- Allergoloogia (627)
- Endokrinoloogia (4 979)
- Füsioteraapia (1 076)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 549)
- Kehaväline viljastamine (791)
- Koduõendus (43)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 112)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 364)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (10 045)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 830)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 664)
- Psühhiaatria (8 645)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 361)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 108)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 029)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (376)
- Veresoontekirurgia (324)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Lapsel noku valus” leiti 7 236 vastet
Immuniseerimine
Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ...
Kõrikramp
Kõrikramp ehk larüngospasm võib tekkida lastel karjumise või nutmise ajal. Kerge spasmi korral täheldatakse raskenenud häälekat sissehingamist, mis meenutab kuke kiremist. Rasketel juhtudel sulgub häälepilu ...
Enneaegne laps
Enneaegne laps on sündinud kolm nädalat enne arvestuslikku sünnikuupäeva, st enne 37., kuid pärast 22. rasedusnädalat. Need lapsed on sageli väikese sünnikaaluga, kaaludes 500–2500 g. Üldjuhul on sünnitusteede ...
Spasmofiilia
Spasmofiilia on väikelastel esinev kalduvus lihasekrampidele, mis seostub eriti rahhiidiga. Haigus tekib rahhiiti põdevatel lastel varakevaditi: tugevama päikesevalguse toimel suureneb lapse organismis ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Loode
Loode on inimene 8 nädalat pärast viljastumist kuni sünnini. Embrüoks nimetatakse inimest viljastumise hetkest 8. nädala lõpuni, mil ühesugused rakud eristuvad üksteisest ning tekivad elundid. Looteperioodil ...
Eesnahakitsenemus
Eesnahakitsenemus ehk fimoos on seisund, mille puhul eesnaha ava on kitsenenud sedavõrd, et eesnaha vaba tagasilükkamine üle peenisepea on takistatud. Esimestel eluaastatel on fimoos loomulik seisund. ...
Enneaegne sünnitus
Enneaegne sünnitus. Sünnitust loetakse enneaegseks siis, kui see toimub rohkem kui kolm nädalat enne arvestuslikku sünnituse tähtaega. Iseenesliku abordi ehk nurisünnituse ja enneaegse sünnituse piir ...
Isaduse määramine
Isaduse määramine. Isadust määratakse pärilikult tingitud bioloogiliste tunnuste pärandumise analüüsi alusel, milleks võrreldakse lapse, ema ja võimaliku bioloogilise isa (või isakandidaatide) vastavaid ...
Voodimärgamine
Voodimärgamine ehk enurees, ka märgamine, on uriinipidamatuse tüüp, mis esineb peamiselt lastel ühenduses kusepõie talitluse hilinenud väljakujunemisega. Tavaliselt harjub laps juba 1,5–2 aasta vanuses ...
Koolivalmidus
Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Entsefalopaatia
Entsefalopaatia on mittespetsiifiline termin, mis tähistab igasuguse päritoluga ulatuslikku aju struktuuri või talitluse häiret. Entsefalopaatia iseloomulikuks tunnuseks on vaimse seisundi häire. Sõltuvalt ...
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on ainurakse eoslooma – toksoplasma (Toxoplasma gondii) tekitatud haigus. Täiskasvanuil avaldub äge toksoplasmoos tavaliselt palavikuhaigusena, mille puhul suurenevad seedekulgla ja kaelapiirkonna ...
Nihestus
Nihestus ehk luksatsioon tekib, kui liigeses on paigast nihkunud kaks omavahel sidemete abil liikuvas ühenduses olevat luuotsa. Enamasti on vigastatud ka liigesekapsel ja -sidemed. Kõige sagedamini täheldatakse ...
Podagra
Podagra on haigus, mis on tingitud kusihappeainevahetuse häiretest. Haiguse tekkes on oluline osa pärilikkusel ning ebaõigel toitumisel. Võib esineda perekonniti. Haigust soodustab rohke lihasöömine, ...
Kilpnäärmepõletik
Kilpnäärmepõletik ehk türeoidiit esineb ägedal või alaägedal kujul. Ägeda nakkusliku türeoidiidi põhjustajaks on tõvestav bakter või seen ja seda esineb äärmiselt harva. Soodustavad tegurid on immuunsüsteemi ...
Veenipõletik
Viited: tugisukad veenid Veenipõletik ehk flebiit (ka pindmine tromboflebiit) on sagedasim tüsistus, mis tekib nahaaluse veeni laiendite korral. Kui põletiku on tekitanud kehaväline tegur (trauma, infektsioon, ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...