Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Jalal laigud

Tere
Jala peale tekkisid punased laigud. Kõigepealt üks ja siis suurem laik. Edasi ei levi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga kena, et olete lisanud pildi. See esimene laik meenutab nahaseent, võimalik et ka varikoosne ekseem või allergiid küüneseenest. Jalga tuleks kogu ulatuses vaadelda. Soovitaksin salvi, ...

Loe edasi

Südames vesi

Tere. Selline mure, et südames on vesi ja lisaks on ka rütmihäired. Seetõttu ei varusta süda hapnikuga ka peaaju. Selle tõttu käib pea kogu aeg ringi ja ei saa liikuda. Lisaks sellele on mul vasak käsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Soovitan kõike arutada oma perearstiga ja küsida ka paari erineva kardioloogi konsultatsiooni. Võib juhtuda, et tubli sisearst esineb kardioloogina, kuid see pole päris see. ...

Loe edasi

Kõrvade lopputamine ja minestamine

Tere
Olen käinud viimase 1,5 aasta juures kõrvaarsti juures, seoses sellega et üks kõrv kipub krõbisema kui neelan, alati on vaigukork ees olnud ning on vajadus olnud loputada. Kõrvakile on korras ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See on üsna sage reaktsioon, nimetatakse seda kalooriliseks efektiks. Tekib eriti siis kui loputusvesi on liiga külm või kuum. Põhjuseks ongi tasakaaluelundi ühepoolne ärritus. Kogu keha tasakaalusüsteemis ...

Loe edasi

Kõrvakohin

Tere

2010. aasta lõpus oli mul elus pingeline periood. Suurimaks mureks oli liigne ärevus. Pöördusin psühhiaatri poole, kes määras raviks antidepressante. Umbes nädala jagu tarvitasin Coaxili, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kui erinevad spetsialistid on leidnud, et kõik on korras, siis nii ongi. Kirjutan seda, mis võib tunduda imelik. Kuid täiesti vaikses ruumis kuuleb enamus inimesi peas ...

Loe edasi

Äge valu õlavarres ja kaela alaosas

Tere. 2 nädalat tagasi algas hiiliv valu kuskil selja ja kaela piiril, mis kulmineerus paari päevaga ägedaks õlavarrevaluks. Paremas käes on samal ajal tugevad tundlikkuse häired, sipelgad jooksevad, surinad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Üldiselt on nii, et nn kuklanärvi põletikud peaksid taanduma 3-5 päevaga. Murelikuks teeb pikk aeg- 2 nädalat ja tundlikkushäired käes. Nüüd on aeg täpsustavateks uuringuteks ja tõsisemate ...

Loe edasi

Muhk kaelal

Tere!
Umbes kolm nädalat tagasi tundsin kaelas, unearteri juures, valu.
Sellest ajast saadik valutabki see piirkond põhimõtteliselt kogu aeg, andes vahel ka järele. Valu on pigem tuikav. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sellist "muhku" on väga hea vaadelda ultraheli uuringuga. Saab teada täpsed mõõtmed, struktuuri, seotuse ümbritsevate kudede ja veresoontega jm. Vajadusel saaks võtta ka peennõelbiopsia ( ...

Loe edasi

Valulik lümfisõlm kaenla all

Tere!

Olen 29-aastane, ootan oma esimest last (33. nädal). Rasedus on kulgenud siiani probleemideta. Hommikul avastasin, et parema kaenla all on lümfisõlm valulikuks muutunud, samuti on mul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paar päeva valulik lümfisõlm või vähemalt valulik piirkond kaenla all viitab põletikule. See võib paikneda pigem higi või rasunäärmes, karvanääpsus. Esimese ravivõttena soovitan piirkonnale ...

Loe edasi

Puugi hammustus

Tere,
Selline küsimus, kas tegu võib olla puugihammustusega, avastasin sellise laigu paar päeva tagasi, asub kõrva ja põse vahel, millel oli ka koorik peale tekkinud, lolli peaga olen ma seda ka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Usun, et see ei ole puugipiste. Puuk on ikka isend, kes peab saama 2-3 päeva verd imeda ja niisama nad lahti ei lase. Ja mida siis veel noor naine vaatab kui oma nägu. Leid on omane karvanääpsupõletikule. ...

Loe edasi

väljaheites veri

tere,selline mure,et siin nüüd üks päev on väljaheites veri olnud,kuigi mul pole valus häda teha ja midagi ei valutada ka.. Kuigi siin hiljuti oli mul kõht kinni,ma üritasin meelde tuletada aga kindlasti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Teie vanuses on raske soolehaiguse võimalus väike, puuduvad ka teised sümptomid. Julgen seostada vaevust kõhukinnisusega kaasneva soolelimaskesta haavakesega. Ikka juhtub. Soovitan tarvitada ...

Loe edasi

Kõhu hääled

Tere . minul on mure sellepärast ,et kõht häälitseb ja vahest ka tekkivad gaasid väga ebaneeldiv on olla seltskonnas ,kui kõht teeb häält enamjaolt vasakult alt tundub vahest harva ka paremalt poolt ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raske midagi oletada. Piimasuhkru talumatus, düsbakterioos, sobimatu toit, ebaregulaarne toitumine jm. Ehk ikka oma perearsti vastuvõtt, täpsustavad uuringud ja lahendused.
Head tervist ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi