- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 608)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 575)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “1,5 aastane laps ja sage antibiootikumide määramine” leiti 18 118 vastet
Vinanohu
Viited: soolalahusVinanohu ehk oseen on haigus, mille puhul ninaõõne limaskest kõhetub ehk atrofeerub, normaalne respiratoorne silinderepiteel asendub lameepiteeliga, häirub limaskesta puhastumine ja ...
Kofeiin
Kofeiin on alkaloid, mida sisaldavad kohvioad (1–2,5%), teepõõsalehed (1,5–3%), vähemal määral koolapähklid ja kakaooad. Tänapäeval on kofeiini tähtsus ravimina kadumas, seda leidub ainult mõnede kombineeritud ...
Diurees
Diurees on uriini teke neerudes ja eritumine sealt. Terve inimese ööpäevas eritatav uriinikogus on 1,5–2 liitrit. Uriini eritumine suureneb rohkel vedeliku (vesi, piim, tee jt) ja puuviljade tarvitamisel ...
Peaajupõletik
Peaajupõletik ehk entsefaliit võib olla mikroobse (tekitajaks viirused, bakterid, algloomad) ning mittemikroobse päritoluga. Viirusentsefaliidi sagedasemad põhjustajad on Herpes simplex -viirus, enteroviirused ...
Eesnäärmesuurenemus
Eesnäärmesuurenemus ehk prostata healoomuline hüperplaasia algab 45.–50. eluaastast ja see puudutab suuremat osa mehi. 50 aasta vanuses esineb seda 25%-l ja 90 aasta vanuses juba 80%-l meestest. Eesnäärmesuurenemust ...
Antibiootikumid
Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev antibakteriaalne (baktereid surmav või nende paljunemist takistav) või ka rakkude paljunemist ...
Põletik
Põletik on kogu organismi kompleksne reaktsioon vastuseks sissetunginud tõvestavale mõjurile ja/või tema poolt põhjustatud koekahjustusele. Organism üritab põletikutekitaja ja koekahjustuse lokaliseerida, ...
Kilpnäärmepõletik
Kilpnäärmepõletik ehk türeoidiit esineb ägedal või alaägedal kujul. Ägeda nakkusliku türeoidiidi põhjustajaks on tõvestav bakter või seen ja seda esineb äärmiselt harva. Soodustavad tegurid on immuunsüsteemi ...
Kõhupuhitus
Viited: kõhupuhitusKõhupuhitus ehk meteorism on sage vaevus. Pärasoole kaudu väljub päevas keskmiselt
600 ml soolegaasi, kusjuures individuaalne kõikumine on suur (200–2000 ml). 20–60% soolegaasist ...
Nimmevalu
Nimmevalu on sage tervisehäire. Selle põhjuseks on selgroo alumiste nimmelülide vaheliste kõhreketaste degeneratiivsed (väärastuslikud) muutused ja lülisamba selles osas tekkiv ebastabiilsus. Nimmevalu ...
Antikeha
Antikeha ehk immunoglobuliin (Ig) on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena ...
Kilpnäärmevähk
Kilpnäärmevähk on sisenõresüsteemi levinuim pahaloomuline kasvaja, mille esinemissagedus on viimase kümne aastaga tõusnud. Eestis registreeriti 2006. aastal naistel 55 ja meestel 17 esmasjuhtu. Sagedamini ...
Tuberkuloos
Tuberkuloos on kogu maailmas levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid, kuid 80–90% juhtudest paikneb haigus kopsudes. 2007. aastal diagnoositi maailmas 9,3 miljonit uut ...
Koolera
Koolera on ainult inimesel esinev ohtlik ja kiiresti leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik peensoole kahjustus, organismi üldmürgistus ja veetustumine. Tekitajaks on veekogudes kaua eluvõimelisena ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...
Ussripikupõletik
Ussripikupõletik ehk apenditsiit, kõnekeeles pimesoolepõletik, on sagedasim kõhuvalu tekitaja ning vajab üldjuhul kirurgilist ravi. Eestis tehakse aastas ligi 2200 ussripiku eemaldamist apenditsiidi (või ...
Vinnid
Vinnid ehk akne on naha rasunäärmete krooniline põletikuline haigus. Rasunäärmejuhade ummistumisest tingituna tekivad näole, kuklale, rinnakule ning seljale rasupunnid ehk komedoonid, punetavad sõlmekesed ...
Enneaegne laps
Enneaegne laps on sündinud kolm nädalat enne arvestuslikku sünnikuupäeva, st enne 37., kuid pärast 22. rasedusnädalat. Need lapsed on sageli väikese sünnikaaluga, kaaludes 500–2500 g. Üldjuhul on sünnitusteede ...
Fluoroos
Fluoroos on hambaemaili ja hambaluu haigus, mis kujuneb hammaste arengu perioodil neis piirkondades, kus fluoriide on joogivees üle 1,5 mg/l (nt Lääne-Eesti). Tavaliselt haigestuvad jäävhambad. Fluoroosi ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...