mao ja vasakulpool rinnust valude käes.Käisin ultrahelis ja mõõka neelasmas ja vastus oli,et palju polüüpe,söögitorupõletik ja gastriidi leid.Võtsin nexiumi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Konkreetse algusega vaevus 46 a naisel, kes on seni on olnud terve- see vajab hoolsat uurimist ja jälgimist. Maouuringul palju polüüpe ? Tavaliselt polüüpe proovitakse ära naksata ja uurida. ...

Loe edasi

Mida näitab vere analüüs?

Tulemus
IgA 4.60 0.70 - 4.00 g/L
IgM 0.68 0.40 - 2.30 g/L
IgG 10.00 7.00 - 16.00 g/L

Küsimus minu vere analüüside kohta, kus IgA tulemus on üle referentsi. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et ei, IgA on piiripealne. Kui esimesel korral analüüsid ei näita konkreetset haigust, kuid vaevused püsivad, siis jälgitakse haiget, korratakse analüüse mõne aja pärast uuesti ja uuritakse ...

Loe edasi

Laigud varba küünte

Tere. Nimelt avastasin eile 12.07 kahe varba pealt sellised triibud. Olen kuulnud,et melanoom tekib ka küüntealla.Olen juba eemaldanud paar kahtlast sünninärki (ühte lausa kaks korda) seega olen mures. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna antud juhul on kahjustunud 2 kõrvuti asetsevat varbaküünt enam-vähem sama koha pealt, on tõenäolisem, et tegu on siiski traumast tingitud küünealuse muutusega.
Igal juhul on mõistlik ...

Loe edasi

Parkinsoni tõbi

Palun öelge, kas on mõtet raviga jätkata. Soovin Teie poolset arvamust.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab, et ära lõigatavat valu põhjust uuringutel ei leita. Jääb vaid leppida sellega, et tegemist on kroonilise segatüüpi valuga. Kõik need ravimid ongi selle leevendamiseks- duloksetiin, ...

Loe edasi

Sapikivid

Tere! Küsimus selline et mul avastati sapikivid ja 25ndal on kirurgile aeg kuid kas operatsioon toimub üldnarkoosis maskiga või topitakse ka see toru kurku opi ajaks? Ei oska mujalt küsida ja mis on operatsiooni ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Selle küsimuse õigem adressaat oleks olnud üldkirurg, kuid vastan niipalju kui oskan.
Tänapäeval teostatakse enamus sapipõie eemaldamisi laparoskoopilisel meetodil. Selle puhul tehakse ...

Loe edasi

Paise sünnimärgi all

Tere!
Esmaspäeval (09.07) Tundsin, et kõrva juures on sünnimärgil on väike valu ja nagu oleks väike paise all ja nüüd selle sünnimärgi ümbert lisaks veel hakkas õrnalt sügelema. Vahepeal läheb valu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab, et tegemist on karvanääpsupõletikuga. Aitaks lahja alkoholikompress või kampriõli kompress. Kui tekib tihke valulik piirkond, kerge palavik, võib vaja minna antibiootikumravi. Harvem ...

Loe edasi

Suurenenud lümfisõlmed kaelal

Olen teile kirjutanud ka varem (mai kuus) seoses lümfisõlmede suurenemisega. Nüüdseks on kaks kaelal olevat (paremal ja vasakul) lümfisõlme olnud käega tuntavad juba 3 kuud. Olen käinud kõhukoopa ultrahelis, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kõik uuringud on korras, ultraheli lümfisõlmest näitab tavalist lümfisõlme, siis see on ju väga hästi. Haigust ei ole. Ja nagu märgite, juhtiv mure ongi ülemõtelmisest, muretsemisest tulenevad ...

Loe edasi

Lööbed nahal

Mul tekkisid mõni öö tagasi sellised suured punnid/lööve ja need sügelevad. Hommikuks olid natuke tagasi tômmanud, kuid ôhtul avastasin et suureks ja punaseks làinud nagu teisel pildil, nagu oleks paistes. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei suuda ma foto järgi tuvastada, millega täpselt tegu võiks olla. See, et depressioon otseselt nahalööbe põhjustab, ei tundu tõenäoline. Küll aga võivad psühhosomaatilised põhjused ...

Loe edasi

Keelel hall katt

Tere!
Minu mure seisneb selles, et viimased pool aastat on olnud keelel hallikas katt, just tagaosas ja paremal külje(seal vahelduva eduga, mõnipäev on, teinepäev mitte). Lisaks on keele küljed ka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimese tervisemured jagunevad kahte suurde rühma: tõelised haigused, mille korral uuringud seda kinnitavad. Need vajavad kindlasti ravi. Teine suur rühm on talitlushäired- aeg-ajalt esinevad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi