Hambakaaries Autor: Helen Pullisaar

Hambakaaries ehk hambasööbija on hamba kõvakudede (emaili, dentiini ja juuretsemendi) krooniline haigus, mis ravimata jätmisel lõpeb hamba hävimisega. Algstaadiumis on veel võimalik kaariest peatada, haiguse edasiarenemisel on protsess pöördumatu, st hambakude iseenesest enam ei taastu. Hambakaariest põhjustavad suus olevad mikroobid ja toidus sisalduvad süsivesikud. Määravaks teguriks on ka aeg. Kaariese vastu kaitsefaktorina toimiv sülg puhastab hambaid mehaaniliselt ning neutraliseerib happeid. Kui aga süsivesikud jäävad hammastele liiga pikaks ajaks, hakkavad mikroobid nendest toituma. Mikroobide ainevahetuse tagajärjel vabanevad happed, mis ongi hambakahjustuse tekitajad. Nende hapete toimel algab hambaemaili pinnalt mineraalainete eraldumine. Email muutub hapraks ja murdub, tekib hambakaariese peamine sümptom – hambaauk. Algava kaariese tunnuseks on hambale tekkinud piimjasvalge laik. Selles staadiumis on veel võimalik remineralisatsioon ehk mineraalainete ladestumine süljest hambakudedesse. Üksnes hambaemaili kahjustus vaevusi ei põhjusta. Kui aga kahjustus jõuab hambaluusse, mis on tundlik kude, võib see tekitada tugevat valu nii magusa kui ka külma või kuuma söömiseljoomisel.

Hambakaariese vältimiseks tuleb hambaid pesta kaks korda päevas – hommikul pärast ärkamist ning õhtul enne magama heitmist. Tähtis on pöörata tähelepanu ka toitumisharjumustele. Hammaste tervise seisukohast on soovitatav süüa kindlatel kellaaegadel, mitte pidevalt näksida. Lisaks maiustustele on hammastele kahjulikud ka tärklist sisaldavad toidud (nt küpsised, kartulikrõpsud jt), mille osakesed kleepuvad hammastele pikemaks ajaks. Hea oleks pärast sööki närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi.

Kaaries on nakkushaigus, mida põhjustava mikroobi saab laps tavaliselt oma vanematelt, seepärast on oluline, et lapse sündimise ajaks oleksid vanematel hambad ravitud. Selleks et hoida last nakatumast, ei tohi ema mahakukkunud lutti puhastada oma suus ega süüa lapsega samast lusikast. Lutipudelis peaks joogiks olema vesi, mitte mahl, suhkruga magusaks tehtud tee või jogurt.

Avastamaks tekkinud hambakaariest võimalikult varakult, tuleks lasta hambaarstil hambaid kontrollida kaks korda aastas. Kaariesekahjustus võib olla arstile silmaga nähtav või leitakse see kontrolliks tehtud röntgeniülesvõttel.

Vt ka hammaste hooldamine.