NALTREXONE ACCORD

Opioidisõltuvuses (vt lõigud 4.2 ja 4.4) olnud detoksifitseeritud patsientide täiendav ravi lisaks
psühhoteraapiat sisaldavale raviprogrammile ja abstinentsi toetamine alkoholisõltuvuse korral.

Kasutamine täiskasvanutel
Naltreksoonravi peavad alustama ja selle üle järelevalvet teostama sobiva ettevalmistusega arstid.

Opioidisõltuvusega patsientidele on naltreksoonvesinikkloriidi algannus 25 mg (pool tabletti), millele
järgneb tavaline annus üks tablett ööpäevas (50 mg naltreksoonvesinikkloriidi).

Vahelejäänud annuse korral võetakse 1 tablett ööpäevas iga päev kuni järgmise regulaarse annuse
manustamiseni.

Naltreksooni manustamine opioidisõltuvusega isikutele võib põhjustada eluohtlikke
ärajätusümptomeid. Patsientidel, kelle puhul kahtlustatakse opioidide kasutamist või sõltuvust, tuleb
läbi viia provokatsioonitest naloksooniga (vt lõik 4.4), välja arvatud juhul, kui saab kinnitada, et
patsient ei ole manustanud opioide 7...10 päeva jooksul (uriinianalüüs) enne naltreksoonravi
alustamist.

Kuna naltreksoon on adjuvantravim ja täieliku tervistumise protsess on opioidisõltuvusega
patsientidel individuaalselt varieeruv, ei saa määrata ravi standardset kestust; arvestada tuleb
kolmekuulise algperioodiga. Siiski võib olla vajalik pikemaajaline manustamine.


Soovitatav annus abstinentsi toetamiseks alkoholisõltuvuse korral on 50 mg ööpäevas (1 tablett). Ühe
päeva kohta ei ole soovitatav kasutada suuremat annust kui 150 mg, sest see võib suurendada
kõrvaltoimete esinemissagedust.

Kuna naltreksoonvesinikkloriid on adjuvantravim ja täieliku tervistumise protsess alkoholisõltuvusest
on individuaalselt varieeruv, ei saa määrata ravi standardset kestust; arvestada tuleb kolmekuulise
algperioodiga. Siiski võib olla vajalik pikemaajaline manustamine.

Et parandada ravisoostumust, võib annustamisrežiimi kohandada kolmele korrale nädalas ja teha seda
järgmiselt: esmaspäeval ja kolmapäeval manustatakse 2 tabletti (100 mg naltreksoonvesinikkloriidi)
ning reedel 3 tabletti (150 mg naltreksoonvesinikkloriidi).

Lapsed
Naltreksooni ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad kliinilised andmed
selle vanuserühma kohta. Lastel ei ole kasutamise ohutus tõestatud.

Eakad
Selle näidustuse puhul ei ole naltreksooni kasutamise ohutuse ja efektiivsuse kohta eakatel piisavalt
andmeid.

- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Raske neerukahjustus.
- Raske maksakahjustus.
- Äge hepatiit.
- Opioidisõltuvusega patsiendid, kes samal ajal kuritarvitavad opioide, kuna tulemuseks võib olla
äge ärajätusündroom.
- Opioidiskriiningu või naloksoonprovokatsioonitesti positiivne tulemus.
- Kasutamine koos opioidi sisaldavate ravimitega.
- Kombinatsioonis metadooniga (vt lõik 4.5).

Vastavalt rahvuslikele juhistele peab ravi alustama ja selle üle järelevalvet teostama opioidi- ja
alkoholisõltuvuse ravile spetsialiseerunud arst.

Opioidide suurte annuste manustamine naltreksoonravi ajal võib respiratoorse ja vereringe kahjustuse
tõttu viia eluohtliku opioidimürgistuseni. Kui naltreksooni kasutatakse opioidisõltuvusega
patsientidel, võib kiiresti tekkida ärajätusündroom: esimesed sümptomid võivad avalduda 5 minuti
jooksul, viimased 48 tunni pärast. Ärajätusümptomite ravi on sümptomaatiline.
Alkoholi kuritarvitavatel isikutel ei ole ebatavaline, et ilmnevad maksafunktsiooni kahjustuse nähud.
Rasvtõvega ja eakatel patsientidel, kes saavad naltreksooni soovitatavast suuremates annustes (kuni
300 mg ööpäevas), on teatatud kõrvalekalletest maksafunktsiooni analüüside tulemustes. Enne ravi ja
ravi jooksul tuleb kontrollida maksafunktsiooni. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neerukahjustusega
patsientidele ja neile patsientidele, kellel maksaensüümide tase seerumis ületab kolmekordselt
normväärtusi.

Rasvtõvega ja eakatel patsientidel, kellel ei ole anamneesis ravimite kuritarvitamist, on naltreksooni
võtmise ajal teatatud kõrvalekalletest maksafunktsiooni analüüsides. Maksafunktsiooni näitajaid tuleb
kontrollida nii enne ravi kui ka ravi ajal.

Patsiente peab hoiatama, et nad ei kasutaks naltreksoonravi ajal samaaegselt opioide (nt köharavimite,
tavaliste külmetushaiguste raviks kasutatavate sümptomaatiliste ravimite või kõhulahtisusevastaste
ravimite koostisse kuuluvaid opioide jne) (vt lõik 4.3).


Naltreksoonravi tohib alustada alles siis, kui opioidravi lõpetamisest on möödunud piisav aeg
(heroiini puhul ligikaudu 5 kuni 7 päeva ja metadooni puhul vähemalt 10 päeva).

Kui patsient vajab opioidravi, nt opioidanalgeesiat või -anesteesiat kiirabisituatsioonides, võib vajalik
annus olla suurem kui tavaliselt. Nendel juhtudel on hingamisdepressioon ja vereringehäired enam
väljendunud ja kestavad kauem. Histamiini vabanemisest tingitud sümptomid (generaliseerunud
erüteem, diaforees, sügelus ja teised naha- ja mukokutaansed nähud) võivad samuti vallanduda
kergemini. Sellistes situatsioonides vajab patsient erilist tähelepanu ja hoolt.

Ravi ajal naltreksooniga tuleb valuseisundeid ravida ainult mitteopioidanalgeesia abil.

Patsiente tuleb hoiatada, et pärast naltreksoonravi katkestamist võivad blokaadi ületamise eesmärgil
manustatud suured opioidiannused põhjustada ägeda üleannustamise opioididega, mis võib lõppeda
surmaga.

Pärast ravi naltreksooniga võib patsientide tundlikkus opioide sisaldavate ravimite suhtes olla suurem.

Patsientidel, kelle puhul kahtlustatakse opioidide kasutamist või -sõltuvust, tuleb läbi viia
provokatsioonitest naloksooniga, välja arvatud juhul, kui saab kinnitada, et patsient ei ole manustanud
opioide 7...10 päeva jooksul (uriinianalüüs) enne naltreksoonravi alustamist.
Naloksooni korral on eeldatava ärajätusündroomi kestus lühem kui naltreksooni korral.

Soovitatav protseduur on järgmine:
Intravenoosne provokatsioon
- Süstida intravenoosselt 0,2 mg naloksooni
- Kui 30 sekundi möödudes ei ole ilmnenud kõrvaltoimeid, võib manustada intravenoosselt
järgmise annuse 0,6 mg naloksooni.
- Patsienti tuleb 30 minuti jooksul pidevalt jälgida mistahes tuvastatavate ärajätusümptomite
nähtude suhtes.

Kui ilmnevad mistahes ärajätusümptomid, ei tohi naltreksoonravi ette võtta. Kui testi tulemus on
negatiivne, võib alustada ravi. Kui esineb vähimgi kahtlus, et patsient ei ole opioidivaba, võib
provokatsioonitesti korrata annusega 1,6 mg. Kui pärast seda ei teki mingit reaktsiooni, võib
patsiendile manustada 25 mg naltreksoonvesinikkloriidi.

Naloksoonvesinikkloriidi provokatsioonitesti ei tohi teha patsientidele, kellel on kliiniliselt
väljendunud ärajätusümptomid ega mitte mingil juhul, kui opioidi analüüs uriinis on positiivne.

Naltreksoon metaboliseerub ulatuslikult maksas ja eritub peamiselt uriiniga. Seetõttu tuleb rakendada
ettevaatust ravimi manustamisel maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele. Nii enne ravi
kui ravi ajal tuleb teha maksafunktsiooni analüüse.

Teadaolevalt on ravimite kuritarvitajatel suurem suitsiidirisk, sõltumata sellest, kas neil esineb
kaasnev depressioon või mitte. Naltrexone Accord tablettide kasutamine ei elimineeri seda riski.

Laktoos
Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või glükoosi-galaktoosi
malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naltreksooni samaaegsest manustamisest koos opioide sisaldavate ravimitega tuleb hoiduda.

Naltreksooni toime kohta teiste ravimite farmakokineetikale on kliiniline kogemus ja uuringuandmed
siiani piiratud. Samaaegset ravi naltreksooni ja teiste ravimitega tuleb läbi viia ettevaatusega ja
hoolika jälgimise all.

Koostoimeid ei ole uuritud.

In vitro uuringutes on näidatud, et ei naltreksoon ega ka selle peamine metaboliit 6-beeta-naltreksoon
ei metaboliseeru inimese CYP450 ensüümide kaudu. Seetõttu on ebatõenäoline, et tsütokroom P450
ensüümi inhibeerivad ravimid mõjutaksid naltreksooni farmakokineetikat.

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav: opioidi derivaadid (analgeetikumid, köhapärssijad,
asendusravimid), tsentraalse toimega hüpertensioonivastased ained (alfa-metüüldopa).

Naltreksooni samaaegsest manustamisest koos opioide sisaldavate ravimitega tuleb hoiduda.

Metadoon on asendusravim. Esineb risk ärajätusündroomi avaldumiseks.

Samaaegsel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik: barbituraadid, bensodiasepiinid, muud
anksiolüütikumid peale bensodiasepiinide (nt meprobamaat), uinutid, sedatiivsed antidepressandid
(amitriptüliin, doksepiin, mianseriin, trimipramiin), sedatiivsed H1 antihistamiinikumid,
neuroleptikumid (droperidool).

Andmed ohutuse ja talutavuse uuringust näitasid, et naltreksooni ja akamprosaadi samaaegsel
manustamisel raviga mittesoostunud alkoholisõltlastele suurendas naltreksooni manustamine oluliselt
akamprosaadi taset plasmas. Koostoimeid teiste psühhofarmakoloogiliste ravimiteega (nt disulfiraam,
amitriptüliin, doksepiin, liitium, klosapiin, bensodiasepiinid) ei ole uuritud.

Siiani ei ole kirjeldatud koostoimeid kokaiini ja naltreksoonvesinikkloriidi vahel.

Puuduvad teadaolevad koostoimed naltreksooni ja alkoholi vahel.

Koostoimete kohta opioide sisaldavate ravimitega vt lõik 4.4.

Rasedus
Puuduvad kliinilised andmed naltreksoonvesinikkloriidi kasutamise kohta raseduse ajal. Loomkatsete
andmed on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Selle kliinilise tähtsuse hindamiseks on
andmed ebapiisavad. Potentsiaalne risk inimestele ei ole teada. Naltreksooni tohib rasedatele naistele
manustada ainult pärast seda, kui ravi jälgiv arst on otsustanud, et oodatav kasu kaalub üles võimaliku
riski.

Naltreksooni kasutamine rasedatel alkoholisõltuvusega patsientidel, kes saavad pikaajalist opiaat- või
opiaatasendusravi, või rasedatel opioidisõltuvusega patsientidel toob kaasa riski akuutse
ärajätusündroomi tekkimiseks, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lootele (vt lõik
4.4). Kui patsiendile määratakse opiaat-analgeetikum, tuleb naltreksooni manustamine lõpetada (vt
lõik 4.5).

Imetamine
Puuduvad kliinilised andmed naltreksoonvesinikkloriidi kasutamise kohta imetamise ajal. Ei ole
teada, kas naltreksoon või 6-beeta-naltreksoon eritub inimese rinnapiima. Ravi ajal ei ole rinnaga
toitmine soovitatav.

Naltreksoon võib kahjustada vaimseid ja/või füüsilisi võimeid, mis on vajalikud potentsiaalselt ohtlike
ülesannete täitmiseks, nt autojuhtimisel või masinate käsitsemisel.

