Kramp Autor: Ain-Elmar Kaasik

Kramp ehk spasm on ootamatu ning ebamugav, enamasti valulik lihase pigistus või kokkutõmme, mis tavaliselt kestab mõne sekundi või minuti ning millele kaasub tajutav tihe sõlm lihases. Siiski võib lihasekramp püsida ka tunde või isegi mõned päevad. Enamasti on haaratud vaid üks lihas või lihase osa. Kramp vallandub kas tavalise liigutuse või lihase tugeva pingutamise tagajärjel. Lihasevenitus või antagonistliku (vastupidises suunas toimiva) lihase kokkutõmme kiirendab krambi möödumist. Lihasekramp võib varieeruda harvast healoomulisest lihasevalust kuni püsiva kurnava vaevuseni, näiteks raske ravimatu haiguse – amüotroofse lateraalskleroosi korral.

Nähtava põhjuseta öised, und segavad lihasekrambid säärelihastes võivad tekkida igas vanuses, kuid neid täheldatakse sagedamini eakatel. Ligikaudu kolmandikul üle 60-aastastest inimestest on eriti öösiti säärelihaste krampe. Neist 40%-l esinevad lihasekrambid rohkem kui kolm korda nädalas ning 6% kogeb neid ka päeval, ärkvel olles. Nooremas eas on krambid sageli ülemäärase lihasekoormuse tagajärg ja neid tuleb ette ka treenitud sportlastel. Vanemas eas kimbutavad krambid ei ole harilikult seotud arteriaalse verevarustuse puudulikkusega. Levinud hüpotees viitab asjaolule, et tänapäeva inimese istuv eluviis soodustab kõõluste eaga kaasnevat lühenemist, mis toob kaasa lihase ebapiisava venituse ning loob eeldused krampide kujunemiseks. Väidetavalt on inimesed tsivilisatsioonile eelnenud perioodil ärkvel olles puhanud kükitades, kükist tõus on aga säärelihastele piisav füsioloogiline venitus, mis aitab vältida krampide teket. Lihasekrambid tekivad ka pärast kehaliste harjutuste tegemist, eriti kui lihased on treenimata või on alustatud uue harjutuste kompleksiga. 

Lihasekrambid kaasnevad sageli teiste haigustega. Neid esineb närvide ning närvijuurte erinevat päritolu kahjustuste puhul, näiteks ühenduses nimmeosa radikulopaatiaga. Ainevahetusega seotud lihasekrambid ilmnevad neerupuudulikkuse, maksatsirroosi, kilpnäärme alatalitluse ning muude seisundite korral. Raseduse viimasel kolmandikul esineb lihasekrampe ühel kolmandikul rasedatest. Suur ning kiire rakuvahevedeliku kaotus liigse higistamise, hemodialüüsi, kõhulahtisuse ning oksendamise korral võib põhjustada lihasekrampe ning sama tagajärg võib olla ka diureetikumravil.

Kuigi lihasekrambid on üldjuhul iselahenev probleem, vajab see arstlikku tähelepanu siis, kui vaevused püsivad või süvenevad. Krampide vältimiseks on head harjutused, mille eesmärk on lõõgastada antagonistlikke (vastandtoimega) lihaseid. Säärelihaseid saab hõlpsalt venitada, kui seista näoga seina poole, umbes 70 cm kaugusel, toetada kätega vastu seina ja lähendada ülakeha kandu tõstmata seinale.

Vt ka krambihood, radikulopaatia.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Vereproovi kohta

Tere,

Tütrel veenist vereproov tehtud esimest korda 2021.a.
Osad näidud normidest väljas. ,Lymp % 58,5 Neut % 28,1, Neut 1,04, WBC 3,7. Lisana panin nüüd 2022 tehtud vereproovid. Ikka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan ikka head koostööd oma perearstiga. Esitasite mõned numbrid, kuid sellest ei piisa tervikpildi saamiseks.
Perearst teeb neiu läbivaatuse, korraldab täpsustavad uuringud ja ...

Loe edasi

4 aastase poisi võimalik neeruhaigus?

Tere!
Mul on 4 aastane poeg. 3 aastasena avastati ühe vereprooviga,et lapse kreatiniin oluliselt kõrgem normist. (72) Kordusanalüüs paar kuud hiljem oli normis. Veel ühes analüüsis oli kreatiniini ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Lapsel on tervisevaevused ja Teil on mure. Need 2 asjaolu on uuringute ja lapse seisundi täpsustamise aluseks. San soovitada koostööd oma perearstiga, esmaseid analüüse. Perearst saab korraldada ...

Loe edasi

Silmad

Tere tahtsin seda küsida kas kleepuvaid asju on ka
võimalik silmamuna pealt kätte saada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus väga ebamäärane, soovitan pöörduda silmaarsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Uni

Tere,
Mul on probleem magama jäämisega ja pidevate öiste ärkamistega. Enamus ajast vähkren voodis enne kui magama jään. Samuti ärkan öösiti päris mitmeid kordi üles ja suht iga öö juhtub see 2.30-3.30 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga meenutab kroonilise stressiga kaasnevaid vaevuseid. Soovitan perearsti külastust, probleemi ja kaasnevate leidude täpsustamist, siis saab leida lahendused.
Alati kehtivad unehügieeni ...

Loe edasi

Tugevalt valutavad jäsemed

Muret teevad tugevalt valutavad jalad ja pakitsevad käed. Valu on põlvedest allapoole kogu sääre ulatuses, eriti tugev on kandades ja jalalabades. Samuti valutavad käed alates küünarnukist, eriti randmed ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Alati ei ole võimalik leida kiiret ja efektiivset lahendust. Koostöö oma perearstiga, teised analüüsid: ALAT ASAT GGT, ALP, ultraheliuuring, viirusmarkerid, vajadusel gastroenteroloogi või ...

Loe edasi

Imiku uni

Tere. Sündis detsembti alguses poeg. Esimesed 1.5 nädalat magas ilusti korraga 3-4 tundi. Kui selgus neljandal elupäeval, et billirubiini tase 300, siis arsti ettekirjutusel hakkasin imikut ise äratama ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Tegutsema peab mitmel suunal. Esiteks lapsuke, kas bilirubiin langeb, kas arst on rahul, kuidas kaaluiive, see võiks olla tubli 1 kg 1 kuuga. Teiseks Teie puhkus. Kutsuge abiväga- ...

Loe edasi

püsti tõustes läheb alati silme eest mustaks ja minestamise tunne

Tere!
Mul on probleem selles, et alati püsti tõustes läheb silmade eest mustaks ja on tunne nagu hakkan minestama. Kas see võib mõni tõsisem probleem olla? Vererõhk on normaalne või veidi kõrgem

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid palju, kõige tõenäolisem- ortostaatiline hüpotensioon. Ehk vererõhu langus kiirel tõusmisel. Noortel ei ole südame-veresoonkonna talitlus, kohanemine asendimuutusele jm teguritele ...

Loe edasi

Kopsuklamüüdia analüüsi vastused

Tere!
Olin novembri lõpus natuke tõbine, oli nohu ja köha. Mure selles, et siiani on mul nina pisut kinni, kohati ajab köhima/köhatama, aegajalt kaob hääl keset kõnet ära ja vahetevahelt pea kergelt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan vaid soovitada oma perearsti usaldamist. Nende antikehadega on keerukam. Näen vaid IgG klassi antikehade analüüse, need näitavad kunagi põetud haigust. See on enamus inimestel nii.
Loe edasi

Soolalahusega nina loputamine

Tere.

Loputasin nina soolalahusega.Ilmselt oli lahus natuke tugevam kui soovitatakse, kuna hetk hiljem tundsin kuidas peas kipitab ning see tunne liikus otsmikust kuklasse, aja möödudes see ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ninaloputuseks sobib u 0,9% NaCl lahus, ehk füsioloogiline lahus. Selle tegemiseks kodus võtta 1 tl lauasoola 1 l toasooja keedetud vee kohta. Oma nohusid ravin sellega- valan lahust peaopessa, ...

Loe edasi

Lümfisõlm

Tere,

Avastasin täna, et vasakule poole kukla juurde on tekkinud muna, katsudes valulik. Varem seda olnud ei ole, see on üleöö tekkinud. Käisin paar päeva tagasi tervisekontrollis ja kõik ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Kirjeldus on omane kergele lümfisõlme või karvanääpsupõletikule. Paikselt kompress ja nt ibuprofen 0,4 x2-3. Jälgiks vaevusi, kui need püsivad üle 2 nädala, on vaja pöörduda perearsti vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi