Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Sabakont valus.

Tere.
Olen 32. nädalat rase ja ootan kolmandat last. Eile juhtus selline asi, et kummardasin ettepoole ning äkki käis selgelt kuuldav plõksatus (muudmoodi ei oska kirjeldada). Ehmatasin, et äkki ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen siiski Teie vaevust nimetada coccygodynia ehk õndralüli sidemete kergest vigastusest tingitud valuks. Kui võimalik tutvuda, siis siin on pikem kirjeldus https://en.wikipedia.org/wiki/Coccydynia ...

Loe edasi

Polüüpjas moodustis

Tere! Olen Teie poole augustis pöördunud. Nimelt on emal probleemid tooliga. Nüüd on emal nii perearsti kui ka gastroenteroloogi juures käidud. Tehti kolonoskoopiat. Aruanne: soolt vaadatud tsöökumisse. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, muidugi on lootus, et tegemist ei ole vähiga. Aga täpse vastuse annab histoloogiline uuring, ehk rakkude uuring mikroskoobiga. Teadmatus on kõige kurnavam. Võib end lohutada nii- haigus ...

Loe edasi

Neuroloogilised nähud ja lihastega seonduv

Tere! Olen hädas taaskord süvenevate muredega, mis puudutavad lihaseid ja luid. Olen kunagi põdenud borrelioosi, mis avastati küll väga hilja, kuid sain 28 päeva doxytsükliini, misjärel suurt paremaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Siinkohal võin vaid arutleda, mingeid ravimeid ma kahjuks nii määrata ei saa. Jah, borrelioos on salakaval, mitmepalgeline haigus. sõltuvalt haigustekitaja varjandist, võib ...

Loe edasi

terviseriski analüüsi näidud

Tere,

lasin teha synlabis terviseriski paketi(fail lisatud) ja seal on ilmnenud väikesed kõrvalekalded, kas Te saate mulle seletada-nõu anda kuidas peaksin edasi toimima.
Põhjus miks ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Vaadates 14.11.2016 Synlabis tehtud vereproove, siis kliinilise vere analüüsis torkab silma normist mõnevõrra madalam valgevereliblede (leukotsüütide) hulk, kerge neutrofiilsete leukotsüütide ...

Loe edasi

Kiire pulss

Tere!

Soovin teie arvamust.
Olen terve elu olnud hädas madala vererõhuga, viimati veel pool aastat tagasi mõõdeti taas madal vererõhk. Samuti on mul olnud aeglane, arstide sõnul tippsportlase ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin natuke pikemalt uurida, kui seda on ühekordne pulsi ja vererõhu kontroll. On olemas head võimalused, ööpäevane vererõhu ja EKG monitooring vastavate seadmetega. Vajalik on ka vereproov ...

Loe edasi

Nõrgenev immuunsussüsteem

Viimastel aastatel on mind vaevanud aina nõrgenev immuunsussüsteem ja pidevad "väsimuspäevad". Väga tihti, umbes kord kahe nädala jooksul on mul mitu päeva kestev väsimus, millega enamasti kaasneb ka kurguvalu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan, kuidas ka ei püüaks, ei saa ma midagi sisulist soovitada, peale koostöö oma arstidega. Arvatakse, et kohe esimese arstikülastusega leitakse see tõeline probleem ja määratakse ravi ...

Loe edasi

Pöidla liiges

Mul on tekkinud vasaku käe pöidla liigesesse häiriv valu. Kestab juba kolmandat nädalat ja tundub, et ei lähe mitte vähemaks, vaid hullemaks. Mingit traumat ma sellega seoses ei mäleta ei lähi- ega kaugemast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Tavaliselt on sedamoodi ühe liigese vaevused seotud ülekoormuse ja sellest tekkinud liigeskapsli ja kõõluste põletikuga. Esialgu soovitaks koormuse piiramist, paikseks raviks nt. Perskondol ...

Loe edasi

Juuste väljalangemine .

Ligi kaks aastat tagasi hakkasid pealaelt välja langema minu juuksed. Peanahk on valulik ,samas kui ma pesen pead külmema veega siis ei ole.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Olen seda meelt, et asjatundlik nahaarst peaks Teid vaatama ja võtma ka peanaha proovitükikese täpsemaks uuringuks kogemustega laboris, nt TÜ kliinikumis. See annaks infot juuksejuurte ...

Loe edasi

Imelikud torker ja valutav nahk.

Tere!
Mure on selline et viimasel ajal on vasakul pool kehal pidevalt imelik tunne. Ma kohe ei oskagi seda kirjeldada, aga see tunne on näost kuni jalgadeni. Nahal on selline tunne nagu sipelgad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Teie probleemi kirjeldusest jääb mulje, et tegu on naha tundlikkushäirega kusjuures nahk ise on terve. Tundlikkushäire võib esineda väga erineval moel, sealhulgas vääraistinguna. See tähendab ...

Loe edasi

Hingamine "kinni"?

Tere!

Käisin paar päeva tagasi lapsega arstil ja lasin möödaminnes ka ennast kuulata. Kevadel oli bronhiit ja pärast seda polnud käinud enam.
Arst kuulas ja ütles, et hingamine on kinni? ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tere
Teid nägemata-kuulamata on keeruline anda hinnanut sellele, mida Teie doktor kinnise hingamise all silmas pidas. Kurgupigistus on küll väga tüüpiline ärevuse sümptom, aga kuulda seda sellisel ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi