Mäluhäired 04.09.21 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Ma olen löödud... Mu psühhiaater pani mulle diagnoosi pseudodementsus. Väga palju infot netist ei leia eestikeelset. Minuga juhtuvad imelikud asjad. Ma olen 8 aastat söönud suurtes kogustes psühhiaatrilisi ravimeid (ketipinor prolong 300 mg x2, ketipinor 100 mg x2, rispolept 2 mg, diazepam 5 mg x2, mirtazapin 30 mg. Mul on erinevaid diagnoose: kompleksne posttraumaatiline stressihäire, sügav depressioon psühhootiliste sümptomitega, dissotsiatsioon, kõrgenenud ärevus ja unehäired, paanikahood, kõnetakistus, söömishäired. Aga ma tahaksin kirjutada, mis minuga on viimasel 4-5 kuul juhtunud, kui tohib....
Mõnikord ma ei saa aru, mida küsitakse, aga ei julge seda öelda, et aru ei saanud, sest ei taha totu näida. Siis ma jään vaikseks hoopis. Aga seda juhtub ainult siis, kui ma olen ärevuses. Ma ei tea, mis minuga toimub üldse.... Mul on juba mitu kuud justkui mingitsorti unepaanika... hakkan umbes neljast öösel iga natukese aja tagant vaatama, mis kell on ja arvutama, palju ma umbes veel magada saan. Arvutamine on väga keeruline, ma ei saa sellega hakkama, kuigi see on ju väga lihtne tehe. Pealegi - mul ei ole mingisugust kindlat kellaaega, millal ma pean kindlasti ärkama, ma ei tea, millest selline paanika, et kui kaua ma veel magada saan. See on väga väsitav, ma olen tõesti tõesti väsinud hommikuti, st ma ei puhka end välja. Ja ma ei suuda teha lihtsaid matemaatilisi tehteid peast, nt 2021-73 ehk arvutada välja, mis aastal mu ema on sündinud. Ma püüdsin arvutada ja ei saanudki, pidin kasutama paberit ja pliiatsit, et teha lahutustehe. Samamoodi on rahadega. Ükspäev püüdsin lahutada olemasolevast rahasummast ühte kindlat summat ja ma ei saanud arvutatud. Ma ei teadnud üks päev Rimi ees olles, kus mu kodu on. St ma teadsin, et see on..., aga ei teadnud, kuhu ma pean sõitma. St mulle ei tulnud meelde, kuidas ma koju saan. Nagu ükskord Tallinnas, kui ma ei mäletanud, kuhu ma jätsin oma auto ja kogemusnõustaja siis ütles, kus see on, aga ma ei teadnud, kuidas ma sinna saan (mis oli tegelikult väga väikene ja lihtne vahemaa ja ma teaksin praegu ilmeksimatult, kuidas sinna minna, aga siis oli täiesti must auk). Mu tujud on nii muutlikud. Mul läheb lihtsalt niisama, ilma näilise põhjuseta tuju täiesti alla ja ma ei oska isegi seletada, mis mu meeleolu alla viib. Ma püüan analüüsida, et mis juhtus, aga ma ei oskagi ühtegi põhjust otseselt välja tuua. Ma ei suuda täielikult kontrollida oma põit, st ma sõna otses mõttes ei suuda aegajalt oma häda kinni hoida ja pissin püksi.... Täiesti kohutav. Seda juhtub järjest rohkem. Ma ei hakka ju 41aastaselt mähkmeid kandma... Seda on juhtunud ka siis, kui käin jalutamas Miraga. Tuleb äkkpissihäda ja ma ei suuda seda kinni hoida. Kui veab ja olen metsateel, saan pissida, kui olen alevis, on ikka täitsa metsas lugu. Ma ei suuda meelde jätta lauseid, mida loen. Nt lugesin raamatut "Minu sitt terapeut", kus oli ära toodud Sokratese lause "Enne suu paotamist küsi endalt - kas see, mida kavatsen öelda, on lahke, vajalik ja tõde? Kui see ei vasta vähemalt kahele kriteeriumile, jäta see ütlemata". Olen püüdnud seda lauset meeleheitlikult meelde jätta, aga see pole mul ikka meeles. Kui lugesin raamatut, ütlesin endale, et jäta meelde, mis leheküljel see lause on, et see siis üles kirjutada, kuid meelde ei jäänud isegi see number. Pidin tükk aega otsima, et leiaks lause üles ja saaks välja kirjutada. Käisime Viljandis, hakkasin hommikul blogima, aga ei suutnud meenutada, mis kirikuga tegu oli. Kuigi mäletan end lugemas kiriku uksel tervitust ja kiriku nime. Ma pean asju üle kontrollima. Nt kas ma ikka võtsin kasutatud tampooni tualetist kaasa ja viskasin prügikasti? Kas ma ikka keerasin ahju kinni, kui leib valmis sai? Kas ma tegin voodi ära? Kas ma keerasin ukse lukku? Kas ma panin autol uksed lukku? Kas ma lasin wc vee peale? Kas ma panin kotti kõik vajalikud asjad, mida maal vaja on? Ma teen peonimekirja ja kontrollin mitu korda üle, kas kõik vajalik sai kirja. Ma kontrollin pidevalt üle igasuguseid pisiasju, see on häiriv. Sellised lihtsad asjad, mida ei peaks unustama. Pidin jalutamast tagasi koju keerama, sest mul ei olnud pilti sellest, et keerasin pliidi kinni. Ma ei suuda jälgida inimeste vestlusi, kui neid on juba rohkem ja vestlus on väga intensiivne, ma kaotan justkui järje. Ma ei suuda nende lauseid meelde jätta ja seetõttu ei saa vestluses osaleda, sest ma justkui unustan ära, millest nad räägivad. Ma lähen külmkapist võtma midagi, aga ma unustan juba ära, mida ma võtma pidin. Ma ei tea, mis värk on. Ma olen päris segaduses ja natukene nagu hirmunud ka, sest osad asjad on mulle ebameeldivad (nt see põie kontroll), osad ka ohtlikud (ma ei tea, kuidas ma koju saan). Ma ei suuda meenutada mitte ühtegi telefoninumbrit peale enda oma (korrutan seda pidevalt oma mõttes ja kontrollin üle, kas see on õige), mis tähendab, et kui ma olen hädas ja mu enda telefon ei tööta, siis ma ei saa isegabikaasale helistada. Kuigi püüan seda numbrit koguaeg meelde hoida, aga kui jälle mõtlen, et mis mehe telefoninumber on, siis ma ei mäleta. Ma unustan vahel ära parooli, millega telefoni ekraani saan lahti. Panin selle numbri endale rahakoti vahele, sest ei usalda ennast. Ma panen endale meeldetuletusi telefoni, et ma võtaks rohud, st neli korda päevas telefon ütleb mulle, et võta rohud, sest ma lihtsalt unustan ära ja kui ma unustan õigel ajal rohtu võtta, siis mu katus sõidab täitsa ära. Ma ei tea tõesti, mis minuga toimub... Kas on süüdi üleüldine ärevusfoon? Või mis minus selliseid asju tekitab? Kas ma peaksin muretsema? Kas asi on ravimitest? Ma olen neid ju nii kaua võtnud, aga need imelikud asjad on umbes viimase nelja-viie kuu mured. Või mida ma saan teha, et ma ei unustaks koguaeg igasuguseid asju ära? See on väga häiriv... Ma natukene kardan... Ükskord kodus ma magasin lõunat ja siis ma vaatasin kella, et kell on 14.40 ja mõtlesin, et ma pean kohe üles tõusma, kell hakkab juba neli saama. Panin silmad kinni, avasin silmad ja vaatasin kella ning see näitas 14.48 ja ma mõtlesin, et ma pean tõesti kohe ärkama, sest kell saab kohe neli ja ma olen juba liiga kaua maganud. Tulin voodist ära, poeg küsis, miks Sa nii vähe magasid? Ma vaatasin kella, see näitas viie minuti pärast kolm. Ja ma ei saanud enam midagi aru. Ma ei tea, miks ma mõtlesin kella vaadates, et kell saab kohe neli, kuigi reaalselt nägin numbreid 14.40 ja 14.48. Imelikud asjad juhtuvad... Mul on segaduse tunne ja natukene hirm ka, sest mul on tunne, et ma ei kontrolli päris kõike nii nagu peaks. Ja siis ma rääkisin sellest abikaasale ja järgmisel õhtul ma rääkisin talle uuesti sama asja, sest mul oli tunne, et see juhtus täna, kuigi mees ütles, et eile ma alles rääkisin talle seda kella asja ja et see juhtus juba eile. Ma vaidlesin talle vastu, sest ma ei mäletanud killukestki, et ma oleksin sellest mehega rääkinud või et see oleks juba eelmisel päeval juhtunud. Ma olen püüdnud hästi palju lugeda ja ristsõnu lahendada, et enda aju tegevuses hoida, aga ma pean kogu aeg uuesti üle lugema, sest ma ei mäleta, mida ma loen. Ma lugesin nt raamatut "Minu sitt terapeut" ja kui keegi paluks mul teha lühikokkuvõtte, siis ma tõesti ei teaks, millest see raamat kirjutas. Päriselt. Mul ei ole õrna aimugi, millest see raamat rääkis. isegi, kui ma loen sisukorda...., ikka ei meenu mitte midagi. Ja ma ei osanud Tallinnast koju sõita, st ma teadsin, et ma pean sõitma koju ja kodu on ühes alevis, aga keerates Papaveri juurest Kotka teele ei teadnud ma, kas ma pean tegema vasak-või parempöörde, kuigi olen seda teed juba nii palju sõitnud. Pidin ohutuled põlema panema ja GPSi järgi lülitama, sest mul ei olnud õrna aimugi, kuhu ma pean minema.

PERHis mind tabas paanika, kui ma käisin juba mitmendat korda infektsionisti juures. Mu liikumine seal majas on selline, et ma pean kõigepealt minema registratuuri 9, kus saan analüüsid anda ja siis pean minema registratuuri 16, kus kabinetis 1223 (vist) on dr. Päro. Me käisime seal esimene kord koos mehega, sest mul on suuri raskusi orienteerumisega. Nt Me oleme aastaid käinud Ülemiste keskuses, kui midagi vaja on, aga ma ei tea kunagi, kus mingi pood asub või kust kaudu välja saab. Igatahes olin juba mitmendat korda PERHis ja järsku seisin keset koridori ja ei suutnud meenutada, kuhu ma pean minema. Ei registratuuri numbrit ega selle registratuuri asukohta. Mul tekkis paanikahoog, ma kükitasin ja võtsin endal põlvede ümbert kinni ja tahtsin telefoni avada, et mehele helistada ja ei suutnud telefoni koodi meenutada ja läksin veel rohkem närvi. See ei tulnud ka meelde, et kood on rahakoti vahel. Siis tuli keegi arst (ta rinnasildil oli dr.nimi, aga ma ei mäleta nime) ja rääkis minuga, aga ma ei saanud aru, mida ta räägib. Aga siis ma hakkasin rahunema, ta hoidis mul õlgadest kinni, kükitas mu ees. Ja siis mulle hakkas meenuma registratuur 9, analüüsid, registratuur 16 dr. Päro. See võõras arst viis mu 9ndasse. Sealt edasi sain ise hakkama. Järgmine kord, kui läksin, teadsin täpselt, kuhu pean minema.
Viimane prohmakas oli laupäeval, kui mees ja poeg käisid minu juures haiglas mind vaatamas (ma tohtisin nendega õues kohtuda, ma olin haiglas kuseteede infektsiooni tõttu) ja väidetavalt nad rääkisid mulle, et nad ei saanud apteegist allergiarohtu ja retsepti ka polnud. Et ostsid mingi käsimüügi rohu pojale. Siis me istusime autosse (läksime kohvi jooma) ja ma nägin autos allergiarohu karpi ja ütlesin, et see on vale ravim. Poeg võtab hoopis teistsugust ravimit. Mul ei olnud mingisugust killukestki sellest vestlusest, et retsepti polnud. mees vaatas mind nagu mingisugust pidalitõbist ja küsis, mis toimub. Ma ei saanud midagi aru. Ja siis ta rääkis mulle, et ta rääkis 20 minutit tagasi, kuidas pojal polnud retsepti ja nad ei saanud õiget allergiarohtu.


Täna hommikul ma vaatasin kella, et see on kaheksa läbi 15 minutit. Et ma pean kindlasti kohe üles ärkama, sest ma söön hommikusööki kell 9. Tulin ehmununa voodist välja, et magasin nii kaua ja tegin endale kohvi. Istusin arvuti taha ja vaatasin, et kell on 7.24....

Sellised asjad juhtuvad.... Kas ma peaksin neuroloogi poole pöörduma?

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Rääkige oma psühhiaatriga. Kas ta on suunanud teid MRT uuringule ajust?

Dr Ain Pajos
Neurodiagnostika

Kas see arutelu oli kasulik?