- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Võimalik allergia, lisatoiduga jätkamine” leiti 16 565 vastet
Kopsutsirroos
Kopsutsirroos ehk kopsu kootumine kujutab endast kõigi kopsukoe struktuurikomponentide kahjustust, asendumist kootava sidekoega. Protsess esineb kolletena ja areneb mingi raske põletiku tagajärjel. Selle ...
Kõhupuhitus
Viited: kõhupuhitusKõhupuhitus ehk meteorism on sage vaevus. Pärasoole kaudu väljub päevas keskmiselt
600 ml soolegaasi, kusjuures individuaalne kõikumine on suur (200–2000 ml). 20–60% soolegaasist ...
Tromb
Tromb on verehüüve, mis võib moodustuda arteris, veenis, kapillaaris või südameõõnes. Trombid võivad olla seinapidised ja ummistavad. Seinapidise trombi teke on organismi oluline kaitsereaktsioon, mis ...
Tukkumistõbi
Tukkumistõbi ehk narkolepsia on REMune regulatsiooni häirest tingitud haiguslik unisus. Selle põhjused on senini välja selgitamata. Haigel tekivad ootamatud uinumised periooditi 2–8 korda päevas ja kestavad ...
Tähniline tüüfus
Tähniline tüüfus on riketsiooside hulka kuuluv nakkushaigus. Meie tingimustes on kõige ohtlikum täide poolt edasikantav tähnilise tüüfuse klassikaline vorm. Tüüfusetekitaja pääseb nakatunud täi või kirbu ...
Äkksurm
Äkksurm on ilma eelnevate sümptomiteta ootamatult saabunud surm. Äkksurma on defineeritud erinevalt. Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni ekspertide komitee otsuse kohaselt loetakse äkksurmaks mittevägivaldset ...
Leetrid
Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest ...
Läkaköha
Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab tugev kontrollimatu köha. Haigustekitajaks on Bordetella pertussis, väike kepikujuline bakter. Haigus kandub üle piisknakkuse teel ...
Nakkushaiguste tõrje
Nakkushaiguste tõrje on sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida inimeste haigestumist. Tõrje lähtub teaduslikult põhjendatud soovitustest, mida rakendatakse vastavalt sotsiaal-majanduslikele ...
Neeruvähk
Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb eaga. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2006. aastal meestel 154 ja naistel 107 neeruvähi ...
Hambakaaries
Hambakaaries ehk hambasööbija on hamba kõvakudede (emaili, dentiini ja juuretsemendi) krooniline haigus, mis ravimata jätmisel lõpeb hamba hävimisega. Algstaadiumis on veel võimalik kaariest peatada, ...
Kilpnäärmevähk
Kilpnäärmevähk on sisenõresüsteemi levinuim pahaloomuline kasvaja, mille esinemissagedus on viimase kümne aastaga tõusnud. Eestis registreeriti 2006. aastal naistel 55 ja meestel 17 esmasjuhtu. Sagedamini ...
Kopsuemboolia
Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Kutseallergia
Kutseallergia. Umbes 5–10% täiskasvanueas alanud astmast on tekkinud tervist kahjustava elukutse tõttu. Needsamad elukutsega seotud tegurid, mis põhjustavad astmat, on sageli ka allergilise nohu tekitajad. ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Luul
Luul on ekslik veendumus, mille põhjuseks on psüühikahäirega isiku poolt vääralt tõlgendatud aistingud või tunded. Luulu esinemine näitab, et isikul on raske psüühikahäire (nt skisofreenia). Sellise psüühikahäirega ...
Mudaravi
Mudaravi ehk peloteraapia ehk peloidoteraapia on haiguste ravimine ravimudaga. Selle ravimeetodi algul kogemuslik, hiljem ka teaduslikult põhjendatud kasutamine ulatub tagasi kaugesse minevikku. Sõltuvalt ...
Näonärvihalvatus
Näonärvihalvatus. Näonärv tagab miimiliste lihaste töö, juhtides otsmikulihaseid, silmaümbruse, põse- ja suuümbruse lihaseid. Lisaks juhib näonärv keele eesosalt maitsmisaistinguid, kontrollib pisaranäärmete ...
Põistangtõbi
Põistangtõbi ehk ehhinokokoos on põistangpaelussi vastsete põhjustatud haigus. Põistangpaelussi lõpp-peremeheks on koduloomadest koer, kelle sooles paeluss elab 2–6 kuud. Koer eritab põistangpaelussimune ...