- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kuidas vältida haigestumist angiini?” leiti 13 772 vastet
Astma
Astma ehk bronhiaalastma ehk kopsuastma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hooti tekkiv hingeldus ja õhupuudus. Vaevused astma korral on tingitud bronhide silelihaste kokkutõmbest, ...
Isiksusehäire
Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav, halvendab eluga toimetulekut ning toob nii inimesele endale kui tema lähikondsetele ebameeldivusi. ...
Nakkushaiguste tõrje
Nakkushaiguste tõrje on sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida inimeste haigestumist. Tõrje lähtub teaduslikult põhjendatud soovitustest, mida rakendatakse vastavalt sotsiaal-majanduslikele ...
Borrelioos
Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad (hiired), linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja – spiroheet – paljuneb. ...
Nakkushaige isoleerimine
Nakkushaige isoleerimine on haige inimese kui nakkusallika eraldamine tervetest. Selle eesmärk on tõkestada nakkuse levikut ja vältida uusi haigusjuhte. Nakkushaige isoleeritakse tavaliselt nakkushaiglasse, ...
Pärakukihelus
Pärakukihelus. Pärakupiirkonna kihelust võivad põhjustada: 1) nahahaigused (nt psoriaas, dermatiit), 2) allergia (nt kontaktdermatiit kasutatava seebi toimel), 3) seeninfektsioonid (nt kandidoos), 4) ...
Röhitsus
Röhitsus ehk eruktatsioon on õhu iseeneslik väljumine maost suhu, millega tavaliselt kaasneb korisev heli. See on loomulik nähtus, mis esineb siis, kui seedekulgla ülaossa on kogunenud liigset gaasi. ...
Südamelihasepõletik
Südamelihasepõletik ehk müokardiit on südamelihase kahjustus, mida põhjustavad peamiselt viirused ja mikroobid, harvem keemilised ühendid vm tegurid (nt süsteemsed sidekoehaigused, mis haaravad ka südamelihast). ...
Hambakivi
Hambakivi. Hamba pinnale moodustub pehme ja mittemineraliseerunud hambakatt, mis koosneb põhiliselt sülje proteiinidest (valkudest), limaskesta epiteelirakkudest, mikroobidest ja nende ainevahetusproduktidest ...
Kiirikseentõbi
Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos on inimesel ja loomadel esinev, krooniliselt kulgev seeninfektsioon. Kiirikseened ehk aktinomütseedid on looduses laialt levinud kepikujulised mikroorganismid, mis moodustavad ...
Veriköha
Veriköha ehk hemoptüüs on tingitud veresoonte rebenemisest bronhides või kopsudes, mis omakorda viitab mingile haigusele. Tänapäeval on veriköha põhjusteks sageduse järjekorras kopsuvähk, tuberkuloos, ...
Nahaseenhaigus
Nahaseenhaigus ehk dermatofüütia ehk dermatofütoos on Trichophyton’i, Epidermophyton’i ja Microsporum’i perekondadesse kuuluvate seente põhjustatud haigus. Nahaseened ehk dermatofüüdid tekitavad pindmisi ...
Kopsutuberkuloos
Kopsutuberkuloos moodustab Eestis 85–90% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest, kaks kolmandikku haigestunutest on bakterieritajad.
Esmane nakatumine võib toimuda juba lapseeas. Nakatunul tekib primaarkompleks ...
Neerukivitõbi
Neerukivitõbi. Neerukivitõve rahvusvaheliselt tuntud nimetus on urolitiaas ehk kusekivitõbi, sest kivid moodustuvad uriinis sisalduvatest ainetest. Kivi(de) tekke põhjuseks on mitmed ainevahetushäired ...
Veenikomud
Veenikomud ehk veenilaiendid esinevad jalgadel ligi 15%-l elanikkonnast. See on kõige sagedasem veresoontehaigus, mille puhul lähevad inimesed arsti käest nõu küsima. Jalgadel esineva nn esmase veenilaienemistõve ...
Säärehaavand
Säärehaavand on jala süvaveeni puudulikkuse või tromboosi (veenisulgus sääre sügavamates osades) kõige levinum hilistüsistus. Haigus areneb aastate jooksul pärast reie või põlveõndla süvaveeni tromboseerumist. ...
Diureetikumid
Diureetikumid on uriini eritumist suurendavad ained. Ühtlasi on nad tursevastased vahendid. Diureetikumid soodustavad mitmesuguste mehhanismide kaudu elektrolüütide ja vee eritumist organismist, vähendades ...
Kardiostimulatsioon
Kardiostimulatsioon on 1950. aastate lõpus kasutusele võetud ravimeetod, mis reguleerib südame tööd enesetunnet halvendava aeglase südamerütmi korral. Peamised vaevused aeglustunud rütmi puhul on nõrkus, ...
Lampjalg
Lampjalg on pöia piki- ja ristivõlvide lamenemisest tingitud labajala kaasasündinud või omandatud moondumine. Põhjuseks on nii närvi- ja lihasehäired kui ka ebasobivate jalanõude kandmine. Peamised vaevused ...
Lauäärepõletik
Lauäärepõletik ehk blefariit on meie oludes küllalt sageli esinev, kroonilisele kulule kalduv lauserva rasunäärmete põletik. Heledanahalistel ja blondidel on selleks haiguseks suurem eelsoodumus. Haiguse ...