Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

iiveldus rinnakuvalu

Tere Doktor!

Kirjutasin Teile paar päeva tagasi ja siiski on veel mõned küsimused, seoses omeprasooli ära jätmisega. Et uuesti gastroskoopiasse pääsen läheb nüüd veidike aega, kuna järjekorrad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Proovime arutada asja rahulikult. Omeprasool on ravim, mis vähendab maohappe tootmist ja nii võib leevendada vaevusi mis on tingitud maohappe liiast. Otseelt see ravim ei ravi vaid leevendab ...

Loe edasi

Küsimus

Tere Doktor!

Suured tänud kiirete vastuste eest!
Soovitasite mulle eelnevalt kirurgi konsuldatsiooni. Seda ma ka teen, kuid soovitati ja ka Teie soovitasite mulle teha kordus gastroskoopia, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan hoiduda omeprazolist ja esomeprazolist enne uut gastroskoopiat. Ja võimalusel peaks selle uue uuringu tegema kirurg. Nagu märkisin, on terapeudi ja kirurgi lähenemine veidi erinev. ...

Loe edasi

Nina kinni ja kuiv, silmad kuivad, liigesed valutavad

oskate soovitada, kuhu arstile ma peaksin pöörduma või mis analüüse perearstilt küsima, kui juba üle poole aasta on nina kinni ja kuiv, silmad valutavad, hommikuti ja õhtuti jalad valutavad?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevused meenutavad allergilist silma ja ninapõletikku. Mõistlik on teha allergia ja liigeshaiguste testid, infot annab suukaudse allergiarohu toime hindamine. Võib osta käsimüügist nt 1 nädala ...

Loe edasi

mao probleem

Tere hea Doktor!

Tänan Teid vastuse eest minu eelmisele kirjale, kuid mul tekkis veel mõningaid küsimusi, seoses söögitoru lahi song kohta.
Kui mul endiselt vaevused on ja vaatamata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Proovin selgitada. Ja vabandada, kui mõne mõtteavaldusega tekitasin Teile kannatusi. Neid songasid on mitut sorti, ühed on püsivalt olemas ja teised on niiöelda libisevad. See viimane võib ...

Loe edasi

munandid

Tere mull selline mure,hetkel viibin väljamaal, mul mingi teema munandiga.munand nagu justkui ei valuta vaid munadimanus,valu selline õrnapoolne(vasakpoolne),ei valuta pidevalt vaid aegajalt.mõnipäev ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Julgen arvata, et ägedat tõbe kallal ei ole. Pigem düsfunktsionaalne düskomfort. Julgen soovitada lihtsat lahendust- korralik, seemnepurset tagasi hoidmata vahekord 2-3 x nädalas. Või kui partnerit ...

Loe edasi

Päeval pulss kiire

Tere.
Nimelt on mure väga aktiivse pulsiga ja halva enesetundega. Öösel, kui magan on pulss korras 62-75, kuid hommikul kui ärkan, siis kohe peale vähest liikumist läheb juba ca 115 peale. Käin ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Kirjast selgub, et Teid on kõnealuse terviseprobleemi tõttu põhjalikult uuritud. Välistatud on strukturaalsed südamehaigused, kilpnäärmehaigused, neuroloogilised haigused ja aneemia. Arvestada ...

Loe edasi

Südame temaatika. Mis on parim variant?

TERE
Olen mees 58/180/95, pisut ülekaaluline, kuid samas aktiivse eluviisiga. 3x nädalas tegelen 1 h spordi ja võimlemisega nii et südamel oleks piisav koormus, liigun piisavalt. Mul on diagnoositud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Infarktinähtude tekkel- valu rinnus üle 10 min- esmaabiks on 3 ravimit- nitroglütseriin 3-4 tab keele alla, metoprolol 50 mg 1 tab ja aspiriin 300 mg sisse võtta. Ega ...

Loe edasi

Väike uss linal

Tere

Pildil on näha ühte valkjat ussi tumeda peaga (liikus üsna kiiresti edasi ja seda saba osa ei olnud enne näha, ilmselt see saba osa ilmus, kui ussikese katki pigistasin). Leidsin ussi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen kahelda, et see uss on Teie seest pärit. Kas on võimalik, et mõni koduloom, nt kass või koer võib Teie voodis lesida. Praegu ripuvad sellised ussikesed nt õunapuude küljes peenikese ...

Loe edasi

refluks

Tere Doktor!

Olen varasemalt Teile kirjutanud ja mõned mured on juurde tekkinud. Olen pea 2 a mao probleemidega kimpus olnud. 2015 pandi diagnoos ösofagiidta tagasivooluhaigus. Tollal olin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Arvan, et söögitoru pH meetria annaks väärt infot. Ja veel. Saan aru, et elete käinud gastroenteroloogi vastuvõtul. Kuna olete nii kaua kannatanud ja vaevused püsivad ...

Loe edasi

Kohutav sügelus pärakus juba aastaid

Tere!

Pöördun teie poole suure murega, enam ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda. Minu igapäevaelu on väga häiritud. Kõik algas juba aastaid tagasi, eeldan, et 2013 aastal juba, enne esimese ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Julgen arvata, et kõik orgaanilised haigused on välistatud. Julgen ka soovitada õhtuse annusena allergiatabletti, päraku piirkonda määrida nõrka hormoonsalvi ( prednisoloon ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi