Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

kardiostimulaator

Detsembris 2016 paigaldati kardiostimulaator seoses lll astme bradükardiaga.Seejärel olen 3 korda käinud korralises kontrollis,kõik korras,aparaat töötab normaalselt.
Septembri algul tekkisid öösiti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõsise südamehaiguse tunnuseks on püsiv valu, rütmihäired, nõrkus, õhupuudus. Olete käinud kontrollis, on uuritud ja kõik on normi piires. See on väga hea. Moodsamad kardiostimulaatorid registreerivad ...

Loe edasi

Sooleparasiidid?

Tere!

Kas tegemist võib olla lameussiga? Neid oli rohkem kui pildile jäädvustatud.
Kõhuvalud algasid detsembris, sain mitmeid erinevaid antibiootikume kuid kõhuvalud jätkusid. Lisaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Pildil nähtav on kahtlane, mõni osa meenutab tõesti parasiiti. Kas on võimalik sama materjal viia laborisse, perearst annab saatekirja. Tuleks uurida ka kakat parasiitide munade suhtes.
Loe edasi

Kurgukaarel punn

Tere!
Käesoleva aasta veebruaris eemaldati kurgumandlid. Nüüd augustikuu keskpaigas avastasin, et sellele kohale, kus enne mandel oli (kurgukaares) on tekkinud punn. Punn on pealt valge, kuid kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Rõõm lugeda, et põhianalüüsid korras. Kui esineb nähtav ja tõeline turse, siis see on omane allergiale, täpsemalt angioödeemile. Soovitan teha 5 päeva ravi medroli, 30 mgx1 ja kestinega, 20 ...

Loe edasi

Huuled turses

Tere. Mul selline probleem, et üla - ja alahuul on paistes. Rohkem siiski ülahuul. Väljastpoolt pole midagi märagata. Samuti on aeg-ajalt suus veidi kipitav tunne. Arvasin, et see võib olla seotud mingi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Rõõm lugeda, et põhianalüüsid korras. Kui esineb nähtav ja tõeline turse, siis see on omane allergiale, täpsemalt angioödeemile. Soovitan teha 5 päeva ravi medroli, 30 mgx1 ja kestinega, 20 ...

Loe edasi

Rindade tundlikus meesterahval

Meesterahval rindade tundlikus / ebamugavustunne praeguseks juba 2 nädalat. Tükke ei tundu sees olevat. Vajutamisel parema rinnanibu alt rinnakorvis pisut valulik , korduskatsumisel valu pole. Proovinud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab, et tegemist on roidevahelise närvi-lihase valuga. Kui vaevus püsib üle 3 nädala, peaks seda põhjalikumalt uurima. Ega ei kasuta mõnda ravimit veel ? Põetud viirusinfektsioonid ? Kaasnevad ...

Loe edasi

Mure kehatemperatuuris

Mul kehatemperatuur kõigub 34.4 ja 35 vahel üles-alla. Hetkel söön ja joon vähe. On nõrkus, peavalu, uimasus ja ei suuda palju liikuda. Tekkis kõha.
Kas ma olen muret tekitavas olukorras, et kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, uus tervisemure, mis häirib igapäevaelu vajab kindlasti arsti visiiti, läbivaatust ja uuringuid. Muidugi tervislik toit, vedelikku koos toiduveega 30 ml keha 1 kg kohta, kosutav ööuni ...

Loe edasi

Rauavaegusest

Tere!
Kirjutan kuna oma perearstilt abi ei saa ja ei oska kuhugi mujale ka pöörduda.
Märtsikuus käisin doonoriks ja peale seda algas menstruatsioon ning u nädal hilje hakkasin end halvasti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Küllap on tehtud ka teisi analüüse- D vitamiin, kilpnäärme testid TSH FT3, TPO AK, B12 vit, raud, transferriin, täisveri, MCV, Hgb jm. Ehk ka väljaheite analüüs ussimunadele jt. Igaks juhuks ...

Loe edasi

Suu ümber oranž ring

Tere

Mul on probleem näonahaga, just suu ümbert - nahk selline oranž või kollakas... Probleem algas selle aasta maikuust, nüüdseks on see muidugi vähemaks jäänud, aga ring suu ümbert on ikka, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalik, et sellest. Kui puuduvad ohumärgid- silmavalgete kollakus, tume uriin, naha üldine kollakus, siis ei muretseks. Kirjutated, et vaevus tasapisi väheneb, usun, et veel mõned nädalad ...

Loe edasi

Algused oli nagu vill keelel

Tere, alguses oli nagu vill keelel mis hiljem muutus rohkem nagu haavandi moodi. Juba 3 nädalat ja ära ei parane kipitab ja koguaeg tahaks nagu närida.vahepeal läheb paremaks, eriti hommikuti. Aga samas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan näidata perearstile. Seda piirkonda tuleks katsuda, kas on tegemist nt tihke haavandiga, hinnata lõuaaluseid lümfisõlmi, võib-olla teha biopsia ja mõned analüüsid.

Head ...

Loe edasi

Epitsüstostoom ja nefrostoom

Tere!
Minu isale rajati jämesoolevähi tõttu kolostoom pool aastat tagasi. Kuna vähk oli eesnäärmele lähedal rajati ka epitsüstostoom. See pidi eemaldatama kui keemiaravi on lõppenud, kuid avastati ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa ma vastata midagi konkreetset. Iga patsient ja tema haigused ning nende koosmõjud on väga individuaalsed. Teie isa on heades kätes, teda ravivad arstid teevad otsuseid vastavalt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi