Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Südame vahelöögid ehk ekstrasüstolid

Tere!
Olen 22 aastane meesterahvas, 1.87m pikk ning kaalun 95 kg. Probleemiks on ekstrasüstolid. Avastasin endal südame vahelöögid umbes aasta aega tagasi (need võisid olla ka varem), kui huvi pärast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vastan Teie küsimustele, niihästi kui on selles olukorras võimalik.
1. Tõsise ja ohtliku probleemi tunnused puuduvad
2. Ei, pigem on tegemist funktsionaalse häirega.
3. ...

Loe edasi

Näonahk - akne?

Tere!
Mul on tekkinud näonahale punnid, mida varem pole kunagi olnud. Osad nahaalused ja põletikulised/mädased. Ei ole menüüd midagi vahetanud, puhastan nahka igapäevaselt korralikult ja niisutan. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema naha mädapõletik. Julgen soovitada raviks Doxycyclin 0,1 x2..x1 kuuri 2-3 nädalat, paikselt Fucidin H salvi. Enne uut salvikihti vana salvikiht ja koorikud Asept lahuga eemaldada. ...

Loe edasi

Röntgen

Sooviks küsida: kas PA rindkere röntgeni tegemisel, ebapiisavalt sügavsat sissehingates( jõuaks rohkem sisse hingata tegelikuses), kuid kogemata hingasin poolsügavalt sisse(ninakaudu hingasin sisse)muutub ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Uuringul puudub leid, mis nõuaks kohest lisauurimist, ka üldseisudnis ei selgu erliseid vaevuseid. Elage rahulikult.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

mononukleoos

Tere!
Mul on olnud viis nädalat väike palavik (37,3 - 37,5) ja kohutav väsimus. Peale mitmeid erinevaid arste diagnoositi mul lõpuks mononukleoos. Kas see viirus võib anda nii pikaaegset palavikku? ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Õnneks on põhianalüüsid normis. Teinekord on sellise vaevuse taga mingi alaäge viirusinfektsioon või selle järgne seisund. Mononukleoos on üks sellistest- iseparanev haigus.
Aeg ja ...

Loe edasi

mured südamega 81. a inimesel. küsib poeg

tegemist on 81. aastase naisterahvaga, kellel on südamesimulaator ja kes põeb vererõhu tõbe. siiani oli kõik OK, aga nädal tagasi hakkas vererõhk ja südamelöökide arv tõusma (vana oli 70/130 lööke 60...70. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti telefonikonsultatsiooni. Teie perearst omab paremat ülevaadet ja saab vajadusel ka korrigeerida ravi.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Peavalu

Tere , probleem siis et pea valutab , nii kuklast oimukohtadest , põskoopad ja silmad ka , see kestab juba kuu aega , kui hakkas oli pea nagu vatti täis ka ja esines tasakaalu häireid .Praeguseks vatisus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui pea valutab 3 nädalat, siis on midagi juhtunud. Uuriksin Teie põskkoopaid, teeksin neuroloogilise läbivaatuse jm. Kuid seda saab teha Teid vahetult nägev arst, perearst.
Esialgu ...

Loe edasi

Köha

Tere, mul on juba köha kestnud 3 nädalat ja pole paremaks läinud, olen kasutanud köhasiirupeid, pastille, kuumaauru ja sinepiplaastreid ja miski pole aidanud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Aeg on pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule. Läbivaatus, täpsustavad uuringud-konsultatsioonid ja ravi. Enamus viitusinfektsioone paranevad 1-2 nädalaga. Kui üle selle, siis on vajalik põhjalikum ...

Loe edasi

Südame mure

Tere!
2019 aasta juunis tekkis mul kiire südamepulss 90-130 lööki minutis ning sellega kaasnesid pearinglused ja virvendused silme ees.
Pandi mulle 24 tunniks südameholter, kus ei olnud vaheleööke ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõige tähtsam, tehtud uuringute alusel on Teie süda anatoomiliselt terve. Vahelöögid, kiirenenud rütm võib olla seotud väikse häirega vitamiinide-mineraalainete ainevahetuses ja stressiga. ...

Loe edasi

Rasedusega väljalöönud allergia

Mul selline mure, et mul on välja löönud rasedusega nagu mingi imelik allergiline reaktsioon (rasedust 5 kuud), mis on kestnud kaks nädalat. Tekkinud on imelikud köhatused, alguses lõi isegi kõri nagu ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Köha on kaitsereaktsioon ja näitab seda, et miski ärritab hingamisteid. Põhjusi võib olla mitmeid. Alates kergest viirusinfektsioonis kuni allegiliste reaktsioonideni, mis võvad anda ka alaägedat haiguspilti. ...

Loe edasi

Kestev kurguvalu

Tere

Pöördun Teie poole järgneva teemaga: märtsi esimesel nädalal tundsin kurguvalu, mida üritasin ravida taruvaigu tinktuuriga. 07.03 jäi laps haigeks, 08.03 diagnoositi tal A gripp. Laps ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõik märgid näitava,d et äge haigus on möödumas, jäänud on jääknähud, mis alati ei möödugi nii kiiresti. PAranemiseks võib kuluda nädalaid.
Saan soovitada jätkamist vevusi leevendava ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi