Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Punased täpid käeseljal

Tere!
Kolmapäeval tekkisid mu vasaku käe seljale sellised kummalised punnid/täpid. Talvel on mu käed alati karedad, puansed ja kuivad aga sellist nähtust pole varem esinenud ja see tekitab veidi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks kaasa pandud pilt ei avanenud, ja mul polnud võimalust löövet näha. Talvel külmaga peaks kindlasti kandma kindaid, soovitavalt puuvillavoodriga ja kasutama rasvasemat kätekreemi. ...

Loe edasi

Kõhulahtisus

Tere, umbes alates 23. novembrist vaevab mind kõhulahtisus. Seoses sellega on muutunud ka pärasool valulikuks. Alguse sai see reisil olles Kanaaridel, kuigi ei seosta seda sealviibimisega.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!

Eeldusel, et vere-ja väljaheiteanalüüsidega on välistatud põletikulised ja nakkuslikud soolehaigused, kuid kaebused jätkuvad, tasuks kaaluda kolonoskoopia ehk soole endoskoopilise uuringu ...

Loe edasi

köha

Tere !

Olen hädas hootise köhaga kaks ja pool aastat.See ägeneb kui saan natukenegi külma .. või on stessirohkem aeg.Ägedal perioodil on köha kõva ja rögaeritusega (värvitu-limajas),kurguvalu,aeg-ajalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin teha spirograafia ehk uuring kopsuastma suhtes. Võib olla ka harvem esinev haigus- köhavariantne astma, selle raviks hingamisteede lõõgastid-põletikuravimid. Need on vaid mõned ...

Loe edasi

Röga ja vilin kurgus/kopsudes

Tere! Olen vaevelnud tugeva köha käes juba umbes kaks nädalat ja sellega kaasneb ka rõve ning paks röga. Kuulda ja tunda on ka tugevat vilinat/lärinat vasakpoolses kopsus. Nüüd on ilmnema hakanud ka nõrkus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
"Rõve ja paks röga" viitab bakteriaalsele põletikule. Oma kogemuse alusel on abi klaritromütsiinperekonna antibiootikumist. Arst ei tugine otsustes vaid vereproovile, vaid vaatab haiget ikka ...

Loe edasi

piinav köha

Tere!

Laps tõi lasteaiast viiruse-olime terve perega haiged.Kurguvalu hirmus nohu ja lisandus köha.Palavikku polnud,laps põdes vaid ühe päeva.
Nüüd on jäänud jube köha,mis piinab eriti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mul on selline kogemus, et kui eelnevalt üsna tervel inimesel köha piinab üle 7-10 päeva on sageli tegemist atüüpilise hingamistede põletiku tekitajaga, klamüüdia, mükoplasma jm. Olen raviks ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere!

Seoses viimase paari reisiga (kaks korda laevareis ja korra lennukireis) olen tähele pannud, et "kõigun" pärast reisi veel nädal-kaks, kuigi olen siis juba maismaa peal ja elu taas tavarutiinis. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõenäoliselt on tegu kinetoosiga, ehk tasakaalusüsteemi liigtundlikkusega. Sellest saab ülevaate siit: http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/teeme-ise/soiduhaigus-voib-rikkuda-reisi?id=55551848
Loe edasi

Probleemid maoga

Tere,

Mul on pikemat aega probleemid maoga. Sümptomiteks on gaasid kõhus ja pidev kõrvetamine. Olen söönud nexiumi pea 1,5 aastat. Tehti gastroskoopia uuring, aga minu perearst ei seleta mulle ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Teie kiri on õpetlik kõigile arstidele- väga tähtis on aja leidmine ja selgitused uuringu tulemustest. Kui see jääb ära, on tulemuseks sageli suured kannatused ja hoopis ...

Loe edasi

kolibakter põies

Tere! Olen juba kolm aastat hädas kolibakteriga, mis tekitab kuseteedes pidevalt põletikke. 4- 5 korda aastas võtan antibiootikume, paar kuud on rahulik, siis korduvad samad hädad. Perearst ütleb, et sellest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui on sagedased põiepõletikud, siis on õige teha uriini mikrobioloogiline uuring ja määrata ravimtundlikkus. Koli bakter on sagedasem põletikutekitaja kuseteedes. Ravi peaks olema päris pikk- ...

Loe edasi

Sügelevad kõrvad!

Tere,hea doktor!!
Kõigepeat täna eelmise vastuse eest(seoses vererõhu rohu,,Nebilet) kasutamisega).Aga tahtan veelkord Teie arvamust ja ehk soovitust.Antud probleem on ammu(umbes 1.5 aastat)vahel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus on omane väliskõrva ja kuulmekäigu eksematoidsele põletikule. Olen määranud raviks kõrvatilgad- Ciprobay, 1 tilk 2-3 x päevas, 1 nädal. Ehk Teie perearst vaatab kõrvu veelkord ja kirjutab ...

Loe edasi

Ravimite võtmine

Tere!

Olen 69-aastane mees, kel oli u. 1,5 aastat tagasi müokardiinfarkt. Selle tulemusena pean võtma järgmisi ravimeid: Plavix, Hjertemagnyl, Pantoprazole Mehpa, Canocord ja Atorvastatiin. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan ära jätta 3 päeva enne hamba tõmbamist Hiertemagnyli ja Plavixi. Nõu annab ka hambaarst. Alati peab hindama riske, antud olukorras on veritsuse risk suurem kui mõne südametüsistuse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi