Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Puugi hammustus

Tere!
Leidsin 01.09.2020 kõhu alt puugi (täpselt kõhu voldi all). Puuk sai eemaldatud ja 2 kuud ilusti jälgitud. Kõik tundus korras ja borrelioosi ja entsefaliidi proovid olid korras.
Nüüd, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kas see koht on kokkupuutes nt nikeldatud püksipandlaga ? Kui jah, siis see on omane kontaktdermatiidile allergiast nikli jm suhtes.
Perearst peaks seda laiku vaatama. Võib olla ka ...

Loe edasi

valgusravi

Minul selline küsimus. Minul oli jala peal põletikuline lööve, algul täpid, siis villid. Perearst määras antibiootikumid ja salvi. Paranes pikkamisi, kuid nüüd on veel punetus ja täpid näha. Kas võib ravida ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see lööve on põetud haiguse jääknäht ja olete saanud ravi, siis lööve peaks ise mööduma. Igasugune tegevus on muidugi tore, kuid kas see omab tõelist ja tõenduspõhist toimet, see on iseasi. ...

Loe edasi

Haigestumine

Tere
Momendil valutavad käte lihased ja puus. Aegajalt on ka haiglane tunne.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada veelkord perearsti külastust. Tuleb eristada, kas on tegemist normaalse ealise muutusega või esineb mõni eriravi vajav haigus. Lihaspõletik, artroos, Lyme tõbi jm.

Loe edasi

Silmad

Tere,millest see võib tingitud olla,et silmade ees jooksevad vahetevahel täpid

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui muid vaevusei ei ole, siis tegemist on normaalse seisundiga. Näiteks silma sees oleva klaaskeha rakkude hõljumiga, vererõhu kõikumisega asendi muutmisel jm.
Saan soovitada ka perearsti ...

Loe edasi

suurenenud lümfisõlm lõua all

Tere

Pöördusin mõni aeg tagasi siin keskkonnas Teie poole, et küsida nõu suurenenud lümfisõlme kohta, mis asetseb lõua all (vasakul pool). Lümfisõlm tekitab igapäevaselt valu, surve- ja ebamugavustunnet. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !

Vaevuse tekkest on möödas varsti 3 kuud. Soovitan uuesti ultraheli uuringut lümfisõlmest, hinntatakse selle mõõtmeid ja muutust võrreldes varasemaga. Kui lümfisõlm püsib ja on muutunud ...

Loe edasi

Madal pulsisagedus ja valud rindkeres

Tere.
Ühesõnaga rida uuringuid on tehtud, rohte on söödud, aga vaevused püsivad. Kõige rohkem mulle teebki muret süda ja rindkere valud, mis ei lähe ka valuvaigistitega ära. Mul on pulsikell käepeal, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Uuringutel ei ole leitud tõelist, orgaanilist haigust. See on väga hea ! Esinevad arvukad talitlushäired, mis on enamus inimestel.
isiklikult arvan probleemi peapõhjuseks ärevushäire, ...

Loe edasi

soolestik

Tere,kas see on normaalne et ma olen kaks karpi espumisani ära tarbinud aga kõht koriseb ikka üsna tihti ja valjusti,kui tihti (mitme aasta tagant) peaks või võiks vereproovi andma et tervist kontrollida

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Kõhukorinal on kümneid erinevaid põhjuseid, nii talitlushäired kui orgaanilised haigused.
Esmalt ...

Loe edasi

Kalprotektiin

Tere. Küsiksin selle proovi kohta. Tehti mulle see siis roojast ning tulemused on järgmised:
Analüüs: kalprotektiin
Tulemus: 632
Referentsväärtus: <50
Mis see tähendama peaks? Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Jah, välistada tuleb põletikuline soolehaigus. Analüüs on tõusnud normist 10 x. Sooleuuringul võetakse ...

Loe edasi

vahelöögid südames

Kas peaksin tegema täiendavaid uuringuid ja milliseid?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Copy-paste Teie küsimusest.
Tere

Pöördun Teie poole südame vahelöökide probleemiga. See probleem algas ...

Loe edasi

Vererõhk ja valk uriinis

Tere Doktor,
Minu mure algas seoses peavaludega paar kuud tagasi, mis ei allunud valuvaigistitele. Nüüd siin mitmeid kordi arsti vahet käimist, selgus, et tegemist on kõrge vererõhuga. Viimane peakompuuter ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Vererõhk on väga muutuv, see võib kõikuda normis 100/55-160/95 vahemikus. Ravi vajab püsivalt tõsunud vererõhk ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi