- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 634)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 658)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 584)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 270)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Väikelapsel pidev väike palavik” leiti 8 630 vastet
Salmonelloos
Salmonelloos on väga liigirikka Salmonella perekonna bakterite tekitatud haigus, mis väljendub kas kogu organismi haarava üldinfektsioonina (kõhutüüfus, paratüüfus) või paikse soolenakkusena. Kõhutüüfuse ...
Sarkoidoos
Sarkoidoos on mitmeid elundisüsteeme haarav haigus, mis kahjustab eelkõige lümfisõlmi, kopsuparenhüümi (kopsukude), nahka ja silmi. Põhjus ei ole teada, kuid esineb geneetiline eelsoodumus, mida tõendab ...
Suhkruta diabeet
Suhkruta diabeet ehk magediabeet ehk diabetes insipidus on antidiureetilise hormooni puudusest tingitud seisund. Antidiureetilist (kuseeritust vähendavat) hormooni toodab hüpotalamus, kust see kulgeb ...
Aneemia
Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus, arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse ...
Bronhiit
Viited: taimsed rögalahtistidBronhiit ehk bronhide (kopsutorude) põletik võib olla äge ja krooniline. Ägeda bronhiidi põhjuseks on infektsioon või limaskesta kahjustavate ainete sissehingamine, tekitajateks ...
Difteeria
Difteeria ehk kurgutõbi on äge nakkushaigus, mida tekitab difteeriabakter. Tõbi esineb peamiselt lastel, nakkusallikaks on difteeriahaige või pisikukandja. Haigus levib õhu kaudu piisknakkusena, kuid ...
Eesnäärmepõletik
Eesnäärmepõletik ehk prostatiit on haigus, mida iseloomustavad valud ja/või ebamugavustunne alakeha piirkonnas, millele sageli lisanduvad urineerimishäired ja negatiivsed muutused seksuaalelus. Seejuures ...
Keeritsusstõbi
Keeritsusstõbi ehk trihhinelloos on keeritsusside tekitatud haigus. Keeritsussid ehk trihhinellad parasiteerivad inimese, aga ka sigade, näriliste ja lihasööjate loomade organismis. Trihhinellad on lahksugulised ...
Kopsukelmepõletik
Kopsukelmepõletik ehk pleuriit esineb harva iseseisva haigusena, sagedamini kaasneb teiste haigustega. Põhjuseks on haigustekitajate sattumine kopsukelmele kopsudest, läbi vahelihase või vere ja lümfi ...
Kõhukelmepõletik
Kõhukelmepõletik ehk peritoniit on infektsioon, mis jaotatakse primaarseks ehk esmaseks ja sekundaarseks ehk teiseseks, st mõne muu kõhuõõneelundi haiguse tagajärjel tekkinuks.
Kõige sagedamini satub ...
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on ainurakse eoslooma – toksoplasma (Toxoplasma gondii) tekitatud haigus. Täiskasvanuil avaldub äge toksoplasmoos tavaliselt palavikuhaigusena, mille puhul suurenevad seedekulgla ja kaelapiirkonna ...
Võõrkeha söögitorus
Võõrkeha söögitorus. Söögitoru täielik ummistus võõrkehaga teeb isegi oma sülje neelamise võimatuks, mistõttu esineb suust rohke süljevoolus. Söögitoru võib ummistada halvasti läbinäritud toit. Tihti ...
Süstimine
Süstimine ehk injektsioon on ravimite manustamine organismi kudedesse või kehaõõnde(nahasse, naha alla, lihasesse, veeni, arterisse, liigesesse, pleuraõõnde, lülisambakanalisse) süstla jm abil.
Lihasesisene ...
Luuüdipõletik
Luuüdipõletik ehk osteomüeliit on nakkuslik põletik, mis haarab nii luuüdi, luukoe kui ka luuümbrise ning võib levida luu teistesse osadesse ning sellest väljapoole. Sõltuvalt nakkuse sissetungiväratist ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Kopsupõletik
Viited: rögaKopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke haarav. Koldelist põletikku nimetatakse ka bronhopneumooniaks. ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Nahakandidoos
Nahakandidoos on teise nimega naha pärmseentõbi. Inimese limaskestade normaalse floora hulka kuuluv pärmseen Candi-da albicans võib organismi vastupanuvõime vähenemise korral põhjustada nahavoltide ja ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Oblitereeriv endarteriit
Oblitereeriv endarteriit ehk ummistav arteri sisekesta põletik on noorematel inimestel esinev arterivalendiku tromboseerumise vorm, mil sisekest hakkab põletikuliselt paksenema, kuni valendik lõpuks ummistub. ...