Järgmised kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt organsüsteemi klassile ja esinemissagedusele:

Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni 1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni 1/100)
Harv (≥1/10 000 kuni 1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

MedDRA organsüsteemi klass

Infektsioonid ja infestatsioonid

Aeg-ajalt
Suu herpes

Tinea pedis
Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt
Lümfadenopaatia
Harv
Idiopaatiline trombotsütopeeniline purpur
Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage
Söögiisu vähenemine
Psühhiaatrilised häired

Väga sage
Närvilisus

Ärevus

Unetus
Sage
Afektiivsed häired

Lootusetus

Ärrituvus

Meeleolu kõikumised
Aeg-ajalt
Hallutsinatsioonid

Segasusseisund

Depressioon

Paranoia

Düsorienteeritus

Hirmu-unenäod

Agiteeritus

Libiido kõrvalekalded

Ebatavalised unenäod
Harv
Suitsiidimõtted

Suitsiidikatse
Väga harv
Eufooria
Närvisüsteemi häired

Väga sage
Peavalu

Unehäired

Rahutus
Sage
Pearinglus

Vappumine

Peapööritus
Aeg-ajalt
Treemor

Somnolentsus
Harv
Kõnehäire
Silma kahjustused

Sage
Suurenenud pisaravool
Aeg-ajalt
Hägune nägemine
Silmaärritus

Fotofoobia

Silma turse


Valu silmas

Astenoopia
Kõrva ja labürindi kahjustused

Aeg-ajalt
Ebamugavustunne kõrvas

Valu kõrvas

Tinnitus

Vertiigo
Südame häired

Sage
Tahhükardia

Palpitatsioonid

Muutused elektrokardiogrammil
Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt
Vererõhu kõikumised

Nahaõhetus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi

häired
Sage
Valu rinnus
Aeg-ajalt
Ninakinnisus

Ebamugavustunne ninas

Rinorröa

Aevastamine

Orofarüngeaalne valu

Rögaerituse rohkenemine

Siinuste kahjustus

Düspnoe

Düsfoonia

Köha

Haigutamine
Seedetrakti häired

Väga sage
Kõhuvalu

Kõhukrambid

Iiveldus või vajadus oksendada

Oksendamine
Sage
Kõhulahtisus

Kõhukinnisus
Aeg-ajalt
Flatulents

Hemorroidid

Haavand

Suukuivus
Maksa ja sapiteede häired

Aeg-ajalt
Maksakahjustus

Bilirubiini taseme tõus veres

Hepatiit

Ravi ajal võib esineda maksa transaminaaside
aktiivsuse tõus. Pärast Naltrexone Accord’i
ärajätmist normaliseerus transaminaaside tase
esialgse tasemeni mõne nädala jooksul.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage
Lööve
Aeg-ajalt
Seborröa

Kihelus

Akne

Alopeetsia
Väga harv
Eksanteem

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga sage
Liigesevalu

Lihasvalu
Aeg-ajalt
Valu kubemes
Väga harv
Rabdomüolüüs
Neerude ja kuseteede häired

Sage
Kusepeetus
Aeg-ajalt
Pollakisuuria

Düsuuria
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Sage
Ejakulatsiooni hilinemine

Erektsioonihäire
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage
Vaimne nõtrus

Asteenia
Sage
Söögiisu kaotus

Janu

Energiataseme tõus

Külmavärinad

Hüperhidroos
Aeg-ajalt
Söögiisu suurenemine

Kehakaalu langus

Kehakaalu suurenemine

Püreksia

Valu

Külmad jäsemed

Kuumatunne

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
- Naltreksooni üleannustamisega patsientide kohta on olemas piiratud kliiniline kogemus.
- Vabatahtlikel, kellele manustati 800 mg ööpäevas seitsme päeva jooksul, ei ilmnenud toksilist
toimet.

Ravi
- Üleannustamise korral tuleb patsiente jälgida ja ravida sümptomaatiliselt hoolika jälgimise all.

Farmakoterapeutiline rühm: teised närvisüsteemi toimivad ained, sõltuvushäirete raviks kasutatavad
ained; ATC-kood: N07BB04

Naltreksoon on spetsiifiline opioidi antagonist, mille agonistlik toime on minimaalne. See toimib
stereospetsiifilise konkurentsi alusel peamiselt kesk- ja perifeerses närvisüsteemis paiknevate
retseptorite suhtes. Naltreksoon seondub konkureerivalt nende retseptoritega ja blokeerib eksogeenselt
manustatud opioidide ligipääsu.


Naltreksoonravi tagajärjel ei teki füüsilist ega psüühilist sõltuvust. Opioididele antagonistliku toime
suhtes ei ole tolerantsust täheldatud.

Naltrexone Accord vähendab retsidiivi riski ja toetab abstinentsi säilimist opioidide suhtes.

Naltrexone Accord ei tekita vastumeelsust ega põhjusta reaktsioone pärast opioidi manustamist.
Seetõttu ei põhjusta see disulfiraamitüüpi reaktsiooni.

Naltreksooni toimemehhanism alkoholismi puhul ei ole täielikult selge, kuid tõenäoliselt mängib
olulist rolli endogeenset opioidsüsteemi toetav toime. On arvatud, et inimesel tugevdab manustatud
alkoholi toimet alkoholi poolt indutseeritud endogeense opioidsüsteemi stimulatsioon.

Naltreksoon ei tekita vastumeelsust ega põhjusta disulfiraamitaolist negatiivset reaktsiooni pärast
alkoholi manustamist.

Naltreksoonravi silmapaistev toime alkoholisõltuvusega patsientidele näib seisnevat selles, et väheneb
risk täieliku retsidiivi tekkeks pärast piiratud alkoholikoguste manustamist, millega kaasneb
kontrollimatu joomasööst.
See annab patsiendile nn teise võimaluse vältida muidu vastastikku tugevdavat täieliku retsidiivi
mehhanismi koos täieliku kontrolli kaotamisega.
Naltreksoon omab tõenäoliselt toimet ka esmasele ihale, kuna see ei tugevne üksikute limiteeritud
alkoholikoguste tarbimisel.

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub naltreksoon seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult.

Biotransformatsioon
See läbib esmase maksapassaaži ja maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutatakse ligikaudu ühe
tunni jooksul.
Naltreksoon hüdroksüleeritakse maksas põhiliselt peamiseks aktiivseks metaboliidiks 6-beeta-
naltreksooliks ja vähemal määral 2-hüdroksü-3-metoksü-6-beeta-naltreksooliks.
Naltreksooni poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 4 tundi, keskmine tase veres on 8,55 mg/ml ja
seonduvus plasmavalkudega on 21%. 6-beeta-naltreksooli poolväärtusaeg plasmas on 13 tundi.

Eritumine
Ravim eritub peamiselt neerude kaudu. Ligikaudu 60% suukaudsest annusest eritub 48 tunni jooksul
glükuroniseeritud 6-beeta-naltreksooli ja naltreksoonina.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised
uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Siiski esineb mõningaid tõendeid
hepatotoksilisusest annuse suurendamisel, kuna inimestel on leitud pöörduvat maksaensüümide
aktiivsuse tõusu raviannuste ja nendest suuremate annuste korral (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Naltreksoon (100 mg/kg, ligikaudu 140-kordne inimese raviannus) põhjustas rottidel pseudotiinuse
esinemissageduse olulist suurenemist. Samuti leiti tiinuse esinemissageduse vähenemist paaritatud
emastel rottidel. Nende tähelepanekute olulisus inimese fertiilsusele ei ole teada.

Naltreksoon omab tõestatud embrüotsiidset toimet rottidele ja küülikutele, kui seda manustada
inimese raviannusest ligikaudu 140 korda suuremates annustes. Seda toimet on näidatud rottidel,
kellele manustati 100 mg/kg naltreksooni enne tiinust ja tiinuse ajal ning küülikutel, kellele manustati
60 mg/kg naltreksooni organogeneesi perioodil.

Tableti sisu
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalne tselluloos
Krospovidoon
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat

Tableti kate
Hüpromelloos (E464)
Makrogool 400
Polüsorbaat 80 (E433)
Kollane raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Titaandioksiid (E171)

Ei kohaldata.

2 aastat

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Naltrexone Accord 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud valgetesse
läbipaistamatutesse PVC/PE/Aclar-alumiinium blisterpakenditesse ja alumiinium-alumiinium
blisterpakenditesse, mis sisaldavad 7, 14, 28, 30, 50 või 56 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.