Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

diafragma

tere , olen hädas oma tervisega , gaasid või mis ajavad diafragma peale ,sealt südamele , üks öö südame löögi sagedus 120 , kui hakkasin kõhtu masseerima , läks paremaks , mingid ohked jne , lühidalt nii ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa ma Teie küsimusest tervikpilti probleemist. Palun pöörduge oma perearsti vastuvõtule.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Vahelöögid

Nüüdseks juba 2 või 3 kuud käivad vahelöögid igapäevaselt ja väga tihedalf ja ka on valud mõlemal pool rinnus, südamele on tehtud ekg, holter, ultraheli, koormus, vaheloogid on küll kanpeale jäänud aga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on somaatiliselt põhjalikutl uuritud, olulist haigust ei ole leitud. Kirjeldus on omane haigusärevusele, Teie perearst korraldab laiahaardelise ravi, kaasates erinevaid spetsialiste. ...

Loe edasi

Herilase paistetus huulel

Tervist ,eile sain herilaselt sutsata ülemisse huulde,seejärel sai kutsutud kiirabi ,mille järel läks kiiresti huul paiste,sügelus tekkis,ja õhupuudus
Kui arstid jõutsid said väikse ajaga korda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paikselt külmageeli kott huultele 10 min iga tund, suukaudu allergiaravim käsimüügist. 2-3 päeva ja peaks olema korras. Ohumärkideks on minestustune, hingeldus, vilistav hingamine jms.
Loe edasi

Pulsirõhk

Tere

Küsiks, milline on normaalne pulsi rõhk. Ennem oli mul kõrge vererõhk, aga see on nüüd langenud. Tablette võtan edasi. Aga olen märganud, et see rõhkude vahe on sinna 50 kanti, vahest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Viimased tulemused on väga head, eriti see, et alumine on 65-75 kanti.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

vaksineerimine covidi vastu

Kas peaks kartma covidi vaksineerimist kui esineb tugev allergine reaksioon mesilase ja herilase mürgile.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kas kassihaigus

Tere

Kas tegu võib olla kassihaigusega (punane kergendav laik). Olen sellele 4 päeva üks kord päevas Lamisil geeli peale määrinud. Ka tasulise nahaarsti ajad on liiga pikad, et vastust saada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks pilt ei avane. Saan soovitada perearti külastust ja ravi, nt Travocort ?

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kaenlaaluste kuivus ja punetus

Tere, mõlema kaenla all on kuiv ja kergelt punetab nagu pildil näha. Pole sügelenud ega valutanud. Juba paar nädalat, nüüd peale kerge allergiakreemi ja muude õliste kreemide hakkas täna lõpuks nahk kuivama ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema kosmeetikumidest tingitud kontaktdermatiit.
Normaalne pesemine ja kuivatamine, mitte kosmeetikume, paikselt nt tsinksalv. Kui probleem püsib, siis perearst.

Head ...

Loe edasi

Mandlid paistes?

Paar pâeva tagasi hakkas kurk valutama, mandlid valged ei paista, ajab köhima ja ninast voolab nagu vett, valus on neelata ja rääkida ja ega häält väga pole ka ja palaviku ega peavalu ka ei esine, maitset ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Koroona ajal mõtlen muidugi Covid19-le. Tehke koroonatest PCR, kodune isolatsioon ja vaevuste leevendus. Hea kosotöö oma perearstiga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Jala säärel punetus

Juba jookseb neljas nädal. Perearstil tehti analüüsid puukensafiliiti ei ole põletiku näitaja on korras. Ei sügele. Ei tulista. Nahaarstile ei saa kes puhkab ja vastuvõtule saab alles sügisel kes vast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Info on väga napp, ma ei saa anda sisulist vastust. Soovitan paikselt kasutada tsinksalvi või nõrga toimega steroidsalvi, saab käsimüügist. Ja muidugi hea koostöö oma perearstiga.

Loe edasi

Krooniline gastriit ja hingamisraskus

Tere!
Olen null punktis enda murega ja ei oska abi otsida kuskilt enam. Lugu selline, et algasid tõsised rinnavalud 2 aastat tagasi (costochondritis), kuna keegi ei teadnud millega tegu, siis sõin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vastasin Teie küsimusele, vt paar vastust tagasi.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi