Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

nastiku hammustus

Tere
Mind arvatavasti nõelas kaks kuud tagasi nastik.Ütlen sellepärast arvatavasti,et ma ei näinud teda,ainult valutorge oli.Nüüd nägin,et minu aias elavad nastikud.Nõelas kätte,pöidlast ülesse poole ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Selle kirjelduse alusel kahtlustan pigem rästikupoja salvamist. Siis tekib suur lilla laik. Aitab ehk aeg ja Lioton 1000 salv.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Väikelapse intiimpiirkond

Mida peaks tegema et lapse häbememokkade piirkond ei punetaks?

Millest vôib olla see tingitud ? Piirkond saab piisavalt õhku ja umbne ei saaks nagu olla.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Küsimusest ei selgu, kas laps kannab veel mähkmeid või enam mitte. Kui jah, siis võib põhjus olla selles ja lahenduseks mähkmete ära jätmine. Kui laps käib tualetis, tuleks piirkond pärast ...

Loe edasi

Mitmed terviseprobleemid korraga

Tere!

Kas Te oskate öelda, mis võib olla minu üldise kehva enesetunde põhjuseks?

Viimasel ajal on tunne, et terves kehas on pidevalt midagi valesti. Loetlen lihtsalt ette kõik, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan pika ja usaldava kirja eest. Esmalt ma märgin, et ma ei saa kirja teel diagnoosida ega ravida. Kuid mõned mõtted tekivad. Inimese vaevustel on 2 suurt põhjust. Kehalised ja mittekehalised ...

Loe edasi

Mononukleoos

Tere

Laps on 9. aastane ja tegeleb aktiivselt spordiga (suusatamisega). Nimelt põdes ta 2018. aasta novembrikuus angiini (mädased mandlid ja palavik). Sai peale AB ravi, kuid peale seda ei ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Infektsioosne mononukleoos on viirushaigus, mille vastu spetsiifiline ravi puudub. Kõige tavalisem infektsioosse mononukleoosi kliniline väljendus on angiin. Haiguse läpipõdemisest annavad ...

Loe edasi

Mononukleoos

Tere

Laps on 9. aastane ja tegeleb aktiivselt spordiga (suusatamisega). Nimelt põdes ta 2018. aasta novembrikuus angiini (mädased mandlid ja palavik). Sai peale AB ravi, kuid peale seda ei ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Infektsioosne mononukleoos on viirushaugus, mille vastu spetsiifiline ravi puudub. Täiskasvanueaks on enamik inimesi selle läbi põdenud. Enamikel juhtudel põetakse haigus läbi nii, et inimene ...

Loe edasi

Lihasvalu!!!

Tere! Olen 40 naine ja viimasel ajal,umbes üle aasta tagasi razeduse ajal hakkasid mul hommikul üles tõustes jalad valusaks,kangeks jääma. Kui voodist üles tõusen,siis kõnnin algul nagu puuhobune,jalad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
40 a on vanus, kus hakkab üha enam märku andma selja ja liigeste jäikus, seda nimetetakse artroosiks ja spindüloosiks. Mõtlen ka fibromüalgiale ja ka mõnele puukidega levivatele haigustele. ...

Loe edasi

Analüüsid

Tere, sai antud tasulised analüüsid ja perearst puhkab :). Kas muretsemiseks on põhjust? Tulemused siis sellised,
PSA 0,49 µg/l .
Kalprotektiin roojas 62 µg/g

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
PSA on normis, kalprotektiin aga piiripealne. See peaks olema alla 50. Edasine sõlrub Teie vaevustest ja teistest sümptomitest. Raviarst otsustab.
Head tervist soovides
Madis ...

Loe edasi

Ninast valgub veri suhu

Tere,

Viimasel kahel-kolmel nädalal olen tähele pannud ebaavalist veritsust suus. Alguses ei saanud aru kuskohast veri tuleb (siiani pole päris kindel). Täna arvan, et see valgub nina tagaosast ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Sage aevastamine, ninakinnisus ja kurgulae sügelemine võivad viidata allergilisele nohule. Kui nina limaskest on põletiku tõttu kahjustatud, võib see ka veritseda. Diagnoosi täpsustamiseks ...

Loe edasi

Helicobacter igg

Tere!

Kas väljaheitest määratud helicobacter igg 11,5 vajab kolmikravi?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Igal laboril on oma normid, lähtuda tuleks ka vaevustest. Väljaheites antikehade esinemine näitab pisiku olemasolu, kui on ka vaevused, siis on ka kolmikravi vajalik. Teie arst, kes analüüsid ...

Loe edasi

Eelnevale kirjale lisan ka pildid

Eelnev kiri, mille saatsin, seal on ka küsimus

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Tänan, palun lugege vastust, mida võiks teha.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi