Luul Autor: Anti Liiv

Luul on ekslik veendumus, mille põhjuseks on psüühikahäirega isiku poolt vääralt tõlgendatud aistingud või tunded. Luulu esinemine näitab, et isikul on raske psüühikahäire (nt skisofreenia). Sellise psüühikahäirega isikud ei loobu oma veendumustest ka siis, kui nende eksimus on kindlalt tõestatud. Luulud võivad oma sisult olla väga mitmekesised. Mõjutamatud süstematiseeritud luulud valitsevad vahel täielikult psüühikahäirega inimeste mõtteid ja käitumist, mistõttu nad võivad luulumõtete mõjul teha ühiskonnaohtlikke tegusid.

Näiteks võib skisofreeniahaige arvata, et tema käitumist kontrollitakse täielikult väljastpoolt (eriliste raadiosaatjate abil, UFOdelt), “pähe pannakse võõraid mõtteid”, kehalist jõudu mõjutavad “biovampiirid” jms. Samuti võib ta kujutleda, et ta ise mõjutab teisi oma mõttejõuga (nt tervendab enda kehast väljuva kiirguse abil kedagi sadade kilomeetrite kauguselt). Skisofreeniahaigeil võib olla jälitus- või tagakiusamisluul – veendumus, et teda mingil põhjusel jälitatakse ja tema vastu sepitsetakse vandenõu. Et Eestis on psühhiaatriahaiglates säilinud enamvähem täielikult 20. sajandi haiguslood, on võimalik jälgida, kuidas ajalooline situatsioon on mõjutanud skisofreeniahaigete veendumusi selle kohta, milline riiklik jälitusorgan neid ahistas. Seejuures on läbi aastakümnete jäänud muutumatuks jälitamise fakt ise.

Tavaliselt takistab pikaajaline luul ühiskonnas edukalt kohaneda, mistõttu on sellise häire põhjusi ning ravivõimalusi vaja arutada psühhiaatriga.

Vt ka skisofreenia.