Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Sügelevad punnid

Tere, reie sisekülgedel, tuhara ning kubeme piirkonnas on punased sügelevad punnid.
Eriti hakkavad sügelema õhtul voodisse tulles.
Kas tegemist on sügelistega? Ja kuidas peaks edasi käituma?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teie kaebuste ja kliinilise pildi järgi tundub sügeliste diagnoos tõenäoline. Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mida põhjustab sügelislest. Sügelised levivad inimeselt inimesele tiheda ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere,

olen viimases hädas kirjutamas teile, kuna ei tea enam kuhu pöörduda. Kahjuks ei ole õnnestunud perearstil pea kuu aega vastust saada. Nüüd aga olen olukorras, kus aeg jooksbe käest ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Mulle jääb mulje, et nii selle kui eelmise aasta tulemused olid tegelikult negatiivsed - eelmisel aastal määras arst teile ravi ilmselt seetõttu, et parem on karta kui kahetseda.
Loe edasi

Xanax

Raske eluperiood ja ei suuda ilma paanikata uldse elada. ei soovi psuhhiaatri poole poorduda. Tahaks lihtsalt kiires korras labi kaia perearsti juurest ja tabletid katte saada ja kui pika ajaliselt voib ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Xanax on psühhotroopne ravim, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks tarvitamiseks. Kui ravimi vajadus on pidev, tuleks kaaluda muude ravimite/ravimeetodite kasutamist. Kui psühhiaatri poole ei soovi ...

Loe edasi

Südame vahelöögid juba üle aasta

Tere

Mul tekib koormusega südame vahelöögid. Piisab ka väikesest koormusest. Eelkõige tegevused mis tõstavad pulssi (kiire jooksmine, eriti raskuste tõstmine (jõusaal jms) ja ka lihtsalt jalutamine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie süda on anatoomiliselt terve, üksikud vahelöögid ei ole kuidagi ohtlikud. Neid soodustab stress, vee ja mineraalainete puudus, väsimus, põetud erinevad nakkused jm. Usun, et regulaarne ...

Loe edasi

Vasak koda kergelt dilateerunud - 35ml/m ². Parem koda dilateerunud

Tere Minule tehti EHHOKARDIOGRAAFIA uuring ning selline asi tuli välja (Vasak koda kergelt dilateerunud - 35ml/m ². Parem koda dilateerunud)
Olen 37a naine 164cm pikk ja kaalun 62 kg. käin jooksmas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Rahu, ainult rahu ! Teie uuringuväärtused on piiripealsed, nagu kirjeldatakse- kergelt dilateerunud ehk laienenud. Olulisem näitaja on väljutusfraktsioon, küllap see on korras, muidu oleks ...

Loe edasi

Kõrge vererõhk

Tere.
Nimelt mure järgmine. Juuli keskel läksin Emosse, kuna pikali olles tundsin südame pekslemist ja enesetunne oli kehva. Emos mõõdeti vererõhk 186/alumist ei mäleta. Anti rohtu ja rõhk läks alla, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usaldava kirja eest. Mõistan muret ja proovin vastata. Minu sisetunne ütleb, et juhtiv probleem on terviseärevus, stressirohke töö ja sellest tulenevad reaktsioonid- vererõhutõus, unehäired, ...

Loe edasi

Kas sügelised ?

Tere
Mure selline et tekkisid sellised punnid jalgadele , kas tegu sügelistega ?
Algas rinnahoidja juurest mõne punniga algul sügeles (vist peale tekkimist) pärast enam ei sügelenud. Siis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused ja lööbe pildid ei ole omased sügelistele. Mõtleksin ise putukapistetele, praegu lendlevad sellised pisikesed putukad, kes poevad särgi alla või jäsemetele ja märkamatult toimetvad, ...

Loe edasi

Kõrvavalu

Tere! Olen 8 ndat kuud lapseootel ning viimasel ajal hädas kõrvavaluga. Valu on mõlemas kōrvas aga mitte korraga ja valu ei ole veel nii tugevaks läinud, et sellega elada ei suudaks aga piisavalt palju ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olen kohanud Teie murega patsiente, raseduse lõpukuud ja kõrvavaevus. Kuna kõik uuringud on korras, ilmselt ka tümpanomeetria, mille tegi kõrvaarst, siis seostan vaevust rasedusaegse keha ...

Loe edasi

Imelikud punnid

Tere

Sooviks teada millega võib tegu olla ? Kas sügelised? Tuli algul rinnahoidja juurde esimene päev sügeles rohkem mitte . Siis lisandus tuharale ja jalgadele . Samamoodi algul sügeles ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei oska ainult nende piltide põhjal kindlat diagnoosi panna. Sügelised tundub pigem ebatõenäoline. Soovitan pöörduda nahaarsti poole. Nahaarstile minekuks ei ole perearsti saatekirja ...

Loe edasi

Kas kui kaua see haav paranem ja kas see näeb normaalne välja?

Kui kaua selline haav paraneb, tean et igalühel erinevalt aga umbes kas kuuaega või kauem? vahetan side igapäev. Lõikasin noaga küüne maha. Kas see mädaneb või on selline välimus normaalne?
Kas haav ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildi järgi tundub haav olevat ilma põletikutunnusteta. Sellise haava peaks desinfitseeriva lahusega ära puhastama ja kuiva sidemega kinni siduma. Selleks, et side ei kleepuks haava külge, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi