Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Pärmseen

Tere! Pidev sügelus päraku piirkonnas, niiskus, pidevad gaasid kõhus. Kuhu ja kelle poole pöörduda, testi tegmiseks ja abi saamiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Pärmseen on üks võimalus. Mõtleksin ka parasiidi nimega naaskelsaba peale, mitmed põletikulised soolehaigused ja paiksed põletikud jm. Kõige parem on pöörduda oma perearsti juurde. Kolleeg ...

Loe edasi

Silm

EI leidnud ühtegi teist arsti, kuid mul on üks kiire küsimus. Mu vasak silm on väga hea nägemisega, kuid mu parem silm mitte! Paljud ütlevad, et see on laisk silm ja ei näe kaugele ning on udune nägemine, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
"Laisk silm" on tõesti üks silmalihaste seisund. Kui vaja, näeb inimene mõlema silmaga samasse punkti, kui mitte, siis tekib nägemishäire. Sellega peaks kindlasti tegelema silmaarst, mida ...

Loe edasi

Kõrv joostes plõksub

Tere,

Mul on selline küsimus, et eelmise aasta keskpaigast avastasin, et kui ma jooksen siis hakkab parem kõrv plõksuma. Nagu oleks kõrvakile aga ei saa ka täpselt aru, midagi nagu ei aita. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Patsienti nägemata ei oska diagnoosi panna. Soovitan kõrva näidata oma perearstile.
Lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Punnid kätel

Tere,
Mul on viimase kuu aja jooksul tekkinud väikesed punnid kätele. Pisikesed kõvad punnid, mõni natukene sügeleb katsudes, mõni on ka natukene valus või pigem nagu torkiv tunne katsudes seda punni. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui ma vastan ausalt, siis mõtlen sügelistele, leebem vorm. Ravi üksikasjad otsustab arst, kasutusel on peamiselt väävli, bensüülbensoaadi ja permetriini salv. Ravida tuleb kõiki kontaktseid ...

Loe edasi

Raskustunne kõhus

Tere,
Probleeme on palju kuid kirjeldan kõiki , sest ehk on need omavahel seotud.
Aasta tagasi sünnitasin / rinda andsin 1 kuu / kasutan beebipillet Yarina , mitu kuud hiljem tekkis päraku ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kirjutate, et olete hiljuti sünnitanud. Rasedus võib soodustada teatud pärakuprobleemide sh. hemorroidid teket. Hemorroidid võivad olla nii sisemised kui välimised. Mõistlik oleks esmalt diagnoosi ...

Loe edasi

hemorroidid

Tere ! Nimelt vaevavad hemorroidid peale rasedust vahel ka kerget veritsust ning valu on see normaalne ?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Valu ja veritsus pärakust ei ole normaalne. Hemorroidide puhul on väga oluline vältida soodustavaid tegureid, esmajoones kõhukinnisust ja istuvat eluviisi. Kõhukinnisuse vältimiseks on oluline ...

Loe edasi

Perioodilise sügelemine

Mul on viimasel ajal selline asi, et perioodiliselt on hakanud kindlad kohad sügelema. Mõnes kindlas kohas (parem nibu, peal kindel piirkond, suguelundil) on sügelus. Aga see ei ole kogu aeg. Mõni päev ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ennetada ja ravida saab siis kui diagnoos on selge. Esmalt oleks vaja teada, kas sügeleva koha peal esineb ka mingit nahamuutust, näiteks löövet, naha kuivust. Kui on sügelemine ilma nahamuutusteta, ...

Loe edasi

VÕIMALIK ARÜTMIA?

Tere lp. Dr. Veskimägi
Olen siiamaani kimpus oma ekstrasüstolitega. Olen tarvitanud vahepeal magneesiumi, palderjani, kalamaksaõli ja tuleb tõdeda, et mõni päev on tõesti neid vähem umb 50-100tk. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan murekoormat. Saan aru, et olete üks paljudest, kellest on saanud dr.Google ohver. Loete midagi, võrdlete seda oma vaevustega ja tekib kindel veendumus ja pljud hirmud, et nüüd ongi ...

Loe edasi

ärritunud soolestiku sündroom

Tere,
Suur aitäh eelmise põhjaliku vastuse eest seoses ärritund soolestiku sündoomiga. Küsin veel paar lisaküsimust.
Kas mustika-tammekoore-ingveri tablette võiks kasutada selle tee asemel? ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ingver, mustikas ja tammekoor on süütute taimsete vahenditena raseduse puhul lubatud. Ingverit kasutatakse isegi rasedate iivelduse, toidulõhnade talumatuse korral. Kui tegemist on tabletiga, ...

Loe edasi

Allergiatestid

Tere!
Tean, et nahaarst tegi mulle mingeid allergiateste paar aastat tagasi, aga ma ei tea, milliseid täpselt. Hetkel oleks mul vaja infot, mis testid on mul juba tehtud, seetõttu saadan väljavõtte ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud dokumendi põhjal ei ole Teile teste toiduallergeenide suhtes tehtud või ei ole nende testide tulemusi digilukku saadetud. Aeg-ajalt tuleb ette, et mingil põhjusel ei saadeta kõikide tehtud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi