Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Punetav laik päraku juures

Pärakuaugu juures mingi punetav laik(kipitav, vahest valulik, sügelev) katsudes hell, mis see olla võiks ja mida peaks kasutama?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud juhul ei saa küll midagi muud soovitada kui arstile pöördumist, sest ilma nägemata ei oska diagnoosi panna. Esmane kontakt võiks olla oma perearst, vajadusel konsulteerida proktoloogi ...

Loe edasi

Atroofiline gastriit

Tere, olen Teile varasemalt kirjutanud. Sain diagnoosiks siiski atroofilise gastriidi. Kui kiiresti võib areneda nüüd maovähk? Ja kas tõesti mingit leevendust sellele enam pole? Kas b12 vitamiinid imenduvad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ehkki atroofilist gastriiti loetakse maovähi riskifaktoriks, ei tähenda see kaugeltki seda, et kõikidel atroofilise gastriidi haigetel peaks arenema maovähk. Valdaval enamikul ei juhtu seda ...

Loe edasi

Laps on ülekaalus

Tere, mul on selline küsimus. Minu tütar on 10 aastane, kaalub 65kg ja on 153cm. pikk. Ta on tugevalt rasvunud ümber kõhu ja maks on rasvunud, selle info saime Tallinnas endokrinoloogi vastuvõtul käies ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kaalu langetamine on teema, kus kiireid lahendusi ja imeravimeid ei ole. Edu toovad järjepidevad muutused elustiilis, toitumises, füüsilises aktiivsuses, mida inimene peab olema võimeline ...

Loe edasi

Sagedased valud südame kohal

Tere!

Küsin abikaasa kohta (mees, 28a). Tal on vähem kui pool aastat juba valud südame juures. Tekivad suvalisel ajal ja kaovad. Valu on üsna tugev- käis mitu kuud tagsi emos, tehti ekg ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan aru, et Teid on kehaliselt kenasti uuritud ja mingit haigust pole leitud. Vahest veel üks uuring- koormusEKG- see on oluline uuring, kuna saab suurema tõenäosusega välistada mõned haigused, ...

Loe edasi

Mitraalklapi prolaps

Tere.Üritan võimalik täpselt kirjeldada enda probleemi.Alguse sai peale lapse sündi see oli aastal 2011, hakkasin tundma enda südamelööke mida varem pole nagu tähele pandnud, saadeti uuringutele..Selgus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on väga kenasti uuritud ja välistatud on rasked, eriravi vajavad haigused. Ka see tibatilluke mitraalklapi prolaps ei ole haigus, vaid Teie anatoomia omapära. Igal inimesel esinevad rida ...

Loe edasi

Tundmatud punnid kehal

Tere, kas antud punnid kõhu alaosas ja seljal võivad tekkida C/D vitamiini tarvitamisest?Kui ei,siis mis muu võiks olla põhjuseks?Ning kuidas need kehalt ära saada?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks pole te kirjutanud, kas pildil olev lööve tekitab teile ka mingisuguseid subjektiivseid vaevusi: sügelus, kipitus jne. Ei usu, et põhjus on tarvitatavates vitamiinides. Pildi järgi ...

Loe edasi

Halb olla

Tere. Mul on juba viimased 4 kuud olnud halb olla. Vahepeal on parem, vahepeal on halvem. Halb hakkab olla enamasti peale sööki, vahepeal juba poole söömise ajal, mõnikord isegi kuni tund peale sööki. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olete noor mees ja Teid on uuritud põhjalikult. Saan aru, et ainsa leiuna on hooti kõrge bilirubiini tase- minu mõte liigub Gilberti sündroomile. Kuid see ei ole haigus, pigem ainevahetuse ...

Loe edasi

Ärevus,aneemia?

Tere

Kas visuaalselt nähtav pulss kaelal on märk ärevusest või mõnest muust haigusest. Südant on kontrollitud (EKG koormustest ning ehhokardiograafia) ning ei tuvastatud ohumärke.
Pea ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Analüüsi põhjal Teil küll aneemiat ei ole, sest hemoglobiini tase on normis. Rauadepood ( ferritiin) on küll pisut alla normi, kuid on ebatõenäoline, et see võiks anda mingisuguseid subjektiivseid ...

Loe edasi

Lööve punetus alaseljal

Tere
Käisin 20.02.19 või 21.02.19 solaariumis, kus seisad püsti ja pinnaga vastu ei puutu. Nagu pildilt on näha algas punetus laiguliselt ja ägenes suhteliselt ruttu. Tulid pisikesed punnid punased ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kirjelduse järgi arvan, et tegu võib olla fotodermatiidiga. Löövet põhjustab ere päikesekiirgus. Eestis esineb seda haigust ligikaudu 10 protsendil inimestest. Sümptomite leevendamisel võib ...

Loe edasi

Nakkushaigus lapsel

Tere, lapsel tekkisid esmalt punnid kätele ja põlvedele pühapäeval, esmaspäeval kurtis valulikku kurku, mis aga ei sega niivõrd, et ta siiski sööb ja joob. Täna hommikul (teisipäeval) lapse keelt vaadates ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sarlakid peaks andma kõrge palaviku, angiini ehk mandlipõletiku, peene punetava lööbe. Teie lapsel ei paista neid sümptome olevat. Aga kõik on võimalik, atüüpiline avaldumine jm. On ka teisi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi