Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

maovalud ja kõrvetised

Tere!!!
Mul on mure maovalude ja kõrvetistega…Olen neli korda käinud gastroskoopias : esimesel korral, olles 16 aastane, ei leitud midagi, mõned aastad hiljem neelates teist korda avastati Helicobacter ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui gastroskoopia leid on korras, Helicobacter pylori ravitud, ravi maohapet vähendavate ravimitega efektitu, siis on väga ebatõenäoline, et Teie vaevuste põhjuseks võiks olla kehaline haigus. ...

Loe edasi

Väikesed valged laigud jalgadel ja kätel.

Tere. Jalgadel ja kätel väikesed 1-3 mm suurused valged laigud. Ei ketenda ega sügele, ei ole ka kõrgemad, kuid neid on üsna palju ja tundub, et tuleb juured. Paistavad silma rohkem kui nahk on päevitunud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu, valge kliiketendustõbi, laigpigmenditus ehk vitiliigo jm. Millega just täpselt on tegu, ei saa ma kuidagi ütelda. Võimalik, et päikese käes haiguskolle ei päevitu nii nagu ...

Loe edasi

Sügelus päraku piirkonnas

Tere

Hilistel õhtutundidel/öösel hakkab päraku ümbrus sügelema, sama olen täheldanud vahel ka siis kui olen sporti teinud v on tagumiku piirkond higine...ilmselt pärakupiirkond ei saa nö ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti külastust, piirkonna vaatlust, vajadusel uuringuid ja konsultatsioone ning muidugi ravi vastavalt leiule.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Ferritiin

Tere,
Mis põhjusel toimub organismis raua taseme järsk langus? Ühe kuuga 61-lt ug/L 13-le
?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud juhul ei piisa kindlasti enam pelgalt rauatablettide söömisest, vaid on vaja kindlaks teha rauapuuduse põhjus. Kõge sagedamini on selleks varjatud veritsus. Varjatud veritsus võib tulla ...

Loe edasi

Vedel vàljaheide

Tere!

Tànan Teid vastuse eest. Tàpsustan natuke, tervekuu ta nüüd ka vaid vesivedel pole olnud, kohati. Pigem lihtsalt vedel mitte korralik vorst. Vesivedeleaks muutus viimati laupàeval kui ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tänan täpsustuse eest! Kui samas peres haigestuvad samal ajal mitu inimest iivelduse ja kõhulahtisusega, siis kõige tõenäolisemad diagnoosid on kõhuviirus või toidumürgitus. Kui on ka palavik, ...

Loe edasi

Rohekas vedel vàljaheide

Tere!

Kàisin aprilli alguses sapipôie eemaldamise operatsioonil. Ca nàdal peale operatsiooni tekkis kôhulahtisus, mis seni pole yle làinud. Vàljaheide on vedel ja roheline, kohati pôhim vaid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Üle kuu püsinud vesivedel väljaheide nõuab kindlasti täpsustavaid uuringuid. Soovitan selleks pöörduda esmalt oma perearsti vastuvõtule.
lugupidamsega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Küüne peal auk

Ei mäleta et oleks ise küünt vigastanud, kas on võimalik et mingil põhjusel selline asi ise tekib?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see on ainult ühe küüne probleem, valu ei tee ja uusi ei lisandu, siis jälgiks rahulikult selle väljakasvamist. Ohumärkideks oleks paljudele küüntele selliste lohukeste teke, pruun triip ...

Loe edasi

Punased laigud kõhul

On tekkinud laigud kõhule, alguses oli ainult paar tükki, nüüd veel rohkem tekkinud. Mujal neid täheldanud pole. Millest selline asi võib tekkida? Mõni üksik mis enne oli pruun laik, läks valgeks laiguks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtlen roosale kliiketendustõvele ja pindmisele silenaha dermatofütoosile, on veel mõned võimalused. Rohkem ei saa ma midagi teha. Teid vahetult nägev arst (perearst) teostab difdiagnoosi, ...

Loe edasi

Punetavad ja ketendavad sõrmeotsad

Tere!

Avastasin lapsel punaste laikudega ja nahka ajavad sõrmeotsad. Punetava koha pealt on mulje nagu nahk oleks maha koorunud ja jäänud on õrn õhuke nahk. Näpuotstes on nahk ka krimpsus ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Tegu on tõenäoliselt käte ekseemiga. Mis on selle põhjuseks, ei ole võimalik ainult pildi alusel öelda. Soovitan pöörduda diagnoosi täpsustamiseks ja ravisoovituste saamiseks oma perearsti ...

Loe edasi

vaktsineerimine

Tere!

Minu 69-aastane mees vaktsineeris end puukentsefaliidi vastu esimest korda 2017. a mais. Mõned päevad pärast seda avaldus tal äge eesnäärmepõletik, mida raviti mitu kuud, ja mu mees ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
1. Kui patsient saab teise doosi juuni alguses 2019, tuleb kolmas vakstiinidoos manustada 9-12 kuu pärast. Vaatamata sellele, et teine doos tehakse hilinemisega, ei muuda see järgnevate dooside ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi